Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-12-51056 intressi määra 8 % aastas alusel arvestatuna summast 56 000 eurot) kuni valduse tegeliku vabastamiseni.

II.

Lõpetada menetlus JK avalduses MKR vastu võla saamiseks.

Menetluskulud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on JK’i avaldus MKR vastu võla saamiseks.

2-12-51056

Hageja JKja kostja MKR on esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Hageja JKja kostja MKR kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus märkinud, et poolte menetluskulud, sh kulud õigusabile, jäävad poolte endi kanda. Kostja kohustub hüvitama hiljemalt 30.04.2013.a. hagejale pool viimase poolt tasutud riigilõivust summas 500 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled on esitanud taotluse hagejale menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, summas 475 eurot. Kõnealune summa tuleb kanda JK’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusena märkides: „poole RL tagastamine tsiviilasjas nr 2-12-51056“. Pooled on kohtule esitatud kokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahele) päevale (TsMS § 661 lg 4). Kohus märgib, et kuigi hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 1 000 eurot, oli sellest summast 950 eurot riigilõiv hagiavalduselt ja 50 eurot riigilõiv hagi tagamise avalduselt. Kohus märgib, et hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub alus, kuna kohus on taotluse lahendanud ning avalduselt tasutud riigilõiv on muutunud menetluskuluks. Eeltoodu põhjal keeldub kohus tagastamast poolt riigilõivu, summas 25 eurot, hageja hagi tagamise avalduselt.

2-12-51056 TsMS § 150 lg 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Antud juhul on riigilõivu summa, mille tagastamist taotletakse, 25 eurot ja seega ei või hagi tagamise avalduselt riigilõivu tagastamisest keeldumise peale määruskaebust esitada.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.