Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 21.07.2010 korraldas Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) uimastisõltuvusega isikutele ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse korraldamiseks lihtsustatud korras hankemenetluse. Nimetatud hanke edukaks pakkujaks osutus OÜ XXX. Poolte vahel 27.10.2010 sõlmitud lepingule kohustus kostjas osutama uimastisõltuvusega inimestele ööpäevaringset statsionaarset rehabilitatsiooniteenust kuni 05.12.2011. Hankemenetluses oli seatud tingimused pakkuja osas ning OÜ XXX poolt esitatud pakkumus vastas nimetatud tingimustele. Ühtlasi kinnitas kostja, et osutab teenust XXX ruumides, millel on vajalikud tegevusload teenuse osutamiseks. TAI-l puudus igasugune alus kõhklemaks kostja poolt esitatud pakkumuses nimetatud isikute ja ruumide osas. 2011 aasta suvel tuvastas TAI teenuste osutamisega kaasnevad probleemid, mispeale alustas hageja asjaolude uurimist. Selgus, et OÜ XXX

Hageja põhilised argumendid lepingu tühistamise nõudmiseks on, et kostja väidetavalt osutas lepinguga ettenähtud teenust teises kohas, kui hagejale oleks meeldinud ning teiseks asjaolu, et kostja poolt algselt nimetatud lepingu järgi teenust läbiviivate isikute ringis toimus muudatusi. Kumbki nimetatud alustest ei kujuta endast VÕS mõttes olulist lepingu rikkumist. Kuna tehingu tühistamisalus puudub, siis ei ole õigustatud ka hageja rahaline nõue. Tuginedes VÕS § 1033 lg 1 ei ole hageja rahaline nõue ka õiguslikult põhjendatud isegi juhul, kui eeldada hageja poolt esitatud väidete õigsust. Kostja ei ole hageja arvel 57 663,80 euro suuruses rikastunud. Kostja on kandnud reaalseid kulutusi lepingu täitmiseks ning seetõttu ei ole 57 663,80 euro tagastamine põhjendatud. Kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajate XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Pettus eeldab, et tehingupool, kes teisele poolele asjaolusid või andmeid avaldab, on teadlik nende ebaõigsusest, jättes tehingu ettevalmistamise faasis teisele poolele teatamata teatavatest olulistest tehinguga seotud asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, soovides seeläbi kallutada isikut tehingut tegema. TAI poolt korraldatud uimastisõltuvusega isikutele ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks hankemenetluse tulemusel sõlmiti 27.10.2010 leping OÜ-ga XXX. Leping sõlmiti OÜ-ga XXX tulenevalt kostjapoolsest pakkumusest, mis on lepingu lahutamatu osa. Hagejapoolses hanke kutses oli märgitud nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutajale, mille kohaselt pidid kuuluma rehabilitatsioonimeeskonda spetsialistid, kellel on kõrgharidus psühhiaatrias, psühholoogias, sotsiaaltöös ning üks isik, kellel on psühhoteraapia väljaõpe ning kogu tegevus peab toimuma ühel aadressil, selleks sobivates ruumides. Tervishoiu teenuse osutamiseks pidi olema tegevusluba ning majutusettevõtte luba. OÜ XXX esitas pakkumuses teenuse osutamise asukohaks XXX III korruse ruumid 360-366, XXX, Tallinn ning meeskonna võtmeisikud vastavalt hankes nõutule.

Asja menetlemise käigus on selgunud, et teenust ei osutatud pakkumuses esitatud asukohas ning teenuseosutajateks ei olnud kostja poolt esitatud isikud. Kostja väitis, et teenust osutati asukohaga XXX apteegihoones ning XXXeramajas. Sealjuures on pärast mõne päeva möödumist pooltevahelise lepingu sõlmimist sõlmitud üürileping XXXruumide kasutamiseks. Millest saab järeldada, et kostjal oli lepingu sõlmimisel 27.10.2010 teada, et XXX ruumides 360-366 ta teenust osutama ei hakka. Samuti ei osalenud rehabilitatsiooniteenuse osutamises psühhiaater XXX. Tunnistaja XXX ei olnud kunagi psühhiaatriga teenuse osutamise asukohas, XXX, kohtunud. Hageja väitis, et juhul, kui ta oleks teadnud kostjapoolseid teenuse osutamise tegelikke asjaolusid, siis oleks jäänud leping kostjaga sõlmimata. Seega on kostja kallutanud ebaõige informatsiooni esitamisega hagejat kostjaga lepingut sõlmima. Teenuse osutamise koht ja tegevusluba olid hankes olulised asjaolud ning hageja ei ole kiitnud heaks kostja poolt teenuse osutamist teistes ruumides. Kostja viide tehingu tühistamise aegumisele on alusetu. Hageja sai teada pettusest 31.8.2011 toimunud kontrollkäigul XXX ruumidesse. Tunnistaja XXX küll seletas, et 2011 suvel, käis ta kolleegiga kontrollimas OÜ-t XXX, kuid XXX majas nad äriühingut ei leidnud. Nimetatud asjaolust aga ei pidanud hageja järeldama, et lepingu sõlmimisel viidi teda eksitusse. Kostja oli selleks ajaks juba teenuse osutamise lõpetanud ning tegelikud asjaolud selgusid alles kohtumisel kostjaga 31.08.2011 ning kostja e-kirja vastustest hageja küsimustele (t. lk 48-50). TsÜS § 90 lg 2 sätestab, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja poolt lepingu tühistamisega 13.02.2012 on kohustus ära langenud tuleb lepingu järgi saadu tagastada. VÕS § 1033 lg 1 järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Sama paragrahvi 2. Lõike kohaselt, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Kostja väidab, et ta on lepingu täitnud samas ulatuses hageja poolt sooritatuga, st ta on teinud kulutusi teenuse osutamiseks hagejalt saadud rahaliste vahendite ulatuses. Kohus leiab, et kogu hagejalt saadud raha ei saanud kuluda rehabilitatsiooniteenuse osutamisele. Tegevusaruannetest on näha, et 2011 veebruarist aprillini osutati teenust 16-19 isikule päevas. Tuginedes tunnistaja XXX ütlustele ning 31.08.2011 külastusaktile, võis teenuse osutamise ajal XXX apteegimajas olla voodeid kuni 8. Tunnistaja väitis, et ühes ruumis oli 6 voodit ning kahes teises ruumis oli veel 2 voodit, kuid ühte ruumi hakati kasutama individuaalseks

nõustamiseks. Seega oli võimalik osutada statsionaarset tervishoiuteenust mitte enamale, kui 8 isikule päevas. Kostja väide, et teenust osutati ka XXX ruumides, on ümber lükatud tunnistajate XXX , XXX ja XXX ütlustega. Tunnistaja XXX väitis, et töötas vaid XXX tänava ruumides. Oli küll juttu veel teisest võimalikust kohast klientide ravimiseks, aga tema sellest ei teadnud. Tunnistaja XXX, kes elab XXX majas, seletas, et ta ei ole XXX majas näinud mingisugust tegevust, ei ole näinud isikuid majja sisenemas ega väljumas. Õhtul töölt koju tulles ei näinud hoones tulede põlemist. Tunnistaja XXX kinnitas samuti, et kinnistul XXX mingit tegevust ega liikumist ei näinud, ei näinud suitsu korstnast tõusmas. Tsentraalkütet XXX tänavas ei ole. Kuna teenuse pakkumine toimus väidetavalt novembrist kuni aprillini, siis ei olnud võimalik, et isikud ja teenuse pakkujad oleksid viibinud XXX ruumides ilma elektri ja kütteta. Tunnistaja XXX väitis, et ta viis XXX majja mööblit: voodeid, öökappe, külmkapi jms., mis aga iseenesest ei tõenda teenuse osutamist nimetatud hoones. Ka ei tõenda kostja poolt esitatud Eesti XXX arve 29.02.2012 elektri kulu 2010.a. novembrist kuni 25.aprillini 2011. Arve on koostatud perioodi 01.02.2012- 29.02.2012 elektrikulu kohta ning kostja poolt hiljem kirjutatud selgitust ei saa käsitleda tõendatud asjaoluna. Kostja ei ole ka esitanud muid tõendeid, kinnitamaks väidet, et 29.02.2012 esitatud arve hõlmas ka väidetava teenuse osutamise perioodi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et XXX asuva elamu ruumides kostja poolt rehabilitatsiooniteenuste osutamine uimastisõltuvusega isikutele on tõendamata. Arvestades, et XXX ruumides oli võimalik teenust osutada korraga kuni 8 isikule, saab lugeda hageja poolt kostjale ülekantud summast äratarvitatuks 34 483,24 eurot (1199 voodipäeva x 28,76). Ülejäänud 23 180,56 eurot tuleb kostjal hagejale tagastada, kui alusetult saadu. Menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.