AS-i Swedbank hagi RR vastu võlgnevuse 31 955,82 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
31 955,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (reg kood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Hageja volitatud esindaja: jurist Tarmo End (e-post: [email protected]) Kostja: RR(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1, 10143, Tallinn; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Swedbank hagi RR vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 31 955,82 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.18.04.2012. a esitas AS Swedbank kohtule hagi RR vastu võlgnevuse 31 955,82 euro väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 18.08.2006. a hageja ja EGOÜ laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 5 500 000 krooni (so 351 514,06 eurot). Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine kuni 1 500 000 krooni (so 95 867,47 euro) ulatuses. Intressimääraks oli 6,5 % aastas. Laenu tagasimaksmise kuupäevaks oli 31.08.2007. a. Lepiti kokku ka viivises, millesk oli 0,15 % päevas. 30.04.2007. a kuulutati välja laenusaaja pankrot ning 29.03.2012. a seisuga võlgneb laenusaaja hagejale kokku 181 161,48 eurot, millest põhiosa on 60 639,55 eurot, intress 2 030,98 eurot ja viivised 118 490,95 eurot. 17.10.2007. a saatis hageja kostjale kui käendajale teate võlgnevuse tasumise kohta, kuid kostja võlgnevust tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 31 955,82 eurot ja menetluskulud palub hageja kostja kanda jätta.
KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
2.13.05.2012. a vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on käendusleping tühine, kuna lepinguga on pandud kostja vastutama mahus, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne kostja majandusliku olukorraga. Lisaks oli käendaja kogenematu, eksis võetava vastutuse iseloomus ja ulatuses ning lisaks ei selgitanud võlausaldaja käendajale tehtava tehingu võimalikke tagajärgi. Samuti märgib kostja, et laenuhaldur sõlmis lepingu EGOÜ-ga ning „igaks juhuks“ vormistas ka käenduslepingu kostjaga jättes sellest mulje kui formaalsusest. Nimetatut võib pidada pettuseks. Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega, võlausaldaja ei teavitanud käendajat piisavalt võetavast riskist ja selle tagajärgedest ning jättes mulje kui formaalsusest pettis käendajat võetava kohustuse tegelikkusest vale mulje jätmisega.
3.22.05.2012. a seisukohas hageja kostja vastust ei toeta märkides, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid väidetavast pettusest või eksimusest käenduslepingu sõlmimisel. Hageja on seisukohal, et tõendamata on eelnimetatute koosseisud. Hageja märgib, et on tavaline, et juhatuse liikmed käendavad äriühingute võlgnevusi ning tavapärases käibes ei ole 1 500 000 kroonine käendus ebanormaalselt suur, liiatigi, et hageja nõuab kostjalt võlgnevusest vaid 1/3 suuruse osa tasumist. Hageja jääb hagiavalduse juurde paludes hagi rahuldada.
4.06.06.2012. a kohtuistungil andis kohus hagejale aega täienduste esitamiseks, millele kostja sai vastuväiteid ja tõendeid esitada.
5.20.06.2012. a täiendustes märgib hageja, et laenusaaja võlgnes pankroti väljakuulutamise seisuga 3 866 758,42 krooni, millest põhivõlgnevus oli 1 981 000 krooni, intress 31 777,92 krooni aj viivis 1 853 980,50 krooni. 28.11.2008. a kinnitas kohus teise käendaja Risto eelmaaga pankrotimenetluses kohtuliku kompromissi, millest laekus hagejale võla katteks 464 196 krooni. Seega jäi põhinõudeks 1 516 804 krooni (96 941,44 eurot). 21.09.2010. a laekus laenusaaja pankrotimenetlusest jaotisena 29 456,37 krooni ning 28.03.2012. a 4419,29 eurot, kokku seega 6 301,90 eurot põhivõlgnevuse katteks. 29.06.2011. a sõlmis hageja ja Farm Inkasso OÜ nõude loovutamise lepingu kolmanda käendaja PV osas summas 30 000 eurot, mis laekus hagejale 29.06.2011. a. Seega on võlgnevus käesolevaga 60 639,55 eurot põhinõudena, intressid 2 030,98 eurot ja viivised 105 917,22 eurot.
6.11.07.2012. a vastuses tugineb kostja aegumisele märkides, et alates 29.08.2011. a on nõue aegunud. Hageja esitas 03.09.2008 kohtule hagi kostja pankroti välja kuulutamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 09.02.2009. Kohtumääruse jõustus 26.08.2009. Seega oli nõude aegumine peatunud kohtmenetluse ajal, kuid kolme aastane aegumistähtaeg lõppes igal juhul 29.08.200911. Hageja esitas kostja vastu hagi alles 18.04.2012. Ülejäänud osas jääb kostja eelnevalt mainitu juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
7.25.07.2012. a seisukohas märgib hageja, et kuna lepingupooled leppisid kokku viie aastases aegumistähtajas, ei ole aegumine käesolevalt asjakohane. Ülejäänud osas jääb hageja eelneva juurde.
8.06.09.2012. a seisukohas jääb kostja eelneva juurde nõustumata hageja selgitustega aegumise osas, kuna aegumise pikem tähtaeg on kokku lepitud laenulepingus, mitte käenduslepingus.
9.11.09.2012. a teatas kohus menetlusosalistele lahendi avalikult teatavaks tegemise aja, kuivõrd menetlusosalised on nõustunud asja kirjaliku menetlusega.
10.17.09.2012. a vastuses viitab hageja asjaolule, et käenduslepingule kehtivad kõik laenulepinguga kokkulepitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele aegumise tõttu.
12.Pooled vaidlevad käenduslepingu kehtivuse ja nõude aegumise üle. Asja lahendmaiseks on vajalik välja selgitada, kas käendusleping on tühine ning millal muutus kohustus sissenõutavaks ning kas käenduslepinguga on aegumistähtaega pikendatud.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja EGOÜ sõlmisid 18.08.2006. a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 5 500 000 krooni (so 351 514,06 eurot). Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine kuni 1 500 000 krooni (so 95 867,47 euro) ulatuses. Intressimääraks oli 6,5 % aastas. Laenu tagasimaksmise kuupäevaks oli 31.08.2007. a. Lepiti kokku ka viivises, millesk oli 0,15 % päevas. 30.04.2007. a kuulutati välja laenusaaja pankrot.
14.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud tehingu heade kommete vastasusele ning pettusele. Need tehingu kehtivuse alused on sätestatud TsÜS § 86 ja 94. Tehingu tühistamine toimub TsÜS § 98 lg 1 järgi avalduse tegemisega teisele tehingu poolele. Avalduse võib iseenesest teha ka kohtumenetluse ajal. Kohus analüüsib esmalt tehingu kehtivuse asjaolusid ning seejärle aeguise vastuväidet.
15.Tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud tühistamise formaalsed eeldused st tuleb esitada avaldus seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning materiaalsed eeldused st peavad esinema pettuseks kvalifitseeruvad asjaolud. Kostja sai teada nõude sissenõutavaks muutumisest 17.10.2007 hageja poolt saadetud kirjast. Seda kuupäeva tuleb lugeda ajaks, mis kostja sai teada, et käendusleping ei sõlmitud mitte „lihtsalt formaalsuseks“ nagu kostja oma vastuväidetes väidab, vaid selle eesmärgiks oli laenulepingust tuleneva nõude tegelik tagamine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud hagejale tühistamisavalduse kuue kuu jooksul alates väidetavast pettusest teada saamisest. Seega ei ole täidetud tühistamise formaalsed eeldused ning kostja vastuväited selle kohta on põhjendamatud.
16.Kostja väitel on hageja tegevus seetõttu heade kommete vastaseks, et kostja võttis endale kohustuse, mis käis talle üle jõu. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja peab kontrollima tagatais lepingu sõlmimisel käendaja võimet laenulepingu tagada, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et millised konkreetsed kohustused jättis hageja täitmata käenduslepingu sõlmimisel. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja täpsustamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses esitama tõendid oma väidete kinnituseks.
17.TsÜS § 146 lg 1 sätestab nõude aegumise tähtajaks kolm aastat, mille kulgemine algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et üldtingimuste p 15.2 järgi on hageja ja laenuvõtja kokku leppinud, et laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on viis aastat. Kohtule esitatud käenduslepingu p 9 järgi kehtib käendusleping laenulepingust tuleneva nõude täieliku täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hageja väited selle kohta, et käenduslepinguga on p 9 järgi aegumistähtaega samuti pikendatud viie aastani, ei ole õiged. Lepingu kehtivus ja täitmisnõude esitamine ei ole samastatavad. Aegumist saab TsÜS § 145 lg 2 järgi võib aegumistähtaega pikendada poolte kokkuleppel. Kokkulepe eeldab tehingule omast tegevust, eelkõige vastavasisuliste tahteavalduste esitamist. Kohus leiab, et käenduslepingu p 9 on pooled kokku leppinud käenduslepingu ajalise kehtivuse, kuid mitte pikendanu aegumist, sest lepingu punkti sõnastuses ei ole pooled aegumisele viidanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 03.09.2008 kohtule hagi kostja pankroti välja kuulutamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 09.02.2009. Kohtumääruse jõustus 26.08.2009. Seega oli nõude aegumine peatunud kohtmenetluse ajal ja hakkas uuesti kulgema pärast kohtulahendi jõustumist. Kolme aastane aegumistähtaeg lõppes 29.08.200911. Hageja esitas kostja vastu hagi alles 18.04.2012. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskuludes summalise kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.