Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 30. jaanuar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-48475
Tsiviilasi
AS MTG hagi O.B. vastu kahjuhüvitise 2036.16 eurot nõudes
Tsiviilasja hind
2036.16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS MTG, registrikood 10528989, asukoht Ahtri 6A, Tallinn, lepinguline esindaja Kalvi Murro esindajad Kostja O.B., isikukood x, elukoht x, lepinguline esindaja Jelena Smarodina Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2013
Rahuldada AS MTG hagi O.B. vastu osaliselt. Välja mõista O.B.lt (B, isikukood x) kahjuhüvitis summas 1000 (üks tuhat) eurot AS MTG (registrikood 10528989) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a hageja tasutud riigilõiv, mis jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist.
Hageja nõue ja kostja vastuväide Hageja AS MTG palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 2036.16 eurot. Hagiavalduse ja teiste menetlusdokumentide (tl 1-4, 33-36 ja 68-73) kohaselt murti 29.05.2011 sisse Videviku 7 (Riia mnt 110), Pärnu linnas AS MTG esindusse. Kriminaalmenetluse uurimise tulemusel ning asjaosaliste tunnistuste põhjal leiti, et alaealised A.B. (sünd. xx xx xxxx) ja K.L. (sünd. xx xx xxxx) loopisid 29.05.2011 majas metallist torusid, mis põrkasid vastu seinu. Samal päeval ning ka eelnevatel kordadel on A. B. lõhkunud majas aknaid ja uksi. A. B. on põhjustanud otsest
Tsiviilasi nr 2-11-48475 kahju hagejale 1376.16 euro ulatuses. A. B. ja K. L. on põhjustanud koos hagejale kahju 1320 euro ulatuses. Kuna kahju on põhjustatud koos, siis vastutavad A. B. ja K. L. kahju tekkimise eest solidaarselt. Seega nõuab hageja A. B.i emalt O.B.lt otsese varalise kahju hüvitamist summas 2036.16 eurot (1376.16 + 660). Kostja leiab oma vastuses ja teistes menetlusdokumentides (tl 19-21, 51-53), et A.B. ei ole sellist kahju sellises ulatuses põhjustanud. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud oma õigust nõuet esitada, kuivõrd hageja kasutuses ei ole ruumid, milles väidetav kahju tekitati. 15.01.2013 kohtuistungil kuulas kohus kostja taotlusel ära tunnistajatena K.L. ja A.B.i. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Erinevalt kostja arusaamast leiab kohus, et hageja on asjas esitatud tõenditega tõendanud asjaolu, et tema on kahjustatud ruumide rentnikuna asjas õige hageja. Hageja on esitanud Pärnu Linnavalitsuse 26.04.2010 korralduse nr 239 koos lisaks oleva plaani ja ehitiste nimekirjaga (tl 37-41), hageja ja nimetatud korraldusest ning ehitisregistri andmestikust (tl 74-79) tuleneva ehitiste omaniku OÜ ATKO Haldus vahelise 10.01.2010 sõlmitud tähtajatu rendilepingu (tl 46) ning hagejale OÜ ATKO Haldus poolt esitatud arved nimetatud rendilepingu alusel (tl 80-83). Rendilepingus nimetatud ehitised kattuvad ehitisregistri andmestikuga ning rendilepingu punktide 3.4 ja 3.5 järgi kohustub rentnik vältima kahju tekkimist lepingu objektile ja vastutab selle tekkimise korral kahju eest. Ka käesolevale asjale eelnenud kriminaalmenetluses (asja nr 11267000412, määrus tl 90-92) on hagejat sisuliselt kannatanuna käsitletud, hageja avalduse alusel kriminaalmenetluses asjaolusid uuritigi. Kohtul ei ole eelneva põhjal kahtlust hageja isiku õigsuses. Asjas ei oma tähtsust kostja esiletoodud asjaolu, et rendimaksete tegeliku tasumise kohta ei ole tõendeid esitatud – see ei tee olematuks rendilepingu kehtivust. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kostja poeg A.B. on enne 14-aastaseks saamist korduvalt käinud Videviku 7 (Riia mnt 110) asuvas kontorihoones ning lõhkunud seal vara, mille tulemusena on hagejale tekitatud varalist kahju. Sisuline vaidlus poolte vahel on kahjuhüvitise suuruse üle.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 1 kohaselt on alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad. Seega on hageja õigesti pööranud oma nõude kostja O.B. kui A.B.i ema vastu.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-48475 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Üheks hüvitatava kahju liigiks on otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemise (VÕS § 128 lg 1 ja 3). VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asi on kahjustatud, hõlmab VÕS § 132 lg 3 nõuete kohaselt kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Antud asjas on oluline märkida, et kostja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud hageja nõude aluseks olevat arvutusdokumenti – hageja poolt kriminaalasjas 01.06.2011 esitatud kahjuavaldust (tl 8). Dokumendis esiletoodud summade osas möönis hageja esindaja ise kohtuistungil, et osade kahjustuste osas on käibemaksu arvestatud kahekordselt (vt ka allpool). Samas ei ole hageja oma arvutustes järjekindel, märkides oma 13.02.2012 menetlusdokumendis muid summasid kui eelmärgitud kahjuavalduses ja lisades ka teostatud parandustööde arveid ja hinnapakkumisi (tl 42-45). Seega võtab kohus järgnevate järelduste tegemisel summade osas vajadusel arvesse kõiki eelnimetatud asjaolusid ja tõendeid. Võimalikke tekkinud kahjusid käsitleb kohus ükshaaval lähtuvalt hageja kahjuavalduses toodud järjestusest. 1.Pööningu akende klaasid (4 tk) ja aknaraam. Nii A. B. ise kohtuistungil kui temaga koos kõnealuses hoones omavoliliselt käinud alaealised K. L., K.K.N.K. ja H.E.N.K on selgitanud, et A. B. sisenes hoonesse pööninguakna eest ära tõstmisega (koos raamidega). Samad isikud on andnud sarnaseid ütlusi ka selles, et signalisatsiooni töölepanekuks viskas A. B. kiviga aknasse. Arvestades, et hoones sees olles ja metalltorusid loopides ei hakanud signalisatsioon tööle, kuid hakkas tööle pärast kivi viskamist väljaspoolt, ei ole kohtule veenev A. B.i selgitus, et aken lihtsalt avanes ega purunenud. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et tõenditena saab käsitleda nii A. B.i kui K. L. antud ütlusi nii kohtuistungil tunnistajana kui kriminaalmenetluses (tl 95-96), samuti teiste alaealiste ütlusi kriminaalmenetluses (tl 99-102). Ütlused kriminaalmenetluses on käsitletavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et nimetatud ütluste ja hageja enda esitatud tõenditega saab pidada tõendatuks kahju tekitamist kolme akna ja raami osas. Hageja on esitanud OÜ RH Baltic Trade 12.01.2012 arve ning kinnitab, et see on tasutud. Arvelt nähtuvalt on parandatud pööningul kolm otsaakent koos raamide ja klaasimisega ning töö maksumus on olnud 54 eurot (18 eurot akna kohta), millisele summale on lisandunud käibemaks. Neljanda akna parandamist ei nähtu, ka muud tõendid ei viita sellele, et ülemisi aknaid oleks rohkem lõhutud. A. B., kelle ütlustesse tuleb kahtlemata suhtuda teatud reservatsiooniga (ta ei soovi end mõistetavalt süüstada ega omaks võtta kogu kahju), on kinnitanud, et on sisenenud pööningu kaudu hoonesse korduvalt, tõstes 2 akent koos raamiga eest ära. Samuti tunnistas ta ise kohtuistungil ühe akna lõhkumist kiviga signalisatsiooni töölepanekuks. Hageja kahjuavalduses märgitud akende klaasi ja paigalduse maksumus, mille aluseks on ilmselt tl 43 ja 44 hinnapakkumised ja mis on selgelt arvutatud kahekordse käibemaksuga, ei ole juba tehtud töid ja nende maksumust arvestades enam asjakohased. Seega on VÕS § 132 lg 3 kohaseks kahjuhüvitiseks pööninguakende puhul 64.80 eurot (54 eurot + käibemaks). 2.Garaažiaknad. Garaažiakende lõhkumise kohta ei ole kohtule ühtki tõendit esitatud ning kohus seda nõuet põhjendatuks ei pea. Sellest ei rääkinud alaealised ülekuulamisel uurijale ega
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-48475 ülekuulatud tunnistajad kohtus. A. B. ja K. L. kinnitasid kohtuistungil, et garaažiaknad olid osaliselt katki juba enne nende käimist kõrvalasuvas kontorihoones. Asjaolust, et alaealised sisenesid omavoliliselt kontorihoonesse, lõhkusid seal aknaid ja uksi vms, ei saa teha tõsikindlat järeldust, et nad ka garaažiaknaid lõhkunud oleks. 3.Varikatuse remont. A. B. on tunnistanud, et kasutas varikatust hoonesse pääsemiseks, sama on kinnitanud ka teised alaealised. Samas ei ole ükski neist esile toonud, et varikatust oleks lõhutud, vaid A. B. on märkinud, et üks osa sellest oli juba katkine. K. L. kinnitas kohtuistungil, et katus oli mõraline juba siis, kui tema sealtkaudu majja sisenes. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid varikatuse lõhkumise kohta ning nõuet ei saa selles osas rahuldada. 4.Signalisatsiooni remont. Siinkohal nõustub kohus kostjaga, et kuivõrd hoonesse sisenenud alaealiste üheks eesmärgiks oligi signalisatsiooni töölepanek ja see hakkas tööle pärast kiviga aknasse viskamist (see on ära toodud ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruses), siis ei saa järeldada A. B.i poolt signalisatsiooni lõhkumist (hageja väitel olid seintel olevad juhtmed puruks rebitud). Pärast 29.05.2011 hoonesse sisenemist ja selle käigus signalisatsiooni käivitamist saadi K. L. kohe kätte ning puuduvad andmed, et pärast seda oleks alaealised hoones käinud. Seega ei saa ka seda nõuet rahuldada. 5.Termoregulaatori vahetus. Keegi alaealistest ega muud asjas kogutud tõendid ei viita sellele, et hoones oleks just A. B.i poolt lõhutud nimetatud termoregulaatorit. A. B. ja K. L. kinnitasid kohtuistungil, et hoonesse sisenedes tulid nad pööningu kaudu küll läbi WC (kus regulaator asus), kuid selles ruumis nad midagi ei lõhkunud. Seega ei ole nõude rahuldamine tõendamatuse tõttu võimalik.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-48475 tuleb hageja menetluskulud riigilõivu osas TsMS § 163 lg 2 alusel jätta kostja kanda. Muus osas jäävad poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.