Muud › Muud hagiasjad

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2013 Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-55499

Tsiviilasi

xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi U. L. ja S. V. krediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ( rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxx-xxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: G. A. C. P. ( e-post: x) Kostja I: U. L. (ik xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja II: S. V. ( ik xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi U. L. ja S. V. vastu krediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale.

vastu

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused 27.12.2012 esitas hageja xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi U. L. ja S. V. vastu krediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja 05.10.2012 omandanud xxxxxxxxxxxx OÜ-lt kostjate vastu krediidilepingutest tulenevad nõuded. Hageja leiab, et kuna nõuded tulenevad sarnastest krediidilepingutest, võib menetlusökonoomika eesmärki silmas pidades esitada ühe hagi mõlema kostjate vastu. Kohus ei nõustu hagejaga ja leiab, et hagi ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele.

Tsiviilasi nr 2-12-55499 Nimelt võimaldab TsMS § 97 lg 1 hagi mitme kostja vastu omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi (mida hageja käesoleval juhul ongi teinud), kuid käesolevas tsiviilasja ei ole tegemist kaaskostjatega TsMS § 97 mõttes, sest nõuded nende vastu ei tulene samast õiguslikust alusest. Kuivõrd kostjad osalevad menetluses teise poole suhtes iseseisvalt, tuleb riigilõivu tasuda mõlema kostja suhtes eraldi. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 alusel tuleb hagis välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud koos neid kinnitavate tõenditega. Hageja on jätnud lisamata asjakohased tõendid ning esitatu põhjal ei ole nõuete kujunemine jälgitav. Kohus on seisukohal, et nõude esitamine kahe erineva kostja vastu erinevatel õiguslikel alustel ei ole otstarbekas. Hagimaterjalide kättetoimetamine kostjatele võib võtta aega (kohtupraktikast nähtuvalt), venitades nii teise kostja suhtes menetlust ebamõistlikult. Kui kohus leiab, et mitme osaotsuse tegemine ühe tsiviilasja lahendamiseks ei ole otstarbekas, eraldatakse nõuded iseseisvateks menetlusteks. Seejuures jääksid toimikuid koormama hagimaterjalid selle kostja suhtes, kes ei ole eraldatud asjas kostjaks. Kohus on seisukohal, et menetlusökonoomika huvides on hagide esitamine kohe mõlema kostja suhtes eraldi. Nii TsMS § 207 lg 1 p 3 sätestatud regulatsiooni kui hageja eesmärgiks on, et menetlus toimuks võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega, kuid hagiga esitatud kujul ei ole selline eesmärk saavutatav. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.