Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kuupäeval. Alates 10.11.2008 kuni 10.04.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei makstud. Lepingu tähtaeg saabus 10.04.2010. MT suri . Kostja on MT pärija. 05.03.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 258,56 eurot, sh põhivõlg 176,13 eurot, intress 48,41 eurot ja viivis perioodi 10.12.2008-05.03.2012 eest 37,02 eurot. Hageja palub eeltoodud summad kostjalt välja mõista. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei olnud laenust teadlik. Samas pidi hageja olema algusest peale teadlik oma riskidest, andes laenu 68-aastasele inimesele. MT ainupärijaks oli kostja vend AT , kes suri . Nüüd, 3,5 aastat hiljem nõutakse kostjalt võlgnevust ja viiviseid. Viivistega kostja nõus ei ole. Kostja käis hageja juures nii ema kui venna rahaasju korraldamas ning keegi ei maininud käesolevat kohustust hageja ees. Seejuures on kostja ka ise kuldkliendina laenuvõtja. Kompromissi ettepanekule maksta laen tagasi ilma viivisteta vastati hageja poolt üleolevalt ja visati telefonitoru hargile. Kohtu põhjendused Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja ja MT on 02.07.2007 sõlminud laenulepingu nr XXX, MT pärija oli AT ning AT a pärija on kostja, kes pärijana vastutab laenukohustuse eest. Käesolevast laenulepingust on täitmata kohustus summas 258,56 eurot, sh põhivõlg 176,13 eurot, intress 48,41 eurot ja viivis perioodi 10.12.2008-05.03.2012 eest 37,02 eurot (t lk 2838). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pärimisseaduse § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi 3. lõike järgi pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on kokku lepitud intressimääraks 18% aastas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 176,13 eurot ja intressi 48,41 eurot. Kostja vaidleb vastu viivisele. Hageja jäi aga viivise juurde ja selgitas, et ei ole hagi esitamisega viivitanud, kuna AT anti pärimistunnistus alles pärast tema surma. Samuti toimus kostja viidatud telefonivestlus hoopis teisiti milles kostja väljendus ebatsensuurselt. Kohus leiab, et hagejal on vaatamata pärimise käigule õigus viivisele. Rapla notar Raul Joametsa 10.05.2011 välja antud pärimistunnistusest nähtub, et surnud MT ainupärijaks oli surnud AT . Seega on kinnitust leidnud hageja väide, et hageja ei saanud varem nõuet AT a vastu esitada. Kohus ei ole antud vaidluses tuvastanud hageja pahauskset käitumist, mis annaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 alusel aluse keelata hageja õiguste realiseerimise. Viiviste küsimuse oleks pooled saanud lahendada kompromissi sõlmimise teel, kuid kompromissini pooled siiski ei jõudnud. Kohus rahuldab hagi tervikuna. Kohus mõistab kostjalt välja 258,56 eurot ning alates hagi esitamisest 06.03.2012 viivise seaduses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.