Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-15424
Tsiviilasi
Swedbank AS-i väljamõistmiseks
hagi
R
R
vastu
võla
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
31 955,83 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), volitatud esindaja jurist Tarmo End Kostja/vastustaja R R (IK xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), volitatud esindaja Kerli Kase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.09.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Swedbank AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja asjaolud
1.18.04.2012 esitas Swedbank AS hagi Harju Maakohtusse R Ru vastu võla 31 955,82 euro saamiseks.
2.18.08.2006 sõlmisid hageja ja Estomatic Grupp OÜ laenulepingu nr 06-134197-JK, mille kohaselt andis hageja laenusaajale 5 500 000 krooni (s.o 351 514,06 eurot). Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 06-134197-KÄ/1, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine kuni 1 500 000 krooni (s.o 95 867,47 euro) ulatuses. Intressimääraks oli 6,5 % aastas. Laenu tagasimaksmise kuupäevaks oli 31.08.2007. Lepiti kokku ka viivises 0,15 % päevas.
3.Hageja leidis, et kostja ei tõendanud oma väiteid väidetavast pettusest või eksimusest käenduslepingu sõlmimisel. On tavaline, et juhatuse liikmed käendavad äriühingute võlgnevusi ning tavapärases käibes ei ole 1 500 000 kroonine käendus ebanormaalselt suur, liiatigi, et hageja nõuab kostjalt võlgnevusest vaid 1/3 suuruse osa tasumist.
4.Laenusaaja võlgnes pankroti väljakuulutamise seisuga 3 866 758,42 krooni, millest põhivõlgnevus oli 1 981 000 krooni, intress 31 777,92 krooni ja viivis 1 853 980,50 krooni. 28.11.2008 kinnitas kohus teise käendaja Risto Eelmaaga pankrotimenetluses kohtuliku kompromissi, millest laekus hagejale võla katteks 464 196 krooni. Seega jäi põhinõudeks 1 516 804 krooni (96 941,44 eurot). 21.09.2010 laekus laenusaaja pankrotimenetlusest jaotisena 29 456,37 krooni ning 28.03.2012 - 4419,29 eurot, kokku 6301,90 eurot põhivõlgnevuse katteks. 29.06.2011 sõlmisid hageja ja Farm Inkasso OÜ nõude loovutamise lepingu kolmanda käendaja P Vi osas 30 000 eurot, mis laekus hagejale 29.06.2011. Seega on võlgnevus 60 639,55 eurot põhinõudena, intressid 2030,98 eurot ja viivised 105 917,22 eurot.
5.Kuna lepingupooled leppisid kokku viie aastases aegumistähtajas, ei ole aegumise vastuväide asjakohane. Käenduslepingule kehtib kõik laenulepinguga kokkulepitu. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Käendusleping on tühine, kuna lepinguga on pandud kostja vastutama mahus, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne kostja majandusliku olukorraga. Lisaks oli käendaja kogenematu, eksis võetava vastutuse iseloomus ja ulatuses ning võlausaldaja ei selgitanud tehingu võimalikke tagajärgi. Laenuhaldur sõlmis lepingu Estomatic Grupp OÜ-ga ning „igaks juhuks“ vormistas ka käenduslepingu kostjaga, jättes sellest mulje kui formaalsusest. Nimetatut võib pidada pettuseks. Käendusleping on vastuolus heade kommetega, võlausaldaja ei teavitanud käendajat piisavalt võetavast riskist ja selle tagajärgedest ning jättis võetavast kohustusest vale mulje.
7.Kostja leidis, et alates 29.08.2011 on nõue aegunud. Hageja esitas 03.09.2008 kohtule hagi kostja pankroti välja kuulutamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 09.02.2009. Kohtumäärus jõustus 26.08.2009. Seega oli nõude aegumine peatunud kohtumenetluse ajal, kuid kolme aastane aegumistähtaeg lõppes igal juhul 29.08.2011. Hageja esitas
kostja vastu hagi alles 18.04.2012. Aegumise pikem tähtaeg on kokku lepitud laenulepingus, mitte käenduslepingus. Esimese astme kohtu otsus
8.28.09.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu on aegunud.
9.Pooled vaidlesid käenduslepingu kehtivuse ja nõude aegumise üle. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja ja Estomatic Grupp OÜ sõlmisid 18.08.2006 laenulepingu nr 06-134197-JK ning hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu nr 06-134197-KÄ/1. Kostja tugines vastuväidetes tehingu heade kommete vastasusele ning pettusele.
10.Kohus leidis, et tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud tühistamise formaalsed eeldused, st tuleb esitada avaldus seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning materiaalsed eeldused, st peavad esinema pettuseks kvalifitseeruvad asjaolud. Kostja sai teada nõude sissenõutavaks muutumisest 17.10.2007 hageja poolt saadetud kirjast. Seda kuupäeva tuleb lugeda ajaks, mis kostja sai teada, et käendusleping ei sõlmitud mitte lihtsalt formaalsuseks vaid selle eesmärgiks oli laenulepingust tuleneva nõude tegelik tagamine. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud hagejale tühistamisavalduse kuue kuu jooksul alates väidetavast pettusest teada saamisest. Seega ei ole täidetud tühistamise formaalsed eeldused ning kostja vastuväited selle kohta on põhjendamatud.
11.Kostja väitel on hageja tegevus seetõttu heade kommete vastaseks, et kostja võttis endale kohustuse, mis käis talle üle jõu. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja peab kontrollima tagatislepingu sõlmimisel käendaja võimet laenulepingut tagada, kuid kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, millised konkreetsed kohustused jättis hageja täitmata käenduslepingu sõlmimisel.
12.Laenulepingu üldtingimuste p-i 15.2 järgi on hageja ja laenuvõtja kokku leppinud, et laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on viis aastat. Kohtule esitatud käenduslepingu p-i 9 järgi kehtib käendusleping laenulepingust tuleneva nõude täieliku täitmiseni. Kohus leidis, et hageja väited selle kohta, et käenduslepinguga on aegumistähtaega samuti pikendatud viie aastani, ei ole õiged. Lepingu kehtivus ja täitmisnõude esitamine ei ole samastatavad. TsÜS § 145 lg 2 järgi võib aegumistähtaega pikendada poolte kokkuleppel. Kokkulepe eeldab tehingule omast tegevust, eelkõige vastavasisuliste tahteavalduste esitamist. Kohus leidis, et käenduslepingu p-s 9 on pooled kokku leppinud käenduslepingu ajalise kehtivuse, kuid mitte pikendanud aegumist, sest lepingu punkti sõnastuses ei ole pooled aegumisele viidanud.
13.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja esitas 03.09.2008 kohtule hagi kostja pankroti välja kuulutamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 09.02.2009. Kohtumäärus jõustus 26.08.2009. Seega oli nõude aegumine peatunud kohtumenetluse ajal ja hakkas uuesti kulgema pärast kohtulahendi jõustumist. Kolme aastane aegumistähtaeg lõppes 29.08.2011. Hageja esitas kostja vastu hagi alles 18.04.2012. Apellatsioonkaebus
14.Swdbank AS palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
15.Maakohus on kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud tõendeid, jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, eelkõige TsÜS § 146 lg-t 1 ja § 147 lg-t 1.
16.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et aegumistähtaja pikendamise kokkulepe esines üksnes apellandi ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p-s 15.2, mistõttu kehtib aegumise pikendamise kokkulepe üksnes laenusaaja suhtes, kuid mitte käendaja suhtes. Apellant leiab, et käenduslepingu p 10 sisaldab kokkulepet
käendajaga, mille kohaselt tema suhtes on laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg pikendatud viie aastani alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Käenduslepingu p-s 10 lepivad pooled sisuliselt kokku, et laenulepingu üldtingimuste ps 15.2 sisalduv aegumistähtaja pikendamise kokkulepe laieneb lisaks laenusaajale ka käendajale. Seejuures on käendaja teinud lepingus tahteavalduse, mille kohaselt ta on tutvunud ja nõustunud laenulepingu üldtingimustes kokkulepituga, sh üldtingimuste pga 15.2 ja selle kohaldamises käenduslepingule, mistõttu laieneb laenulepingu üldtingimuste p-s 15.2 kokkulepitu ka käenduslepingule ning kehtib seega ka käendaja suhtes. Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Maakohus on õigesti kohaldanud aegumist. Poolte vahel sõlmitud käendusleping ei sisalda kokkulepet aegumistähtaja pikendamiseks viie aastani ning seega kehtib käenduslepingule tavapärane tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
20.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud uue väitega, et hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimustes toodud kokkulepe, pikendada laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega viie aastani, laieneb ka käenduslepingule, kuivõrd käenduslepingu p-s 10 leppisid hageja ja kostja kokku, et käenduslepinguga reguleerimata küsimustes lähtutakse panga üldtingimustest.
21.Käenduslepingust ei nähtu, milliseid üldtingimusi p-s 10 silmas peeti, kuid võib eeldada, et silmas peeti käenduslepingu üldtingimusi. Tulenevalt laenulepingu ja käenduslepingu erinevast iseloomust ja sisust ei saa need lähtuda samadest üldtingimustest. Kokkulepe aegumistähtaja pikendamiseks peab üheselt nähtuma pooltevahelisest kokkuleppest. Menetluskulude jaotus ja selgitus
22.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.