2.Mõista kostjalt DT`ilt (isikukood XXX) hageja XXX KÜ (registrikood XXX) kasuks välja võlgnevus summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot ja 34 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja DT`i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga XXX . Hageja esitab osutatud teenuste eest kõikidele korteriomanikele arveid. Kostja tasub hageja arveid ebaregulaarselt või jätab need tasumata. Seisuga 30.06.2012.a on kostja põhivõlg korteri eest 404,29 eurot, millise summa palus hageja kostjalt välja nõuda.
2.Kostja vastuväiteid pidas hageja alusetuteks. Kostja on teadlik, millal tal võlgnevus tekkis. Kostja on ise tunnistanud, et jättis 2005.-2006.a ühistu arved tasumata. Kostja võlgnevusi ei kustutata ja neid ei tasu ükski teine korterivaldaja. 2005.a ülekannete tabelist nähtub, et alates 01.06.2005.a hakkas kostja tasuma erinevaid summasid võrreldes arvetega. Kostja tasus arveid suvalise äranägemise järgi ning mõnel kuul jättis üldse tasumata. Viivised tulenevad hageja põhikirja VIII peatüki punktist 70, mis näeb ette viivise maksmise kohustuse. Korteriühistuseaduse § 7 lõikest 4 tuleneb viivise määr, mistõttu on viiviste kajastamine arvetel olnud seaduspärane. Hageja nõue ei ole aegunud, sest TsÜS aegumise sätted kaasomandi puhul ei kohaldu. Kostja on korteriühistu liige.
3.Kostja ei ole kunagi hageja poole pöördunud seoses alusetute küttekuludega suvel. Küttekulude arvestamise aluseks on majandusministri 11.08.1997.a käskkirjaga nr 86 soovitatud soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika, mille järgi on soovituslik arvestada 1m3 vee soojendamine suveperioodil ja talveperioodil eraldi. Käterätiku kuivati ja torud on soojad ka siis, kui sooja vee tarbimine puudub. Seda soojuse kulu käsitletakse elamu kütmise kuluna. Postikulud on arvetele kantud seoses kostja osavõtmatusega hageja kirjalike teadete kättesaamisel. Kuna kostja ei reageerinud hageja korduvatele postkasti jäetud nõuetele, oli hageja sunnitud need saatma tähitult.
4.03.12.2012.a selgitas hageja, et ta on ise soojusevarustamise kulud täielikult ära tasunud Eraküte AS-le ja arvetel olev teenuse hind jagatakse ühistu liikmete vahel köetava pinna suuruse ruutmeetrite alusel. Kuigi kostja ei ole vaidlusalusel perioodil teenuse eest tasunud, on ta teenust kasutanud. Kostja on alates 10.09.2009.a tasunud ka suvise küttekulu arveid. Kostja vaidlustab ainult võlgnevust, mis tal tekkis alates 2005.a oktoobrist ja mis on tasumata.
5.Kostjal tekkis võlgnevus summas 488,67 krooni 2005.a oktoobris. Alates sellest ajast kuni hagi esitamiseni võlgnevust täielikult tasunud, vaid on seda kasvatanud. Hageja on kostjale tema pretensioonide osas teinud tasaarvestuse 12.11.2008.a arves nr 1797-Y. Kostja ei olnud nõus tasuma tema radiaatori vahetamise kulusid ning kanalisatsiooni püstiku ummistuse likvideerimise kulusid. Hageja saatis kostjale 22.12.2009.a võlgnevuse teate koos selgitusega, et hageja tegevust reguleerib KÜS § 5 lg 1 ning hageja põhikiri. Hageja kodukorra (mis kehtestati üldkoosoleku otsusega 12.05.1999.a) punkti 4.1. järgi kuulub korterisiseste tehnosüsteemide korrashoid korteriomaniku kohustuste hulka ja tehnosüsteemide ummistused, mis on tekkinud kasutaja süül, parandatakse punkti 4.2. järgi süüdlase kulul. Kui süüdlast ei saa tuvastada, jaotatakse kulud püstikut kasutavate korteriomanike vahel. Hageja poolt kostjale 2009.a novembris esitatud arves on tehtud tagasiarvestus 2005.a märtsi-aprilli vee soojendamise kulude osas summas 124,80 krooni. Kostja sellele teatele ei reageerinud.
6.Alates 2009.a septembrist tasus kostja üksnes arveid, mitte võlgnevust. 16.03.2010.a esitas hageja kostjale järjekordse teatise, milles teatati võlgnevusest summas 3600,60 krooni ning viivisest summas 775,27 krooni, kokku 4375,87 krooni. Kostja on arvetel võlgnevuse omavoliliselt lihtsalt maha kriipsutanud. Kostja tunnistas võlgnevust istungil. Kuivõrd
postikulude hüvitamise nõude osas puudus üldkoosoleku otsus, vähendas hageja oma nõuet postikulude võrra summas 19,95 eurot (kajastus 2005.a raamatupidamise tabelis). Hageja vähendas nõuet summani 384,34 eurot ja palus selle kostjalt välja nõuda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hagiavaldusest ei nähtu, millal võlgnevus tekkis. Hageja esitatud tabelid kajastavad võlga alates 2005.a jaanuarist. Hageja ei ole esitanud võlgnevuse kohta arusaadavaid arvestusi. Kostja on tasunud kõik talle esitatud arvetes näidatud summad. Kostjal võisid olla võlgnevused 2005-2006.a, sest kostja ei tasunud ilmselt põhjendamatuid arveid (olematute ummistuste kõrvaldamine, olematu küttesüsteemi remont jne). 2006.a võis kostjal olla võlgnevus umbes 1800 krooni. Samas on kõik arved alates 2007.a täielikult tasutud. Hageja arvetel on kajastatud viivised varasema võla eest, mida kostja ei pea õigeks. Kostja leidis, et tema vastu esitatud nõue on aegunud TsÜS § 146 alusel.
8.10.09.2012.a teatas kostja täiendavalt, et ta on tasunud hageja arved alates 2009.a augustist kuni 2012.a augustini. 2011.a augusti eest maksis kostja vähem 7,59 eurot, sest ta ei pidanud põhjendatuks arvel toodud küttekulusid, kuna augustis maja ei köeta. Kostja on keeldunud ka arvetele lisatud postikulu maksmisest, sest post on pandud kostja postkasti. 21.11.2012.a eelistungil märkis kostja, et ta on tasunud arvetel märgitud summasid, kuid ei ole nõus tasuma 2006.a tekkinud võlgnevust. Dokumentaalselt ei ole kinnitatud, et kostja sai sellel ajal arvetel märgitud teenuseid.
9.Kostja leidis, et tema vastu esitatud nõue on lepinguline nõue, mis on aegunud. Kostja otsis ise alati kontakti hageja juhatusega, et probleeme lahendada. Hageja nõuab kostjalt summade tasumist, mille suurust ei ole kinnitatud üldkoosoleku otsusega. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju on ta teenuste osutajatele tasunud ja kuidas on kujunenud arvetel näidatud summad. Kohtuotsuse põhjendused
10.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX ning kostja on hageja kui korteriühistu liige. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal tekkis hageja ees 2005.a võlgnevus, mida kostja ei ole siiani täielikult tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale tekkinud võlgnevuse ning kas hageja nõue kostja vastu on aegunud.
12.Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
13.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1).
14.KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
15.Eelviidatud sätetest tuleneb, et korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega.
16.Kostja on leidnud, et hageja nõue tema vastu tulenevalt 2005.a tekkinud võlgnevusest on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriomaniku kohustus tasuda elamuga seotud majandamiskulusid ei tulene tehingulisest suhtest kostja ja hageja kui korteriühistu vahel. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas aegumisele kohalduvat normi pooltele kohtu 21.11.2012.a eelistungil (toimiku lk 120, pöördel). Kuivõrd hageja on kostja vastu esitanud seadusest tuleneva nõude ning võlgnevuse tekkimise algusaeg oli 2005.a oktoober, ei ole hageja nõue kostja vastu üheski osas aegunud.
17.Kostja ei ole eitanud, et tal tekkis hageja ees võlgnevus alates 2005.a oktoobrist. Samas ei nähtu kostja vastuväidetest selgelt, miks võlgnevus tekkis ning millest tulenevalt on kostjal õigus keelduda täielikult alates 2005.a tekkinud ja kuni 2012.a suurenenud võlgnevuse tasumisest. Kostja on täiendavates vastuväidetes toonud näitena välja vaid 2006.a märtsi eest esitatud arve, milles oli tõstetud remondikulude tariifi ühe ruutmeetri kohta. Kostja väidete kohaselt pidi tariif tõusma alates aprillist 2006.a, mistõttu kostjal võlg tekkiski. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus selgitas kostjale 21.11.2012.a eelistungil (toimiku lk 210 pöördel), et kostjal tuli põhistada ja tõendada, millest tulenevalt oli tal õigus jätta hagejale tasumata hagiavalduses viidatud summa.
18.Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostja üksnes leidis, et hageja võlgnevuse arvestused ei ole talle arusaadavad ning kostjal puudub kohustus tasuda viivist. Kostja väitis, et on kõik arved alates 2007.a täielikult tasunud. 2011.a augusti eest maksis kostja vähem 7,59 eurot, sest ta ei pidanud põhjendatuks arvel toodud küttekulusid, kuna augustis maja ei köeta. Kostja vaidles vastu ka postikulude nõudele.
19.Kostja vastuväidete alusel vähendas hageja oma nõuet postikulude osas 19,95 euro võrra. Hageja poolt kostjale 2009.a novembris esitatud arves on tehtud tagasiarvestus 2005.a märtsiaprilli vee soojendamise kulude osas summas 124,80 krooni. Hageja on ise soojusevarustamise kulud täielikult ära tasunud E AS-le ja arvetel olev teenuse hind jagatakse ühistu liikmete vahel köetava pinna suuruse ruutmeetrite alusel. Kuigi kostja ei ole vaidlusalusel perioodil teenuse eest tasunud, on ta teenust kasutanud. Käterätiku kuivati ja torud on soojad ka siis, kui sooja vee tarbimine puudub. Seda soojuse kulu käsitletakse elamu kütmise kuluna. Kostja on alates 10.09.2009.a tasunud suvise küttekulu arveid.
20.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja põhikirja (toimiku lk 108-114) punkti 20.4 järgi on iga ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete tähtaegselt mittetasumisel tasub iga liige viivitatud päeva eest viivist. Põhikirja punkti 20.5 järgi pidid ühistu liikmed tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule (ühistu liige, tema perekonna liikmed, üürnikud ja ajutised elanikud). Vastavalt põhikirja punktile 68 pidid ühistu liikmed kandma
elamu majandamise kulusid proportsionaalselt nende omandis oleva eluruumi üldpinna suurusega. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja kodukorra (toimiku lk 187-188) punkti 2.8. kohaselt tuli korteriomanikul tasuda elamu hoolduse- ja kommunaalmakseid maksta kuu eest järgneva kuu
28.kuupäevani.
21.Eelviidatust nähtub, et kostjal oli korteriomanikuna kohustus tasuda tema korteri üldpinna suurust ja seal elavate isikute arvu arvestades korteri ja elamu majandamise- ning hoolduskulusid hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. Maksete tasumisega viivitamisel tuli kostjal tasuda viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas.
22.Seisuga mai 2012 oli kostja võlgnevus eelmise perioodide eest 396,38 eurot, millele lisandus viivis summas 7,91 eurot. Kokku oli kostja võlgnevus 404,29 eurot, mis nähtub 2012.a mai eest kostjale esitatud arvest (toimiku lk 30). Hageja esitatud arvestuste kohaselt tekkis kostjal esmakordselt võlgnevus 2005.a juuni kuu eest. Nimetatud kuu eest esitati talle arve summas 961,58 krooni, kuid kostja tasus 809,58 krooni, jäädes võlgu 151,97 krooni. Järgnevatel kuudel 2005.a jooksul tasus kostja iga kord arvest väiksemaid summasid omal äranägemisel. Kostja võlgnevuse kujunemine 2005.a nähtub hageja koostatud arvestusest toimiku lk 31-32, mida kostja vaidlustanud ei ole. 2005.a lõpuks oli kostjal kujunenud võlgnevus summas 551,52 krooni.
23.Analoogiline olukord võrreldes 2005.a jätkus aastatel 2006 kuni 2010. Kostja tasus hagejale regulaarselt küll erinevaid summasid, kuid need erinesid arvetel kajastatud summadest, mis nähtub hageja poolt 2006.a kohta koostatud arvestusest (toimiku lk 33-35), mida kostja vaidlustanud ei ole. Seisuga 23.12.2010.a oli kostja võlgnevus hageja ees 5856,55 krooni ehk 374,30 eurot. 2011.a ja 2012.a jooksul kostja võlgnevust ei tasunud (arvestus toimiku lk 36-38) ning seega kujunes tema võlgnevuse lõplikuks summaks 2012.a mais 396,38 eurot, millele lisandus viivis 7,91 eurot.
24.Hageja esitatud arvestuste õigsust tõendavad arved ja nende tasumist näitavad maksekorraldused. Kostja esitatud arvetest perioodil 2012.a jaanuar kuni 2012.a juuli ning arvete tasumisi tõendavatest maksekorraldustest (toimiku lk 63-69) nähtub, et kostja tasus igakuiselt hagejale väiksema summa, kui arvel näidatud. Arvetel näidatud varasemat võlgnevust ei tasunud kostja sellel perioodil kordagi. Kostja tasus arvete alusel ainult jooksva kuu kulude eest. Sealhulgas tasus kostja 2012.a suvekuudel küttekulude eest.
25.Kostja esitatud 2011.a arvetest ning arvete tasumist tõendavatest maksekorraldustest (toimiku lk 70-81) nähtub, et 2011.a jooksul ei tasunud kostja samuti varasemat võlgnevust. Reeglina tasus kostja vaid jooksva kuu kulusid. 2011.a augustis oli jooksva kuu kulude summaks 69,59 eurot, kuid kostja tasus 62 eurot (toimiku lk 77). Jooksva kuu arve on kostja osaliselt tasunud ka 2011.a septembris (toimiku lk 78).
26.2010.a kohta esitatud arvetest ja nende tasumise maksekorraldustest (toimiku lk 82-93 ja lk 98) nähtub, et 2010.a jooksul ei tasunud kostja varasemat võlgnevust ning tasus korduvalt jooksva kuu kulusid arvetel näidatuga võrreldes väiksemas summas (2010.a jaanuari eest, toimiku lk 82, 2010.a aprilli eest, toimiku lk 84, 2009.a detsembri eest, toimiku lk 98). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks ta maksis jooksva kuu kulusid väiksemates summades võrreldes arvetel kajastatuga. Kostja esitatud 2009.a arvete ja maksekorralduste kohaselt (toimiku lk 94-97) ei tasunud kostja varasemat võlgnevust samuti 2009.a jooksul.
27.Hageja on kostjat korduvalt teavitanud võlgnevuse olemasolust (teated toimiku lk 131,132). Kostja võlgnevuse kujunemine nähtub täiendavalt hageja arvetest perioodil 2006.a kuni 2010.a
(toimiku lk 133-1173). Arvetel on kajastatud kostja poolt eelmisel kuul tasutud summad, mis ühtivad kostja enda esitatud maksekorraldustega ning samuti hageja poolt vastavate perioodide kohta koostatud arvestustega. 2006.a jooksul tasus kostja osaliselt lisaks jooksva kuu kuludele ka varasemat võlgnevust (näiteks 2005.a mais, toimiku lk 133, 2006.a juunis, toimiku lk 134, 2006.a juulis, toimiku lk 135,2006.a augustis, toimiku lk 136). Samas on kostja alates 2006.a septembrist taas võlgnevust suurendama asunud, kuna ta ei ole enam teinud makseid varasema võlgnevuse tasumiseks ning on täiendavalt maksnud jooksva kuu kulusid arvetega võrreldes väiksemates summades (toimiku lk 137-140).
28.Analoogiline olukord on jätkunud 2007.a (arved toimiku lk 141-152), mil kosja on kord maksnud eelmise kuu kulusid arvega võrreldes väiksemas summas (näiteks 2007.a jaanuaris, toimiku lk 141, 2007.a märtsis, toimiku lk 143), kord jällegi suuremas summas, tasudes seeläbi varasema perioodi võlga (näiteks 2007.a veebruaris, toimiku lk 142). Arvetel kajastatud makstud summade õigsust tõendavad kostja enda esitatud maksekorraldused 2007.a kohta (toimiku lk 215-226). Sama on jätkunud 2008.a (arved toimiku lk 153-164) ja 2009.a (arved toimiku lk 164172). Hageja arvetel toodud tasutud summade arvestuse õigust kajastavad kostja enda 2008.a ja 2009.a maksete kohta esitatud maksekorraldused (toimiku lk 227-246).
29.Eeltoodut kokku võttes ei vasta tõele kostja väited, et ta keeldus maksmast 2005.a tekkinud võlgnevust ja on edaspidi kõik arved täielikult tasunud. Kostja võlgnevuse tekkimist 2005.a kajastab täiendavalt hageja arvestus 2005.a ja 2006.a kohta (toimiku lk 175-186). 2006.a arvestuse õigsust tõendavad täiendavalt kostja enda esitatud arved ja arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (toimiku lk 207-214). Hilisematel perioodidel on kostja aeg-ajal varasemat võlgnevust kord suurendanud ja kord vähendanud.
30.Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul täitnud korteriomaniku kohustusi korteri ja elamuga seotud kulude kandmisel enda suva järgi määratud ulatuses. Kostja ei ole põhjendanud ega selgelt välja toonud, millistel põhjustel on ta keeldunud maksmast osaliselt hageja esitatud arveid ning kuidas on kostja määratlenud neid summasid, mida ta hagejale maksnud on. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ise pöördunud hageja poole mõne ettepaneku või palvega tekkinud olukorra lahendamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks õigeaegselt vaidlustanud hageja arvetel märgitud summasid. Vastavasisulised kostja väited on jäänud paljasõnalisteks.
31.Kostja esitatud tõendid (toimiku lk 193-196, lk 199-200, lk 205-206) tema vastuväiteid ei tõenda ning selgusetuks jääb, milliseid vaidlusaluseid asjaolusid soovis kostja nimetatud tõenditega tõendada. Tõendite hulgas on MT avaldus hageja juhatusele 02.05.2006.a, milles ta on soovinud endale 1836 krooni kompenseerimist, kuid tõend on esitatud kohtule ilma tõlketa eesti keelde, mistõttu jätab kohus antud tõendi tähelepanuta. Muus osas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja õigust tasuda hageja esitatud arveid kostja enda äranägemisel määratud summade ulatuses. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormust kohtu 21.11.2012.a istungil (toimiku lk 120, pöördel).
32.Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 404,29 eurot. Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt oli nimetatud summas 396,38 eurot põhivõlgnevus ja 7,91 eurot viivis. Asja menetlemise käigus vähendas hageja oma nõuet 19,95 euro võrra ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 384,34 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest kostja ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 384,34 eurot.
33.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd
kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet, rahuldas kohus hageja nõude 95% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.