AS JUMEK hagi OÜ Oga Invest, Dirolex OÜ (pankrotis) ja Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Margo Normanni vastu nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1 595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Oga Invest apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Oga Invest (registrikood: 1107676), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
esindajad
Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsus
Vastustaja 1 (hageja): AS JUMEK (registrikood: 10299448), esindaja advokaat Martti Peetsalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsus muutmata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Oga Invest kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS JUMEK (hageja) esitas hagiavalduse kostjate OÜ Oga Invest, Dirolex OÜ (pankrotis) ja pankrotihaldur Margo Normanni vastu paludes tunnustada hageja nõuet Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses põhivõlgnevuse 111 723,20 eurot ja viivise 3 600,25 euro ulatuses, kokku summas 115 323,45 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2009 otsusega välja Dirolex OÜ (pankrotis) pankrot. Hageja esitas oma nõude 20. oktoobril 2009. Nõude suuruseks oli 1 748 088,20 kr, mis tulenes hageja ja võlgniku vahel sõlmitud suulisest müügilepingust. Müügilepingu kohaselt tellis võlgnik hagejalt kaupa ja kohustus üleantud kauba eest hagejale tasuma. Hageja esitas võlgnikule tellitud kaupade eest arved nr 9209, 9214, 9250, 9254, 9323, 9325, 9520, kokku summas 1 748 088,20 kr. Pankroti väljakuulutamise ajaks ei olnud võlgnik nimetatud arvete eest tasunud. OÜ Oga Invest ja võlgnik Dirolex OÜ (pankrotis) vaidlesid 21. juunil 2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul täies ulatuses hageja nõuetele vastu ning pankrotihaldur vaidlustas hageja nõude osaliselt. Hageja märkis, et hagiavaldus esitati pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 ja § 104 lg 2 alusel. Hageja ja võlgniku vahel oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel sõlmitud suuline müügileping, mille kohaselt hageja kohustus andma võlgnikule täispuidust toolid ning võlgnik kohustus tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu olemasolu tõendasid hagiavaldusele lisatud arve-saatelehed ja varasemad arve-saatelehed, mille alusel esitatud arvete eest oli võlgnik juba tasunud. Võlgnik jättis oma ostuhinna tasumise kohustuse täitmata, mistõttu oli hagejal võlgniku vastu müügilepingust tulenev nõue summas 1 748 088, 20 kr. Konkreetse kauba koguse ja liigi üleandmise tõendamiseks esitas hageja väljavõtte oma laoprogrammist. Samuti märkis hageja, et pankrotivõlgnik kajastas oma raamatupidamises võlgnevusena hageja ees tekkinud kohustust, milles nähtus, et võlgnik tunnistas oma võlgnevust enne pankrotiavalduse esitamist. Hageja hinnangul esitas võlgnik pankrotimenetluses pahatahtlikult vastuväite ja kuritarvitas pikaajalise koostöö tulemusel tekkinud hageja usaldust ja tellis kaupu ajal, mil ta oli tegelikult maksejõuetu ja jättis kauba eest tasumata. Hageja viidates VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1 ja 7 leidis, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates arvel märgitud tähtaja saabumisest. Kuna võlgnik viivitas rahalise kohustuse täitmisega, siis oli hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Hageja hinnangul oli võlgnikul kohustus tasuda hagejale pankroti väljakuulutamise sisuga viivist kokku summas 56 331,64 kr (3 600,25 eurot).
Hageja palus jätta kohtul arvestamata kõik võlgniku või võlausaldaja tulevikus esitatavad taotlused käesoleva kohtumenetluse venitamiseks, kuna tegemist oli omavahel seotud isikutega, kelle eesmärk oli hagejat kahjustada.
2.OÜ Oga Invest vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata AS JUMEK hagi nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Vastuväidete kohaselt oli hageja nõue põhjendamata ning hageja ei tõendanud hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja hinnangul olid alusetud ning asjakohatud võlgniku ja võlausaldaja (OÜ Oga Invest) omavahelist seotust ja kooskõlastatud pahatahtlikku tegevust puudutavad väited. Hageja ei tõendanud võlgniku ja hageja vahelise lepingu olemasolu ja kohustuse rikkumist nagu nõuab TsMS § 230 lg 1. Väidetavalt oli tegemist müügilepinguga, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oli müügilepingust tulenevad omapoolsed kohustused täitnud (kauba üle andnud) ja võlgnikul ei olnud VÕS § 111 lg-st 1 tulenevat õigust kohustuse täitmisest keelduda. OÜ Oga Invest ei nõustunud hageja seisukohaga, et suulise müügilepingu sõlmimist tõendasid saatelehed ja arved. Ühelegi arve-saatelehele ei olnud peale märgitud arve-saatelehel olevate toodete ühiku hinda ega summat. Samuti ei olnud hageja osaliselt esitanud arveid, mis oleksid vastanud arve-saatelehel märgitule – esitamata olid arved nr 9290, 9250, 9524. Seega esitas hageja kohtule arveid ja arveid-saatelehti, mille omavaheline seos ei olnud selge, mistõttu ei saanud lugeda tõendatuks suulise müügilepingu ja võlgnevuse olemasolu. Kuivõrd hagejal ei olnud kostja vastu põhinõuet, siis ei kuulunud rahuldamisele ka viivisenõue. OÜ Oga Invest viitas, et isegi kui lugeda, et poolte vahel oli suuline müügileping, siis tuli arvesse võtta VÕS § 111 lg 1, mille järgi võis lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Antud juhul oli võlgnikul õigus keelduda lepingu täitmisest lähtuvalt VÕS § 111 lg-st 1, kuivõrd esinesid täitmisest keeldumise eeldused (müügilepingu olemasolu, vastastikused kohustused olid täitmata, keelduda sooviv pool pidi täitma kohustused pärast teist poolt). Hageja väide, et võlgnik tunnustas hageja ees tekkinud kohustust enne pankroti väljakuulutamist kuna ei vaielnud hageja nõudele vastu, ei oma antud juhul tähtsust, sest OÜ-l Oga Invest (võlausaldajal) oli õigus kontrollida ja vaidlustada tervikuna mistahes teise võlausaldaja nõue.
3.Dirolex OÜ (pankrotis) vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist, hagihinna määramist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt kuivõrd PankrS § 104 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud nõude tunnustamise hagid esitati erinevate kostjate vastu ja tehtavate otsuste tagajärjed omavad erinevat tähendust, siis ei olnud antud juhul võimalik esitada ühte hagi eri alustel ja erinevate kostjate vastu makstes seejuures ühekordset riigilõivu. Dirolex OÜ (pankrotis) oli seisukohal, et hageja oleks pidanud esitama mitu erinevat hagi ning tasuma eraldi riigilõivud. Dirolex OÜ (pankrotis) ei nõustunud hageja poolt märgitud tsiviilasja hinnaga ning leidis, et hageja on maksnud vähem riigilõivu, kui tegelikult oleks pidanud. Dirolex OÜ (pankrotis) leidis, et kuivõrd hageja nõude rahuldamise tõenäosus oli 50%, siis oli hagi hinnaks 57 661,725 eurot ja sellelt tuli maksta riigilõiv summas 4 473,82 eurot. Ülejäänud osas kattusid Dirolex OÜ (pankrotis) vastuväited OÜ Oga Invest vastuväidetega.
4.Pankrotihaldur Margo Normann vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude summas 3 600,25 eurot tunnustamiseks rahuldamata.
Vastuväidete kohaselt tunnistas pankrotihaldur nõuet summas 1 755 897 kr ja esitas vastuväite summas 1 347 492 kr. Vastuväide esitati lepingust tulenevale kõrvalnõudele, sest pankrotihalduril puudusid alusdokumendid lepinguliste viiviste arvestamiseks. Hageja viitas, et kõrvalnõuded tulenevad suuliselt sõlmitud müügilepingust. Pankrotihaldur ei saanud tunnustada väidetavale suulisele müügilepingule tuginevaid viivisenõudeid, mis on ca 74% põhinõudest. Võlgnik kajastas oma raamatupidamises küll põhivõlga, kuid lepingust tulenevaid kõrvalnõudeid ei tunnistatud. Kuna saatelehed ja hageja poolt väljastatud arved ei tõendanud kokkuleppe saavutamist kõrvalnõude suuruse osas, ei saanud lugeda tuvastatuks, et pooled leppisid kokku kõrvalnõude suuruses. Seadusest tulenevat viivisenõuet pankrotimenetluses ei esitatud. Esmakordselt esitati viivisenõue summas 3 600,25 eurot hagiavalduses, kuid pankrotihalduri hinnangul oli selle kujunemine ebaselge. Kuna viivise nõuet VÕS § 113 alusel pankrotimenetluses ei esitatud, siis pankrotihalduril puudusid võimalused viivisenõude rahuldamiseks esitatud nõude alusel. Hageja sai pankrotihalduri vastu esitada tunnustusnõude ainult 3 600,25 euro ulatuses, kuivõrd pankrotihaldur tunnustas nõuet 111 723,20 euro ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsusega rahuldati osaliselt AS JUMEK hagi OÜ Oga Invest vastu nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja tunnustati AS JUMEK nõuet Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 115 274,49 eurot (põhinõue 111 723,20 eurot ja viivisenõue 3 551,29 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus rahuldas osaliselt AS JUMEK hagi Dirolex OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja tunnustas AS JUMEK nõuet Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 115 274,49 eurot (põhinõue 111 723,20 eurot ja viivisenõue 3 551,29 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus rahuldas AS JUMEK hagi Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Margo Normanni vastu nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja tunnustas AS JUMEK nõuet Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses viivisenõudes 3 600,25 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus jättis AS JUMEK menetluskulud pooles ulatuses OÜ Oga Invest kanda ja pooles ulatuses Dirolex OÜ (pankrotis) kanda. Kostjate menetluskulud jäeti kostjate endi kanda. Maakohus leidis, et hageja nõuded olid põhjendatud ja kuulusid rahuldamisele osaliselt. Hageja esitas hagiavalduse nii PankrS § 106 lg 1 kui ka PankrS § 104 lg 2 alusel. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. PankrS § 104 lg 2 kohaselt kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas. Antud juhul esitas hageja hagi ühiselt kolme erineva kostja – võlausaldaja, võlgniku ja pankrotihalduri – vastu. Riigikohus märkis oma lahendis 3-2-1-10-06, et taoliste hagide esemed ja alused on sarnased. Nõude korral on hagi esemeks võlgniku vastu suunatud nõudeõiguse tunnustamine ning kõigi nõuete korral tuleb selgitada, kas pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõue on olemas ning milline on nõude olemasolu korral selle ulatus. Et hagisid ei lahendataks erinevalt, tuleksid need hagid vaadata läbi ühes menetluses. Tehtava kohtuotsuse resolutsioonist peab nähtuma, milline on kohtu seisukoht hagi rahuldamise osas
kõikide kostjate suhtes. Seetõttu lahendas maakohus esitatud nõuded ühes menetluses, nõudmata hagejalt riigilõivu tasumist iga kostja suhtes eraldi. Maakohus viitas, et kuna pankrotihaldur võttis kohtuistungil hageja täpsustatud nõude seadusjärgse viivisemääraga 3 600,25 eurot õigeks, rahuldas maakohus TsMS § 440 lg 1 alusel pankrotihalduri vastu esitatud hagi. Maakohus tunnustas AS JUMEK nõuet Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses viivisenõudes 3 600,25 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt tugines hageja nõue VÕS § 208 lg-le 1. Müügileping võib olla suuline leping, millest tulenevalt seisneb müüja põhikohustus anda lepingu teisele poolele asi üle ja tagada üleantava asja omandiõiguse üleminek ning ostja kohustus vastava asja eest tasuda. Nimetatud kohustuse näol on tegemist vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 1 mõttes. Poolte vahel oli vaidlus, kas müügileping oli sõlmitud ja hageja poolt kaubad Dirolex OÜ-le (pankrotis) üle antud, misjärel tekkis Dirolex OÜ ostuhinna tasumise kohustus. Hageja esitas maakohtule nõude tõendamiseks järgmised arved ja kauba saatelehed: 1) 24.03.2009 arve nr 9209 summas 186 369,20 kr (tl 23), millest müügireskontro järgi tasumata 167 572,60 kr, saatelehtede nr 78, 75, 68 alusel (tl 10, 11); 2) 01.04.2009 arve nr 9214 summas 294 469 kr (tl 22) saatelehe nr 83 alusel (tl 11); 3) 08.04.2009 arve nr 9250 summas 187 832,40 kr (tl 21) saatelehtede nr 87, 93 alusel (tl 12); 4) 15.04.2009 arve nr 9254 summas 139 393,40 kr (tl 20) saatelehe nr 95 alusel (tl 13); 5) 01.05.2009 arve nr 9308 summas 364 348,60 kr (tl 19) saatelehtede nr 110, 109, 107 alusel (tl 13, 14); 6) 06.05.2009 arve nr 9323 summas 287 176,60 kr (tl 18) saatelehtede nr 114, 115 alusel (tl 15); 7) 02.05.2009 arve nr 9325 summas 307 295,60 kr (tl 17) saatelehtede nr 101, 104 alusel (tl 16); kokku summas 1 748 088,20 kr s.o 111 723,20 eurot. 20.10.2009 arve nr 9520 oli viivisearve (tl 24), mille alusel hageja nõude tunnustamishagi ei esitanud. Samasugustele nõude alusdokumentidele on hageja viidanud ja need esitanud ka oma 20. oktoobri 2009 nõudeavalduses (tl 9) Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Saatelehtedel on nii kauba väljastaja kui vastuvõtja allkiri, saatelehtedel märgitud toodete sortiment ja kogus kajastub täpselt hilisemalt esitatud arvetel (erinevusega, et saatelehel tool nimega Pormestari, on arvel märgitud tool nimega JENNA). Tunnistaja A. U. , kes oli hageja laotööline, ütlustest (tl 148–152) nähtus, et Dirolex OÜ (pankrotis) oli hageja klient 2002. aastast. Kaupade üleandmine Dirolex OÜ-le toimus selliselt, et esitati tellimus, koostati tootmisplaan, millele vastavalt toimus kauba laadimine. Siis vormistas tunnistaja saatelehe, millele võttis autojuhi allkirja. Saatelehtede põhjal koostas tunnistaja arved. Arvetele märkis tunnistaja kaustiku põhjal hinnad, mis olid AS JUMEK iga kliendiga erinevalt kokku lepitud. Dirolex OÜ poolt käis AS-s JUMEK ka kvaliteedikontrollija A. Kurs, kes võttis partii puhul juhuslikult toote lahti ja kontrollis üle. Oli juhtumeid, kus kontrollija lasi toote uuesti viimistleda. Oli juhtumeid, kus hind oli muutunud ja tunnistajal tuli arve ümber teha. 2009. Aastal, vahetult enne Dirolex OÜ pankrotti minekut, tekkisid järsult suured tellimused. Maakohus leidis, et nii tunnistaja ütlustega kui eelpoolloetletud saatelehtedega ja arvetega oli tõendatud AS JUMEK poolt arvetel märgitud koguses, sortimendis ja hinnaga kaupade üleandmine ja Dirolex OÜ (pankrotis) poolt vastuvõtmine. Toodete hinnakujunduse kohta märkis maakohus, et võlaõigusseadus võimaldab müügilepingut sõlmida ka ilma ostuhinna suuruses või selle määramise viisis kokkulepet saavutamata. Antud juhul olid lepingupooled aga ostuhinna suuruses kokkuleppe saavutanud, märkides selle arvetele, mistõttu vajadus müüdud toodete mõistliku hinna tuvastamiseks VÕS § 28 lg 2 järgi puudus. Hageja viitas arve-saatelehtede alusel poolte vahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise toimumise tõendamiseks pooltevahelisele varasemale praktikale ja esitas Dirolex OÜ (pankrotis) poolt allkirjastatud saatelehed (tl 30–33). Dirolex OÜ (pankrotis) poolt 29. juunil 2009 pankrotiavalduse lisana esitatud tasumata ostuarvete nimekirjas 29. juuni 2009 seisuga arvestati Dirolex OÜ (pankrotis) raamatupidamises hageja nõuet (tl 40–50). Ajutine pankrotihaldur, kes
PankrS § 22 lg 2 p 1 alusel on kohustatud välja selgitama võlgniku vara, sealhulgas kohustused, on ajutise halduri aruande lisas (tl 54) kajastanud hageja nõuet summas 1 321 518 kr. Maakohus leidis, et viidatud tõenditest nähtus, et Dirolex OÜ (pankrotis) kajastas enne pankroti väljakuulutamist hageja ees tekkinud kohustust oma raamatupidamises. Maakohus, viidates VÕS § 8 lg-le 2, VÕS 76 lg-le 1 ja VÕS § 82 lg-le 1, leidis, et esitatud tõenditega kogumis oli tõendatud, et Dirolex OÜ (pankrotis) võttis hagejalt kauba vastu, kuid jättis täitmata oma kohustuse tasuda kauba eest arvete alusel kokkulepitud tähtaja 30 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Hageja põhinõude suurus Dirolex OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga oli 1 748 088,20 kr, s.o 111 723,20 eurot. Maakohus märkis, et kuna võlgnik oli viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis oli hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Hageja arvestas viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ning pankroti väljakuulutamise seisuga oli hageja viivisenõude suuruseks 56 331,64 kr s.o 3600,25 eurot (viivise arvestus hagiavalduse lk 4). Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja viivise arvestuse õigsusele. Maakohus leidis, et kuna hageja põhinõude suuruseks arve nr 9209 järgi oli 167 572,60 kr, mitte aga viivise arvestuses märgitud 186 369,20 krooni, ning PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja kohtus nõude tunnustamist taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul, tuleb arvelt nr 9209 arvestatud viivist vähendada vastavalt põhinõude suurusele 167 572,60 kr. Viivise suurus perioodil 23.04.2009–30.06.2009 oli 3 009,42 kr ja 01.07.2009–12.10.2009 oli see 3 819,74 kr; kokku 6 829,16 kr. Kokku oli hageja viivisenõude suurus 55 565,61 kr, s.o 3 551,29 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et AS JUMEK nõuet OÜ Dirolex (pankrotis) pankrotimenetluses tuli tunnustada summas 115 274,49 eurot (põhinõue 111 723,20 eurot ja viivisenõue 3 551,29 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus jättis tähelepanuta poolte vastastikused väited kostja OÜ Oga Invest ja Dirolex OÜ (pankrotis) omavahelise seotuse kohta ning hageja poolt Dirolex OÜ (pankrotis) kahjustamise kohta, kuna need ei omanud antud asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Oga Invest esitas Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kuivõrd maakohus tegi otsuse isiku suhtes, keda seaduse kohaselt kohtusse ei kutsutud. 08. mail 2012 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kostja Dirolex OÜ (pankrotis) esindajat. Kohtuistungil viibinud pankrotihaldur selgitas, et tema saatis
16.märtsil 2012 A. Kasaku e-posti aadressile kohtukutse ning A. Kasak kinnitas telefonitsi, et sai kohtukutse kätte. Maakohus luges kohtukutse kättetoimetatuks, viitamata ühelegi tsiviilkohtumenetluse seaduse sättele. Samuti jättis maakohus küsimata apellandi seisukoha nimetatud küsimuses. Apellandi hinnangul ei saanud kohtukutset lugeda kättetoimetatuks, kuivõrd kättetoimetamise kord on sätestatud TsMS §-s 314. 08. mai 2012 kohtuistungi protokolli kohaselt on maakohus kasutanud kohtukutse kättetoimetamisel kasutanud TsMS § 314 lg-s 5 sätestatud elektroonilisel viisil. Apellandi hinnangul ei saanud kohtukutset lugeda kättetoimetatuks, kuivõrd TsMS § 314 lg 5 ei näe ette võimalust lugeda kohtukutse kättetoimetatuks pankrotihalduri kinnitusega või pelgalt teatud e-posti aadressile edastamisega.
08. mai 2012 kohtuistungi protokolli kohaselt püüti kohtukutset kätte toimetada Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele A. Kasak. Samas ei ole kohtukutset toimetatud ega püütud kätte toimetada teisele Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele; 2) ei nähtu kohtuotsusest, millistele tõenditele tuginedes on maakohus leidnud, et saatelehel märgitud tool nimetusega Pormestari ning arvel märgitud tool nimega JENNA on üks ja sama toode. Tunnistaja A. U. ütlustega oli tõendatud, et saatelehel märgitud tool nimega Pormestari ja tool nimega JENNA ei olnud samad tooted. Maakohus küll tuvastas, et teatud osas ei olnud saatelehel ja arvetel märgitud tooted vastavuses, kuid rahuldas hagi nimetatud vastuolu eirates; 3) ei ole maakohus viidanud ühelegi võlaõigusseaduse sättele väites otsuse punktis 4, et võlaõigusseadus võimaldab müügilepingut sõlmida ka ilma ostuhinna suuruses või ilma selle määramise viisis kokkulepet saavutamata.
7.Vastustaja AS JUMEK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus Dirolex OÜ (pankrotis) ja pankrotihalduri suhtes jõustunud. TsMS § 207 lg 2 järgi osaleb iga kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt ning käesoleval juhul TsMS § 207 lg-s 3 sätestatud erandit ei esine. Maakohus rahuldas hagi kõigi kolme kostja vastu ning apellatsioonkaebuse esitas üksnes OÜ Oga Invest. Maakohtu otsus on seega Dirolex OÜ (pankrotis) ja pankrotihalduri suhtes jõustunud; 2) ei ole Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikme kohtusse ilmumata jätmisega apellandi õigusi rikutud. Apellatsioonkaebuse esitas OÜ Oga Invest, kes osales kohtuistungil ega tuginenud tema suhtes menetlusõiguse normi rikkumisele. Apellandi õigusi ei rikutud sellega, et Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele kohtukutset väidetavalt kätte ei toimetatud. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 ei saa apellatsioonkaebust esitada kellegi teise väidetavate õiguste kaitseks. Samuti ei saa apellant väita teise menetlusosalise eest, et kohtukutset kätte ei toimetatud; 3) luges maakohus õigesti kohtukutse Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele kätte toimetatuks. Puudub vaidlus, et Dirolex OÜ (pankrotis) on kohtule teatanud oma kontaktandmed (sh e-posti aadressi) ning nende kaudu ka menetlusdokumente kätte saanud ja vastu võtnud. Kuivõrd Dirolex OÜ (pankrotis) kinnitas pankrotihaldurile, et sai kohtukutse kätte, siis Dirolex OÜ (pankrotis) lihtsalt hoidus menetlusest kõrvale. Maakohus tuvastas, et Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liige on varasemalt sellelt e-posti aadressilt kohtule e-kirju ja menetlusdokumente edastanud. Samuti kinnitas pankrotihaldur, et OÜ Dirolex (pankrotis) juhatuse liige sai kohtukutse kätte. Seega oli maakohtul alust eeldada, et Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liige sai kohtukutse kätte, kuid jättis lihtsalt nõuetekohase kinnituse saatmata (nt Riigikohtu lahend 3-2-1-129-10, p 12–14). Maakohus võib lugeda kohtukutse kättesaaduks, kui see on tõendatud muude tõenditega; 4) tuvastas maakohus õigesti, et AS JUMEK andis Dirolex OÜ-le (pankrotis) kauba üle. Kuigi arvetel-saatelehtedel on märgitud tool Pormestari ja arvetel tool JENNA, on kogused arvetel ja arvetel-saatelehtedel samad, millest tulenevalt on tegemist sama kaubaga. Dirolex OÜ (pankrotis) sai vaidlustatud arved enne saneerimismenetlust kätte, kajastas need oma raamatupidamises võlgnevusena ning ei vaidlustanud arvete-saatelehtede alusel koostatud arveid. Käesolevas asjas ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks, mistõttu tuvastas maakohus õigesti, et arvetel-saatelehtedel märgitud kaup on Dirolex OÜ-le (pankrotis) üle antud. Kui apellant hagi ei tunnista, kuid omalt poolt ei esita ühtegi tõendit oma vastuväidete kinnitamiseks, ning vastustaja esitas oma väidete kinnitamiseks tõendid, siis tuleb üldise tõendamisreegli järgi lugeda vastustaja väited tõendatuks.
8.Pankrotihaldur M. Normann leidis, et ringkonnakohus on ebaõigesti paigutanud OÜ Dirolex (pankrotis) pankrotihalduri vastustaja seisundisse, kuivõrd pankrotihalduril puudub käesolevas asjas nõue OÜ Oga Invest vastu ja OÜ-l Oga Invest nõue pankrotihalduri vastu. Pankrotihaldur maakohtu otsust ei vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud juhul on apellatsioonkaebuse esitanud OÜ Oga Invest, teised kostjad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega on õige vastustaja AS JUMEK seisukoht, et Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsus on kostja Dirolex OÜ (pankrotis) ja kostja Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Margo Normanni suhtes jõustunud ning seetõttu ei ole ka Dirolex OÜ (pankrotis) ja Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Margo Normann TsMS § 639 lg 2 alusel ringkonnakohtus menetlusosalisteks. Kuna Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
10.Asjakohane ei ole apellandi väide, mis on esitatud seoses maakohtu poolt väidetava menetlusõiguse normi rikkumisega seetõttu, et 08. mai 2012 kohtuistungile apellandi arvates ei ole kohtukutset Dirolex OÜ-le (pankrotis) kätte toimetatud. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lähtudes TsMS § 3 lg-test 1 ja 2 ei ole apellant õigustatud esitama väiteid seoses sellega, et tema arvates ei ole kostja Dirolex OÜ (pankrotis) kohtukutset 08. mai 2012 kohtuistungile kätte saanud ning seetõttu on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Asjaolu, kas kostja Dirolex OÜ (pankrotis) sai või ei saanud kohtukutset 08. mai 2012 kohtuistungile kätte, ei mõjuta kuidagi apellandi seadusega kaitstud õigusi ja huve. Samuti ei tulene seadusest, et apellandil oleks õigus pöörduda kohtusse teise isiku, s.o Dirolex OÜ (pankrotis), või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seda, kas Dirolex OÜ (pankrotis) sai kohtukutse 08. mai 2012 kohtuistungile kätte, teab ta ise ning juhul, kui Dirolex OÜ (pankrotis) tõesti ei saanud kohtukutset kätte, oli tal endal õigus esitada sel alusel kaebus, kuid Dirolex OÜ (pankrotis) eest ei saa kaebust esitada teine isik, s.o OÜ Oga Invest. Lähtudes eeltoodust ei analüüsi ringkonnakohus seda, kas Dirolex OÜ-le (pankrotis) oli kohtukutse 08. mai 2012 kohtuistungile kätte toimetatud või mitte.
11.Maakohus tuvastas õigesti, et saatelehtedel märgitud kaup (I kd tl 10 – 16,) on Dirolex OÜ-le (pankrotis) üle antud, ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid.
Maakohus on põhjendatult, hinnates asjas olevaid tõendeid, asunud seisukohale, et kuigi saatelehtedel on märgitud kauba nimetusena tool Pormestari (I kd tl 10 – 12, 14 – 16) ja arvetel tool JENNA (I kd tl 17 -19, 21 – 23), on tooli kogused saatelehtede alusel esitatud arvetel samad, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et on tegemist sama kaubaga. Dirolex OÜ (pankrotis) sai vaidlustatud arved enne saneerimismenetlust kätte, kajastas need oma raamatupidamises võlgnevusena ning ei vaidlustanud saatelehtede alusel koostatud arveid. Saatelehtedel ja arvetel märgitud toolide erinev nimetus ei ole kokkuvõttes mõjutanud toolide kogust tervikuna ega ka nende maksumust. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Dirolex OÜ (pankrotis) oleks tasunud saatelehtedel märgitud toolide Pormestari eest ning, et nimetatud toolide eest maksumus ei kajastu arvetel toolide JENNA maksumusena. Ebaõige on apellandi väide, et tunnistaja A. U. ütlustega on tõendatud, et saatelehtedel märgitud tool nimega Pormestari ja arvetel märgitud tool nimega JENNA ei olnud samad tooted. Tunnistaja A. U. ütlused (I kd tl 151) nimetatud asjaolu ei tõenda, sest tunnistaja ei ole andnud ütlusi saatelehtedel ja nende alustel väljastatud arvetel märgitud tooli nimetuste erinevuse kohta.
12.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et lepingupooled olid saavutanud kokkuleppe kauba ostuhinnas ning seetõttu puudub vajadus müüdud toodete mõistliku hinna tuvastamiseks VÕS § 28 lg 2 järgi. Kuna lepingupoolte vahel oli saavutatud kokkulepe ostuhinnas, siis on asjakohatu apellandi etteheide maakohtule, et maakohus ei ole viidanud ühelegi võlaõigusseaduse sättele, mis võimaldaks müügilepingut sõlmida ilma ostuhinna suuruses või ilma selle määramise viisis kokkulepet saavutamata. Ostuhinna kokkuleppe olemasolu lepingupoolte vahel on tõendatud muuhulgas ka tunnistaja A. U. ütlustega. Tunnistaja A. U. ütluste kohaselt „Hinnad arvele määrasin kaustiku põhjal, kus olid kokku lepitud hinnad AS-i Jumek ja Dirolex OÜ vahel. Igasse klienti suhtuti erinevalt ja iga kliendiga olid AS-il Jumek kokku lepitud eraldi hinnad. /.../ Vahel juhtus, et tegin arve, aga muutunud oli hind. Siis mulle öeldi, ja tegin arve ümber.“ Samuti tõendavad asjaolu, et lepinguosaliste vahel oli ostuhinna kokkulepe, asjas esitatud arved ja tasumata arvete nimekiri (I kd tl 40 – 59) kogumis.
13.Tartu Maakohus on 21. novembri 2011 määrusega määranud tsiviilasja hinnaks 1595 eurot (I kd tl 120-122). Lähtudes maakohtu poolt määratud hagihinnast on ringkonnakohus 27. juuli 2012 määrusega ebaõigesti nõudnud kostjalt apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumist, sest RLS lisa 1 kohaselt tsiviilasjalt hinnaga 1595 eurot tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel võib apellant esitada avalduse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.