Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik 11.12.2012
Kohtuistungi toimumise aeg Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08.01.2013, Tallinn 2-11-29171
Tsiviilasi
Korteriühistu Metsakooli tee 19/Vabaõhukooli 62 hagi S.T vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 836,31 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.T apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Metsakooli tee 19/Vabaõhukooli 62 (registrikood 80142903), seaduslikud esindajad A.K ja B.R Kostja S.T (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.02.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta S.T kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Metsakooli tee 19/Vabaõhukooli 62 esitas 21.06.2011 maakohtule hagi S.T vastu võlgnevuse 4 847,41 eurot, viivise 3 028,91 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hilisemates hagiavaldustes hageja täpsustas nõuet ning nõude perioodi. Võlgnevuse perioodiks on 01.02.2004 kuni 01.06.2011 (viimane arve on nr 1105-1960 tasumise tähtajaga 31.05.2011), lõplikuks nõudeks on võlgnevus 4 247,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.05.2011 3 338,87 eurot ja lisanduv viivis 2,97 eurot päevas kuni võlgnevuse tasumiseni.
2.Hageja on alates 09.03.2004 Metsakooli tee 19/Vabaõhukooli 62 asuva xxx x-xx omanik. Hageja haldab elamut ning vahendab selles elamus asuvate eluruumide omanikele kommunaalteenuseid: küte, vesi, elekter, prügivedu, hooldus, heakord. Samuti teostab hageja remonttöid, kogudes selleks rahalisi vahendeid elamu remondifondi. Kostja ei ole kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud.
3.Kostja on jätnud tasumata hoolduskulud, laenu tagasimaksed, elamu kindlustusmaksed ning veeliitumispunkti ümberpaigutamise tasu. Kostja ei esitanud hagejale kuni 2010.aasta alguseni nõuetekohaselt vee näite, mistõttu kostjale arveid tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest ei esitatud. Hageja tegi kostjale vee ja kanalisatsiooni tasu osas tagasiarvestuse 2010 jaanuarikuu arves nr 1002-1969.
4.Hageja nõue ei ole aegunud. 14.09.2005 tasus kostja hageja poolt esitatud arve laenumakse ning kommunaalkulude osas. Seega hakkas aegumise tähtaeg kulgema oktoobris esitatud arve maksmise tähtajast 31.10.2005. Ajavahemikul 06.06.2007-19.09.2007 oli hageja hagiavaldus menetluses ja aegumine peatus 3 kuuks ja 13 päevaks (tsiviilasi nr 2-07-21536). Ajavahemikul 01.04.2009 – 07.05.2010 oli nõue menetluses maksekäsu kiirmenetluses. Seega aegumine peatus 1 aastaks 1 kuuks ja 7 päevaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel.
5.Halduskulude määramist reguleerib 21.05.2005 üldkoosolekul vastu võetud otsus, mille kohaselt suurendati halduskulu 30 krooni võrra ja alates sellest ajast määrati halduskuluks 110 krooni. Hagejal ei ole võimalik esitada üldkoosoleku protokolle, kuna kaust varastati hageja juhatuse liikme B.R korterist 2006.aastal.
6.Hageja põhikirja p 3.2.6 alusel on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.
7.Nõude aluseks on järgmised üldkoosoleku otsused: aprillis 2001 otsustati remondifondi kogumine 5 krooni/m2, mida koguti maini 2002. Aprillis 2004 otsustati taastada remondifondi kogumine 30 krooni/korter, ning arvel oli see märgitud koos raamatupidamisteenusega 50 krooni kirjena „haldus“. 21.04.2005 koosolekul otsustati halduskulu suurendada 30 krooni võrra, seega moodustas raamatupidamine 50 krooni ja remondifond 60 krooni, kokku 110 krooni. Raamatupidamisteenuse maksmise kohustus tuleneb põhikirja p-st 3.2.6, kuna see on ühistu tegevusega seotud kulu. Raamatupidamisteenus alates 2004 aprillist kuni hagiavalduse esitamise päevani on hagejale 500 krooni kuus. Vastavad otsused on heaks kiidetud 31.10.2011 üldkoosoleku poolt. Alates maist 2005 kuni hagiavalduse esitamiseni on halduskulu suuruseks 110 krooni kuus. Remondifondi makset suurendati üldkoosoleku otsusega 30 krooni võrra, kokku 60 krooni.
8.Hageja on võlgnevuselt arvestanud viivist 0,07 % päevas. Viivise arvestamise õigus tuleneb põhikirja p-st 3.2.10, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-st 4 ja hageja juhatuse 16.10.2004 otsusest. Viivist on arvestatud võlgnevuselt alates 01.05.2005 kuni 31.05.2011.
9.Hageja huvides on võetud laenu 27.05.2004 ja täiendav laen 03.06.2005 eesmärgiga elamu renoveerida. Hageja sai 30.10.2003 Pirita Linnaosa Valitsuselt kirja, mis tingis laenu võtmise vajaduse, et teha hageja territooriumil korrastustöid. Laenu võtmine ja kasutamine otsustati 12.04.2004 üldkoosolekul, millest võtsid osa kõik liikmed, sh ka kostja. Kostja ei ole nimetatud otsust 3 kuu jooksul vaidlustanud vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-le 1. Seoses laenu saamisega oli hageja kohustatud elamu kindlustama. Kindlustusmakseid on tasutud summas 22 438 krooni. Üldkoosolek võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei olnud eelnevalt päevakorda võetud, kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet (MTÜS § 201 lg 5). Hageja majandusaasta aruandeid on arutatud üldkoosolekutel, kus kostja ei osale.
10.Täiendavalt on hageja kandnud järgmised kulud. 29.06.2009 teostas AS Tallinna Vesi hagejale liitumispunkti ümbertõstmise tööd maksumusega 9 895,37 krooni. See kulu kajastub arves nr 0906-1960. Perioodil veebruar 2004 kuni hagiavalduse esitamiseni, on hageja maksnud: Maksu- ja Tolliametile 6 653 krooni (ehitusjärelevalve teenuseid osutas füüsiline isik, kelle osas tuli hagejal tasuda maksud), Korteriühistute Liidule 1 408 krooni, notaritasu 70 krooni, riigilõivu 1 288,65 krooni. Iga pangaülekanne maksab 2 krooni. Nende ja muude jooksvate kulutuste kandmiseks on üldkoosolekutel otsustatud määrata reservfond (e remondifond), mille maksed on 30, 50 ja 60 krooni ulatuses. Kostja vastus
11.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite.
12.Nõue on tõendamata. Alates 2008 kuni vastuse esitamiseni ei ole toimunud ühtegi koosolekut, koostatud juhatuse poolt majanduskava ega seda korteriomanikele kinnitamiseks esitatud. Hageja on korteriühistu liikmeid ebavõrdselt kohelnud. Hageja teostab liikmetega kooskõlastamata remonditöid. Kostja ei ole teadlik sellest, et hageja on võtnud vastu otsuse pangast laenu võtmiseks.
13.Kostja ei aktsepteeri hageja poolt talle esitatud arveid. Need on allkirjastamata. Kostja tasub talle osutatud teenuste eest (küte, elekter, gaas) otse teenuse osutajale. Kostja on hagejale maksnud prügiveo, vee ja kanalisatsiooni eest. Igal maksekorraldusel on ära märgitud veenäit ning selgitus, mille eest raha makstakse. Seega on kostja hagejale vee ja kanalisatsiooni eest tasunud ning ebaõige on arves nr 1002-1969 märgitud summa. 12.04.2004 erakorraline koosoleku protokoll on võltsitud, nendes on kombineeritud kokku
aprilli ja oktoobrikuu koosoleku päevakorrad. 12.04.2004 erakorralisel ühistu koosolekul korteriomanikele lubatud töid ei teostatud. Kostja korteri juures lubatud töid (maja fassaadi hoovipoolne külg koos rõdude, terrasside ja treppidega) pole teostatud. Fassaadi ja katusetöö lepingud ja aktid on allkirjastanud selleks volitamata isik A.R.L, kes astus juhatusest välja 2004 aprillis.
14.Uus põhikiri ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele, kuna annab juhatusele seadusevastased volitused ja muudab korteriühistu äriühinguks. Kostja ei pea täitma põhikirja, kuna ta leidis selle oma postkastist ning seega ei ole see nõuetekohaselt üldkoosolekul kinnitatud. Üldkoosolekul on hageja majandusaasta aruandeid arutatud viimati 2007.
15.31.10.2011 protokoll on seadusega vastuolus. Makseid remondifondi 12.04.2004 koosolekul ei taastatud, kuna selline punkt päevakorras puudub.
16.Kostja vaidleb vastu raamatupidamisteenuse kulule, kuna majandusaasta aruanded puuduvad ja sellist teenust pole osutatud.
17.Kostja ei ole teadlik hageja vee liitumispunkti ümbertõstmisest. Kostja kahtleb selle vajaduses ning puuduvad vastavad otsused. Teised kulutused, mis on hageja poolt tasutud, jäävad kostjale arusaamatuks. Raamatupidamisteenuse kulud peavad olema kajastatud majandusaasta aruannetes ning kinnitatud üldkoosoleku poolt.
18.13.06.2010 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna otsustatud küsimused ei ole kajastatud üldkoosoleku päevakorras. Esimese astme kohtu lahend
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis S.Tlt Korteriühistu Metsakooli tee 19/Vabaõhukooli 62 kasuks välja põhivõlgnevuse 2 836,31 eurot, seisuga 02.02.2012 viivise 2 054.46 eurot ning viivise 0,07 % päevas põhinõuetelt (2 836.31 eurolt) alates 03.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis kostja 18.01.2012 esitatud 16.01.2012 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata ning 18.01.2012 vastuväide tähelepanuta.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas Vabaõhukooli tee 62/Metsakooli tee XX-X. Kostja on kinnistusraamatusse sisse kantud 19.05.2004. Hageja on loodud 30.03.2001 Metsakooli tee 19/Vabaõhukooli 62 elamu haldamiseks.
21.Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja on 12.09.2011 esitatud menetlusdokumendis hagi eset ja alust muutnud. Hageja on nimetatud menetlusdokumendis täpsustanud nõuet vastavalt kohtu 08.08.2011 nõudekirjale, kus kohus selgitas hagejale tõendamise kohustust. Sellest tulenevalt on ka hageja täpsustanud, milliste kulude osas on kostjal võlgnevus tekkinud.
22.Hageja on arvestanud kostjale perioodi 01.02.2004 kuni 01.06.2011 (viimane arve on nr 1105-1960 tasumise tähtajaga 31.05.2011) eest võlgnevuseks 4 247,43 eurot, millelt seisuga 31.05.2011 on viivis 3 338,87 eurot, nõude täpsustus 16.01.2012 kohtuistungil. Käesolevas asjas on vaidluse all majandamiskulud (laenu- ja kindlustusmaksed, halduskulu) ning 2010 jaanuarikuu arves nr 1002-1969 nõutav vee ja kanalisatsiooni tasu 9 335,10 krooni.
23.Kostja on esitanud nõude osas aegumise vastuväite. Käesolevas asjas on hageja tuginenud saldo maksmise nõude aegumistähtajale VÕS § 204 lg-st 5 tulenevalt. Samuti on hageja tuginenud TsÜS §-le 158 ja leidnud, et aegumine katkes kuna kostja on osaliselt laenumakseid tasunud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kuuluksid kvalifitseerimisele VÕS § 204 sätte järgi. Samuti on väär hageja seisukoht, et aegumine on katkenud. 16.01.2012 kohtuistungil ei vaielnud pooled vastu asjaolule, et kui kostja hagejale
makse tegi, siis oli maksekorralduses märgitud veenäit ning et makse tehakse prügiveo, vee ja kanalisatsiooni kulude katteks. Seega ei ole hageja nõude aegumine katkenud kostja võlgnevuse osalise tasumise tõttu.
24.Puudub vaidlus, et hageja on esitanud kohtule nõudeid kostja vastu järgnevalt: Esmalt esitas hageja 06.06.2007 maakohtule kostja vastu hagi võlgnevuse perioodi 01.06.2004 kuni 01.06.2007 osas (tsiviilasi nr 2-07-21536). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitati 06.06.2007 ning selles tehtud lõpplahend (keeldumise määrus) jõustus 08.10.2007. Hageja esitas 01.04.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse perioodi 2001 kuni 31.03.2009 osas. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Nimetatud asjas jõustus lõpplahend (maksekäsu tühistamise määrus) 07.05.2010. Hageja esitas 23.05.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse perioodi 01.02.2004 kuni 01.03.2011 osas (tsiviilasi nr 2-11-23581). Nimetatud asjas jäeti 31.05.2011 määrusega avaldus läbivaatamata ning nimetatud lahend ei ole jõustunud.
25.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Käesoleval juhul on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaga, milleks TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on kolm aastat. 2004 majandamiskulude nõude aegumine algas seega 01.01.2005 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2007 kell 24:00, 2005 majandamiskulude nõude aegumine algas 01.01.2006 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2008 kell 24:00, 2006 majandamiskulude nõude aegumine algas 01.01.2007 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2009 kell 24:00, 2007 majandamiskulude nõude aegumine algas 01.01.2008 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2010 kell 24:00, 2008 majandamiskulude nõude aegumine algas 01.01.2009 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24:00. Kuna hagi on esitatud 21.06.2011, siis on välistatud 2008 ja sealt edasi arvestatud majandamiskulude nõude aegumine.
26.Hageja majandamiskulude nõue on aegunud perioodi jaanuar 2004 kuni 31.05.2004 osas. 06.06.2006 esitatud hagis on hageja andmetel võlgnevuse perioodi alguseks 01.06.2004, seega eelpool nimetatud perioodi majandamiskulude osas aegumine ei peatunud. Ajaks, mil hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldused, s.o 01.04.2009 ja 23.05.2011, oli see nõude osa aegunud (aegumistähtaja lõpp 31.12.2007 kell 24:00).
27.2004 majandamiskulude nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00, kuid tsiviilasjas nr 207-21536 hagi esitamisega peatus aegumine 4 kuuks ja 3 päevaks. Seega aegus nõue 03.04.2008 kell 24:00. 2005 majandamiskulude nõue oleks aegunud 31.12.2008 kell 24:00, kuid tsiviilasjas nr 2-07-21536 hagi esitamisega peatus aegumine 4 kuuks ja 3 päevaks. Seega oleks nõude aegumistähtajaks olnud 03.04.2009 kell 24:00, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 01.04.2009. Aegumine jätkus 08.05.2010 kuni 22.05.2011, siis nõue aegus (järele jäänud 3 päeva) 10.05.2010 kell 24:00. 2006 majandamiskulude nõue oleks aegunud 31.12.2009 kell 24:00. Kuna aegumine oli peatunud 1 aasta 6 kuud ja 9 päeva (tsiviilasjad nr 2-07-21536, 2-09-14161, 2-11-23581), siis aegus nimetatud nõue 09.06.2011 kell 24:00. 2007 majandamiskulude nõue oleks aegunud 31.12.2010 kell 24:00, kuid selle nõude osas oli esitatud hagi 06.06.2007 kui ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus 01.04.2009, siis aegumine peatus ning nõue ei olnud käesoleva hagi esitamise ajaks aegunud.
28.Seega on hageja nõuded 2004, 2005 ja 2006 majandamiskulude osas aegunud ning nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kohus hindas majandamiskulude nõudeid perioodil 01.01.2007 kuni 01.06.2011 (viimane käesolevas hagis esitatud võlgnevuse arve on nr
1106-1960). Seega ei ole võlgnevuse arvestuses 2011 juuni ja juuli arveid ning need tuleb jätta tähelepanuta.
29.Kohus on selgitanud hagejale tõendamise kohustust 08.08.2011 nõudekirjas ja 17.10.2011 kohtuistungil.
30.Hageja on vastu võtnud uue põhikirja 12.04.2004 erakorralisel üldkoosolekul. Kostja leiab, et 12.04.2004 vastu võetud põhikiri ei ole kehtiv. Kostja ei ole nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning selle tühisusele tuginemine on välistatud TsÜS § 38 lg 7 alusel, kuna otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kui üldkoosoleku otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud (KÜS § 13 lg 3), on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.
31.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hagejale makse tegemisel märkis kostja makse selgituseks veenäidu ning et makse tehakse vee ja prügiveo teenuse eest. Seega on ebaõige arvestada kostjale vee eest võlgnevus 2010 jaanuarikuu arves nr 1002-1960 summas 9 335,10 krooni. Veenäit, mis on võlgnevuse arvestuse aluseks võetud (745 m3) on sama, mille järgi kostja on selle kommunaalteenuse eest tasunud. Kuigi kostja ei esitanud hagejale nõuetekohaselt veenäite, ei olnud õige arvestada tema poolt teostatud makseid majandamiskulude katteks. Kostja ei tunnistanud majandamiskulude eest esitatavaid arveid alates 2004 ning hageja oli sellest teadlik. Kuna vaidlust hageja poolt kostjale osutavate kommunaalteenuste – prügi ja vesi/kanalisatsiooni kulu osas ei ole, siis jättis kohus tähelepanuta jäätmeveo, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingud.
32.Kostja leiab, et tal ei ole kohustust maksta hagejale laenu- ega kindlustusmakseid. 05.04.2004 on kutse 12.04.2004 kell 19:00 toimuvale hageja erakorralisele üldkoosolekule. Päevakorras on märgitud taotletava laenusumma suurus ja tingimused, maja renoveerimisega seotud küsimused ning uue juhatuse valimine. Kutsele on lisatud laenuraha eest teostavate tööde nimekiri ning iga liikme laenumakse võimalik suurus. Hageja põhikirja p 6.2.6 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub laenu võtmise otsustamine. Nähtuvalt 12.04.2004 protokollist on üldkoosolek otsustusvõimeline ja sellel on osalenud kõik korteriühistu liikmed. Üldkoosolekul on vastu võetud otsused, et maja renoveerimiseks taotletakse laenu maksimaalselt summas 600 000 krooni laenuperioodiga 15 aastat ja 22.05.2004 juhatuse otsusega otsustati töövõtjad ning pank, kust laenu võetakse. Maja renoveerimise vajadus tulenes sellest, et hageja sai karistada väärteomenetluse korras heakorra eeskirjade rikkumise eest. 21.04.2005 üldkoosolekul on otsustatud taotleda pangast täiendavalt laenu 100 000 krooni järgmiste renoveerimistööde teostamiseks: rõdupiirete ehitus, terrassi ehitus, 3 trepikoja trepi renoveerimine, maja hoovipoolses osas puuduoleva võrkaia ost ja paigaldus, puuduoleva majaesise aiaosa ehituse lõpetamine, prügikonteineri varjualuse ehitamine. Kostja ei ole otsuste tühistamiseks pöördunud kohtu poole (KÜS § 13 lg 3). Seoses laenu võtmisega on juhatus sõlminud varakindlustuse lepingud. Kindlustuspoliisidest nähtuvalt on hageja pidanud maksma järgmised kindlustusmaksed: 10.09.2007 3 320 krooni, 27.09.2008 3 296 krooni, 24.09.2009 3 010 krooni, 28.09.2010 3 010 krooni. Hageja on kindlustusmaksete kostja osas välja toonud täpse arvestuse 18.11.2011 menetlusdokumendis. Kindlustuspoliis nr 602577 ei oma asja lahendamisel tähtsust ja kohus jättis selle tähelepanuta.
33.Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et laenulepingu on hageja nimel sõlminud volitusteta isikud. Hageja on sõlminud laenulepingu nr XXX-XXXXXXXX 27.05.2004 ning hagejat on esindanud B.R ja A.R (endise nimega A.L). Laenulepingu sõlmimise ajal olid mõlemad isikud äriregistri andmete kohaselt hageja seaduslikeks esindajateks. Ühes laenulepinguga on sõlmitud ka pandileping nr XX-XXXXXXXX. Laenulepingu muudatus nr 1 on sõlmitud 02.06.2005 ning sellega on suurendatud laenusummat. Hagejat on esindanud lepingu
sõlmimisel juhatuse liikmed T.Š ja B.R, kes lepingu sõlmimise ajal olid äriregistri andmete järgi hageja seaduslikeks esindajateks. Registrikanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Seega lähtus pank õigustatult lepinguid sõlmides äriregistrisse märgitud andmetest.
34.Eelpool toodud laenulepingute alusel on hagejale tehtud väljamaksed, mis on tõendatud 01.09.2011 teatisega nr K0-1 (laenumaksete jaotus liikmete vahel). Nimetatud laenumakse jagamisel on vastavalt põhikirja p-le 3.2.6 lähtutud liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Juhatus, täites üldkoosoleku otsuseid laenu võtmisel, sõlmis lisaks kindlustuslepingud, mille makseid tuleb liikmel tasuda. Kindlustusmaksed on jagatud võrdselt korteriomanike vahel.
35.Maja renoveerimistööde ja territooriumi heakorratööde teostamine laenu eest on tõendatud kohtule esitatud dokumentidega: 30.06.2004 kuupäevaga arve nr 106 summas 12 000,60 krooni varikatuste eest; 31.05.2004 töövõtuleping nr 262 ja arve nr 417 välisuste ja lukkude eest summas 35 926,90 krooni; 15.02.2005 tööettevõtuleping nr 04021 ehitusjärelevalve teostamiseks; 24.05.2004 ehituse töövõtuleping nr 64/05-04 elamu katuse- ja seinatööde teostamiseks; tööde teostamist tõendab 31.08.2004 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja garantii nr 64/05-04; 06.07.2004 töövõtuleping nr 17 piirdeaia ehitamiseks summas 76 995 krooni vastavalt hinnapakkumistele; esimese osamakse arve 06.07.2004 nr 8-A/04 summas 37 996 krooni; tööde teostamist tõendab 28.07.2004 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 28-04. Arvete tasumise tõendamiseks on hageja esitanud pangakonto väljavõtte. Kostja on 16.01.2012 kohtuistungil kinnitanud, et maja otsad, majaesine ja katus on remonditud. Tööde teostamise kohta on hageja ja kostja esitanud ka fotod. Üksnes fotode alusel ei ole võimalik kohtul tööde teostamist hinnata, mistõttu jättis kohus fotod tähelepanuta. Kostja väited, et tegemist on juhatuse poolt ähmaste tehingutega, kus võeti kõige kallimad pakkumised, töid teostati ilma projektide, ehituslubade ning kohustusliku ehitusjärelevalveta, ei vabasta kostjat kui korteriühistu liiget nimetatud kohustuse kandmisest.
36.Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda hagejale majandamiskulude eest, on kostja kuulumine hageja liikmete hulka. Nimetatud eeldus on täidetud, sest kostja on hageja liige. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Selleks saab olla korteriühistu otsus, millega on määratud kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus või korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 14).
37.Halduskulu 110 krooni (7,03 eurot) koosneb raamatupidamisteenuse kulust 50 krooni ja haldustasust 60 krooni. Raamatupidamisteenuse osutamiseks on juhatus sõlminud lepingud: 16.06.2009 ja 01.08.2007 leping nr 2007/11. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et raamatupidamisteenuse maksumus jagatakse liikmete vahel halduskulude all ning see kulu 50 krooni korteri kohta on olnud kogu aeg ühes suuruses. 31.10.2011 erakorralise üldkoosoleku otsusega on kinnitatud varasem otsus selle kohta, et 2004 taastati remondifondi kogumine 30 krooni korteri kohta ning remondifondi summat hakatakse kajastama arvetel koos raamatupidamise teenusega ühisnimetuse „haldustasu“ all. Hageja on selgitanud, et nimetatud summa kinnitati uue üldkoosoleku otsusega, kuna sellesisulised dokumendid varastati (Põhja Prefektuuri 15.09.2011 teade, kd II t lk 129). 21.04.2005 üldkoosoleku otsusega on suurendatud haldustasu 30 krooni võrra alates aprillist 2005, seega on haldustasu suuruseks 60 krooni korteri kohta. Hagejal on õigus nõuda kostjalt
raamatupidamise teenuse eest tasu, kuna see on ühistu tegevusega seotud kulutus. Hageja on tõendanud, et teenuse osutamiseks on sõlmitud leping ning lepingu alusel on teenuse eest tasutud. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale halduskulu eest 110 krooni (7,03 eurot) kuus. Põhjendamatu on arvel nr 0909-1960 kajastatud täiendav raamatupidamisteenuse kulu 62,50 krooni ning see jääb kostjalt välja mõistmata.
38.Hagejale on teostatud vee liitumispunkti muutmine, mille eest on ühistule esitatud 01.06.2009 arve nr A2009060891 summas 9 895,37 krooni. Hageja põhikirja p 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Võib eeldada, et raamatupidaja on juhatuse korraldusel nimetatud summa jaganud liikmete vahel võrdselt (9 895,37/8 = 1 236.92 krooni, arve nr 0906-1960). Seega on kostjal kohustus nimetatud summa tasumiseks.
39.Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista halduskulu (raamatupidamise teenus ja haldustasu), laenu- ja kindlustusmaksed ning ühekordne sihtotstarbeline makse vee liitumispunkti muutmise eest. Hageja ei vaidle vastu, et kostja poolt on tasutud vee ja prügiveo teenuse eest. Kostja põhivõlgnevus (alates arvest nr 0702-1960 kuni arveni nr 1105-1960, kd I t lk 132-183, kd II t lk 152) on 2 836,31 eurot.
40.Hageja põhikirja p 3.2.10 kohaselt võib maksete maksmisega viivitamisel ühistu juhatus nõuda korteri omanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 16.10.2004 on hageja juhatus vastu võtnud otsuse, mille kohaselt rakendatakse võlgnevuse puhul viivist 0,07 % päevas ning sellega on ühtlasi määratud ka maksmise tähtpäev, milleks on järgneva kuu 15. kuupäev. Kostjale esitatud arvetel on erinevad maksetähtajad. Viivise rakendamisel tuleb lähtuda hageja põhikirja p-st 3.2.10, mille kohaselt rakendub viivis majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Perioodil 01.03.2007 kuni 31.05.2011 on põhivõlgnevus kokku 2 836,31 ja sellelt arvestatav viivis 1 564,064 eurot. Alates 01.06.2011 kuni 02.02.2012 on sissenõutavaks muutunud viivise summa (247 päeva) 490,40 eurot.
41.Kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja taotleb protokolli kohtuistungil enda ja hageja seadusliku esindaja poolt avaldatu lisamist, mis oma sisult ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte.
42.Hageja vaidlustab juhatuse liikmete valimise otsust, mille alusel on tehtud 12.05.2011 registrisse kanne. Samas küsimuses on kohus kontrollinud lepinguliste esindajate volitusi 17.10.2011 kohtuistungil. Nimetatud vastuväide on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist, mistõttu jättis kohus väite hindamata ja tähelepanuta.
43.Hageja esitas kostja vastu nõude (põhivõlg ja viivis kokku) 7 586,30 eurot. Kohus rahuldab nõude 58 % ulatuses (4 400,37 eurot). Kuna hagi kuulub 58 % ulatuses rahuldamisele, siis hageja menetluskulud jäävad selles ulatuses TsMS § 163 lg 1 kohaselt kostja kanda ja kostja menetluskulud rahuldamata jäetud osas, s.o 42 % ulatuses, hageja kanda.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
44.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse. Kohtuotsusel puudub menetlusnormi kohane põhjendus. Kohtuotsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas esineb lahendi seisukohalt olulisi faktivigu hageja ja kostja avalduste ja vastuväidete sisu väljatoomisel, näiteks hagieseme ja
hagialuse osas, mis ei ole vastavuses hagiavalduses esitatud nõude sisuga. Samuti esineb olulisi eksimusi kostja vastuväidetes toodud asjaolude kirjeldamisel seoses juhatuse liikmete poolt laenuraha kasutamisega.
45.Maakohus rikkus TsMS § 230 lg-t 1, § 237 ja § 238. Kohus ei võimaldanud kostjal tõendada oma sisukohti tunnistajate abil. Kohus jättis taotluse tähelepanuta.
46.Kohus jättis tuvastamata võla nõudega seotud konkreetsed asjaolud (võla olemasolu, võla sisu ja võla määratluse kujunemise aluse järgi), nõudeõigusega seotud asjaolud (mitmepoolsete tehingute tegemine volitusteta isikute poolt enda huvides, aegumise arvestamine nõude esitamisel.
47.Kohus on tuginenud kohtuotsuse põhjenduses üllatuslikult TsÜS § 147 lg-le 3 nõude aegumise tähtaja arvestamise osas, milline asjaolu ei ole olnud kohtumenetluses arutamisel. Kostja ei ole teadlik mingist kokkulepitud tasust, ka ei ole talle esitatud kordusarveid ega nõuet saldona VÕS § 204 lg 4 alusel. Kostja on vastuväidetes tõendanud, et ei ole makseid sooritanud KÜ arvete alusel, mitte ka osaliselt- kuna need ei ole usaldusväärsed ja teenuste osas kokku lepitud. Kostja on nõude kohtus vaidlustanud esitatud tõendite ja õigusaktide alusel ja soovinud arvestada nõude aegumist korduvate kohustuste osas (TsÜS §154 alusel). Need asjaolud on jäänud kohtuotsuse tegemisel piisava tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta TsMS § 363 alusel hagile esitatavad nõuded hagi tõendatavuse osas, mille järel hageja rikkus TsMS § 376 alusel menetlusnormi, mis jäi kohtu poolt vajaliku tähelepanuta.
48.Kohus on valesti kontrollinud hageja esitaja volitusi õigusliku tehingu tegemiseks. Kostja on vaidlustanud hagi esitanud juhatuse liikmete esindusõiguse igas vastuväites kohtule ja ka kohtuistungitel koos tõendusmaterjaliga. Maakohus ei arvestanud MTÜS § 19 lg-s 4 sätestatut ega kontrollinud vastavaid asjaolusid. Maakohus oleks pidanud tuvastama esindusõiguseta isikute poolt tehtud tehingute tühisuse TsÜS § 129 lg 1 järgi ja kohaldama selles osas TsÜS § 84 lg-t 1. Kohus jättis tõendatud asjaolud tähelepanuta ja hindas hageja tegevust õiguspäraseks registri kande alusel, seda nii seadusliku kui lepingulise esinduse ja edasivolituse suhetes. Kohus oleks pidanud arvestama osanike otsusega, mitte äriregistri kannetega (Riigikohtu otsus 3-2-1-89-07).
49.Kohus on eksinud, kui ei ole tuvastanud nõudeõiguse tuvastamisel hageja esinduskvoorumit ühe või teise otsuse juures - eelkõige laenudega seotud KÜ üldkoosolekute otsuseid 2004 ja 2005 aastal.
50.Kostja esitas kohtule ebavõrdset kohtlemist tõendava pildimaterjali, kus oli selgelt näha ebaseaduslikud ja maja välisilmet moonutavad ehitustööd juhatuse liikmete korterite osas laenulepingute sõlmimise perioodil. Kostja on endiselt seisukohal, et ridaelamu terrasside, rõdude kokkuleppeta kinniehitamine on ebaseaduslik laenuraha kasutamine.
51.Politsei tõend varguse kohta esitati kostjale 2 päeva enne esimest kohtuistungit ja kolm kuud pärast hagi esitamist ning sellest politsei tõendist tõendite varguse kohta selgus, et vargus oli toimunud 2009 aastal mitte 2006 aastal nagu hagiavalduses kirjas. Siin rikkus maakohus kostja õigusi saada olulise tõendi uurimiseks ja oma seisukoha formuleerimiseks piisavalt aega.
52.Maakohus jättis piisava tähelepanuta teisel kohtuistungil ilmnenud asjaolud laenurahade kasutamise osas, mis viitasid oskamatule juhtimisele või tahtlikule pettusele. 16. jaanuari istungiprotokollist ei selgu, millise järelduse laenuraha paindlikumast kasutamisest tegi kohus ning milliste otsustega soovis hageja seda tõendada. Omavoli seoses laenudega oli kohtu arvates õiguspärane, sest küsimusi ei tekkinud. Kostja soovis istungil teada, kui palju hageja talle võlgneb KÜ koosolekul 2004 kokkulepitud ja tegemata tööde eest. Kostja ei saanud vastust. Kostja ei saanud ka vastust sellele, millal toimus juhatuse ümbervalimine. Kostja esitas istungiprotokolli paranduse juhatuse liikmete ebaseadusliku muutmiskande
osas ja vastuväite muutmiskandele kohtumenetluse raames selle tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 38 lg 7 alusel 12.05 2011 muutmiskandega seoses. Kohus jättis vastuväite protokollile ja vastuväite muutmiskandele arvestamata. Kohus on eksinud kohtulahendi seisukohalt oluliste asjaolude tähelepanuta jätmisega, sest 16. jaanuari istungil tunnistas hageja oma täitmata varalisi kohustusi kostja ees alates 2004. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolud, et KÜ juhatus ei osanud öelda, millal toimusid alates 2008. aastast tänaseni aruandluskoosolekud ja millal toimus juhatuse valimine. Seega tunnistas juhatuse seaduslik esindaja B.R oma vaikimisega kohtuistungil, et aruandlust omanikele ei toimu ja juhatuse liikmete määramine võib toimuda ka omanike teadmata.
53.Kohus hindas nõude alusena hageja hilinenult esitatud tõendeid majanduskulude kohta, mis olid allkirjastatud selleks õigust mitte omavate, juhatusest üldkoosolekul välja astunud isikute poolt, või ainuisikuliselt B.R poolt, näiteks raamatupidamise- ja kindlustuslepingud mingi firma esindajana. B.R ei osanud viidata koosoleku otsusele kus otsustati veevõtu liitumispunktiga seotud kulutused. Nii kostja kui hageja esitasid 2004 aastal maja fassaadi ja katusetöödega seotud dokumente- töövõtulepingud, üleandmisaktid, garantiikirjad jm, mis olid allkirjastatud selleks volitamata isikute poolt.
54.Kohus ei ole välja selgitanud konkreetset täitmata kohustust ja selle nõude õiguspärasust. Hageja esitas kohtule ebaselge, tõendamata ja põhjendamata nõude ning muutis lubamatult hagi eset ja sellega seotud asjaolusid menetluse keskel. Kostja juhtis vastavatele lubamatutele rikkumistele ka kohtu tähelepanu - kohus kvalifitseeris hagi aluse ja eseme muutmise nõude täpsustamiseks hageja poolt. Tsiviilasi on maakohtus juba algusest peale valesti lahendatud, sest ei ole selgeks tehtud, mida nõutakse ja mida on alust nõuda.
55.Kohtuotsuses esineb kostja vastuväidete osas lahendi jaoks lubamatuid ümbersõnastamisi, mistõttu esitab kostja ringkonnakohtule maakohtule esitatud vastuse hagile ja vastuväited esialgsel kujul koos viidetega tõenditele iga väite puhul, samuti avalduse politseile ja istungiprotokollide parandustaotlused .
56.Juhul kui ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviiliasi kuulub täiendavale arutamisele, palub kostja kutsuda kohtusse tunnistajana A.S, KÜ aruandluse ja otsuste küsimuses või P.T samas küsimuses, E.N, tõendamaks KÜ-lt kuludokumentide nõudmist 2004 aastal.
57.Kostja palub ringkonnakohtul hinnata õiguslikult maakohtu otsust nõude aluse osas ja selle piisava põhistatuse osas poolte esitatud tõendite ja asjaoludega seoses, samuti õigusnormide kohaldamist Harju Maakohtu poolt lahendi põhjendamisel.
58.Kostja palub Tallinna Ringkonnakohtul võtta seisukoht KÜ Metsakooli tee 19 /Vabaõhukooli 62 juhatuse vastutuse osas, kes on korduvalt pöördunud kohtusse valeandmetel põhineva nõudega nii maksekäsukiirmenetluse kui hagimenetluse raames. Vastus apellatsioonkaebusele
59.Ringkonnakohtu istungil vaidles hageja seaduslik esindaja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
60.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
61.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
62.Maakohus ei ole asja algusest peale valesti lahendanud. Maakohus tuvastas, et kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma kehtivate ühistu üldkoosoleku otsustega kehtestatud majandamiskulusid. Maakohus jättis õigesti kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kuna tunnistajate ütlused ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Asjaolu, et kostjale ei meeldi, milliste tööde tegemiseks laenu võeti ja kuidas seda kasutati, ei anna alust keelduda kehtestatud majandamiskulude tasumisest.
63.Maakohus ei jätnud kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja nimel on tehingu sõlminud volituseta isikud, tähelepanuta. Maakohus tuvastas, et hagejat on esindanud lepingu sõlmimisel juhatuse liikmed T.Š ja B.R, kes lepingu sõlmimise ajal olid äriregistri andmete järgi hageja seaduslikeks esindajateks. Registrikanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema.
64.Apellatsioonkaebusest ei selgu, miks kostja ei nõustu aegumise kohaldamisega maakohtu poolt. Maakohus ei leidnud, et tegemist on kokkulepitud tasu nõude või saldona arvestatud nõudega. Maakohus kohaldas õigesti TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Maakohus kohaldas kostja taotlusel aegumist, leides, et hageja nõuded 2004, 2005 ja 2006 majandamiskulude osas on aegunud ning jättis nõude selles osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
65.Maakohus jättis menetluskulud 58 % ulatuses kostja kanda ja 42 % ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
66.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.