Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-43237

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Pankrotiavalduse sisu Aktisaselts (edaspidi AS) F esitas 24.10.2012 avalduse GD pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 23. veebruari 2011.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-10519 rahuldati OÜ F hagi GD’i ja JO’i vastu ning mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 317 769.38 eurot, leppetrahv 77 884.66 eurot, viivisintressid 10. novembri 2008.a seisuga 12 782.32 eurot ning viivisintressid alates 11. novembrist 2008.a VÕS § 113 sätestatud määras. Kohtuotsus on jõustunud 03.10.2011. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnevuse summa 25.10.2012 seisuga 424 030.93 eurot. Kuna täitemenetluses ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda, palub võlausaldaja nimetada ajutine pankrotihaldur ilma eelistungit pidamata ja välja kuulutada GD’i pankrot. Asjas toimunud eel- ja kohtuistungil ei vaielnud võlgnik võlausaldaja nõudele vastu ja tunnistas oma maksejõuetust. II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara turuväärtuses kokku umbes 60 000 eurot. Võlgniku varaks on ehitis asukohaga XXX. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 559 073.84 euro ulatuses. Ajutisel halduril puudub informatsioon võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Arvestades teadaolevaid kohustusi ja vara on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja väljakujunenud maksejõuetus ei ole ajutine, vaid see on püsiva iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur hetkel tuvastanud.

III Kohtuistung 19.12.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik tunnistas võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust.

2-12-43237 Ajutine haldur kandis ette aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul on vara turuväärtuses kokku umbes 60 000 eurot, kohustusi on võlgnikul vähemalt 559 073.84 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet ja oma maksejõuetust. Võlgnik ei tööta. Võlgnikul on ülalpidamisel üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tal puudub sissetulek, millest võetud kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 kohaselt maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna võlgnikule kuulub vara, mille arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon, mille põhjal hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Kohus leiab, et kuna puuduvad täpsed andmed võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, kas GD pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Kohus selgitab GD’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui GD soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks GD’i pankrotihalduriks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei

2-12-43237 määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud kohtule, et tal puudub täielik ülevaade võlgniku vara ja kohtuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna puuduvad andmed võlgniku kõigi kohustuste ja olemasoleva vara kohta, siis kohustab kohus võlgnikku andma võlgniku vande 15. jaanuaril 2012. a kell 12.00.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.