B. M. hagi I. T. vastu võlgnevuse 11 504,10 euro ja lisanduva viivise nõudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja B. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post:[email protected]; Kostja I. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja v.adv Karin Antsov, Advokaadibüroo Kuklase& Partnrid, Lõuna-Eesti osakond, Jüri 26, 65609 Võru; epost:[email protected].
RESOLUTSIOON
1.Määrata kindlaks B. M. menetluskulud B. M. hagis I. T. vastu võlgnevuse 11 504, 10 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Rahuldada osaliselt B. M. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja välja mõista I. T. B. M. kasuks menetluskulu 1 583 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kolm) eurot ja 91 senti.
3.Välja mõista I. T. B. M. kasuks viivis menetluskulult 1 583, 91 eurolt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.
Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
B. M.
esitas kohtule 06.novembril 2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 169-170). Hageja menetluskulude suuruseks on 1647,79 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti taotleb hageja välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Avalduse kohaselt on hageja kandnud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 20 000 krooni, so 1 278,23 eurot ja riigilõivu 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel Riigikohtule ning õigusabi kulu kokku 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes taotleb B.Mišin I. T. välja mõista menetluskulu kokku 1 647, 79 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele (tl 188). Kostja esitab vastuväite kostja õigusabikuludele summas 5 000 krooni ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivule summas 50 eurot. Avaldusele on lisatud Averconsult Õigusbüroo OÜ kaks arvet kokku summas 5000 krooni. Kohtuistungil maakohtus on B. M. esindajaks olnud Aleksandr Otsalu. Avaldusele ei ole lisatud selgitusi või dokumente selle kohta, et Aleksandr Otsalu oleks seotud Averconsult Õigusbüroo OÜ-ga. Samuti ei nähtu esitatud dokumentidest hageja poolt väidetud 5000 EEK tasumist. Kostja ei nõustu sellega, et hageja poolt viidatud hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot kuulub väljamõistmisele kostjalt. Maa- ja ringkonnakohtute otsuste kohaselt on jäetud hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus ei ole oma 29.08.2012 kohtumääruses, millega on kohaldatud hagi tagamise abinõu, reguleerinud menetluskulude jaotust, mistõttu jääb antud kulu hageja enda kanda. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 3.Tartu Maakohtu 10.novembri 2011 otsusega rahuldati B. M. hagi I. T. vastu. Otsusega mõisteti I. T. B. M. kasuks välja 23 008 eurot. B. M. menetluskulud jäeti I. T. kanda (tl 6466). Tartu Ringkonnakohtu 11.juuni 2012 otsusega jäeti I. T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10.novembri 2011 otsus muutmata. Menetluskulud jäeti maakohtus ja ringkonnakohtus I. T. kanda (tl 101-104). Riigikohtu 08.oktoobri 2012 määrusega jäeti I. T. kassatsioonikaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäeti I. T. kanda (tl 166). Tartu Maakohtu otsus jõustus seega 08.oktoobril 2012.
4.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2 (menetlustoimingu ajal kehtinud); RLS § 56 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatut, tasunud 14.10.2010 hagihinnalt, 180 000 kroonilt, so 11 504, 10 eurolt, riigilõivu 20 000 krooni, so 1 278,23 eurot
2 (4)
(tl 8). Samuti on hageja tasunud 22.augustil 2012 hagi tagamise avalduse esitamisel arvestades RLS § 57 lg 16 sätestatud riigilõivu 50 eurot (tl 128). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja kohtukuluks hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1 328, 23 eurot. Kohus leiab, et ei ole asjakohane kostja vastuväide, et kostjalt hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks tuleb jätta rahuldamata, kuna Riigikohus ei ole 29.08.2012 hagi tagamise määruses reguleerinud menetluskulude jaotust. Asjaolu, et hagi tagamise määruses ei ole reguleeritud menetluskulude jaotust ei välista hageja poolt hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro väljamõistmist kostjalt, kuna Riigikohtu 08.oktoobri 2012 määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud I. T. kanda (tl 166). Seega on põhjendatud kassatsioonimenetluses hagi tagamise taotluse esitamisel B.Mišini poolt tasutud riigilõivu 50 euro väljamõistmine kostjalt.
5.Hageja on taotlenud õigusabi kulude hüvitamist summas 5 000 krooni, so 319, 56 eurot. Tsiviilasjas kuulub kohaldamisele TsMS § 175 lg 1 kuni 01.01.2013 kehtinud redaktsioon, mis sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud korduvalt (3-2-1-161-11, 3-2-1-102-11), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 11 504,10 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 4 470 eurot, milline summa on nähtud ette kõigi kohtuastmete peale kokku. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud.
6.Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kahe Averconsult Õigusbüroo OÜ poolt hagejale esitatud arvete alusel, millest nähtub hageja esindaja poolt osutatud õigusabi toimingute maht. Hageja on täpsustanud kohtule esitatud arvete aruannetega ka osutatud õigusabile kulunud aega ja tunnitasu. Arved on esitatud ilma käibemaksuta. Hageja on täpsustanud, et hagejale on õigusabi hagiavalduse ning hageja kirjaliku seisukoha koostamisel osutanud Averconsult Õigusbüroo jurist Nikolai Pozdnjakov. Kohtule on esitatud Nikolai Pozdnjakovi diplom ja kvalifikatsiooni hinnang, millest nähtub, et Nikolai Pozdnjakovi näol on tegemist isikuga, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ( tl 195-196). Arve nr 30, 04.10.2010 on esitatud õigusabi osutamise eest tutvumisel dokumentidega, analüüs ja hagiavalduse koostamisel tsiviilasjas nr 2-10-51678 I.Timmo vastu (07.10.-08.10.2010) summas 3 000 krooni ajakuluga 6 tundi, tunnitasuga 500 krooni ( tl 172,
3 (4)
197) ja arve nr 34, 15.11.2010 on esitatud õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-10-51678 tutvumine kostja vastusega, analüüs ja seisukoha koostamise eest kostja vastusele summas 2 000 krooni ajakuluga 4 tundi tunnitasuga 500 krooni ( tl 173, 198). Kohus leiab, et esitatud menetlusdokumente (hagiavaldus, hageja arvamus kostja vastusele) koostamisel on hagejale osutatud õigusabiteenust ning neid ei saa pidada hageja koostatuks. Hageja on juba hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga, kus on märgitud hageja kuludeks õigusabikulu (dokumentidega tutvumine ning hagiavalduse koostamine) summas 3000 krooni. Hagile on lisatud ka Averconsult Õigusbüroo OÜ arve nr 30 summas 3000 krooni (tl 17). Hagejat on kohtuistungil esindanud lepinguline esindaja Aleksandr Otsalu, kelle kulu hüvitamist kostja poolt ei ole hageja nõudnud.. Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks arve nr 30 alusel ajamahuga 5 tundi ja arve nr 34 alusel ajamahuga 3 tundi, arvestades järgmisi asjaolusid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on käesolevas asjas hageja esitanud kohtule hagiavalduse 5 lehel (lk 3-7). Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid kirjeldatakse suurel hulgal vaidluse senist menetluskäiku ja faktilisi asjaolusid ning esitatakse menetluslikke taotlusi. Hageja on esitanud veel õiguslikult analüüsitud hageja arvamuse kostja hagi vastuse kohta esitatud hagiavaldusele 2,5 lehel (lk 32-34). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolude, nõude olemuse ning hagiavalduse koostamisele olukorras, kus hagi sisuks ei ole keskmisest keerukam võlaõiguslik nõue, ei saa õigusteadmistega isikul kuluda 6 tundi, vaid loeb põhjendatuks ajakuluks 5 tundi ning hageja arvamuse koostamise eest kostja vastusele loeb kohus põhjendatuks ajakuluks 3 tundi. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt keskmist keerukusastet; hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu; tsiviilasjas on läbitud kaks kohtuastet; hageja esindaja tunnihind 500 krooni, so 31,96 eurot ei ole kõrgem keskmisest õigusabi teenuse osutaja tunnihinnast, loeb kohus hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 255, 68 eurot. Kohus märgib täiendavalt kostjale, et tulenevalt Riigikohtu praktikast pole oluline esindaja kulude hüvitamiseks, kas isik on tasunud tema esindaja osutatud õigusabi eest ning menetluskulu tõendavaks dokumendiks võib olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus.
7.Neil asjaoludel leiab kohus, et kuna jõustunud kohtuotsustega jäeti menetluskulud maakohtus, ringkonnakohtus ning kassatsiooniastmes I. T. kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kokku 1 328,23 eurot ning põhjendatud ja vajalik hageja esindaja kulu 255,68 eurot, kokku seega menetluskulu 1 583, 91 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu, so 1 583, 91 euro nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.