lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-25358/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 28.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-25358/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-25358

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Gunnar Keerbergi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BIGBANK AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): BIGBANK AS, esindaja Janika Simmul Vastustaja (kostja): Gunnar Keerberg

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2012 määrus ja saata BIGBANK AS hagi Gunnar Keerbergi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tartu Maakohtule eelmenetluse läbiviimiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.BIGBANK AS esitas 28. juunil 2012 hagi Gunnar Keerbergi vastu võlgnevuse summas 3 287,34 eurot väljamõistmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2012 kohtumäärusega jäeti BIGBANK AS hagi läbi vaatamata. Maakohus tegi kindlaks, et hageja märgitud Eesti Vabariigi aadressil (XXX) kostja ei ela. Maakohus leidis, et Eesti Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukohaks XXX. Maakohtu hinnangul nähtus hagimaterjalidest, et hageja sõlmis 03. aprillil 2006 kostjaga käenduslepingu ning kostja oli tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 mõistes, st kostja on sõlminud lepingu väljaspool oma majandus- ning kutsetegevust. Maakohus tuvastas, et kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Soome Vabariigis. Kuna tegemist oli tarbijalepinguga seotud küsimusega Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 15 mõttes, leidis maakohus, viidates TsMS § 70 lg-tele 1 ja 4 ning eelnimetatud määruse art 16 lg-le 1, et käesolevat tsiviilasja tuleb kostja elukoha tõttu menetleda Soome Vabariigi kohtus. Kuivõrd Tartu Maakohus ei olnud pädev asja lahendama, tuli hagiavaldus TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.BIGBANK AS esitas Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning BIGBANK AS poolt 28. juunil 2012 esitatud hagiavalduse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja menetlusse võtmist. BIGBANK AS taotles, et juhul kui kohus leiab, et asi ei allu Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale, saata avaldaja poolt esitatud hagiavaldus TsMS § 75 lg 2 kohaselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1)on maakohus asunud ekslikule seisukohale ja jätnud põhjendamatult hagi läbi vaatamata. Arvestades, et G. Keerbergil on Eesti Rahvastikuregistri andmetel Soome Vabariigis elukoht, tegi BIGBANK AS enne Tartu Maakohtule hagiavalduse esitamist Soome Vabariigi kohtule järelpärimise, et teada saada, kas G. Keerbergil on Soome Rahvastikuregistri kohaselt Soome Vabariigis elukoht või mitte. Nimelt, kui isikul puudub Soome Vabariigi Rahvastikuregistris registreeritud elukoht, keeldub Soome Vabariigi kohus sellise isiku vastu esitatud nõudeid menetlemast, kuna Soome Vabariigi kohtul puudub selleks pädevus. BIGBANK AS sai Soome Vabariigi kohtust teate, et puudutatud isikul puudub Soome Vabariigi Rahvastikuregistri kohaselt Soome Vabariigis elukoht, millest tulenevalt ei olnud avaldajal otstarbekas pöörduda oma nõudega puudutatud isiku vastu Soome Vabariigi kohtusse, kuna Soome Vabariigi kohus oleks keeldunud avaldaja poolt esitatud nõuet menetlemast. Asjaolu, et puudutatud isik ei ela Eesti Rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX, kinnitab ka varasemalt Pärnu Maakohtus ebaõnnestunud maksekäsu kiirmenetlus, mille raames ei õnnestunud puudutatud isikule eelnevalt nimetatud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada; 2) ei ole G. Keerbergi elukoht teada, kuivõrd Tartu Maakohus on oma 15. oktoobri 2012 kohtumääruses märkinud, et kohus on kindlaks teinud, et puudutatud isik ei ela ka aadressil XXX. TsMS § 79 lg 1 kohaselt kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Avaldajale teadaolevalt on puudutatud isiku viimane elukoht XXX. Kuna Soome Vabariigi kohus ei olnud pädev asja lahendama, esitas avaldaja puudutatud isiku vastu hagiavalduse kohtusse puudutatud isiku viimase teadaoleva Eesti Vabariigi elukoha järgi ehk Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja; 3) kui kohus asub siiski seisukohale, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja ei ole pädev asja lahendama, juhib BIGBANK AS kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldajal ja puudutatud isikul on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Nimelt, krediidilepingu nr 0601029/96kt kokkuleppe nr 2 üldtingimuste p 10.2. kohaselt (koopia hagiavaldusele lisatud) juhul, kui krediidisaaja või

käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või krediidisaaja või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2012 määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab BIGBANK AS hagi Gunnar Keerbergi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tartu Maakohtule eelmenetluse läbiviimiseks (kostja elukoha kindlakstegemiseks ja tema arvamuse kohtualluvuse kohta väljaselgitamiseks).
5.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Hageja ja kostja sõlmisid 03. aprillil 2006 käenduslepingu, mille puhul kostja on tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 mõistes. Euroopa Nõukogu määruse nr 44/2001 art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
6.Maakohus on 15. oktoobri 2012 määruses teinud kindlaks, et kostja ei ela Eesti Vabariigis (aadressil XXX ) ning tuvastanud, et kostja elukoht on rahvastikuregistriandmetel Soome Vabariigis. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et käesolevat tsiviilasja tuleks kostja elukoha tõttu menetleda Soome Vabariigi kohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul tuvastanud kostja tegelikku elukohta. Kuigi rahvastikuregistri andmete kohaselt on alates 16. veebruarist 2011 kostja elukoht Soome Vabariigis, leiab ringkonnakohus, et käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite kohaselt pole võimalik väita, et kostja elab rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX . Määruskaebuse esitaja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse raames ei õnnestunud puudutatud isikule nimetatud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada (tl 28, 33–35). Eeltoodust tulenevalt oli ennatlik maakohtu järeldus, et käesolevat tsiviilasja tuleb kostja elukoha tõttu menetleda Soome Vabariigi kohtus. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-123-12 (p 11) rõhutanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik selleks küsida kostja seisukohta. Käesoleval juhul ei ole maakohus kostja seisukohta küsinud.
7.Toimikus oleva rahvastikuregistri väljavõtete kohaselt (tl 41–42) on kostja XXXX ning alates
12.juulist 2012 elab kostja abikaasa aadressil XXX . Kuivõrd kostja ja kostja abikaasa varasemad Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi aadressid kattuvad, siis ringkonnakohtu hinnangul tuleks maakohtul teha täiendavaid toiminguid, et leida andmeid kostja elukoha kohta. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Tartu Maakohus oleks pöördunud pädevate Soome Vabariigi asutuste poole, et välja selgitada, kas ja kus kostja Soome Vabariigis elab. Ringkonnakohus märgib ka, et vastavalt Euroopa Nõukogu määruse nr 44/2001 art 59 lg-le 2 kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi seadusi, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. Seega tuleks maakohtul käesoleval juhul kostja täpse elukoha väljaselgitamiseks kohaldada Soome Vabariigi õigust.
8.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2012 määruse, rahuldab määruskaebuse ning saadab asja Tartu Maakohtule eelmenetluse läbiviimiseks, mille käigus tuleks kindlaks teha kostja elukoht ja tema arvamus kohtualluvuse kohta.
9.Tulenevalt TsMS §-st 427 ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja