Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

pankrotihaldur

Ene

Ahas

käesolevas

pankrotimenetluses

pankrotihalduri kohustustest.

isiklikule arveldusarvele xxxxxxxxxxxxx. AS G(pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks paluvad haldurid määrata Eesti Äriarhiivi OÜ, registrikood 10665195, asukoht Lembitu 6/8, , 50406. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2012. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitatud ei ole. 10.01.2013 edastati kohtule lõpparuande täpsustus AS G(pankrotis) maksejõuetuse põhjustanud asjaolude kohta. Kohus leidis Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises osas on igal võlausaldajal tunnustatud nõudest raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Pankrotihalduri poolt koostatud lõpparuande järgi: I PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. AS G(pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2012. AS G(pankrotis) lõpparuanne on esitatud pankrotitoimkonnale ja kohtule tulenevalt PankrS § 162 lg 1 p 3, kuna ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. II Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul rahalisi vahendeid 6 511,06 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Nr. Kinnistu Summa eurodes Pandiese 1 XXX

Pandiese 2 Pandiese 3

Pandiese 4

Pandiese 5 Pandiese 6

KOKKU

8 498 051,59

1.1 Pankrotimenetluses on haldurid 03.03.2011 toimunud enampakkumistel realiseerinud ka kogu pankrotivõlgniku vallasvara – masinad ja seadmed, tootmisliinid, abivahendid jms. Vallasvara müügist moodustab netolaekumine kokku 290 408,63 eurot. AS G(pankrotis) kogu vallasvarale oli seatud kommertspant Swedbank AS kasuks vastavalt I järjekoht summas 8 000 000,00 eesti krooni, II järjekoht 8 000 000,00 eesti krooni, III järjekoht 5 000 000,00 eesti krooni, IV järjekoht 6 00 000,00 eesti krooni ja V järjekoht summas 2 500 000,00 eesti krooni. 1.2 Kommertspandiga koormatud valmis- ja pooltoodang (peamiselt aknad) on samuti jooksvalt realiseeritud. Valmis- ja pooltoodangu müügist moodustas netolaekumine kokku 20 484,52 eurot. KomPS § 1 lg 1 kohaselt võib äriregistrisse kantud ettevõtja nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. KomPS § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt ulatub kommertspant äriühingu kogu vallasvarale. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist.

intressimääraga viis protsenti aastas, kõrvalnõuetega 119 000,00 krooni Eesti Vabariigi kasuks; II järjekohal hüpoteek summas 2 500 000,00 eesti krooni, intressimääraga 14% aastas ja kõrvalnõuete rahalise suurusega 630 000,00 krooni Swedbank AS kasuks; III järjekohal hüpoteek summas 7 500 000,00 eesti krooni Swedbank AS kasuks. Kinnisasjad koos päraldistega võõrandati 20.12.2010 toimunud avalikul suulisel kordusenampakkumisel ECEOÜ-le koondhinnaga 8 500 000 eesti krooni ehk 543 249,01 eurot. 2.4 Viru Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXX, mis jaguneb vastavalt: 1) XXX, tootmismaa, üldpindala 1431 m2, katastritunnus XXX (kinnistul asus töökoda – ehitisregistri kood XXX); 2) XXX, ärimaa, üldpindala 5 035 m2, katastritunnus XXX. Kinnistu oli koormatud I järjekoha hüpoteegiga summas 15 000 000 krooni Swedbank AS kasuks. Kinnisasjad koos päraldistega võõrandati 14.12.2010.a. toimunud avalikul suulisel enampakkumisel OÜ-le SKS ETkoondhinnaga 2 262 079,85 eesti krooni ehk 144 573,25 eurot. 2.5 Viru Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, ärimaa, üldpindala 8112 m2, katastritunnus XXX (kinnistul asusid administratiivhoone – ehitisregistri kood XXX, laohoone – ehitisregistri kood XXX, laohoone – ehitisregistri kood XXXja pumbajaam – ehitisregistri kood XXX). Kinnistu oli koormatud I järjekoha hüpoteegiga summas 4 000 000,00 krooni Swedbank AS kasuks. Kinnistu koos päraldistega võõrandati 14.12.2010 toimunud avalikul suulisel enampakkumisel OÜ-le SKS ET koondhinnaga 2 837 920,15 eesti krooni ehk 181 376,16 eurot. 2.6 Kinnistu asukohaga “C ”, XXX, kogupindalaga 18 121 m2. Kinnistut koormasid järgmised hüpoteegid: I järjekohal hüpoteek summas 2 003 400 LVL, tagab laenu summas 1 590 380,06 LVL ning võimalikke kõrvalnõudeid, intressimäär: 1) 6 kuu EURIBOR + 1,4% aastas; 2) viivis 0,150% päevas, tagatud kohustuste täieliku täitmiseni, laenuandja: Swedbank AS, alus: laenuleping nr XXX15.02.2008, hüpoteegi seadmise leping nr XXX12.03.2008. II järjekohal hüpoteek summas 222 600 LVL, tagab laenu summas 179 600 LVL ning võimalikke kõrvalnõudeid, intressimäär: 1) 7% aastas; 2) viivis 0,150% päevas, tähtaeg: tagatud kohustuste täieliku täitmiseni, laenuandja: Swedbank AS, alus: laenuleping nr XXX15.02.2008, hüpoteegi seadmise leping nr XXX/1 12.03.2008. Kinnistu koos päraldistega on võõrandatud avaliku pakkumise tulemusena 17.06.2011 notariaalse ostu-müügi lepingu alusel KLPE I OÜ-le hinnaga 1 330 000,00 eurot. 2.7 Kinnistud asukohaga XXX, kogupindalaga 6 757,4 m2. Kinnistutel asusid laohoone kogupindalaga 966 m2, laohoone kogupindalaga 720,2 m2, administratiivhoone kogupindalaga 1352,6 m2, tööstushoone kogupindalaga 2777 m2, töökojahoone kogupindalaga 105,8 m2 ja laohoone kogupindalaga 839,8 m2. Kinnistuid koormasid järgmised ühishüpoteegid: I järjekohal hüpoteek summas 155 074 LVL, intressimäär ja leppetrahv – vastavalt garantiilepingule nr XXX15.05.2009, muudatustega, tagatud kohustuste täieliku täitmiseni, laenuandja: Swedbank AS, alus: garantiileping nr XXX15.05.2009, hüpoteegi seadmise leping nr XXX/7 kuupäevaga 8.07.2009. II

järjekohal hüpoteek summas 135 690 LVL, intressimäär ja leppetrahv – vastavalt garantiilepingule nr XXX19.05.2009, muudatustega, tagatud kohustuste täieliku täitmiseni, laenuandja: Swedbank AS, alus: garantiileping nr XXX kuupäevaga 19.05.2009, hüpoteegi seadmise leping nr XXX 8.07.2009. III järjekohal hüpoteek summas 195 000 LVL, intressimäär ja leppetrahv – vastavalt garantiilepingule nr XXX 19.05.2009, muudatustega, tagatud kohustuste täieliku täitmiseni, laenuandja: Swedbank AS, alus: garantiileping nr XXX 19.05.2009, hüpoteegi seadmise leping nr XXX . 07.2009. Kinnistu koos päraldistega on võõrandatud avaliku pakkumise tulemusena 19.10.2011 notariaalse ostu-müügi lepingu alusel SIA „M.S. I “ koondhinnaga 164 000 eurot. 05.12.2012 seisuga on AS G(pankrotis) pankrotivarasse laekunud rahalisi vahendeid kokku summas 9 067 588,46 eurot (km-ta) järgmiselt: Nr.

Laekunud vahendid

Summa eurodes

Andmed pandiga tagamata vara müügi kohta:

nimetatud osalus hinnaga 1 000 eurot osaühingu juhatuse liikmele, kes ühtlasi kannab edaspidised äriühingu likvideerimisega seotud kulud. 5.4 AS GA (pankrotis), registrikood XXX, aktsiad nimiväärtuses kokku 25 564,66 eurot (400 000,00 krooni), 100 % aktsiakapitalist, aktsiakapital kokku 25 564,66 eurot (400 000,00 krooni). Maakohtu 15.02.2010 kohtumäärusega kuulutati välja AS GA (registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liige VO) pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud Sirje Tael. AS GA (pankrotis) võlausaldajate otsusega lõpetatakse AS GA (pankrotis) kui juriidiline isik. Pankrotimenetluse kestel võõrandatud vara arvelt rahuldatakse tõenäoliselt väga väikeses määras võlausaldajate nõudeid, aktsionäridele väljamakseteks vahendeid ei jätku. Eelnimetatud põhjustel ja kooskõlastatult toimkonnaga hindavad haldurid AS GA (pankrotis) aktsiad väärtusetuteks ning aktsiad jäävad sellel põhjusel võõrandamata. 5.5 D AS (pankrotis), registrikood XXX, aktsiad nimiväärtuses kokku 25 564,66 eurot (400 000,00 krooni), 100% aktsiakapitalist, aktsiakapital kokku 25 564,66 eurot (400 000,00 krooni). Harju Maakohus 27.11.2009 kohtumäärusega kuulutati välja D aktsiaseltsi (registrikood XXX, aadress XXX) pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud Urmas Tross. D AS (pankrotis) võlausaldajate otsusega lõpetatakse D AS (pankrotis) kui juriidiline isik. Pankrotimenetluse kestel võõrandatud vara arvelt rahuldatakse osaliselt võlausaldajate nõudeid, aktsionäridele väljamakseteks vahendeid ei jätku. Eelnimetatud põhjustel ja kooskõlastatult toimkonnaga hindavad haldurid D AS (pankrotis) aktsiad väärtusetuteks ning aktsiad jäävad sellel põhjusel võõrandamata. 5.6 Leedu Vabariigis asunud AS G(pankrotis) tütarettevõte UAB GL registrikood XXX majanduslik seis ei võimaldanud osalust võõrandada. UAB G esitas ise pankrotiavalduse, mis rahuldati ning ühing on käesoleval ajal pankrotis, kuid likvideeritakse ja kustutatakse registrist Leedu pankrotihalduri poolt esitatud andmete kohaselt hiljemalt 31.03.2012.

makseraskused). Pankrotimenetluses oli laekumata ka pankrotiaegne garantiikohustuse nõue AE OÜ vastu (arve summas 3 523,70 eurot maksetähtaeg oli 15.11.2012.) 7.2 AS G(pankrotis) nõudeid erinevates pankrotimenetlustes ( MEOÜ, WEOÜ, KA OÜ ja A OÜ) on tunnustatud kokku 183 351,47 eurot ning saneerimismenetlustes (PSOÜ ja KPOÜ) on AS G(pankrotis) ümberkujundatud nõuete maht 9 318,47 eurot. Eelpool nimetatud pankrotieelsed ja -aegsed nõuded (v.a. KA OÜ ja A OÜ) püüdsid haldurid võõrandada avalikel suulistel enampakkumistel 26.01.2012 alghinnaga 140 000,00 eurot, 15.02.2012 alghinnaga 70 000,00 eurot ja 20.03.2012 alghinnaga 50 000,00 eurot. Kõik enampakkumised nurjusid ostuhuvi puudumise tõttu. Nõudeõigused on 23.04.2012 pankrotitoimkonna otsuse alusel ja 11.05.2012 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel võõrandatud Läti Vabariigi äriühingule SIA „M “ hinnaga 32 500,00 eurot.

KOKKU EUR:

2 070 048,28

624 874,88

Harju Maakohus on 23.01.2012 määrusega kinnitanud pankrotihaldurite poolt pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 423 361,10 eurot, mistõttu kuuluvad täiendavalt kinnitamisele kulud summas 201 513,78 eurot. AS G(pankrotis) pankrotimenetluses seni tehtud kulutused on kooskõlastatud ja heaks kiidetud pankrotitoimkonna 12.09.2012 ja 30.11.2012 otsustega. IV Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

Pankrotimenetluses ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid pole samuti tehtud. Vara välistamise avalduse esitasid pankrotimenetluses järgmised isikud:

Jaotusettepaneku kinnitamise hetkeks moodustasid AS G (pankrotis) tunnustatud nõuded kokku 24 024 347,91 eurot. Peale jaotusettepaneku kinnitamist on võlausaldaja Swedbank Liising AS kahel korral (30.07.2012 ja 04.12.2012) teatanud, et võlausaldaja nõue on vähenenud kokku summas 15 973,40 eurot. Samuti on peale jaotusettepaneku kinnitamist võlausaldaja Swedbank AS kahel korral (30.07.2012 ja 04.12.2012) teatanud, et võlausaldaja nõue on vähenenud kokku summas 163 135,84 eurot. Oma nõuetest AS G (pankrotis) vastu on loobunud võlausaldajad EK(703,03 eurot), MN (1 179,23 eurot) ja MA (242,07 eurot). Seega on II järgu rahuldamisele kuuluvate nõuete maht täiendavalt vähenenud kokku summas 181 233,57 eurot. AS G(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, nõuete rahuldamisjärgud ja nõuete rahuldamiseks tehtud väljamaksed moodustavad alljärgnevalt: Võlausaldaja

Pandi müügist saadud (€)

KOKKU I JÄRK

Võlausaldaja

Järk

8 498 051,59 Tunnustatud nõue (€)

Väljamaks (€)

7 563 265,90 Järk

Väljamaks (€)

KOKKU II JÄRK

15 274 803,22

399 966,41

KOKKU III JÄRK

KÕIK KOKKU

70 259,53 23 843 114,34

0,00 7 963 232,31

23.01.2012 määrusega kinnitas kohus AS G(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, määrus jõustus 09.02.2012. Vastavalt jaotusettepanekule on haldurid teostanud väljamaksed I järgus pandipidajatele Eesti Vabariik summas 13 540,80 eurot ja Swedbank AS summas 7 549 725,10 eurot. Pankrotimenetluses suurima nõudega osalenud võlausaldaja Swedbank AS (sh Swedbank Liising AS) nõuet on I ja II järgus kokku rahuldatud 7 833 729,95 euro ulatuses. Kuna AS G(pankrotis) pankrotimenetluse käigus tuvastati olulises määras Swedbank Liising AS-le kuuluvat vara, mida liisingufirmale ei oldud võlgniku ja kolmandate isikute poolt üle antud ning mille asukoht oli liisingufirmale

teadmata, siis vara müügi järgselt liisingufirma poolt vähenes Swedbank Liising AS nõue pankrotimenetluses oluliselt ning selle võrra suurenesid teiste võlausaldajate võimalused saada oma nõue rahuldatud pankrotimenetluses. Jaotusettepaneku alusel on haldurid teostanud väljamaksed II järgu võlausaldajatele kogusummas 399 966,41 eurot. Vastavalt pankrotihaldurite ühisele otsusele ei tehtud esimest väljamakset võlausaldajatele (10 isikut), kelle väljamakse summa jäi alla 1 euro, kuna väljamaksega kaasnevad ülekande teenustasud oleksid proportsionaalselt ebamõistlikult suureks osutunud. AS G(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, võlausaldajatele jaotise alusel tehtud väljamaksed („jaotis eurodes“) ja rahuldamata nõuete suurus (05.12.2012 seisuga): Nr.; Võlausaldaja; tunnustatud nõue (eurot); järk; jaotis (eurodes); jääk (eurot) I rahuldamisjärk:

KOKKU I järk: 8 498 051,59 I 7 563 265,90 0,00 II rahuldamisjärk:

1 XXX

KOKKU II järk: 15 291 415,66 399 966,41 (nõuded vähenenud 16 612,50) 14 874 836,81 III rahuldamisjärk:

1 XXX

KÕIK KOKKU: 23 859 726,77 7 963 232,31 (nõuded vähenenud 16 612,50) 14 945 096,34 Märkused:

KOKKU II JÄRK :

15 274 803,22 14 874 836,81

KOKKU III JÄRK (18 võlausaldajat):

KÕIK KOKKU

70 259,53 15 345 062,75

70 259,53 14 945 096,34

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldurid on menetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest, võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Harju Maakohtu 11.08.2010 määrusega määrati AS G(pankrotis) pankrotihalduriks Eha Pehk. Harju Maakohtu 26.08.2010 määrusega määrati teiseks pankrotihalduriks Andres Hermet. Vastavalt kohtumäärusele oli halduritel ühine esindusõigus. Maakohtu 29.09.2010 määrusega vabastati pankrotihaldur Eha Pehk ja nimetati AS G(pankrotis) teiseks pankrotihalduriks Ene Ahas. 09.02.2011 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus ja taastati Eha Pehk pankrotihalduri volitused. Harju Maakohtu 15.02.2011 määrusega nimetati AS G(pankrotis) kolmandaks halduriks Ene Ahas. Kogu nimetatatud perioodi (26.08.2010 kuni 13.09.2011) vältel oli pankrotihalduritel ühine esindusõigus kuni Harju Maakohtu 13.09.2011määrusega see piirang tühistati. Palju haldurite tööaega ja pankrotimenetluse rahalisi vahendeid (peamiselt erinevate tõlketööde tellimiseks) kulus selleks, et menetluses pidevalt muutunud pankrotihaldurite koosseisu, ühist esindusõigust, kohtumääruseid jms. võlausaldajatele ja erinevatele ametiisikutele ning asutustele Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Vene Föderatsioonis tõestada ja pankrotivara ostu-müügilepinguid sõlmida. Lisaks moodustas sügisel 2010 olulise osa haldurite Ene Ahas ja Andres Hermet tööst kohtunik Merike Varusk poolt antud otseste ülesannete täitmine (näiteks vastamine päringule, kus tuli välja selgitada järgmised andmed: millal on AS G(pankrotis) liisingulepingud lõpetatud, millal on iga konkreetne sõiduk liisinguandjale üle antud, kas liisitud sõidukid jäid pärast AS G(pankrotis) pankroti väljakuulutamist kellegi kasutusse ja kelle kasutuses on liisitud sõidukid olnud alates pankroti väljakuulutamisest tänaseni, samuti millal on fikseeritud iga sõiduki asukoht ja sõidukite tehniline seisukord, s.h spidomeetri näit), mis ühelt poolt otseselt ei aidanud kaasa pankrotimenetluse kiirele läbiviimisele ega suurendanud pankrotivara väärtust, teiselt poolt aga aitas kaasa Swedbank Liising AS poolt esitatud nõuete vähendamisele. Tervendamiskavade koostamine – haldurid Ene Ahas, Andres Hermet ja võlgniku juhatuse liige MP koostasid vastavalt kohtunik Merike Varusk ettekirjutustele AS G (pankrotis) tehase tervendamiskava, mida täpsustati ja arutati koos Swedbank AS, Swedbank Liising AS ning AS SEB Liising esindajatega, samuti arutati nimetatud osalist ettevõtte tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekutel. Pankroti väljakuulutamise järgselt pidid haldurid Eha Pehk ja Andres Hermet tegutsema aknatellimuste osalise täitmisega: AS G (pankrotis) maa ja tootmisüksustesse ning Tallinna, XXXasuvasse lattu saabus augusti lõpus Lätis valmistatud toodang akende

tellijatele. Vastavalt toimkonna otsusele kuulus väljastamisele toodang, mille eest oli klientide poolt teostatud ettemaksed vähemalt 50 % ulatuses toote lõpphinnast. Tegemist oli paljudel juhtudel vanemate inimestega, kes AS G saneerimismenetluses väljakuulutatud kampaania ajal tellisid aknad ja tasusid ettemaksed, paljudel juhtudel sularahas. Väljastamine haldurite poolt toimus vaid tingimusel, et klient tasub eelnevalt kogu arve summa. Pankrotimenetluses asuti seisukohale, et ei ole mõistlik saata klienti tagasi, kui tal puudub kaardimakse võimalus ja ta on eeldanud, et saab tasuda teenuse eest ka sularahas. Tellijad üle kogu Eesti Vabariigi sõitsid spetsiaalselt AS G (pankrotis) tehastesse, et oma tellitud tooted kätte saada. Kaardimakseterminalid kuulusid Swedbank AS-le ja pank nõudis peale pankroti väljakuulutamist makseterminalide tagastamist pangale. Haldurid lõpetasid kohtu nõudel ja lähtudes asjaolust, et sularahatehingute teostamise vajadus võlgniku pankrotimenetluses oli lõppenud (valmistoodangu väljastamine oli lõppenud, kõik muud arveldused teostati läbi pangakontode) kõik arveldused sularahaga. Sularaha kasutamise kohta esitati Harju Maakohtule vastav ettekanne. Haldurid teostasid pankrotivarade ülevaatuse ja inventuuri. Pankrotivara müügiks korraldati korduvaid avalikke enampakkumisi ja taganud vara säilimise ning kindlustuskatte kuni selle realiseerimiseni. Haldurid on pidanud läbirääkimisi paljude vara ostuhuvilistega, korraldanud ja koostanud vajalikud dokumendid seoses vara omandi üleminekuga. Haldurid on kogunud kokku ja kontrollinud üksikasjalikult pankrotimenetluses esitatud nõuded ning viinud läbi 4 nõuete kaitsmise koosolekut (13.12.2010, 17.01.2011, 26.04.2011 ja 13.10.2011). Korraldatud on pankrotitoimkonna ja võlausaldajate üldkoosolekuid. AS G (pankrotis) 178 endisele töötajale on taotletud Eesti Töötukassast maksejõuetuse hüvitist kokku summas 5 504 956,00 eesti krooni ehk 351 830,81 eurot. PankrS § 65 lg 2 sätete järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Tagamaks võlausaldajate nõuete võimalikult kiiret rahuldamist ja efektiivset pankrotivara müüki on käesoleva ajani haldurid peamiselt tegelenud järgmiste ülesannete täitmisega: 1) majandustegevuse jätkamise või ettevõtte tervendamise võimaluste väljaselgitamisega; 2) töötajatega töölepingute lõpetamisega ning sellega seonduva asjaajamise ja suhtlusega (kokku oli 178 töötajat; töölepingute lõpetamine toimus nii Tallinnas kui s olnud töötajatega, samuti varem töölepingud lõpetanud töötajatega) ning Eesti Töötukassa jaoks vajalike arvestuste koostamise ning vajalike dokumentide koondamise ja esitamisega (kuna võlgniku pearaamatupidaja ja personalitöötaja töölepingud olid lõpetatud 2010.a. juulikuu alguses), et võlgniku endistele töötajatele taotleda Eesti Töötukassa poolt maksejõuetushüvitis ning seeläbi oleks võimalik saada töötajatel võimalikult kiiresti kasvõi osaliselt oma nõuded rahuldatud; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsuse vastuvõtmise järgselt esmaste ja kiireloomuliste likvideerimisega seonduvate toimingute tegemisega, so eelkõige dokumentide arhiveerimise korraldamisega, pankrotivara säilimise tagamisega ja müügieelsete ettevalmistustega; 4) vara välistamise taotluste lahendamisega ja vara välistamisega;

5) pankrotivara valitsemisega, pankrotivara koosseisus olnud kinnisvara haldamise korraldamisega – peeti läbirääkimisi Peterburi teel asunud kinnistu rentnikega lepingutingimuste muutmiseks, sõlmiti kokkulepped uutel tingimustel; rendisuhte jätkamiseks tagasid haldurid võlgnikupoolsete rendilepingutest tulenevate kohustuste täitmise (kommunaalteenustega varustamine, lumetõrje jms), mille tulemusel oli kokkuvõttes võimalik katta osaliselt pankrotimenetluse kulusid menetlusaegse jooksva sissetuleku arvelt; 6) vara tagasinõudmisega pankrotivara koosseisu- tuvastati, et pankrotimenetluse eelselt oli kolmandate isikute valdusse läinud võlgniku vara, mille tagasinõudmiseks peeti mitmeid kohtuväliseid läbirääkimisi; 7) võlgniku raamatupidamise korraldamisega, sh jooksvate maksudeklaratsioonide esitamisega ja pankrotivara arvestusega; raamatupidamise erikontrolli läbiviimisega; 8) pankrotivara müügiga s.h. valmistoodangu väljastamisega konkreetse tellimuse teinud klientidele, võõrandatud vara üleandmisega ostjatele, sh korraldanud kinnisvara ruumides asunud veel võõrandamata vara teisaldamise, säilimise tagamise, kindlustatuse ja hilisema müügi; kinnisvara ja vallasvara võõrandati eraldiseisvalt, kuna nii oli võimalik maksimeerida vara müügitulemit; osa võlgniku varast asus Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Venemaal; lisaks nõudeõiguste sissenõudmine Rootsist, Norrast ja Soomest; 9) suhtlus tellijatega osas, kas nende tellimused jõuti täita; suhtlus tellijatega, kes soovisid teavet kuidas nõudeavaldust esitada ja oma nõuete rahuldamise väljavaadete kohta; 10) võlausaldajate nõuete põhjendatuse kontrollimisega (kokku esitas nõudeid 579 võlausaldajat); 11) varaliste nõuete sissenõudmisega (pidev kirjavahetus ja telefonisuhtlus deebitoridega kuni nõuete müümiseni); 12) vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega; 13) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise ja läbiviimisega; pankrotitoimkonna koosolekute korraldamisega; 14) võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide kontrollimisega; majandustegevuse analüüsiga tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid; 15) võlgniku asemel kohtumenetlustes osalemisega, sh Läti Vabariigis Daugavpilsis (võlgniku vastu esitati pankrotiavaldus, avaldus jäeti rahuldamata); 16) pankrotimenetluses on esitatud kuriteokaebus st kadunud tööpingi osas (kriminaalasja nr. 11760000045, menetlus tänaseks lõpetatud), hagi T OÜ vastu summas 22 643,39 eurot ts.asi 2-10-67396; nõudeid 4 äriühingu ( MEOÜ, WEOÜ, KA OÜ ja OÜ A ); nõudeid 2 äriühingu (KPOÜ ja PSOÜ) saneerimismenetlustesse; 17) võlgniku raamatupidamise jms dokumentatsiooni arhiveerimise tagamisega; 18) jooksvate küsimuste lahendamisega, sh võlausaldajate teabenõuetele vastamisega. Kuna otsene tootmistegevus oli pankroti väljakuulutamise hetkeks praktiliselt lõppenud, oli esmaseks haldurite tegevuseks tootmisüksuse elektrienergiaga varustamise jätkuvuse kohene tagamine ning pankrotivara säilimise tagamiseks mehitatud ja tehnilise valve korraldamine kõigis tootmisüksustes (esialgu leping AS-ga G , hilisemalt AS-ga P , kui odavama teenusepakkujaga). Samas pidid haldurid tegelema ka tootmise jätkamisega, mis oli seotud viimaste pooleliolevate tellimuste täitmisega. Tallinnas XXX kinnistul oli tootmistegevus samuti lõpetatud. 7-le üürnikule oli välja üüritud kontori kui ka toomispindu, lepingu raames osutati üürnikele ka koristusteenust. Nimetatud üürnikega lepingutingimuste muutmiseks (koristusteenuse osutamise

väljaarvamine lepingust, lepingu hinna muudatus, üürihindade korrigeerimine jms) peeti läbirääkimisi ja sõlmiti kokkulepped. Hüpoteegiga koormatud kinnistu väärtuse tõstmiseks otsisid haldurid vabadele üüripindadele uusi üürnikke, pidasid läbirääkimisi ja sõlmisid kooskõlastatult hüpoteegipidajaga uusi pikaajalisi üürilepinguid, muuhulgas näiteks APAOÜ-ga ja OÜ-ga T-T . Pankrotivara müük oli menetluses komplitseeritud, kuna vara asus erinevates Eesti piirkondades ja välisriikides: Lätis, Leedus ja Venemaal. Tegeleti s, Tallinnas, ja Lätis asunud vara müügi ettevalmistusega, mis hõlmas varaga tutvumist, vara inventuuri koos fotode tegemisega ja vara olemasolu kontrolli, nimistu koostamist, vara tutvustamist ostuhuvilistele, läbirääkimiste pidamist ja pankrotivara kohta teabe edastamist, vara müüki, sh enampakkumiste korraldust ja läbiviimist, müügijärgset asjaajamist – vara valduse üleandmine, müümata vara ruumidest välja kolimist, Venemaal asunud korteri säilimise tagamiseks vastavate avalduste esitamist. Välisriikides asunud varaga seonduvalt oli tarvilik eelnevalt teha ettevalmistusi müügiks,so vara ülevaatust, säilimise tagamise korraldamist, kui ka õiguslikult vara müügiprotseduuri selgitamine (vara müügil tuli juhinduda vara asukohajärgsest õigusest, samal ajal arvestada Eestis kehtiva pankrotiseadusega). Lätis asuva vara müügi ettevalmistuse käigus, vara turuväärtuse kindlaks tegemiseks, osutus vajalikuks tellida eksperthinnangud vara väärtuse kohta. Haldurid käisid Läti Vabariigis ja pidasid seal läbirääkimisi kinnisvara spetsialistidega ja advokaatidega, et saada võimalikult hea tulemus, samuti välistada vara müügi peatamine võimalike tekkivate õigusvaidluste tõttu. Samuti tuli halduritel korduvalt viibida Leedu Vabariigis, selgitamaks vara müügiga seonduvaid küsimusi, vajalikud olid ka eelnevate kooskõlastuste saamine. Pankrotivara koosseisu kuulusid lisaks Eesti äriühingutele ka Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis registreeritud äriühingute osalused, nende osas oli vajalik enne müüki teha päringuid ja selgitada välja ühingute osade turuväärtused. Läti Vabariigis asunud äriühing oli saneerimisel, mistõttu oli vaja välja selgitada ka saneerimismenetlusega seotud asjaolud, sh esitati vastavad päringud Läti pankrotihaldurile (saneerimisnõustajale) ja juhatusele Läti Vabariigis asuva tütarettevõtte SIA GL osas. Pankrotivara koosseisu kuulunud aktsiad moodustusid 70 % SIA GL aktsiakapitalist. Pankrotimenetluse kestel kinnitati kohtu poolt kõnesoleva ühingu saneerimiskava. Leedu Vabariigis asuv AS G(pankrotis) tütarettevõte UAB GL majanduslik seis ei võimaldanud osalust võõrandada, UAB GL esitas ise pankrotiavalduse, mis rahuldati. Tegeleti Lätis asunud võlgniku filiaali raamatupidamise dokumentatsiooni välja nõudmisega ja tutvuti esitatud dokumentatsiooniga. Vajalike andmete täpsustamiseks suheldi võlgniku endise juhatuse liikme ja nõukogu liikme IP. Haldurid likvideerisid Lätis asunud võlgniku filiaali. Pankrotivara koosseisus oli XXX asuv korter, mis oli KO ́i valduses, kellega peeti läbirääkimisi ja sõlmiti kokkulepe korteri kasutamise eest üüri maksmiseks (kirjalik üürileping seni puudus) ning nõuti välja ka üür korteri kasutamise eest. Korteri turuväärtuse hindamiseks telliti ekspertarvamus. Korteri müük osutus väga komplitseerituks just õiguslikust aspektist, tuli kaasata kõrvalist õigusabi asjaajamisel, samuti korteri müügist laekunud raha Eestisse toimetamisel. Müügitehingu tegemiseks oli vaja korduvalt Sankt-Peterburg`is käia, sest nõutav oli teatud toimingute isiklik teostamine pankrotihalduri poolt.

Halduritel tuli müüdud vara valduse üleandmisel tegeleda erinevate jooksvate küsimustega. Näiteks tekkis peale pankrotivara müümist oluline õiguslik probleem enampakkumise võitja – SKS OÜ-ga, kes nõudis oma valdusesse lisaks enampakkumisel ostetud kinnistule ka seal varem asunud tõstukit ning kinnistu koristust jms., mis ei kajastunud enampakkumise tingimustes. Tekkinud vaidlus õnnestus lahendada kohtuväliselt, mille tulemusena eemaldati SKS OÜ territooriumilt tõstuk ja realiseeriti see kolmandale isikule hinnaga 2 000,00 eurot pluss käibemaks. Vara müügijärgne asjaajamine seisnes vara valduse üleandmises, müüdud varaga seotud dokumentatsiooni võlgniku dokumentatsioonist eraldamises, nimistu koostamises ja ostjale üleandmises; ruumide vabastamise korraldamises, sh võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni arhiivile üleandmises nii Tallinnas, kui ka s. Enne võlgniku dokumentatsiooni üleandmist tutvuti kogu olemasoleva dokumentatsiooniga, et eraldada see osa mis on vajalik pankrotimenetluses võimalike nõuete esitamiseks, kuriteo tunnustega tegude olemasolu tuvastamiseks, erikontrolli läbiviijale esitamiseks ja muude ülesannete täitmiseks (nt politsei, maksuhalduri jms päringutele vastamiseks; võlausaldajate poolt esitatud nõuete kontrollimiseks, deebitoride poolt esitatud vastuväidete kontrollimiseks ja deebitoride vastu nõuete esitamiseks, võlgniku poolt pankrotimenetluse eelselt esitamata jäetud maksudeklaratsioonide esitamiseks jms). Pankrotistunud deebitoride vastu nõudeavalduste koostamine ja esitamine deebitoride pankrotimenetluses. Haldurid on esitanud võlgnikele pankrotihoiatused ning koostanud ja esitanud algatatud pankroti- ja saneerimismenetlustesse AS G (pankrotis) nõuded. Samuti on pankrotihaldur Eha Pehk osalenud OÜ A (pankrotis) pankrotitoimkonna töös ja pankrotihaldur Andres Hermet KA OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna töös. Nimetatud menetlustes ei ole pankrotitoimkonna liikmetele tasu makstud. Võlgniku deebitoride arv seisuga 11.08.2010.a. oli ca 220, nõuded kokku moodustasid 10 971 504,03 krooni ehk 701 206,91 eurot. Debitoorsete nõuete sissenõudest laekus kokku 46 742,41 eurot. Tasaarvestati nõudeid 9 võlausaldaja tunnustatud nõuetega summas 91 858,52 eurot, mille võrra nõuded menetluses oluliselt vähenesid. Suuremahulise töö moodustas võlausaldajate nõudeavaldustega tutvumine ja nõuete sisuline kontroll, sh andmete võrdlus võlgniku raamatupidamise andmetega. Puuduste kõrvaldamiseks nõudeavaldustest koostati ja esitati võlausaldajatele vastavad teated. Nimetatud tegevusega kaasnes täiendav suhtlus võlausaldajate ja võlgniku juhatuse liikmete ning endiste töötajatega. Täiendav võlausaldajate nõuete kontroll, so täiendavalt esitatud tõendite/teabe analüüs ja võrdlus võlgniku raamatupidamise andmetega, sh andmetega võlgniku raamatupidamise andmetega. Kokku oli menetluses esitatud võlausaldajate nõudeid 579, sh töötajatest võlausaldajate nõuded 178, ülejäänud võlausaldajate nõudeid 401. Kokku koostati puuduste kõrvaldamise teateid 78. Haldurid tegelesid pooleli olevate kohtuasjade ja täitemenetluste kohta info kogumisega, kus menetlusosaliseks oli võlgnik ning hindasid nimetatud menetluste perspektiivikust. Organiseerisid raamatupidamise erikontrolli läbiviijatele viimaste poolt nõutud täiendava teabe ja dokumentide kogumise ja esitamise. Võlgniku raamatupidamise programmi kasutamisega seonduvalt tekkinud küsimuste lahendamiseks tuli kaasata vastav konsultant. Korraldatud oli võlgniku raamatupidamise programmist andmete saamine võlgniku vande jaoks ja muu menetluses vajaliku teabe tarvis.

Haldurid on tegelenud vara välistamise taotluste lahendamisega. Selleks on haldurid kontrollinud ja võrrelnud avalduses esitatud ja avaldusele lisatud andmeid võlgniku raamatupidamise andmetega ja küsitlenud võlgniku juhtorganite liikmeid ning endiseid töötajaid. Haldurid on korraldanud kolmandatele isikutele kuuluva ja haldurite poolt välistatud vara üleandmise. Haldurid on analüüsinud võlgniku tervendamise võimalusi, võtnud osa tulemuste kohta koostatud aruande koostamisest. On analüüsitud menetluses kogutud teavet ja suheldud asjaomaste isikutega (võlgniku juhtorganite liikmed, endised töötajad, koostööpartnerid, võlausaldajad), et selgitada välja maksejõuetuse tekkimise põhjused, tagasivõitmise-, tagasinõudmise võimalused, juhtorganite liikmete võimaliku vastutuse küsimus, kas ja konkreetselt kelle käitumises esinevad kuriteo tunnused ja sellega seonduvate tõendite kogumine. Haldurid on suhelnud igapäevaselt võlausaldajatega ja edastanud jooksvalt kogu pankrotimenetluse jooksul informatsiooni menetluse käigu kohta (eraisikutest võlausaldajate kõnedele ja e-kirjadele vastamiseks kulus märkimisväärselt palju aega just 2010 aastal). Oluline on märkida, et AS G (pankrotis) pankrotimenetluse käigus tuvastati Swedbank Liising AS-le kuuluv vara, mida liisingufirmale ei oldud võlgniku poolt üle antud ning mille asukoht oli liisingufirmale teadmata. Liisinguvara asukohad tuvastati, vara anti liisingufirmale üle ja aidati kaasa võimalike ostjate leidmisel. Vara müügi järgselt liisingufirma poolt vähenes Swedbank Liising AS nõue pankrotimenetluses kogusummas 140 207,87 eurot ning selle võrra suurenesid teiste võlausaldajate võimalused saada oma nõue rahuldatud pankrotimenetluses. Lisaks tuvastati otsingute käigus ka AS G (pankrotis) tütarfirmade AS D (pankrotis) ja AS GA (pankrotis) pankrotivara ja ka Swedbank Liising AS-le kuulunud vara (sõidukid, tööpingid jms.), mis anti üle vara omanikele. Pankrotihaldurid on koostanud ja 03.01.2012.a. kohtule esitanud AS G (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma 23.01.2012.a. määrusega. Jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel on teostatud enam kui 500 võlausaldajale väljamaksed kokku ligi 8 miljoni euro ulatuses. Haldurid on kohtule esitanud ka PankrS § 66 lg 1 ning PankrS § 132 kohased aruanded. Pankrotimenetlus on kestnud 2 aastat ja 4 kuud, millise perioodi vältel ei ole haldurid täidetud ülesannete eest peale esialgse tasu rohkem tasu saanud. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldurid taotlevad kohtult AS G (pankrotis) pankrotihaldurite tasuks kokku 439 778,04 eurot. Haldurid lähtusid määratava tasu arvutamisel alljärgnevast arvestusest: laekumised pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (PankrS § 65 lg 2). AS G (pankrotis) pankrotivara hulka arvatud raha kokku on olnud summas 9 067 588,46 eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. Ülemmäär sellise pankrotivara suurust arvestades on kuni 5% pankrotivarast, haldurid taotlevad tasu ülemmäärast väiksemas ulatuses – 4,85%. Haldurid lisavad kohtule ka tasu arvestuse: 9 067 588,48 eurot * 4,85% = 439 778,04 eurot.

Haldurite tasu jaotuks vastavalt Andres Hermet 1,925 %, Ene Ahas 1,925 % ja Eha Pehk 1%. Haldurid paluvad määrata tasu lähtudes asjaolust, et pankrotihaldur Eha Pehk oli vahepealsel perioodil Harju Maakohtu poolt vabastatud 29.09.2010.a. ja hiljem Tallinna Ringkonnakohtu poolt 09.02.2011.a. taas ametisse määratud, samas jäi sellesse perioodi (oktoober, november, detsember 2010 ja jaanuar 2011) pankrotimenetluses haldurite jaoks väga töömahukas periood. Harju Maakohtu 27.02.2012.a. määrusega on pankrotihalduritele määratud esialgne tasu kokku summas 90 000,00 eurot, millega tuleb täiendava väljamakse tegemisel arvestada. Pankrotihaldurite tasu kuulub täiendavalt väljamaksmisele summas 349 778,04 eurot, millele lisandub käibemaks (A.Hermet ja E.Ahas tasule, mis kuulub väljamaksmisele halduri büroole) summas 55 494,30 eurot ja sotsiaalmaks (E.Pehk tasule, mis kuulub väljamaksmisele halduri isiklikule arvele) summas 19 998,00 eurot. VII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide, kriminaal-, täitemenetluste jms kohta AS G (pankrotis) pankrotimenetluses on haldurid esitanud järgmised hagid: 1.1 Haldurite hagi OÜ T vastu rahalises nõudes summas 2 264,39 eurot (35 430 krooni), tsiviilasi nr 2-10-67396. Nõude aluseks olevad asjaolud: pankrotimenetluse ajal esitati haldurite poolt OÜ-le T , kui endisele lepingupartnerile, tellimus kütuse ostmiseks ( tehase katlaküte). OÜ T palus teha ettemaks viitega, et enne kaupa ei väljastata. Pärast ettemaksu tasumist teatas OÜ T ootamatult, et kaup väljastatakse pärast seda, kui tasutakse ka pankroti väljakuulutamise eelne võlgnevus. OÜ-ga T sõlmitud lepingust taganeti ja esitati nõue tagastada ettemaks. OÜ T ettemaksu ei tagastanud ja haldurid esitasid ettemaksu tagastamise nõudes hagi kohtule. Maakohtu 21.06.2011.a. otsusega hagi rahuldati. OÜ T esitas 13.09.2011.a. apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus keeldus oma 30.01.2012.a. määrusega OÜ T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu 21.06.2011.a. otsus jõustus Ringkonnakohtu määrusega 18.09.2012.a. Lisaks on haldurid 17.10.2012.a. Maakohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 479,34 eurot. Haldurid esitasid 06.11.2012.a. täitemenetluse algatamise avalduse kohtutäiturile, misjärel tegi OÜ T kompromissettepaneku, kus nõustus tasuma 1 500,00 eurot ja kandma täitemenetluse kulud. Pankrotitoimkonna 30.11.2012.a. otsusega on otsustatud kompromiss sõlmida. OÜ T peaks kompromissi järgselt tasumas 1 500,00 eurot. 1.2 Haldurite pankrotiavaldus OÜ A (pankrotis) vastu, tsiviilasi nr 2-11-24858. Avalduse aluseks olevad asjaolud: OÜ A ostis 2008 aastal AS G (AS G ja AS G ühinesid 2009.a, koos kõigi õiguste ja kohustuste üleminekuga AS G AS-le G ) toodangut koos teenustega objektile OEOÜ. OÜ A jättis toodangu ja teenuste eest tasumata. Viru Maakohtu 01. juuni 2011.a. kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse ja 24.11.2011.a. määrusega kuulutati välja OÜ A pankrot. AS G (pankrotis) on tasunud OÜ A pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 500,00 eurot ja tasutud on ka pankrotiavalduse riigilõiv summas 383,46 eurot. AS G (pankrotis) on esitanud OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 169 645,22 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 06. juunil 2012.a., nõudeid esitati 38 isiku poolt kokku summas 1 417 305,19 eurot, nõudeid kaitsti 1 125 898,46 euro ulatuses, s.h. moodustab AS G (pankrotis) nõude osakaal tunnustatud nõuete üldsummast ca 15%. Pankrotihaldur Anne Tammer esitas vastuväite OEOÜ nõudele summas 268 501,00 eurot, võlausaldaja on esitanud Viru Maakohtusse hagiavalduse nõude tunnustamiseks summas 118 426,81 eurot, kohtulahendit seni pole. OÜ A (pankrotis) võimalikuks pankrotivaraks on 2008.a. alustatud tsiviilasi nr 2-08-87527 OEOÜ vastu, põhinõue summas 427 033,03 eurot ja viivised

summas 276 201,54 eurot. OEOÜ on esitanud vastuhagi leppetrahvi nõudes summas 415 425,72 eurot. OÜ A (pankrotis) hagi on tagatud kohtuliku hüpoteegiga. Toimkond koosseisus Eha Pehk, Inna Golovina, Anton Sigal ja Mihhail Ossipov on haldurile teinud ettepaneku esitada kompromiss OÜ A (pankrotis) hagis OEOÜ vastu: leppida kokku vähemalt 200 000,00 euro suuruses summas. Menetlus jätkub. 1.3 AS G(pankrotis) pankrotiavaldus ja esitatud nõue KA OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, tsiviilasi nr. 2-11-16896. Harju Maakohtu 02.06.2011.a. määrusega on välja kuulutatud KA OÜ (registrikood XXX) pankrot. Pankrotihalduriks on Oliver Ennok, pankrotitoimkonna moodustavad Andres Hermet, Kristi Toommägi ja Martin Rikolas. Harju Maakohtu 05. aprilli 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-09-2197 kinnitati AS G ja KA OÜ vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt KA OÜ tunnistas võlgnevust AS G ees summas 145 000,00 krooni. Kompromissi kohaselt kohustus KA OÜ (pankrotis) tasuma võla 6 kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu 15.kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Ühtlasi esitasid pooled 05.04.2010.a. kohtule avalduse, millega lühendati kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg ühele päevale. Määruskaebust ei esitatud, kohtumäärus jõustus 08.04.2010.a. Nimetatud kohtumäärusest tulenev kohustus on KA OÜ-l (pankrotis) siiani täitmata. Haldurid on esitanud nõudeavalduse KA OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 9 267,19 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on AS Eesti Krediidipank summas 3 998 815,46 eurot. KA OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud esimesel nõuete kaitsmise koosolekul 08.09.2011.a. tunnustati AS G (pankrotis) nõue kogu ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 14.11.2012.a. koostanud jaotusettepaneku. Pandiesemete müügist on siiani laekunud ca 2 miljonit eurot, millest saadud tulu arvelt rahuldatakse esmalt AS Eesti Krediidipank nõudeid. Toimkonna liikme Andres Hermet`i kinnitusel on pankrotimenetluses tagasi võidetud OÜ S 5 kinnistut, mis ei ole pandiesemeks ning mille müügist saadud raha kuulub jagamisele teise järku. II järgus on kokku tunnustatud nõudeid summas 567 726,22 eurot, AS G (pankrotis) nõude osakaal II järgus tunnustatud nõuete üldsummast on 1,63%. KA OÜ (pankrotis) jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 27.11.2012.a. määrusega. 1.4 AS G(pankrotis) nõue D AS (pankrotis) pankrotimenetluses, tsiviilasi nr. 2-09-49645. Harju Maakohus 27.11.2009.a. kohtumäärusega määras kuulutada välja D aktsiaseltsi (registrikood 11092947) pankrot. D AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.03.2011.a., kus tunnustati AS G (pankrotis) nõuet summas 843 781,47 eurot II järgus. Kokku moodustavad tunnustatud nõuded 1 996 933,01 eurot, mis kõik on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus. 19.10.2012.a. on pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek, mille kohaselt peaks AS-ile G(pankrotis) väljamakstav jaotis olema ca 3 980,00 eurot. Käesoleva lõpparuande esitamise ajal jaotusettepanekut D AS pankrotimenetluses veel kinnitatud pole. 1.5 Lõuna Prefektuur on haldurite avalduse alusel 21.03.2011.a. alustanud kriminaalasja nr. 11760000045 KarS § 199 lg 1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 01.10.2010.a. kuni 31.01.2011.a. varastati maal XXX asuvast endisest AS G tootmishoonest eriakende nurgakeevitusseade Wegoma WSAL-0229 väärtusega 2 200,00 eurot. 05.01.2012.a. on Lõuna Prefektuuri Kriminaalbüroo kriminaaltalituse vanemkomissar Viktor Võsokov koostanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse nr. 3.2-1/48018-1 kuna kriminaalasjas ei ole tuvastatud kuriteo toime pannud isikut (KrMS § 2001). 1.6 Ida Prefektuuri menetluses oli kriminaalasi nr 10240102948, mis oli alustatud selle kohta, et 16.06.2010a. kella 12-00 paiku Kerese tänaval maja nr. 25 kõrval asuvalt

territooriumilt panid Aleksandr T , i.k. XXX koos Vitali K ’iga, i.k. XXX toime metallpostide vargusekatse. 03.05.2011.a. määrusega lõpetas Ida Prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse, kuna varguskatse toimepanemise fakt jäi tõestamata. 1.7 19.11.2010 esitasid haldurid tsiviilasja nr. 2-10-36296 raames Harju Maakohtule taotluse kohaldada IP(AS G(pankrotis) endine juhatuse liige) suhtes elukohast lahkumise keeldu. Harju Maakohus kohaldas oma 22.11.2010 määrusega võlgniku endise juhatuse liikme suhtes elukohast lahkumise keeldu. IP esitas Harju Maakohtu 22.11.2010 määrusele määruskaebuse, milles palus peatada vaidlustatud määruse täitmine, rahuldada määruskaebus ja tühistada vaidlustatud määrus. Pankrotihaldurid vaidlesid määruskaebusele vastu. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule lahendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus oma 09.02.2011 kohtumäärusega rahuldas IPmääruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 22.11.2010 määruse. 1.8 Haldurid osalesid Daugavpilsis toimunud kohtuistungil, kus arutati SIA A T avaldust AS G maksejõuetusmenetluse väljakuulutamiseks. Daugavpilsi kohtu 22. oktoobri 2010.a. määrusega algatati pankrotimenetlus AS G suhtes ning 28. oktoobri 2010.a. määrusega nimetati AS G teisese maksejõuetuse pankrotihalduriks Andris Skutans. AS G pankrotihaldur Andres Hermet saatis 16.novembril 2010.a. Daugavpilsi kohtule avalduse, milles märkis, et AS G Läti filiaal ei ole pankroti subjekt ning palus pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldurid Andres Hermet ja Ene Ahas vaidlustasid ka Läti Vabariigis, Daugavpilsis toimunud kohtuistungil pankrotimenetluse algatamise, viidates asjaolule, et asjas puuduvad mis tahes tõendid, et AS G oleks Läti Vabariigis teostanud majandustegevust, samuti ei vasta tõele hagiga koos esitatud endise juhatuse liikme IP selgitused. Nimetatud avalduse koostamiseks oli tarvilik õigusabikulude kandmine, avaldus tuli koostada ja esitada läti keeles, tsiviilasja lahendamisel kohaldati Läti õigust. Kohus, kuulates ära protsessiosalised ja hinnates esitatud tõendeid, tuvastas, et taotlus teisese pankrotimenetluse algatamise kohta AS G vastu lükatakse tagasi. Kohus tühistas ka AS G osas kohaldatud arestid: Läti Vabariigi territooriumil olevate põhivahendite arest; kolmandate isikute vastu suunatud nõuete, sealhulgas krediitasutustes või teistes finantsinstitutsioonides olevate rahaliste vahendite arest. Kohus tunnistas põhjendamatuks pankrotimenetluse taotluse ja nõudis SIA „AT“ registrikood XXX sisse pankrotihaldur Andris Škutāns ́i pankrotihalduri tasu Ls 900.00 (üheksasada latti). Otsus oli lõplik ja edasikaebamisele ei kuulunud. 1.9 Kolmanda osapoolena on pankrotihaldurid osalenud Läti Vabariigis Riia regionaalses tsiviilkohtus arutusel olnud tsiviilasjas nr. C04 4231 10, kus SIA „L “ esitas hagi Swedbank AS vastu kommertspandi seadmise lepingu tühiseks kuulutamiseks. SIA „L “ ja Swedbank AS vahel oli sõlmitud kommertspandi seadmise leping, millega tagati AS Gkohustusi panga ees. Swedbank AS palus jätta nõue rahuldamata, peale mida taotles hageja menetluse lõpetamist. Kostja taotles menetluskulude hüvitamist. Kohus leidis, et menetlus tuleks lõpetada, kuna hageja on nõudest loobunud. Hageja pidi kostjale hüvitama menetluskulud suuruses 5 % kommertspandilepinguga tagatud nõuetest. SIA „L “ pankrotimenetlus lõpetati 07.08.2012.a. otsusega ja äriühing kustutati registrist 10.09.2012.a. 1.10 AS G(pankrotis) on käesoleva lõpparuande koostamise (30.11.2012.a.) seisuga peamine sissenõudja järgmistes täitemenetlustes: Toimiku nr.

Avamise kuupäev

Võlgnik

Nõue euros

Kohtutäitur

KOKKU

36 726,42

T OÜ osas on sõlmitud kompromissileping, mistõttu peale 1 500 euro laekumist pankrotivarasse täitemenetlus lõpetatakse. A.G. EOÜ (registrikood XXX, registrisse kantud kustutamishoiatus) nõue on võõrandatud 11.05.2012 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel Läti Vabariigis registreeritud äriühingule

SIA „M “.

SV (isikukood XXX) nõude osas kohtutäituri tehtud täitetoimingud: - Kontrollinud võlgniku vara registrites - Kinnistusraamatust, Ehitisregistrist, Maanteeameti liiklusbüroo registrist, Väärtpaberiregistrist. Võlgnikule kuuluv kinnistu on müüdud 28.09.2012 enampakkumisel kohtutäituri Arvi Pink poolt hüpoteegiga tagatud nõude katteks. Teistes registrites vara puudub. - Kontrollinud võlgniku töötamist - Maksu- ja Tolliameti andmeil on viimane töökoht olnud 01.2010 M OÜ. 05.2012 on olnud arvel Eesti Töötukassas. Ajavahemikul 02.2010 kuni 10.2012 Maksu- ja Tolliameti andmeil ei ole isik saanud sotsiaalmaksuga makustatavaid tulusid. - Kontrollinud pangaarvete olemasolu – pangaarved arestitud 09.03.2010, laekumisi ei ole. - Sissenõudja nõude jääk seisuga 30.11.2012.a. on summas 3 868,07 eurot. M OÜ (registrikood XXX, registrisse kantud kustutamishoiatus) nõude osas on kohtutäitur teatanud, et täitemenetluse jooksul on 01.07.2010 sissenõue pööratud võlgniku pangakontodele. Nimetatud täiteasjas laekumisi toimunud ei ole. VIII Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta AS G on kantud äriregistrisse 29.12.1997.a. Äriühing tegeles peamiselt klaaspakett-, PVCja puitakende ning a avatäidete tootmise ja müügiga. Kuni 28.06.2010 olid juhatuse liikmeteks GJ ja IP, alates 29.06.2010 ainuisikuliselt MP. AS G (pankrotis) nõukogu liikmeteks on VO, TA ja AP. Pankrotimenetluse käigus on võlgniku juhtorganite liikmed avaldanud, et on teinud enda poolt kõik, et tekkinud makseraskusi ületada ja vältida alaliste makseraskuste väljakujunemist. Ühe peamise meetmena taotles võlgnik saneerimismenetluse algatamist, läbi mille lootis võlgnik vältida alaliste makseraskuste tekkimist. Saneerimisavalduse esitamise ajal oli võlgnik seisukohal, et äritegevust muutmata on eelduslikult tekkimas 2010 aasta II kvartali lõpus makseraskused. Makseraskuste tekkimisele viitasid järgmised asjaolud: 1) Kohustuste suurused ületasid vara väärtust: 31.12.2009 seisuga moodustasid bilansijärgsed lühiajalised kohustused 188 794 tuh kr (sh lühiajalised pangalaenud ja – kapitalirendi tagasimaksed 106 862 tuh kr, võlad tarnijatele ja ettemaksed kogusummas 81 932 tuh kr) ja käibevara oli kokku 63 924 tuh kr. Lühiajalised kohustused ületasid käibevarasid ca 3 korda. Seisuga 31.12.2009 moodustasid AS G kohustused kokku 351 156 tuhat krooni, millest pikaajalised kohustused (pangalaenud ja –kapitalirendid) moodustasid 162 362 tuhat krooni; lühiajalised kohustused ja võlad tarnijatele ja ettemaksed muutusid sissenõutavaks 2010. aastal, mida AS G ilma saneerimismenetluseta täita ei suutnud.

2) Müügikäibe langus – AS G müügikäive langes 2007 aastal summalt ca 1 047 miljardit krooni summani ca. 413 miljonit krooni 2009 aasta lõpuks. Koos sellega vähenes grupi tegevuskasum 2007 aasta kasumilt ca 33 miljonilt krooni ca 117 miljoni krooni suuruse kahjumini 2009 aasta lõpuks. 3) Käibevahendite puudus - arvestades väga suuri lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi oli AS-il G käibevahendite puudus ja raskusi nõuetekohaselt kohustuste täitmisega võlausaldajate ees. Arvestades 2008. ja 2009. aasta majandustulemusi ning 2010. majandusaasta eelarvet prognoosis AS G 2010. aastal müügituluks 235 872 tuhat krooni ning kahjumiks 22 730 tuhat krooni. Arvestades sissenõutavaks muutunud ja 2010. aastal sissenõutavaid kohustusi oli AS G olukorras, kus teda ähvardas ajutise maksejõuetuse tekkimine mais 2010 a. Võlgnik esitas saneerimisavalduse, Harju Maakohtu 17.03.2010 määrusega alustati AS G saneerimismenetlust. Saneerimismenetluses oli võlgnik seisukohal, et saneerimise vajaduse põhjustasid objektiivselt ühest küljest ehitusturu langus ja tellimuste vähenemine Baltikumis tervikuna, samas ka üleinvesteerimine tootmisvõimsustesse ja suured personalikulud ehitusbuumi tipus, millest turu ja sellega seotult müügitulude drastilise kukkumise tõttu ei jõutud kulusid piisavalt kiiresti vähendada. Võlgnik oli saneerimisavalduses seisukohal, et tema jätkusuutliku majandamise tagamise peamiseks eelduseks on toodete müügitulemi suurenemine, nõuete ajatamine ja nõuete suuruse vähendamine, samuti uute omanike kaasamine ning täiendavalt aktsiakapitali laiendamine seniste ja uute aktsionäride poolt. Eelarvestuse kohaselt leiti saneerimismenetluses, et uuel i oril/omanikel tuleb kaasata vahendeid tootmise ja müügi edendamiseks kuni ca 10,0 -15,0 miljonit krooni. Tootmismahu olulise vähenemise tõttu lõpetati juba saneerimismenetluse eelselt Tallinna tehases PVC avatäidete, puitavatäidete ja PVC aknalaudade tootmine ja tehases PVC avatäidete tootmine. G tegevus seisnes peamiselt kinnisvara haldamises ja ainsaks arvestatavaks sissetulekuks oli üüritulu, mille arvelt ei jäänud pärast jooksvate kulude (kommunaalkulud, halduskulud, valvekulud, töötasud jms) katmist üle vahendeid ettevõtte tegevuse taaskäivitamiseks. Faktiliselt aga saneerimismenetluse ajal suurenesid kõik võlgniku kohustused, ei suudetud täita ka jooksvaid kohustusi, sh. tasuda riiklikke makse, töötajatele töötasu maksta, mis põhjustas osade töötajate töölt lahkumise. Samuti ei tasutud jooksvaid liisingumakseid (kuigi liisinguvara oli suures osas võlgniku kasutuses), jäädi võlgu osaliselt elektrienergia ja valveteenuste eest. 28.07.2010.a esitas võlgnik kohtule pankrotiavalduse ja avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks. Pankrotimenetluse alguseks 11.08.2010.a. (11.08.2010.a. kell 16.00 kuulutas Harju Maakohus välja AS G pankroti) oli tootmistegevus lõppenud praktiliselt kõigis AS G majandusüksustes Tallinas, s ja . Tallinnas tegeles võlgnik äriruumide üürimisega, hoiustati valmistoodangut ja tehases täideti vähesel määral tellimusi, mille osas akende tellijad ise hankisid tootmiseks vajalikku materjali. Enamus töölepingu alusel sellel hetkel töötanud inimestest ei saanud püsivat tööd teha seoses tellimuste ja materjali puudumisega. Pankrotimenetluse kestel kogutud teabe ja analüüsi tulemuste kohaselt tuleb tõdeda, et võlgnik oli alaliselt maksejõuetu juba enne saneerimismenetluse algust ja saneerimismenetluse kestel makseraskused süvenesid - ei suudetud täita jooksvaid kohustusi, vara väärtus vähenes. Nimetatut kinnitab ka fakt, et võlgnik ise esitas juulis 2010.a pankrotiavalduse, milline asjaolu oli omakorda aluseks saneerimismenetluse lõpetamisele. Võlgniku juhtorganite (nõukogu, juhatus) ja osakondade koosolekute protokollidest tuleneb, et tõsised makseraskused said alguse 2008 aastal ning et juba 2009 aasta esimeses pooles oleks olnud kohane võtta tarvitusele radikaalseid meetmeid, mis oleks taganud makseraskuste ületamise.

Võlgniku majandusaasta aruannetest ja audiitorite poolt tehtud märkustest tuleneb, et juhul kui võlgnik oleks arvestanud kõiki audiitorite märkusi, siis oleks 2008. majandusaasta tulemiks olnud kahjum ca 100 miljonit krooni (2008.a majandusaasta aruande kohaselt moodustus puhaskahjum 50 065,00 tuhat krooni). Võlgniku majandustegevus oli alates 2008.a kahjumlik. Võlgniku 2009.a majandusaasta aruande kohaselt lõpetati majandusaasta kahjumiga (puhaskahjum 117 107,00 krooni). Tagantjärgi tuleb tõdeda, et saneerimismenetluse kestel ei paranenud võlgniku majandusnäitajad ning saneerimismenetluse eelselt tehtud struktuuri muudatused ei taganud efektiivsemat tootmist ega parandanud müügitulemusi. Saneerimismenetluses oli üks peamine ettevõtja seisukoht, et muudetud struktuuri kaudu suudetakse efektiivsemalt toota ja suurendada seeläbi müügitulu. Pankrotihaldurite hinnangu kohaselt ei analüüsitud võlgniku juhtorganite poolt piisavalt enne tütarettevõtete (AS G , AS G ja AS G ) ühendamist emaettevõttega (võlgnikuga) seda, millised tagajärjed (eelkõige kohustuste osa) võlgniku jaoks ühinemistega kaasnevad. Ettevõtete ühinemise tulemusel oli võlgnik olukorras, kus ta pidi leidma vahendid ka tütarettevõtete võlausaldajate ees ühinemise ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Arvestades aga majandusnäitajate ja maksevõime pidevat nõrgenemist ja probleeme jooksvate kohustuste täitmisega oli ülimalt ebareaalne, et võlgnik oleks toime tulnud kõigi kohustuste täitmisega. Seega haldurite hinnangu kohaselt ei õigustanud end majanduslikult tütarettevõtete ühendamine emaettevõttega (võlgnikuga). Samuti ei tekkinud võlgniku majandustegevusest piisavat positiivset rahakäivet selliste suuremahuliste investeeringute katteks nagu seda oli uute tehasehoonete ehitamine (me AS tööde vaheaktides on ehitustööde lepinguliseks maksumuseks märgitud 84 787 377,00 krooni, millele lisanduvalt on võlgnik tehase soetusmaksumusse kapitaliseerinud kulusid veel kokku summas 9 012 048,00 krooni) ja A (SIA K ja P tehtud tööde rahalises aktis on ehitustööde lepinguliseks hinnaks märgitud 2 976 650,00 latti ehk 66 353 398,00 krooni, millele lisanduvalt on tootmiskompleksi soetusmaksumusse kapitaliseeritud kulusid veel kokku summas 1 920 337,00 krooni) ning xxxasunud kontorikompleksi renoveerimine, mistõttu tuli kasutada intressikandvat võõrfinantseerimist peamiselt Swedbank AS laenu näol, mis omakorda olemasolevat finantsolukorda täiendavalt raskendas. Uute tehasehoonete soetusmaksumust kontrollis ka haldurite poolt tellitud erikontrolli läbiviija BDO Eesti AS, kes hindas nende kajastamist raamatupidamises õigeks. Kokku investeeriti peamiselt laenukapitali toel ja A tehaste ehitusse 162 073 160,00 eesti krooni ehk 10 358 362,83 eurot. Lisaks eelnimetatud valedele juhtimisotsustele mõjutas võlgniku maksejõuetuse väljakujunemist kahtlemata ka üldine majanduslangus ja muutused ehitussektoris, kuid tegemist on kõrvalteguritega, mis oleks ilma juhtimisvigadeta kaasa toonud küll käibe languse ja lühiajalised makseraskused, kuid mitte alalise maksejõuetuse väljakujunemist. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et makseraskuste tekkimist on väga oluliselt mõjutanud varasematel aastatel tehtud investeerimisotsused, mille tulemusel on liigselt investeeritud tootmisvõimsusesse. Ülemäärane tootmisvõimsus ei võimaldanud efektiivselt kulubaasi kärpida, võlgnikul oli 2009 ja 2010 suuri probleeme kohustuste täitmisega võlausaldajate ees, sh panga ja liisingufirmade ees – ei suudetud teenindada laene ega täita garantiidest tulenevaid kohustusi. Ühingu siseselt oli puudulik aruandluse kord, mis ei võimaldanud juhtorganite liikmetel saada õigeaegselt adekvaatset ülevaadet ettevõtte varade ja kohustuste tegeliku seisu kohta. Juhtorganite liikmed on otsuste tegemisel lähtunud

erinevast teabest, aruanded sisaldavad vasturääkivusi ja erinevaid andmeid, kuigi peaksid olema identsed. Puudus ühtne rahakäibe planeerimissüsteem. Ettevõte kaasas alles 2009.a lõpus 2010.a alguses vastava finantsala kompetentsiga töötaja (EJ), kuid selleks ajaks olid makseraskused sedavõrd süvenenud, et ettevõtte siseste ümberkorraldustega juhtimises ei olnud võimalik makseraskusi ületada. Ettevõtte ja ettevõttega seotud ühingute igapäevase juhtimisega tegelesid ka aktsionärid, mis ühelt poolt tagas selle, et omanikel oli operatiivne ülevaade, kuid teisalt jällegi esines pidev konflikt omanike ja ettevõtte võlausaldajate huvide järgimise vahel. Võlgniku raamatupidamise dokumentide analüüsi tulemusel selgus, et viimastel aastatel (2009, 2010) ei ole suudetud eelarvet täita/kulud on osutunud suuremaks ja tulud väiksemaks kui eelarves oli ette nähtud. Saneerimismenetluse ajal ja alaliste makseraskuste tekkimise ajal juhtorganite liikmete poolt endale laenu tagasimaksete tegemist, vara (sh põhivara) soetamist, mis võeti ja jäeti enda personaalsesse kasutusse ka pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, juhtorganite liikmetega seotud ühingutega tehingute tegemist, juhtorganite liikmetele tasu maksmist ei saa pidada kooskõlas olevaks seadusest tuleneva hoolsus- ja lojaalsuskohustuse standardiga. Tulenevalt ÄS § 306 lg 2 on aktsiaseltsi juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Hoolsuskohustuse järgimine tähendab juhatuse liikmele eelkõige oma kohustuste täitmist tulenevalt TsÜS § 32 hea usu põhimõttest lähtuvalt, silmas pidades eelkõige äriühingu huve. Juhtorgani liige peab täitma oma kohustusi heas usus, s.t tema tegevus äriühingu huvides peab olema tehtud heas usus, mitte sellena ainult näima. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse. Ka äriühingu nõukogu liikmel tuleb tulenevalt ÄS § 327 lg 1 täita hoolsuskohustust. Kuigi nõukogu ei osale äriühingu igapäevases juhtimises, on ka neil kohustus tegutseda nõutava hoolsusega. Nõukogu ei suutnud tagada piisaval määral järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Võlgniku juhtorganite koosolekute protokollidest, raamatupidamise algdokumentatsioonist ja täiendavalt antud selgitustest võib järeldada, et nõukogu liikmed ei täitnud piisaval määral nõukogu liikme staatusest tulenevat ja seaduses sätestatud hoolsus-ja lojaalsuskohustuse järgimise nõuet. Nõukogu ei suutnud tagada juhatuse poolt ka kõigi põhiliste ja spetsiifiliste kohustuste nõuetekohast täitmist. BDO AS on koostanud 31.03.2011 aruande faktiliste tähelepanekute kohta AS G(pankrotis) pankrotieelsest perioodist, mille tulemusena tõi BDO AS aruande töögrupi juht EM välja järgmised haldurite seisukohalt olulisemad seisukohad:

on tulnud kasutada intressikandvat võõrfinantseerimist, mis omakorda finantsolukorda raskendas.

kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Kohus, tutvunud pankrotihalduri koostatud lõpparuandega leiab, et AS G(pankrotis) lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele. Lõpparuande koostamise seisuga AS-il G(pankrotis) müümata pankrotivara. Menetluses ei osutunud võimalikuks müüa majanduslikes raskustes ja/või pankrotistunud tütarettevõtte UAB GL aktsiaid, D AS (pankrotis) aktsiaid ja AS GA (pankrotis) aktsiaid, mistõttu hindasid haldurid koos pankrotitoimkonnaga nende aktsiad väärtusetuteks. Vara müügist saadu on jaotiste alusel enam kui 500-le võlausaldajale välja makstud (kokku ligi 8 miljoni euro suuruses summas). Pankrotitoimkonna 30.11.2012 koosolek on kinnitanud lõpparuande ja andnud nõusoleku selle kohtule esitamiseks, kooskõlas PankrS § 162 lg 1 p 3. Haldur on avaldanud teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2012. Võlausaldajad lõpparuandele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et AS G(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandele 10.01.2013 edastatud täpsustuse kohaselt ei ole AS G(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, vaid muud asjaolud PankrS § 162 lg 3 mõttes ehk äriühingu juhtorganite poolt tehtud valed majandusotsused ja kontserni kuuluvate äriühingute liitmisel tehtud juhtimisvead. Kohus nõustub pankrotihaldurite seisukohaga võlgniku maksjõuetuse põhjuste osas. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või et kohus oleks PankrS § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud, mistõttu on käesolev määrus rahuldamata jäänud tunnustatud nõuete osas täitedokumendiks. Vastavalt PankrS § 65 lg-tele 1 ja 2 on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Tulenevalt PankrS § 65 lg-st 3 haldurile määratud esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. PankrS § 65 lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu. PankrS § 651 lg 3 järgi halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on kuni 5%

pankrotivarast. PankrS § 65 lg 9 järgi kui pankrotimenetlust viib läbi enam kui üks haldur, jaotatakse halduri tasu nende vahel. AS G(pankrotis) pankrotimenetluse kestel on haldurite tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud kokku 9 067 588,46 eurot. Võlgniku pankrotihaldurid Andres Hermet, Ene Ahas ja Eha Pehk taotlevad AS G(pankrotis) halduritele tasu määramist pankrotivarasse lakunud 9 067 588,46 eurolt arvestatuna summas 439 778,04 eurot, millest pärast tasaarvestamist halduritele 27.02.2012 määratud esialgse tasuga (kokku summas 90 000 eurot) kuulub väljamaksmisele 349 778,04 eurot millele lisanduvad seaduses ettenähtud sotsiaal- või käibemaks. AS G(pankrotis) haldurid taotlevad tasu määramist PankrS § 651 lg-s 1 sätestatud alammäärast suuremas summas. Kohus leiab, et AS G(pankrotis) haldurite taotlus tasu määramiseks alammäärast suurema summas on põhjendatud, kuna tegemist oli väga töömahuka ja komplitseeritud menetlusega, milles pankvara väärtus oli suur (pankrotivarasse laekus 9 067 588,46 eurot), milles osales ca 550 võlausaldajat, kellele haldurid on teostanud väljamakseid kokku summas 7 955 986,55 eurot. Pankrotivara asus erinevates piirkondades üle Eesti, lisaks ka välisriikides: Lätis, Leedus ja Venemaal, mistõttu vara väljaselgitamise ja müügiks ettevalmistamise tööd olid väga mahukad ja aeganõudvad. Lisaks vara müügiga seonduvate probleemide lahendamisele osaleti võlgniku asemel kohtumenetlustes (sh ka Läti Vabariigis). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et arvestades pankrotivara suurust ja haldurite tegevust pankrotivara suurendamisel, ei ole alammäära kohaldamine õiglane, mistõttu kohus peab põhjendatuks maksta alammäärast kõrgemat tasu summas 439 778,04 eurot. Tasu vastab haldurite poolt tehtud töö mahule ja keerukusele ning on väiksem PankrS § 651 lg-s 3 kehtestatud tasu ülemmäärast, milleks 9 067 588,46 euro suuruse pankrotivara korral on 453 379,42 eurot. Pankrotitoimkond on 12.09.2012 ja 30.11.2012 koosolekutel nõustunud AS G(pankrotis) halduritele tasu määramisega summas, mis moodustab 4,85 % pankrotivarasse laekunud summast, seega 9 067 588,46 x 4,85 % = 439 778,04 eurot. Ka võlgniku juhatuse liige MP on 13.12.2012 nõustunud lõpparuandega, selles kajastatud haldurite tasu suurusega ning pankrotimenetluses haldurite tehtud kulutustega lõpparuandes märgitud suuruses. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes PankrS § 65 lg-tele 1, 2, 3 51, 9 ja § 651 lg-le 3 kohus leiab, et AS G (pankrotis) pankrotihaldurite taotlus tuleb rahuldada ja haldurite tasuks määrata kokku 439 778,04 eurot, mis kuulub tasaarveldamisele halduritele Harju Maakohtu poolt 27.02.2012 määratud halduri esialgse tasuga ja jaotamisele haldurite Andres Hermet, Ene Ahas ja Eha Pehk vahel. Pärast tasaarveldamist esialgse tasuga kuulub tasust väljamaksmisele kokku 349 778,04 eurot, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud (sotsiaalmaks või käibemaks). Vastavalt AS G (pankrotis) pankrotihaldurite taotlusele, pärast tasaarveldamist esialgse tasuga kuulub 349 778,04 eurot jaotamisele haldurite vahel ja väljamaksmisele järgmiselt: 1.1 pankrotihaldurile Andres Hermet tasu 138 829,43 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) summas 27 747,15 eurot, välja maksta büroole OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a xxxxxxxxxxxxx), mille kaudu haldur tegutseb; 1.2 pankrotihaldurile Ene Ahas tasu 138 829,43 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) summas 27 747,15 eurot, välja maksta Advokaadibüroole Ahas & Heringson GLO OÜ (registrikood 12150756, a/a xxxxxxxxxxxxx), mille kaudu haldur tegutseb; 1.3 pankrotihaldurile Eha Pehk tasu 72 119,18 eurot välja maksta Eha Pehki isiklikule arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx. Lisandub tasult arvestatav sotsiaalmaks (33%) summas 19 998,00 eurot.

Pankrotihaldurid paluvad kohtul kinnitada pankrotimenetluses perioodil 11.08.2010 05.12.2012 tehtud kuludest (kokku 624 874,88 eurot) summa 201 513, 678 eurot, mis on käesolevaks ajaks kohtu poolt kinnitamata. Kohus on eelnevalt 23.01.201 määrusega kinnitanud pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 423 361,10 eurot. Pankrotihaldurite koostatud lõpparuande, sh lõpparuandes märgitud pankrotimenetluse kulud on üle vaadanud ning heaks kiitnud AS G(pankrotis) pankrotitoimkonna koosolekud 12.09.2012 ja 30.11.2012. Samuti on oma kinnituse pankrotimenetluse kulude osas andnud võlgniku esindaja juhatuse liige MP. Kohus nõustub pankrotitoimkonna ja võlgniku seisukohaga selles, et haldurite poolt AS G (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud ja seni kinnitamata kulutused ja väljamaksed summas 201 513,78 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning vajalikud ja tuleb kinnitada. PankrS § 165 lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. PankrS § 165 lg 5 järgi, pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmist esitab haldur kohtule aruande. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse. Kohus leiab, et taotlus vabastada Ene Ahas käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ning jätta Andres Hermet ja Eha Pehk AS G (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest vabastamata, on põhjendatud, kooskõlas PankrS § 165 lg-ga 4 ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus vabastab Ene Ahase AS G (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ja jätab kohus pankrotihaldurid Andres Hermeti ja Eha Pehki AS G (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest vabastamata, kuna pankrotivarasse on veel raha laekumas. Kooskõlas PankrS § 165 lg-ga 4 jätkavad Andres Hermet ja Eha Pehk AS G (pankrotis) pankrotihalduri ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Tulenevalt PankrS § 165 lg 5 tuleb Andres Hermetil ja Eha Pehkil pärast AS G (pankrotis) halduri ülesannete täitmist esitada kohtule aruanne haldurite tegevuse ja selle tulemuste kohta. Kohus otsustab haldurite vabastamise pärast aruande saamist, tehes selle kohta määruse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et lõppenud AS G(pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda Eesti Äriarhiivi OÜ (registrikood 10665195, asuk. Lembitu 6/8 50406 ) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.