Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 09.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number: 2-11-35209/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.01.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2095

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2013. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-35209

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen’i vastu võlgnevuse 6281,26 euro nõudes

Tsiviilasja hind

5002 eurot 76 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, Harju maakond 15040) Hageja lepinguline esindaja: Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: *) Kostja: Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen (isikukood *, registrijärgne elukoht *, tegelik elukoht teadmata)

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen’ilt hageja Swedbank ASi kasuks kokku 6281,26 (kuus tuhat kakssada kaheksakümmend üks eurot 26 senti) eurot, millest püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr * tulenev võlgnevus on 1763,57 eurot (põhinõue 1614,10 eurot, intress 19,37 eurot, menetlustasu 3,20 eurot, viivis 126,90 eurot) ning laenulepingust nr * tulenev võlgnevus on 4517,69 eurot (põhinõue 3388,66 eurot, intress 430,78 eurot, viivis 698,25 eurot).

3.Välja mõista kostjalt Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen’ilt hageja Swedbank ASi kasuks viivis protsendina lepingu nr * põhinõudest (1614,10 eurot) alates 28.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning viivis protsendina lepingu nr * põhinõudest (3388,66 eurot) alates 28.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras, s.o 0,061% päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Menetluskuludelt (639,11 eurot) tuleb kostjal Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen’il tasuda hagejale Swedbank AS-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 13.11.2007. a sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen (edaspidi kostja) sõlmisid püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega kaardi, mis oli seotud limiidikontoga * ning arvelduskontoga nr * ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 krooni. Lepingu järgi arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 22% aastas. Lepingu * sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 800 krooni kuus ja maksepäevaks iga kuu 01. kuupäev. Kostja on saanud püsimaksega krediitkaardi kätte ning asunud limiiti kasutama, samuti tasuma lepingus kokku määratud

püsimakseid. 01.03.2010–01.08.2010 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras. 22.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr * (edaspidi leping 2) summas 65 696,16 krooni, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.09.2013. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu * kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01. kuupäeval. 01.03.2010 kuni 01.08.2010 kostja laenu ulatuses tagasi ei maksnud. Lepingu * p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingu intress oli 22% aastas ning viivisemääraks on alates 28.08.2010 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061 % päevas) 12.05.2010 saatis hageja kostjale lepingu * ja * ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 27.05.2010. 27.08.2010 ütles hageja lepingu * seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 24.08.2010 ütles hageja lepingu * seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr * alla. 27.07.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6 281,26 eurot, millest lepingu nr * võlgnevus on 1 763,57 eurot (põhiosa 1 614,10 eurot, intress 19,37 eurot perioodi 24.08.2010-24.08.2010 eest, menetlustasu 3,20 eurot võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest ja põhiosa viivis 126,90 eurot perioodi 01.03.2010-27.07.2011 eest) ning lepingu nr * võlgnevus on 4 517,69 eurot (põhiosa 3 388,66 eurot, intress 430,78 eurot perioodi 01.03.2010 kuni 27.08.2010 eest ja põhiosa viivis 698,25 eurot perioodi 01.03.201027.07.2011 eest). 27.07.2011 esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasi määrati kohtunik Mart Reino menetlusse. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtuinik Ruth Sild menetlusse 13.02.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kostjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning ei vasta e-posti teel saadetud kirjadele. 28.09.2012 kohtule saadetud politsei vastuse kohaselt järelpärimisele ei ela kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil *. * kaasomaniku * sõnul viibis kostja viimati Eestis kolm aastat tagasi ning kasutas e-maili *. 18.10.2012 esitas hageja kohtule taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 02.11.2012. a kohtumäärusega toimetati kostjale menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (27.07.2011) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 27.07.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-4/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt 6 281,26 euro väljamõistmist, millest lepingu nr * võlgnevus on 1 763,57 eurot (põhiosa 1 614,10 eurot, intress 19,37 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja viivis 126,90 eurot) ning lepingu nr * võlgnevus on 4 517,69 eurot (põhiosa 3 388,66 eurot, intress 430,78 eurot ja viivis 698,25 eurot). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina lepingu nr * põhinõudest (1614,10 eurot) alates 28.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning viivise protsendina lepingu nr * põhinõudest (3388,66 eurot) alates 28.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras, s.o 0,061% päevas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: lepingu nr * andmed ja sooritatud operatsioonid /tlk 6-13/; lepingu nr * andmed ja sooritatud operatsioonid /tlk 14-15/; laenulepingu nr * /tlk 16-19/; Swedbank AS-i hinnakirjade väljavõtted /tlk 20-22/; lepingu nr * andmed ja lepingul sooritatud operatsioonid /tlk 24-26/ ja lepingu ülesütlemishoiatuse /tlk 27/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Stian Nicolai Rosenquist Thorbjornsen’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6 281,26 euro, millest lepingu nr * võlgnevus on 1 763,57 eurot (põhiosa 1 614,10 eurot, intress 19,37 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja viivis 126,90 eurot) ning lepingu nr * võlgnevus on 4 517,69 eurot (põhiosa 3 388,66 eurot, intress 430,78 eurot ja viivis 698,25 eurot). Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina lepingu nr * põhinõudest (1614,10 eurot) alates 28.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning viivis protsendina lepingu nr * põhinõudest (3388,66 eurot) alates 28.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras, s.o 0,061% päevas. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.