07.jaanuaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-43010
Tsiviilasi
XXXhagi XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) vastu 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorrapunktide 2, 3 ja 4 otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes
Hagihind
1 595 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (Kolga & Partnerid Õigusbüroo OÜ, Narva mnt 7-634, Tallinn 10117, e-post: [email protected]) Kostja: XXXGaraažiühistu (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX); Seaduslik esindaja: XXX(XXX, e-post XXX).; Kostja lepinguline esindaja Valdis Härmsalu (e- post: [email protected]). Kohtuistung 08.11.2012.a., edasi kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus XXX nõudes tunnistada XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorrapunktide 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisust.
2.Jätta XXXhagi XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) vastu 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorrapunkt 2 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
Tallinna
Ringkonnakohtule
esitades
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.XXXesitas 13.09.2011.a. Harju Maakohtule hagi XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) vastu 06.07.2011.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sundlõpetati 07.09.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-63930 XXXGaraažiühistu ja määrati likvideerija. Likvideerija kutsus kokku 06.07.2011.a. garaažiühistu üldkoosoleku, kus osales 72 garaažiühistu liiget. Koosolekul arutati muuhulgas ühistu liikmete nimekirja kinnitamisega seonduvat. Likvideerija esitas üldkoosolekule ühistu liikmete nimekirja projekti. Üldkoosolek võttis päevakorra p. 2 alla vastu otsuse garaažiühistu XXXliikmete nimekirja kohta ühes viitega eraldi nimekirjale ühistu liikmetest, kel ei ole kinnitavaid dokumente. Hageja hinnangul muutis üldkoosolek aluseta ühistu osanike arvu 123 liikmelt 131 liikmeni, mis tõi kaasa ühistu osakapitali moodustavate osakute arvu suurenemise ja seega osakute väärtuse vähenemise. Hageja on seisukohal, et üldkoosolek ei olnud nimetatud otsuse vastuvõtmisel otsustusvõimeline, kuna puudus vastavalt põhikirja p. 25 sätestatud vajalik ühistu liikmete nõusolek. Hageja leiab, et ühistu nimekirja projekti vastuvõtmine rikub ühistu teiste liikmete ja hageja õigusi, ühistu lõpetamise ja vara jagamise põhimõtteid. Hageja palus tunnistada kehtetuks GÜ XXX(likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosolekul päevakorra p. 2 alusel tehtud otsused; tunnistada päevakorra p. 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisust seoses päevakorra p. 2 otsuse kehtetuks tunnistamisega. 08.11.2012.a kohtuistungil hageja täpsustas, et ta jääb nõude tunnistada kehtetuks GÜ XXX(likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosolekul päevakorra p. 2 alusel tehtud otsuse juurde, päevakorra p. 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisuse tuvastamise nõudest hageja loobus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamata ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja tugines nimekirja koostamisel temale teise likvideerija poolt edastatud andmetele garaažiühistu liikmete kohta. Vaatamata likvideerija korduvatele pöördumistele endise likvideerija ja teiste juhatuse liikmete poole dokumentide saamiseks ei ole käesoleva ajani garaažiühistu tegevust ja liikmete vastuvõtmise ning väljaarvamisega seotud dokumente temale üle antud. Kuna likvideerijal puudusid garaažiühistu liikmete kohta dokumendid, lähtus ta liikmete nimekirja koostamisel temale edastatud andmetest garaažiühistu liikmete endi poolt. Garaažiühistu liikmete arv 06.07.2011.a. seisuga oli 123 liiget. Liikmete nimekirja kohaselt kuulub osadele liikmetele kaks või enam garaažiboksi, mis on nende liikmete ainukasutuses. Sellele asjaolule on viidanud ka hageja ise, ning sellest tulenevalt ongi erinevus liikmete arvus ja liikmete ainukasutuses olevates boksides.
Nagu nähtub hageja poolt esitatud garaažiühistu asutamislepingu p-st. 4, on kostja näol tegemist senise „...garaažikooperatiivi nr. 200...“ õigusjärglasega. Garaažikooperatiivi nr XXXpõhikirja (1988.a. redaktsioonis) p. 1 kohaselt koosneb Garaažikooperatiiv nr XXX130 liikmest. Nimetatud asjaolu kinnitab kaudselt kostja väidet, et liikmete ainukasutuses võisid asutamise ajal olla rohkem kui 1 garaažiboks. Hageja ainukasutuses on garaažiboks nr. 107 ja hagejal ei ole õigust teiste liikmete ainukasutuses olevatele garaažiboksidele. Hageja nõuet garaažiühistu vara jagamise kohta võrdsuse põhimõttest lähtudes ei ole võimalik rahuldada, kuna see rikuks teiste garaažiühistu liikmete huve, kelle ainukasutuses on rohkem, kui 1 boks. Hageja on viidanud hagiavalduses garaažiühistu põhikirja p-le 9, mis sätestab liikme õiguse temale kuuluva osa võõrandamiseks. Sellest punktist tulenevalt sai iga garaažiühistu liige vabalt võõrandada oma osa teisele isikule, mistõttu saigi tekkida erinevus liikmete arvus ja nendele liikmetele kuuluvate osakute vahel.
3.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud viide garaažiühistu põhikirja p-le 25 on asjakohatu. Antud juhul ei ole tegemist garaažiühistu vara võõrandamisega selle otseses mõttes vaid garaažiühistu, kui likvideeritava ühingu vara jaotamisega tema liikmete vahel. Kostja leiab, et käesoleval juhul puudub garaažiühistu liikmetel õigus ja pädevus otsustada veel kord garaažiühistu lõpetamist, millisel juhul oleks vajalik 9/10 häälte olemasolu. Seetõttu ei ole häälteenamuse nõue vajalik. Vara jaotamine on sätestatud põhikirja p. 44, mille kohaselt ühistu lõpetamisel tema vara jaotatakse võrdsetes osades ühistu endiste liikmete vahel selle lõpetamise hetkel võrdeliselt neile kuuluvate osadega (võrdeliselt nende kasutuses oleva garaažibokside pinnaga). Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on hagejale eelmenetluses selgitanud TsMS § 363 sätteid (t/l 34, 44-45). Samuti on kohus pooltele selgitanud TsMS § 5, § 230 ja § 231 sätteid (t/l 142, 147-148). TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja loobus 08.11.2012.a kohtuistungil nõudest kostja vastu tunnistada XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorra p. 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisust, seega puudub vajadus selle nõude osas menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus otsust tegemata hageja nõude osas tunnistada XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorra p. 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisust.
6.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning
mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et XXXGaraažiühistu likvideerija kutsus kokku 06.07.2011.a. üldkoosoleku (t/l 39-43). Üldkoosolek võttis muuhulgas päevakorra p. 2 all vastu otsuse garaažiühistu XXXliikmete nimekirja kohta ühes viitega eraldi nimekirjale ühistu liikmetest, kel ei ole kinnitavaid dokumente (t/l 42). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt vaidles hageja likvideerija esitatud nimekirjale vastu ja tegi oma ettepaneku jaotada ühistu vara üksnes nende vahel, kellel on olemas dokumendid (t/l 42). Kohus käsitleb nimetatut vastuväitena MTÜS § 24 lg 3 mõttes, seega saab hageja nõuda viidatud otsuse kehtetuks tunnistamist.
8.Vaidlus on selles, kas nimetatud otsus on vastuolus kostja põhikirja või seadusega ning kas viidatud otsus rikub hageja õigusi. Hageja on seisukohal, et kostja on otsuse p. 2 vastuvõtmisega rikkunud hageja õigusi, kuivõrd nimetatud otsuse kohaselt kaotab hageja, olles üks kostja 123 liikmest, kostja osakapitali osade kindlaksmääramise ja vara võrdselt jaotamise õiguse. Päevakorra p. 2 on vastuolus kostja põhikirjaga. Kohtule 23.12.2011.a. esitatud menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et vastuolu on põhikirja p. 25, 27.11.2012.a. menetlusdokumendis viitas hageja mitmele põhikirja punktile, kuid ei toonud esile ega sisustanud täiendavalt väidetavat vastuolu põhikirjaga, lisaks asus hageja seisukohale, et üldkoosolek ei olnud pädev nimekirja vastu võtma, kuivõrd ühistu liikmete arvestus on ühistu juhatuse pädevuses.
9.Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et päevakorra p. 2 alusel vastuvõetud otsus ei nõua 9/10 ühistu liikmete eelnevat nõusolekut. Ühistu põhikirja p. 25 kohaselt otsused kõikides küsimustes võetakse vastu lihtsal häälteenamusel, välja arvatud otsused ühistu põhikirja muutmisest, ühistu eesmärgi muutmisest, ühistu lõpetamise, jagunemise ja ühinemise otsustamisest, kus nõutakse põhikirja muutmiseks – üle 9/10 koosolekus osalejate häältest, ühistu eesmärgi muutmiseks, ühistu lõpetamiseks, jagunemiseks ja ühinemise otsustamiseks – 9/10 ühistu liikmete nõusolek, küsimuste ühistule kuuluva kinnisvara või vallasasjade registrisse kantud vallasvara võõrandamisest või koormamisest asjaõigusega otsustamiseks ja vastavate tingimuste kinnitamiseks – 9/10 ühistu liikmete nõusolek. Kohtu hinnangul ei ole päevakorra p. 2 alusel vastuvõetud otsuse näol tegemist ühegi ühistu põhikirja p. 25 sätestatud olukorraga ning seega ei kohaldu selle küsimuse otsustamisel 9/10 ühistu liikmete häälteenamuse nõue.
10.Lisaks on kohus seiskohal, et vaidlusalune otsus ei riku hageja õigusi, kuivõrd tegemist on deklaratiivse ja korraldusliku otsusega, mis ei tekita ei hagejale ega ka kostjale mingeid õigusi või kohustusi. Iseenesest kohus nõustub hageja seisukohaga, et liikmete arvestuse pidamine kuulub MTÜS § 12 lg 2 ning ühistu põhikirja p 36.10 alusel ühistu juhatuse pädevusse, kuid käesoleval juhul on üldkoosolek vaidlustatud otsusega määranud ühistu liikmete nimekirja, mis võib olla aluseks ühistu vara jaotamisel. Kohus on seisukohal, et garaažiühistu liikmete arv ei tulene üldkoosoleku otsusest, vaid see tuleneb teistest alustest, eelkõige asutamislepingust, osakute võõrandamislepingutest. Vaidlustatud otsus ise ei muuda ühistu liikmete arvu. Kohus selgitas seda hagejale 08.11.2012.a. kohtuistungil (t/l 148).
11.Vaidlust ei ole selles, et hageja ainukasutuses on tema osaku suurusele vastav garaažiboks (nr. 107). Seega hagejal ei ole õigust teistele garaažiboksidele ega teistel ühistuliikmetel hageja garaažiboksile. Ka pärast garaažiboksidest korteriomandite moodustamist ja liikmetele üleandmist jääb hagejale garaažiboksist reaalosa ja reaalosaks mitteoleva mõttelise osa kasutamisõigus. Seega ei riku vaidlustatud otsus hageja õigusi, ka ei ole
hageja esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et vaidlustatud otsus on vastuolus seaduse või ühistu põhikirjaga, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda TsMS § 123 ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga. TsMS § 131 lg 2 (13.09.2011.a. redaktsioonis) kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 1 595 eurot. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.