Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-12-35120
Otsuse kuupäev
22.jaanuar 2013.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
V M`i hagi GÜ XXX (likvideerimisel) vastu kohustuse täitmise nõudes
Hagi hind
3 201,96 eurot
Hageja V M (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Jüri A Kostja GÜ XXX (likvideerimisel; reg kood XXX) Kostja seaduslik esindaja H I Kostja lepinguline esindaja Liis K Istungi toimumise aeg
10.01.2013.a
Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.07.2007.a GÜ liikme õiguste ja kohustuste kogumi müügilepingu (edaspidi leping nr 1). Vastavalt lepingu nr 1 p 1.2 oli lepingu objektiks XXX asuva GÜ XXX garaažiboksid nr 1081 (pindalaga 45,50 m2) ja nr 1082 (pindalaga 57,5 m2) Tulenevalt lepingu 1 p-st 3.1 müüs kostja lepingu eseme hagejale hinnaga 430 000 krooni ja lepingu p-st 3.2 kinnitas ostuhinna tasumist enne lepingu sõlmimist. Pooled sõlmisid 04.10.2011 korteriomandite tasuta üleandmise kokkuleppe, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse lepingu (edaspidi leping nr 2) Lepingu 2 p 4.1.25 ja 4.1.26 kohaselt korteriomandite üleandmisega hagejale anti üle mitteeluruumid nr 1081 (pindalaga 45,50 m2) ja nr 1082 (pindalaga 45,50 m2). Seega jäeti üle andmata osa mitteeluruumist nr 1082 , mille suurus oli 12 m2 ning mis oleks pidanud olema üle antud lepingu 1 kohaselt. Lepingu p 3.1.10 oli tehtud märge selle kohta, et reaalosa nr 1082 õige suurus on 57,5 m2, kuid kinnistu jagamisel korteriomanditeks on kinnistusosakonnale esitatud vale plaan. Seega oli tegemist parandatava veaga, milles oli süüdi kostja. Lepingu 2 alusel tehti kanded kinnistusaamatusse ning mitteeluruumi nr 1082 suuruseks oli märgitud 45,5 m2 57,5 m2 asemel. Hageja palub kohustada kostjat üle andma hagejale korteriomandi nr 1082 osa suurusega 12 m2 aadressil Harjumaa Tallinna linn, XXX ja lugeda korteriomandi kogusuuruseks 45,5 m2 asemel 57,5 m2.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja soovib hagiavaldusega kohustada kostjat üle andma hagejale korteriomandi nr 1082 osa suurusega 12 m2 aadressil Tallinn, XXX ning lugeda korteriomandi kogusuuruseks 45,5 m2 asemel 57,5 m2. Vaidlust ei ole selles, et mitteeluruum nr 1082 on kantud kinnistusraamatusse üldpinnaga 45,5 m2. Nimetatust nähtuvalt ei olnud kostjal võimalik 04.10.2011.a notariaalse lepinguga anda hagejale üle suuremat reaalosa ja hageja on lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja poolt nõutav 12 m2 on kinnistusraamatusse kantud andmete järgselt korteriühistu liikmete ühisomandis asjaõigusseaduse tähenduses. Hagejale selgitati 04.10.2011.a lepingu allkirjastamisel, et plaanide muutmist teostada ei saa, kuna reaalosade pind, mis on summeeritud kõigi XXX kinnistu 980 korteriomandi kohta on 12 m2 väiksem tegelikust, juba üle 90 % korteriomanditest on üle antud ja nende kokkulepete muutmisega kaasneb 980 omaniku kaasamine. Hageja nõustus lepingu sõlmima seda asjaolu teades koos lepingu täiendusega punktis 3.1.10. Vaidlust ei ole, et hageja kasutab vaidlusalust pinda ainuisikuliselt ning teised ühistu liikmed ei pretendeeri vastavale õigusele. Hageja võib saada ostuhinna tagasi nende 12 m2 eest. Arvestades samas kasutuseelise väärtust on ühistul vastunõue hageja suhtes. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled sõlmisid 26.07.2007.a GÜ liikme õiguste ja kohustuste kogumi müügilepingu (tlk. 1115; edaspidi leping nr 1), mille p 1.2 ja 3.1 järgi müüs kostja hagejale hinnaga 430 000 krooni lepingu eseme e kostjale kuuluva GÜ XXX (likvideerimisel) liikmeks olekuga seotud õiguste ja kohustuste kogumi, millega kaasneb XXXTallinn asuva garaažihoone asuva garaažiboksi
nr 1081 (pindalaga 45,50 m2) ja garaažiboksi nr 1082 (pindalaga 57,5 m2) valdamise ja kasutamise õigus. Pooled sõlmisid 04.10.2011 korteriomandite tasuta üleandmise kokkuleppe, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tlk 16-30; edaspidi leping nr 2). Lepingu 2 p 2.1.25, 2.1.26, 4.1.25 ja 4.1.26 kohaselt anti hagejale üle mitteeluruumid nr 1081 (pindalaga 45,50 m2) ja nr 1082 (pindalaga 45,50 m2). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üle jäi andmata osa mitteeluruumist nr 1082 suurusega 12 m2. Lepingu p 3.1.10 sisaldub kinnitus selle kohta, et reaalosa nr 1082 õige suurus on 57,5 m2, kuid kinnistu jagamisel korteriomanditeks on kinnistusosakonnale esitatud vale plaan. Kinnistusraamatu andmete kohaselt (tlk 36-39) kuulub hagejale kinnistu registriosa nr-ga 25432001 mis moodustab 455/196804 mõttelisest osast kinnistust, mille kogupindala on 12 822 m2 ja reaalosana mitteeluruum nr 1081, mille üldpind on 45,50 m2. Kaasomandi teostamine on kitsendatud kinnistusraamatus loetletud korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Lisaks sellele kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt (tlk 40-43) hagejale kinnistu registriosa nr-ga 25432101, mis moodustab 455/196804 mõttelisest osast kinnistust, mille kogupindala on 12 822 m2 ja reaalosana mitteeluruum nr 1082, mille üldpind on 45,50 m2. Kaasomandi teostamine on kitsendatud kinnistusraamatus loetletud korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Asja materjalidest nähtuvalt müüs kostja lepingu 1 alusel hagejale GÜ XXX (likvideerimisel) liikmeks olekuga seotud õiguste ja kohustuste kogumi, millega kaasnes XXX Tallinn asuva garaažihoone asuva garaažiboksi nr 1081 (pindalaga 45,50 m2) ja garaažiboksi nr 1082 (pindalaga 57,5 m2) valdamise ja kasutamise õigus, kuid lepinguga 2 jättis 12 m2 suuruse pinna hagejale üle andmata. Hageja on käesolevas hagis esitanud nõude GÜ XXX (likvideerimisel) vastu, nõudega kohustada vaidlusalune osa suurusega 12 m2 talle üle andma. Hageja väidete kohaselt, ei kuulu vaidlusalune 12 m2 suurune pind ühegi reaalosa hulka, samuti ei ole see pind kaasomandis. Sisuliselt tugineb hageja oma hagis sellele, et kinnistusraamatu kanne on vale. Asja materjalidele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (tlk 126) ei kuulu kostjale ühtegi kinnistut sh vaidlusaluses garaažihoones. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 2 p kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Kohus saab hageja täitmise nõude kostja vastu rahuldada, kui kohtuotsust on võimalik ka täita. Käesoleval juhul ei ole täitmine võimalik, kuna kostja ei saa hagejale üle anda omandit, mis ei kuulu kostjale, vaid kolmandatele isikutele. Kohus osutab, et kostja poolt kohustuse täitmise võimatus ei lõpeta kohustust, vaid välistab üksnes täitmise nõude. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jäta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.