1.17.04.2014 esitas ST (hageja) Harju Maakohtule hagi AK (kostja I) ja BR (kostja II) vastu õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 alusel ja täiteasja nr 025/2013/1772 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad 30.05.2013 kohtutäitur Kaie Põltsile avalduse täitemenetluse alustamiseks 29.05.2013 otsuse alusel, sooviga pöörata sissenõue hageja korteriomandile. Avalduse esitasid kostjad elektooniliselt, kinnitades digiallkirjaga oma esindusõigust sissenõudja Korteriühistu
XXXXXXXXXX
XXX XX/XXXXXXXXXXXX XX juhatuse liikmetena. Hageja leidis, et kostjatel puudusid volitused korteriühistu nimel täitetoimingute alustamise ja täitetoimingute
korraldamise otsustamiseks. Kostjad on oma seadusevastase ja omavolilise tegutsemisega tekitanud hagejale suurt moraalset ja materiaalset kahju. Samuti palus hageja kostjate esindusõiguse puudumise alusel ning nende poolt toime pandud pettuse ja omavoli alusel tunnistada lubamatuks ja algusest peale õigustühiseks sundtäitmisega täiteasjas nr 025/2013/1772 seotud toimingud.
3.23.04.2014 ja 02.06.2014 määrusega jättis maakohus esitatud hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama määrustes osundatud hagiavalduse puudused. Vastuseks kohtu määrustele esitas hageja 31.07.2014 ja 01.08.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse. Esimese astme kohtu määrus
4.03.10.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja tagastas selle ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
5.Kohus tugines määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Hageja tugineb hagiavalduse esitamisel asjaolule, et kostjatel AK-l ja BR-l puudub õigus esindada Korteriühistut XXXXXXXXXX XXX XX/ XXXXXXXXXXXX XX.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega tuleneb eeltoodust, et jõustunud kohtulahendi alusel alustatud täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on võimalik üksnes piiratud juhtudel.
8.Täiteasja nr 025/2013/1772 täitedokumendiks on Harju Maakohtu 02.02.2012 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-29171 (t/l 73-84). Kohus on hagejal palunud täpsustada 23.04.2014 (t/l 29-30) kui ka 02.06.2014 (t/l 54-55) määruses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole vaatamata kohtu vastavale palvele puuduste kõrvaldamise avalduses toonud esile sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.
9.Kohus selgitas, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega ei ole hagejal võimalik vaidlustada asjaolu, et kostjatel puudub õigus esindada Korteriühistut XXXXXXXXXX XXX XX/XXXXXXXXXXXX XX. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et Korteriühistu XXXXXXXXXX XXX XX/XXXXXXXXXXXX XX üldkoosoleku otsust või otsuseid oleks kohtus vaidlustatud.
10.Samuti selgitas kohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on kostjaks täitemenetluses olev sissenõudja. Antud juhul on täiteasjas nr 025/2013/1772 sissenõudjaks Korteriühistu XXXXXXXXXX XXX XX/XXXXXXXXXXXX XX ning mitte AK ja BR. Seega leidis kohus, et AK ja BR ei ole antud juhul kohasteks kostjateks ning sellest tulenevalt ei vii kohtule esitatud nõue nimetatud kostjate vastu hageja poolt soovitud tulemuseni.
11.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tegemist on perspektiivitu hagiga ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on oma 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p
2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.
12.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Määruskaebus
13.26.11.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 03.10.2014 määruse ja saata hagi maakohtule menetlemiseks.
14.Kaebuse kohaselt on hagis esitatud kõik asjaolud ja tõendid, mis viitavad sellele, et tegemist on kohaste kostjatega ainuisikuliste vastutajatena hagejale kahju tekitamisel. Kahju on tekitatud tahtlikult pettuse ja omavoliga. Kostjatel puudus igasugune seaduslik alus ja õigus alustada hageja korteriomandi võõrandamist. Korteriühistu juhatuse liikmetel puudub seaduslik pädevus asjaõiguslikeks tehinguteks korteriühistu nimel ilma vastavate otsuste ja omanike kokkulepeteta. Täiturile esitatud avaldus kinnisvarale sissenõude pööramiseks peab olema seaduse kohaselt notari poolt kinnitatud, mis praegusel juhul puudub. Hageja hinnangul on nimetatud asjaolude alusel kostjate toimingud hageja varaga vastuolus seadustega ja seega õigustühised, mille alusel saab lugeda ka kostjate toimingud täitemenetluses lubamatuks.
15.Seoses maakohtu määruses leituga, et kohtulahendi puhul on vastuväited lubatavad alusel, mis on tekkinud pärast lahendi jõustumist, märgib hageja, et hageja on hagis esitanud uued olulised asjaolud, mis ilmnesid alles pärast kohtulahendi jõustumist, mis mõjutavad otseselt täitedokumendis dokumenteeritud nõude usaldusväärsust ja on aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Nimetatud asjaolud annavad võimaluse ka kohtulahendi teistmiseks. Samuti märgib hageja, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on võimalik ka hagis esitatud asjaolude ja neid asjaolusid põhistavate tõendite alusel, mis on hageja poolt esitatud täitemenetlusega talle tekitatud lubamatu materiaalse kahju tekitamisega ning tema väga eaka pereliikme tervise rikkumisega.
16.Hagi menetlemise perspektiivituse hindamine eeldab riigikohtu ja ringkonnakohtu hinnangul kohtult kõrgendatud põhjendamiskohustust, esitatud asjaolude alusel materiaalõigusliku olukorra hindamist. Kuna tegemist on keeruka vaidlusega, siis on Riigikohtu hinnangul asja keerukus asja menetlemist õigustav asjaolu. Hageja nõude põhjendatuse üle saab kohus otsustada alles asja menetledes ja sisuliselt analüüsides. Hageja leiab, et tema esitatud asjaolude alusel võib kõne alla tulla ka mõni muu nõude alus nagu kahju õigusvastane põhjustamine, mis lubab tunnistada täitemenetluse lubamatuks.
17.Hagiavalduse menetlemisest saab keelduda hagis puuduste kõrvaldamise protsessis ainult juhul, kui puudus ei võimalda hagi menetlemist. Hageja on esitanud avalduses nõudeid põhistavad asjaolud ja tõendid piisava selgusega, ms on hagi menetlemise aluseks. Hagiavalduse menetlemisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel piirab põhjendamatult ja põhiseadusevastaselt hageja õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumiseks ning ei ole antud hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude korral piisavalt kaalutletud.
18.Lisaks märgib hageja, et hageja eesmärk ei ole antud menetluse käigus väärata Harju Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-11-29171, mis on hagejal võimalik otsuse teistmise käigus, vaid taastada kohtuotsuse täitmisele pööramisele eelnenud olukord, saavutada kostjate toimingute õigustühisuse alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ning
hageja põhiseaduslike õiguste rikkumise lõpetamine. Edasine menetluse käik
19.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.10.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 1 p-i 2 alusel õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Hagiavalduses sisalduva hageja tuvastusnõudega seoses selgitab ringkonnakohus, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja selle läbi viima. Küsimus sellest, kas sissenõudja nimel esitatud täitmisavaldus on allkirjastatud selleks pädevate isikute poolt ja vastab seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, kuulub kohtutäituri pädevusse ning nende asjaolude vaidlustamine leiab aset kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 217 sätestatud korras. Käesoleval juhul on hageja nimetatud asjaolu vaidlustamiseks kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ka esitanud, mille osas on kohtutäitur 02.09.2013 teinud mitterahuldava otsuse. Nimetatud otsuses on kohtutäitur leidnud, et täitmisavaldus on esitatud selleks pädevate isikute poolt allkirjastatuna ja õiguspärane. Samuti on kohtutäitur nimetatud otsuses selgitanud, et juhatuse liikmete volitusi saab vaidlustada kohtulikus korras hagi esitamisega, mitte kaebusega kohtutäiturile, kellel puudub pädevus vastavate vastuväidete sisuliseks lahendamiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja ei ole esitanud tõendeid sissenõudja üldkoosoleku otsuse või otsuste kohtus vaidlustamise kohta, on maakohus õigesti leidnud, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik vaidlustada asjaolu, et kostjatel puudub õigus esindada sissenõudjat ega saavutada seeläbi hagiga taotletavat eesmärki.
23.Lisaks peab ringkonnakohus seoses hageja TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagiga vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-10 p-s 19 avaldatud seisukohale, mille kohaselt kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud hageja kui võlgniku esitatud TsMS § 368 lg 1 järgse hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
24.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele palvetele toonud hagis esile sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Samuti on maakohus õigesti osundanud asjaolule, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on kostjaks sissenõudja, kelleks vaidlusaluses täiteasjas on Korteriühistu XXXXXXXXXX XXX XX/ XXXXXXXXXXXX XX, mis on samuti
põhjuseks vastavas osas hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.