(Vaheotsus lõppotsusena)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.01.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-22439
Tsiviilasi
Aktsiaselts T (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi GO (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes
Hagihind
50 941,13 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled ja EOOÜ sõlmisid 15.08.2008 laenulepingu nr. XXX. Kostja on nimetatud lepingu alusel käendanud EOOÜ laenu. Aktsiaselts T on esitanud nõude kostja vastu põhisummas 63 600 USD ehk 50 941,13 eurot. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse, milles esitab viivise nõude kostja vastu 63 600 USD põhinõudega võrdses suuruses. Hageja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on laenulepingus tema nimi mainitud kuid allkiri pole tema oma. Kostja väitel pole ka põhivõlgnik laenu saanud ning on pankrotis ja hageja pole pankrotimenetluses nõuet esitanud. Kostja palub kohaldada aegumist. Põhivõlgnik pidi laenu tagastama hiljemalt 15.09.2008 ja tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja leiab, et hagi on aegunud lg 1 ja § 142 lg 1 alusel ning palub teha asjas vaheotsus. Kostja palub teha vaheotsuse ja jätta nõue aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused 15.08.2008 EOOÜ, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX järgi andis hageja EOOÜ-le laenu 60 000 USD intressiga 5% kuus tagastamise tähtpäevaga 15.09.2008. Kostja nõustus laenu käendama ja kohustus laenu tagastamata jätmise korral kustutama laenuvõtja nimel laenu, selle viivised ja intressid summas 63 600 USD (t lk 10-25, 39-44). Kostja vaidlustab lepingu sõlmimist ja raha saamist. Eelkõige vaidlustab kostja hageja nõude aegumise tõttu ja palub teha vaheotsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 järgi „kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.“ Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt „kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. /.../“ Vaheotsuse tegemiseks piisab ühe poole taotlusest. Selle taotluse on teinud kostja. Hageja on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses. Arvestades, et kostja ülejäänud väidete tõendamiseks oleks antud asjas vaja läbi viia aja- ja muu ressursimahukaid toiminguid (näiteks allkirjaekspertiis tuvastamaks, kas kostja on lepingule alla kirjutanud või mitte), peab kohus võimalikuks vaheotsuse tegemise järgi. Kohus hindab antud otsuses vaid aegumise küsimust. 21.06.2012 hagi menetlusse võtmise määrusega andis kohus mh aega hagejale 7 päeva jooksul kostja vastuse kättesaamisest kostja kirjalikule vastusele vastata. Kostja vastuse sai hageja kätte 20.08.2012. Hageja ei ole täiendavaid seisukohti ega tõendeid esitanud, mistõttu lahendab kohus asja esitatud tõendite pinnalt. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS 147 lg-d 1 ja 2). Laenulepingus on kokku lepitud, et laenu tagastamise lõpptähtaeg on 15.09.2008 (p 5.2). Seda kokkulepet muudetud ei ole. Lepingu p 7.2 kohaselt võis lepingut muuta üksnes kirjalikult. Laenu tagastamise tähtaja muutmise kirjalikku kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole hageja väited lepingu korduvast pikendamisest kinnitust leidnud. Seetõttu leiab kohus, et nõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 16.09.2008. Hagi on kohtule esitatud 07.06.2012, s.o hiljem kui kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohus nõustub kostjaga, et hagi on aegunud. Vastavalt lg 3 „/.../ kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.“ Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ning seetõttu on käesolev otsus lõppotsus ning kohus asja edasi ei menetle.
TsMS § 162 lg 2 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.