Kostja: KÜ T (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu (Advokaadibüroo Magnusson, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslikud esindajad AT, TT Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Kostja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt KÜ-lt T (registrikood XXX) hageja OÜ K (registrikood XXX) kasuks välja 2685 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend viis) eurot ja 87 senti, millest 2335,18 eurot on põhinõue ja 350,69 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks (31.12.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt KÜ-lt T (registrikood XXX) hageja OÜ K (registrikood XXX) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras põhinõude summalt 2335,18 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.01.2013.a) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja KÜ T kanda, Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt soovis kostja teostada XXXasuva korterelamu viimistlustöid ning kostja küsis selle jaoks hagejalt hinnapakkumist. Hageja esitas kostjale 18.02.2011.a hinnapakkumise nr 2011-13 trepikoja viimistlustööde tegemiseks summas 2442 eurot. Kostja oli hinnapakkumisega nõus ja hageja tegi tööd. Kostjal ei olnud tööde suhtes pretensioone, pooled allkirjastasid 07.03.2011.a akti nr 201101-06, millega kostja võttis tööd vastu. Hageja esitas 07.03.2011.a tööde kohta arve summas 2442 eurot, mille kostja jättis tasumata.
2.Hageja esitas 25.11.2011.a kostjale nõudekirja, millele lisas uuesti hinnapakkumise, akti ja arve. Kostja juhatuse liige saatis hagejale 28.11.2011.a e-kirja teel vastuse, milles väitis, et kostja juhatus on vahepeal muutunud ning eelmine juhatuse liige ei ole nõuet puudutavaid dokumente üle andnud. Pretensioone tööde suhtes siiski ei esitatud. Hageja vastas sellele 30.11.2011.a ekirjaga. Kostja saatis 05.12.2011.a omakorda e-kirja, milles ta ei esitanud vastuväiteid trepikoja viimistlustööde tegemise tasu nõudele. Hageja saatis täiendava nõudekirja 08.12.2011.a, kuid kostja tasu ei maksnud. Õiguslikult tugines hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, § 20 lõikele 1, § 635 lõikele 1 ning § 637 lõikele 4. Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva tasu summas 2442 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 15.03.2011.a kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 09.04.2012.a. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 211,27 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja vastuväidetele vastates märkis hageja, et kohtuväliselt ei ole kostja kordagi palunud hagejalt prügiveo eest tasutud summa hüvitamist. Pooled leppisid kokku, et hageja veab prügi objektilt ära siis, kui saab jätkata ehitustöödega. Pooled sõlmisid 29.10.2010.a täiendava töövõtulepingu nr 03/102010, mille objektiks oli XXX elamu välisfassaadi soojustamine. Kostja ei hankinud õigeaegselt tööde tegemiseks vajalikku ehitusluba ning 06.10.2011.a teatas kostja juhatuse liige, et töid hakkama tegema teine ettevõtja. Seega ütles kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu nr 03/102010 ühepoolselt üles ja hageja ei saanud prügivedu korraldada. Hageja ei vaielnud siiski kostja tasaarvestuse avaldusele vastu ja oli nõus 106,82 euro tasaarvestamisega. Selline tasaarvestuse avaldus oli hageja jaoks üllatuslik, mistõttu hageja ei vähendanud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutuva viivise summat 211,27 eurot. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse esmakordselt alles kohtule ja tasaarvestus tuleb lugeda tehtuks alates 19.06.2012.a. Sissenõutavaks muutunud viivise summat see ei mõjuta.
4.Kostja väited selle kohta, et lepingu sõlmimine poolte vahel on tõendamata, on pahausksed. Poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Lepingu sõlmimist tõendavad täiendavalt hageja hinnapakkumine, 07.03.2011.a allkirjastatud akt tööde vastuvõtmise kohta ja hageja esitatud arve. Kostja ise kinnitas, et ta on arve kätte saanud. Samuti on kostja kätte saanud hageja nõudekirjad. Kohtueelselt ei esitanud kostja arvele ühtegi vastuväidet.
5.Kostja ülejäänud vastuväiteid pidas hageja otsituteks. Esiteks on kostja omaks võtnud, et hageja on teostanud ühe trepikoja viimistlustööd. Kostja viidatud töövõtulepingutes nr XXXja 01/102010 puuduvad mistahes kokkulepped trepikoja viimistlustööde tegemise suhtes. Töövõtulepingus nr XXXon kokku lepitud XXX keldri lagede soojustamises ja töövõtulepingus nr 01/102010 on kokku lepitud XXX katuse soojustamises. Nende tööde tegemist tõendavad lepingute lisaks olevad kalkulatsioonid nr 2010-26-1 ja nr 2010-46. Trepikoja viimistlustööd ei kuulu ka olemuslikult keldri lagede ega katuse soojustamise tööde hulka. Poolte vahel puudusid kokkulepped selle kohta, et trepikoja viimistlustöid tehakse viidatud kahe lepingu alusel. Hageja teostas küll kostja tellimusel lisatööna keldri trepikoja seinte ja tamburite viimistlustööd, mis tehti, võeti vastu ja tasustati eraldi. Need tööd ei puuduta korterelamu trepikoja viimistlustöid. Kostja väited selle kohta, et tööde vastuvõtmist akt ei tõenda, on meelevaldsed.
6.Hageja viivise arvestus on õige, sest kostja sai arve kätte juba 07.03.2011.a. Kostja on ka töövõtulepingute nr XXXja 01/102010 alusel tehtud tööd kahepoolsete aktidega vastu võtnud ega ole tööde osas esitanud pretensioone.
7.Kohtule 29.10.2012.a esitatud seisukohtades märkis hageja, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt edastatakse arved e-posti teel. Arvete kättesaamise riisikot kannab kostja ise TsÜS § 69 lg 4 alusel. Tasaarvestuse tegemist võimaldav vastunõue kostjal hageja vastu puudub ja hageja vaidleb tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja on jätnud tähelepanuta, et töövõtulepingut on XXXon poolte poolt täiendatud ja sellele on 10.01.2011.a sõlmitud lisa. Lisatööde kokkuleppe kohaselt lisandus summale 6400,41 eurot veel 2361,08 eurot. Kokku kuulus hagejale tasumisele 8661,49 eurot. Pooled on teostatud tööd üle andnud ja vastu võtnud ning nende eest tasunud 8278,02 eurot. Hageja jättis seejuures kostjale esitamata arve summas 383,47 eurot, sest vastavas osas oli töö tegemine võimatu kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Kostja ei suutnud vastavas osas keldriruume tööde tegemiseks vabastada. Materjalid tööde tegemiseks olid kostjale üle antud ja nende eest tuli kostjal tasuda.
8.06.11.2012.a menetlusdokumendis vaidles hageja kostja tasaarvestuse väidetele vastu. Kostja ei saa vanametalli müügiarvet lisatöödest tuleneva arvega tasaarvestada. Kostja on erinevad tööd omavahel segi ajanud. Töövõtulepingu lisa nr 1 summas 2361,08 eurot ja akti nr 201102-03 summas 2847,21 eurot esemeks olid tõepoolest keldribokside väljaehitamise tööd, kuid tegu oli iseseisvate täiendavate suhetega. Aktis nr 201102-3 märgitud tööd ei hõlma lepingu lisas 1 toodud töid. Kostja tellis lisaks muudele töödele lisaks hagejalt keldribokside väljaehitamise töid ja nende tööde maksumus tasaarvestati osaliselt vanametalli müügiarvega. Ülejäänud osas ehk summas 2 361,08 eurot toimus tööde teostamine lepingu lisa 1 alusel. Seega oli keldribokside väljaehitamise tööde maksumus kokku 5 208,29 eurot (2 361,08 + 2 847,21 eurot). Hageja on keldribokside väljaehitamise tööd kõik kostjale üle andnud ja hagejal oli õigus nende tööde eest saada 5 208,29 eurot. Vanametalli müügiarvest tulenev kostja nõue on juba tasaarvestuse tulemusena lõppenud ja täiendavad tasaarvestatavad nõuded kostjal puuduvad.
9.Kostja vastusest nähtub, et kostja on oma raamatupidamist ebapiisavalt korraldanud. Kostja raamatupidamise nõuetekohane korraldamine kuulub kostja mõjusfääri ja sellest tulenevat riisikot ei saa panna hageja kanda. Kostja pidi hageja arve põhinõude osas tasuma 14.03.2011.a ja hagejal on õigus arvestada põhinõudelt viiviseid alates 15.03.2011.a. Kuivõrd kostja esitas
kohtumenetluses 19.06.2012.a esmakordselt tasaarvestuse avalduse summas 106.82 eurot, on põhinõudelt kuni 19.06.2012.a sissenõutavaks muutunud viivise summaks 250,89 eurot. Alates 20.06.2012.a kuni 07.11.2012.a on hageja nõudelt summas 2335,18 eurot (2442-106,82 = 2335,18 eurot) arvestatud viivise summaks 72,17 eurot. Seega on seisuga 07.11.2012.a sissenõutavaks muutunud viivise summaks 323,06 eurot. Kui kohus arvab, et viiviseid saab ainult arvestada summalt 2335,18 eurot, on perioodil 15.03.2011.a kuni 07.11.2012.a sissenõutavaks muutunud viivise summaks 312 eurot.
10.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, milliste kohaselt on hageja ise soovinud tegemata tööde osas teha tasaarvestust. Hageja esindaja 23.09.2011.a e-kirjast nähtub, et on hageja oma arvestuse edastanud ainult oletuslikult ja üldiselt, määratlemata tegemata tööde mahtu. Hageja on märkinud, et arvestused ei pruugi olla õiged ja on rõhutanud selgelt arvestuse kontrollimise vajadust. Tagasiarvestuse tahteavaldust sellest e-kirjast ei nähtu. E-kirjast nähtub pigem, et pooled on töövõtulepingu nr XXXlisa 1 alusel töid üle andnud ja vastu võtnud. Kokku lepitud mahust jäi akteerimata ja arveid esitamata 383,47 euro ulatuses. Hageja ei ole kostjale alusetuid arveid esitanud. Hageja märkis, et seisuga 12.12.2012.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 340,97 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist 18.02.2011.a saadetud hinnapakkumise nr 2011-13 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja P. Pärnpuu andis hinnapakkumisele oma nõustumuse. Arve teostatud tööde eest sai kostja tegelikult kätte alles 23.09.2011.a, mida tõendab hageja projektijuhi Taavi Tuisu e-kiri kostjale. Hageja hakkas alles siis esitama kostjale pretensioone. Seega isegi juhul, kui hagejal on nõue kostja vastu, on viivis arvestatud valesti, sest kostja ei saanud arvet kätte 07.03.2011.a.
12.Kostja väitis, et hageja viidatud ehitustööd on täies ulatuses teostamata. Elamul on kaks trepikoda. Pooled on sõlminud 01.09.2010.a ja 08.10.2010.a töövõtulepingud, mille objektiks oli keldri lagede soojustamine ja katuse soojustamine. Nende lepingute käigus tehti ka muid ehitustöid, milliste hulka kuulusid taastamistöödena ühe trepikoja remont, mille eest on tasutud. Hageja ei ole teostanud töid teises trepikojas, mille kohta on esitatud hinnapakkumine. Hageja esitatud ja kostja juhatuse liikme P. Pärnpuu poolt allkirjastatud aktiga ei saa lugeda vastuvõetuks töid, mida tegelikult tehtud ei ole. Kostja ei tea, miks on tema juhatuse liige akti allkirjastanud. Pooled ei ole tööde üleandmise viisis kokku leppinud.
13.Kostja esitas hageja nõudele ka alternatiivsed vastuväited. Ehitusseaduse § 48 p 6 järgi peab ehitusettevõtja tagama ehitusplatsi korrashoiu. Hageja ei täitnud töövõtulepingute raames seda kohustust ja jättis ehitusprahi ehitusplatsile. Kostja korraldas prügiveo seetõttu oma jõududega ja enda kulul. Prügiveo arve nr 1904253631 järgi tasus kostja 106,82 eurot ja tal on selles osas tagasinõude õigus hageja vastu. Kostja esitab selles osas menetlusliku tasaarvestuse avalduse.
14.01.09.2010.a ja 08.10.2010.a sõlmitud töövõtulepingute alusel ette nähtud ehitustööd on osaliselt tegemata ja tehtud töödes esineb puudusi. Hageja on akteerinud töid suuremas ulatuses, kui neid tegelikult tehtud on.
15.10.08.2012.a menetlusdokumendis väitis kostja, et ta sai arve kätte alles 23.09.2011.a. Antud asjaolu on tõendatud sellega, et arvet ei kajastunud kostja raamatupidamises. Kostja saatis 05.03.2011.a hagejale e-kirja teel palve, et viimane saadaks kõik arved e-posti teel, kuid hageja arvet ei saatnud. Enne 23.09.2011.a hageja kostja antud arve osas pretensioone ei esitanud.
16.Töövõtulepingu nr XXXalusel pidi hageja tegema keldri lagede soojustamise tööd. Lepingu punkti 2 järgi oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga 98 580 krooni ehk 6 300,41 eurot.
Aktide ja arvete alusel on aga kostja tasunud hagejale tööde eest 129 522,80 krooni ehk 8 278,02 eurot. Akti nr 10-3 (allkirjastatud 29.10.2010.a) alusel tasus kostja 4 410,29 eurot. Akti nr 201101-2 (allkirjastatud 04.01.2011.a) alusel tasus kostja 1260,08 eurot, akti nr 201101-1 (allkirjastatud 10.02.2011.a) alusel tasus kostja 2607,65 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale lepingus kokku lepituga võrreldes rohkem 1 997,61 euro võrra.
17.Hinnapakkumise järgi kohustus hageja tegema lagede soojustamise 310m2 ulatuses, kuid tegi tegelikult 213m2 ulatuses, mida tõendab kostja koostatud keldriplaan. Hageja jättis tegemata tööd 97m2 ulatuses. Tegelikult tehtud tööde eest pidi kostja tasuma hagejale 4 328,99 eurot. Kostja on seega tasunud hagejale alusetult kokku 3 949,03 eurot. Kostja saab esitada hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite summas 4055,85 eurot (3 949,03 + 106,82 eurot).
18.02.11.2012.a seisukohtades leidis kostja, et nägi lisatööde kokkulepet alles kohtumenetluse käigus. See dokument kostja raamatupidamises ei kajastu. Hageja esitatud lisatööde aktil nr 201102-03 ja arvel nr 201114 on tööde maksumuseks märgitud 2 847,21 eurot, mis on lepingu lisas märgitud summast (2361,08 eurot) 486,13 euro võrra suurem. Hageja ületab omavoliliselt arvetega lepingute maksumust.
19.Kostja müüs hagejale XXXelamu renoveerimisel tekkinud vanametalli koos äraveo kulutustega summas 2 847,21 eurot. Kostja esitas hagejale selle eest arve. Antud arvega on tasaarvestatud hageja arve nr 201114, mis esitati lisatööde eest. Tasaarvestuse tegemist tõendab kostja juhatuse liikme e-kiri 08.03.2011.a, millega ta edastas arved raamatupidamisele. Seega on hageja tööde mahu suurenemisest tulenev nõue tasaarvestatud hagejale müüdud vanametalli arvega. Lepingu lisa ei oma järelikult tähtsust, sest kostja on hagejale ikkagi tasunud kokkulepitust enam.
20.Harju Maakohtu 07.11.2012.a eelistungil võttis kostja omaks, et hageja nõude aluseks olevad tööd on tehtud. Kostja vaidleb nõudele vastu, sest teiste lepingute alusel tehti töid vähem, kui kokku lepitud. Sellest teatas kostja hagejale 2011.a septembris. Kohtule 13.11.2012.a esitatud seisukohas märkis kostja, et hageja oli ise nõus eelnevalt tegemata töid tagasi arvestama, mis nähtub hageja 29.09.2011.a e-kirjast.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja on kostjale teinud XXXelamu juures mitmete lepingute alusel töid, millised on kostja vastu võtnud. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja tegi kostjale trepikoja viimistlustöid 18.02.2011.a hinnapakkumise alusel, kas kostja on tööd vastu võtnud ning kas kostjal on hageja töövõtutasu nõudele õigus esitada tasaarvestusest tulenevaid vastuväiteid. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kohtuväliselt korduvalt pöördunud kostja poole palvega hinnapakkumise alusel esitatud arve tasuda. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjal on õigus tasaarvestada hageja põhinõue 106,82 euro ulatuses tulenevalt sellest, et kostja tasus ise XXXehitusobjektil ehitusprahi äraveo eest. Vaidlus puudub selles, et vastava tasaarvestuse avalduse esitas kostja esimest korda alles kohtumenetluse käigus 19.06.2012.a.
23.Pooltevahelise vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas hageja väited lepingu sõlmimise kohta 18.02.2011.a hinnapakkumise alusel ning vastavate tööde tegemise ja vastuvõtmise kohta on tõendatud. Kohus hindab seega, kas hageja väidetav põhinõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Seejärel hindab kohus, kas kostja erinevad tasaarvestusest tulenevad vastuväited hageja vastu on põhjendatud või mitte. Viimaks annab kohus hinnangu
küsimusele, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu viivise nõue. Lepingu sõlmimine ja töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine
24.Hageja väitis käesolevas asjas, et ta tegi kostjale trepikoja viimistlustöid 18.02.2011.a hinnapakkumise nr 2011-13 alusel, mida kostja oli aktsepteerinud. Tööd anti üle 07.03.2011.a aktiga ning samal päeval esitati kostjale tööde eest arve, mis jäi tasumata. Kostja vastuväited hageja põhinõudele olid vastuolulised. Esmalt väitis kostja, et hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist 18.02.2011.a hinnapakkumise alusel. Akti allkirjastamine ei tähenda tööde vastuvõtmist. Arve sai kostja alles 23.09.2011.a e-kirjaga. Hiljem võttis kostja 07.11.2012.a istungil omaks, et hinnapakkumise alusel on tööd tehtud, kuid kostja vaidles nõudele vastu tasaarvestusest tulenevatel põhjustel.
25.VÕS § 9 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
26.18.02.2011.a hageja koostatud hinnapakkumisest (toimiku lk 28) nähtub, et hageja tegi kostjale pakkumise teostada XXXelamus trepikoja viimistlustööd summas 2442 eurot. Aktist nr 201102-6 (toimiku lk 29) nähtub, et trepikoja viimistlustööd hinnapakkumise nr 2011-13 alusel summas 2442 eurot on kostja esindaja Pärnpuu poolt vastu võetud 07.03.2011.a. Tööde eest koostas hageja kostjale 07.03.2011.a arve summas 2442 eurot (toimiku lk 30). 2011.a novembris ja detsembris esitas hageja kostjale korduvalt palveid arve tasuda ning kostja vastas nendele palvetele, kuid ei eitanud tööde tegemist (tõendid toimiku lk 31-38).
27.Asjas tunnistajana üle kuulatud kostja endine juhatuse liige PP(toimiku lk 160-161) kinnitas, et ta oli aktsepteerinud hageja nõude aluseks oleva hinnapakkumise. Tunnistaja kinnitas samuti, et ta on hinnapakkumise alusel tehtud tööd vastu võtnud ja need tööd on teostatud. Tunnistaja ütles, et hageja andis talle tehtud tööde eest arve üle koos aktiga ja see arve sai saadetud kostja raamatupidajale postiga.
28.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja väited hinnapakkumise nr 2011-13 alusel lepingu sõlmimise ja selle alusel tööde tegemise kohta on tõendatud. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja on ilma märkuste ja pretensioonideta tööd vastu võtnud ning hageja töövõtutasu nõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja andis tasumisele kuuluva arve kostjale esimest korda üle juba 07.03.2011.a. Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja tasaarvestustest tulenevad vastuväited on põhjendatud.
KOSTJA TASAARVESTUSLIKUD
TÖÖVÕTU LEPINGUTEST
VASTUVÄITED
TULENEVALT
TEISTEST
29.Hagiavaldusele vastu vaieldes leidis kostja esmalt, et poolte vahel varem 01.09.2010.a ja 08.10.2010.a sõlmitud töövõtulepingute käigus oli juba hageja teinud ühe trepikoja remondi, mille eest oli tasutud. Hiljem väitis kostja menetluse käigus, et teiste töövõtulepingute alusel
teostatud tööd on osaliselt tegemata ja neis esineb puudusi. Töövõtulepingu nr XXXalusel pidi tööde maksumus olema 6300,41 eurot, kuid hagejale tasuti aktide alusel 8 278,02 eurot. Seega tasus kostja lepingus ettenähtuga võrreldes 1997,61 euro võrra enam. Samuti väitis kostja, et hinnapakkumise alusel pidi hageja soojustama lagesid 310m2 ulatuses, aga tegi tegelikult tööd 213m2 ulatuses. Tegelikult tehtud tööde eest pidi kostja tasuma hagejale 4 328,99 eurot. Kostja on seega tasunud hagejale alusetult 3 949,03 eurot. Kostja saab esitada hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite summas 4055,85 eurot (3 949,03 + 106,82 eurot). Lisatööde akti nägi kostja alles kohtumenetluse käigus ning ka seal on akteeritud enam, kui lisatööde kokkulepe ette nägi. Tasaarvestusega on hageja ise oma 23.09.2011.a e-kirjas nõustunud.
31.Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja rõhutas, et töövõtulepingute nr XXXja 01/102010 alusel trepikodade viimistlustöid ei tehtud, mis nähtub nende lepingute hinnapakkumistest. Kostjal puudub tasaarvestusest tulenev nõue hageja vastu. Töövõtulepingut nr XXXon täiendatud 10.01.2011.a sõlmitud lisaga ja esialgsele summale 6400,41 eurot lisandus 2361,08 eurot. Kokku kuulus hagejale tasumisele 8661,49 eurot. Pooled on teostatud töid üle andnud ja vastu võtnud ning nende eest tasunud summas 8278,02 eurot. Hageja jättis seejuures kostjale esitamata arve summas 383,47 eurot, sest vastavas osas oli töö tegemine võimatu kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Hageja esindaja 23.09.2011.a e-kirjast nähtub, et on hageja oma arvestuse edastanud ainult oletuslikult ja üldiselt, määratlemata tegemata tööde mahtu.
32.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus on kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 644 lg 4 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvata saamata jäänud tulu.
33.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 09.09.2010.a on pooled sõlminud töövõtulepingu nr XXX(toimiku lk 61-62). Antud lepingu objektiks oli XXX keldri lagede soojustamine vastavalt hinnakalkulatsioonile. Lepinguliste tööde maksumuseks on loetud 82 150 krooni, millele lisandub käibemaks summas 16 430 krooni. Lepingu aluseks oli 31.08.2010.a hinnapakkumine summas 98 580 krooni (toimiku lk 79).
34.08.10.2010.a on pooled sõlminud töövõtulepingu nr 01/102010 (toimiku lk 63-64), mille objektiks oli XXX katuse soojustamine vastavalt hinnakalkulatsioonile. Tööde maksumuseks lepiti kokku 389 703 krooni, millele lisandus käibemaks summas 77 941 krooni. Lepingu aluseks oli 08.10.2010.a hinnapakkumine summas 467 644 krooni (toimiku lk 80). Kohus nõustub antud tõendeid hinnates hageja väidetega, milliste kohaselt ei pidanud hageja kummagi viidatud lepingu alusel tegema kostjale trepikodade viimistlustöid. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest, et nende kahe lepingu objektiks ei olnud trepikoja viimistlustööd, millest tulenevalt on alusetud kostja vastuväited selle kohta, et viimistlustöid tehti ja nende eest tasuti teiste töövõtulepingute alusel.
35.Lepingu nr XXXlisast nr 1 (toimiku lk 118) nähtub, et pooled leppisid täiendavalt kokku keldribokside ehituse töö tegemises summas 2361,08 eurot (toimiku lk 118). Vastavad tööde eest esitati kostjale akt nr 201102-3 (toimiku lk 124), mis sisaldas tööde tegemise mahtu ja materjali hinda summas 2847,21 eurot. Antud akti eest esitati arve nr 201114 summas 2847,21 eurot
(toimiku lk 125). Asjas üle kuulatud tunnistaja PPkinnitas, et lepingu lisa sõlmiti lisas märgitud kuupäeval (toimiku lk 160 pöördel). Seega nähtub viidatud tõenditest, et hageja ei ole kostjale esitanud arveid ega akte kokku lepitud lepingu mahust suuremas ulatuses. Aktidest nähtub ühtlasi, et kostja on ilma märkuste või pretensioonideta kõik tööd vastu võtnud.
36.Aktis nr 10-3 (toimiku lk 100) on kostja 29.10.2010.a vastu võtnud 70% keldrilagede soojustamise töödest lepingu nr XXXalusel summas 69 006 krooni. Akti alusel on esitatud arve nr 201046 (toimiku lk 103). Aktiga nr 201101-2 on (toimiku lk 101) kostja 04.01.2011.a poolt vastu võetud mitmeid töid, sealhulgas katusetööd, keldrilagede soojustamise tööd ning fassaaditööd, kokku summas 11 314,90 eurot. Aktis on märgitud, et keldrilagede soojustamise töid on tehtud koos varasemate akteerimistega 93% ulatuses. Akti alusel on esitatud arve nr 201102 (toimiku lk 104). Aktiga nr 201102-1 on kostja vastu võtnud katusetööd ja keldrilagede soojustamise tööd kokku summas 4697,04 eurot (toimiku lk 102) ja akti alusel on esitatud arve nr 201112 (toimiku lk 105). Esitatud arved on kostja poolt tasutud (tasumist tõendavad dokumendid, toimiku lk 106-108).
37.Asjas tunnistajana üle kuulatud kostja endine juhatuse liige PP kinnitas (toimiku lk 160), et viidatud lepingute alusel tehti täielikult ära katuse soojustamine. Keldrilagede soojustamine jäi pooleli. Tunnistaja kontrollis tehtud tööde mahud üle ja maja peal oli ka ehitusjärelevalve, kes mahtusid kontrollis. Tunnistaja kinnitas samuti, et aktidega vastu võetud tööde maht ei saanud ületada lepingus ja selle lisas ette nähtud tööde mahtu (toimiku lk 160 pöördel). Lepingu alusel üle antud materjalid jäid tunnistaja sõnul kostjale. Kui töödes oleks olnud puudusi, oleks seda akti märgitud.
38.Kostja on eelviidatud aktide ja arvete alusel teinud oma arvestuse väidetavalt tegelikult tehtud tööde mahu alusel (toimiku lk 109). Kostja on koostanud plaani keldris väidetavalt tegelikult tehtud tööde kohta (toimiku lk 95). Plaanilt ei nähtu, kelle osalusel ja millal ning kuidas see dokument koostatud on. Kostja seaduslik esindaja kinnitas Harju Maakohtu 07.11.2012.a istungil (toimiku lk 137), et see on kostja enda koostatud plaan.
39.Kohus leiab, et ükski eelmärgitud tõenditest ei tõenda kostja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tehtud töödes oleks esinenud puudusi, millest tulenevalt on kostjal tekkinud hageja vastu vastunõue. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teostas keldrilagede soojustamise töid väiksemas mahus, kui on kirjas aktides. Ainuüksi kostja enda juhatuse liikme poolt ilma allkirjade ja kuupäevata koostatud skeem (toimiku lk 95) selliseid vastavaid väiteid ei tõenda. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks kohtumenetluse käigus avastanud väidetavad puudused, on ta minetanud õiguse nendele tugineda ligi aasta kuni poolteist pärast tööde vastuvõtmist. Ükski muu tõend peale kostja enda koostatud plaani kostja väiteid ka ei kinnita.
40.Kohus selgitas kostjale 07.11.2012.a eelistungil VÕS §-st 644 tulenevaid tagajärgi ning vajadust oma tööde mahtu puudutavaid väiteid täiendavalt tõendada (toimiku lk 137). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud tasaarvestust puudutavaid vastuväited täiendavalt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegi töid akteerituga võrreldes väiksemas mahus. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja tasaarvestuse vastuväiteid hageja esindaja 23.09.2011.a e-kiri.
41.Hageja esindaja TT on 23.09.2011.a saatnud kostjale e-kirja (toimiku lk 60), milles ta on märkinud, et saadab kostjale maksmata arve akti. Hageja kinnitab, et ta on saanud arvestuse selle kohta, et osa töid on tegemata ning ta on palunud kostja eelmise esindaja Pärnpuu arvestused üle kontrollida. Hageja esindaja on märkinud: „Samas võime tegemata tööga teha tagasiarvestused ja soovi korral ka arveldused“. Hageja soovis kostjaga hinnapakkumise arutamiseks kohtuda. Antud e-kirjast ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud kostja väidetega tasaarvestuse ulatuse ja tööde mahu osas. Hageja ei ole esitanud kostjale vastavat tahteavaldust ega nõustunud kostja seesuguse tasaarveldusega. Hageja e-kirjas on üksnes palutud kostjal mahud üle kontrollida.
Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast hageja palvet mahud üle kontrollinud ja juba 2011.a lõpul teatanud hagejale tööde mahtudes esinevatest puudustest. Kostja on vastavaid väiteid asunud esitama alles kohtumenetluse käigus. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et kostja tasaarvestuslikud vastuväited hageja nõudele tulenevalt töövõtulepingutest nr XXX ja 01/102010 ei ole tõendatud ega põhjendatud.
KOSTJA TASAARVESTUSLIKUD
MÜÜGIST
VÄITED
TULENEVALT
VANAMETALLI
42.Täiendavalt esitas kostja hageja nõudele vanametalli müügist tuleneva vastuväite. Kostja väitis, et ta müüs hagejale XXX elamu renoveerimisel tekkinud vanametalli koos äraveo kulutustega summas 2 847,21 eurot. Kostja esitas hagejale selle eest arve. Antud arvega on tasaarvestatud hageja arve nr 201114, mis esitati lisatööde eest. Tasaarvestuse tegemist tõendab kostja juhatuse liikme e-kiri 08.03.2011.a, millega ta edastas arved raamatupidamisele. Seega on hageja tööde mahu suurenemisest tulenev nõue tasaarvestatud hagejale müüdud vanametalli arvega. Lepingu lisa ei oma järelikult tähtsust, sest kostja on hagejale ikkagi tasunud kokkulepitust enam.
43.Hageja leidis, et kostja ei saa vanametalli müügiarvet lisatöödest tuleneva arvega tasaarvestada. Kostja tellis lisaks muudele töödele hagejalt keldribokside väljaehitamise töid ja nende tööde maksumus tasaarvestati osaliselt vanametalli müügiarvega. Ülejäänud osas ehk summas 2 361,08 eurot toimus tööde teostamine lepingu lisa 1 alusel. Seega oli keldribokside väljaehitamise tööde maksumus kokku 5 208,29 eurot (2 361,08 + 2 847,21 eurot). Hageja on keldribokside väljaehitamise tööd kõik kostjale üle andnud ja hagejal oli õigus nende tööde eest saada 5 208,29 eurot. Vanametalli müügiarvest tulenev kostja nõue on juba tasaarvestuse tulemusena lõppenud ja täiendavad tasaarvestatavad nõuded kostjal puuduvad.
44.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks kohtule arve nr 2011-2 (toimiku lk 127), mis oli hagejale esitatud summas 2847,21 eurot vanametalli eest. Ainuüksi antud arvega ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja väited selle kohta, et arvega tasaarvestati nimelt hageja arve nr 201114.
45.Kohus leiab, et võimaliku tasaarvestusega nõustumist ei tõenda samuti kostja endise juhatuse liikme PP 08.03.2011.a e-kiri VO(toimiku lk 126). Selles kirjas on PP küll märkinud, et saadab veel teise tasaarvelduse kokkulepe, kuid e-kirjast ei saa järeldada, kellega ja mis küsimuses on tasaarvetuse kokkulepe sõlmitud. E-kirjale on lisatud fail „tasaarveldus“, kuid antud faili kostja kohtule esitanud ei ole. E-kiri ei ole adresseeritud hagejale. Seega ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et kostja oleks hagejale teinud VÕS §-s 198 ettenähtud avalduse tasaarvestuse tegemiseks vanametalli müügi arve osas ja et see tasaarvestuse avaldus puudutas nimelt hageja arvet nr 201114. Hageja on eitanud tasaarvestuse tegemist viidatud arvega.
46.Kohus leiab, et tasaarvestusest tulenevate väidete tõendamise kohustus lasus TsMS § 230 lg 1 alusel kostjal. Kohus selgitas kostjale vastuväidete tõendamise kohustust Harju Maakohtu 07.11.2012.a eelistungil (toimiku lk 138), kuid kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Antud asjas nõuab hageja kostjalt 07.03.2011.a esitati akti nr 201102-6 alusel esitatud arve tasumist summas 2442 eurot. Kostja ei ole antud arvest tulenevat nõuet soovinud tasaarvestada oma nõudega vanametalli müügist tulenevast arvest, vaid kostja on väitnud, et ta on sellest arvest tuleneva nõude juba tasaarvestanud hageja nõudega tulenevalt arvest nr 201114. Sellise tasaarvestuse tegemine asjas tõendamist leidnud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud, millise konkreetse hageja nõude ja millisel viisil on kostjal varem tasaarvestanud ning kuidas sellest tulenevalt saab kostja esitada täiendavaid tasaarvestuslikke vastuväiteid hageja nõudele antud asjas. Kostja väited on kohtu hinnangul jäänud tõendamata ja põhistamata.
47.Kuivõrd kostja väited tasaarvestuse tegemise osas on jäänud põhistamata ja hageja on nõustunud tasaarvestusega vaid 106,82 euro ulatuses, tuleb tasaarvestamata osas hageja põhinõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 2335,18 eurot.
HAGEJA VIIVISE NÕUE
48.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu viivisenõude. Hageja märkis, et kostja esitas tasaarvestuse avalduse esmakordselt alles kohtule 19.06.2012.a. Sissenõutavaks muutunud viivise summat see ei mõjuta. Kostja pidi hageja arve põhinõude osas tasuma 14.03.2011.a ja hagejal on õigus arvestada põhinõudelt viiviseid alates 15.03.2011.a. Kuivõrd kostja esitas kohtumenetluses 19.06.2012.a esmakordselt tasaarvestuse avalduse summas 106.82 eurot, on põhinõudelt kuni 19.06.2012.a sissenõutavaks muutunud viivise summaks 250,89 eurot. Alates 20.06.2012.a kuni 12.12.2012.a on hageja nõudelt summas 2335,18 eurot (2442-106,82 = 2335,18 eurot) arvestatud viivise summaks 90,08 eurot. Seisuga 12.12.2012.a oli sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma 340,97 eurot.
49.Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu vaid põhjendusel, et sai arve kätte alles 23.09.2011.a. Muid vastuväiteid kostja hageja viivise nõudele ega selle arvestusele ei esitanud.
50.Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Tunnistaja PP ütlustega on tõendatud, et kostja sai arve esimest korda kätte juba 07.03.2011.a. kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt oli kostja raamatupidamise korraldamine ja selles esitatud arvete korrektne kajastamine kostja juhatuse liikmete pädevuses. Võimalik arve kajastamata jätmine kostja raamatupidamises ei anna kostjale õiguslikku alust keelduda arve tähtaegsest tasumisest. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras alates 15.03.2011.a.
52.Kohus nõustub samuti hageja väidetega, milliste kohaselt tuli viivist kuni kostja tasaarvestuse avalduse tegemiseni 19.06.2012.a arvestada põhinõude summalt 2442 eurot ning alates tasaarvestuse tegemisest 19.06.2012.a summalt 2335,18 eurot. VÕS § 198 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks alates vastava avalduse tegemisest ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et prügiveo arve osas esitas kostja tasaarvestuse avalduse alles 19.06.2012.a. Kuni viidatud ajani oli kostjal kohustus tasuda hagejale õigeaegselt põhinõudena 2442 eurot. Pärast tasaarvestuse tegemist tuli kostjal tasuda hagejale õigeaegselt 2335,18 eurot.
53.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul nõudis hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
54.Hageja esitatud viivise arvestuse kohaselt (määras 8% aastas) oli 12.12.2012.a sissenõutavaks muutunud viivise summaks 340,97 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks (31.12.2012.a) on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 350,69 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kostja täiendavalt viivitanud 19 päeva. Arvestades nõude summat 2335,18 eurot ning seaduses sätestatud intressi määra 8% aastas, tuli kostjal iga viivitatud päeva eest tasuda viivist 0,51182 eurot ning täiendava viivitatud 19 päeva eest tuli kostjal tasuda viivist
9,72 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 350,69 eurot.
55.Hageja palus kostjalt samuti välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast alates tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 94 lõikes 1 toodud määrast põhinõude summalt 2335,18 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
56.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb täielikult jätta kostja kanda vaatamata sellele, et hageja nõustus kostja tasaarvestuse avaldusega, sest tasaarvestuse avalduse esitas kostja alles kohtumenetluse käigus. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.