Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Välja mõista Aliisi Lokotarilt Korteriühistu Ahtme Maantee 55 kasuks 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 31 senti menetluskulude katteks ning meentluskuludelt 147,31 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.“ Jätta ringkonnakohtu menetluskuludest 28,79% Korteriühistu Ahtme maantee 55 kanda ja 71,21% Aliisi Lokotari kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas, andnud võla tasumiseks tähtaegu ning edastanud suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi. Kostja tasub arveid äärmiselt ebaregulaarselt, kandes aeg-ajalt hageja arvele väikeseid summasid. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arved, arvestades korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Arvetes on kirjas osutatud teenused, tariifid ning tasumisele kuuluvad summad. Hageja märkis, et kostja väited põhinevad asjaolul, et 2006 – 2009 on ta tasunud ja hageja on arvestanud talle tasu rohkem, kui tegelikult tasumisele kuulus. Kostja väide eelnevate perioodide ülemaksetest ei ole asjakohane, kuna see ei hõlma vaidlusalust perioodi (01.08.01.12.2010) ning kostja ei ole esitanud sellekohast vastuhagi. Väide on ka põhjendamatu.

MAAKOHTU LAHEND

Kostja on esitanud kohtule hageja arvete alusel Data Service OÜ poolt tehtud analüüsi, mida on analüüsis nimetatud sõltumatu ekspertiisi tulemuseks. Kostja nimetab analüüsi kord ekspertiisianalüüsiks, kord spetsialisti arvamuseks. Kohus leidis, et kui see analüüs on sõltumatu ekspertiisi tulemus, siis ekspertiisiakti ei ole kohtule esitatud. Kostja ütleb, et hageja taastatud arved ei ole usaldusväärsed, kuid ei ole kohtule esitanud arveid, mis temale on saadetud ja mis võiksid olla usaldusväärsed. Kostja ütles kohtuistungil, et tal on hagejaga erinevad arved, kuid keeldus neid arveid kohtule esitamast. Seega puudub kohtul hageja ja kostja arvete kõrvutamise võimalus ning kohus saab kostja võla kindlakstegemisel lähtuda nendest hageja raamatupidamisprogrammi alusel koostatud võla arveldustest (I kd tl 20, 21), mis kohtule on esitatud. Kuna hageja loobus viivisenõudest, siis võlasumma 3878,62 krooni ehk 247,89 eurot kujuneb liites korteri nr XXX võla jäägi ja korteri nr XXX võla jäägi (I kd lk 20-22), arvestades sellest maha esialgselt hagis nõutud viivise (2944,01 + 1431,64 = 4375,65; 4375,65 – 497,03 = 3878,62 krooni, st 247,89 eurot). Kuna esitatud koondarveldused (I kd tl 20, 21) on tehtud raamatupidamisprogrammi kasutades, võttes aluseks hageja arved kostjale, siis juhul, kui programm ei olnud õige (nagu väidab kostja), oleks tulnud sellega mittenõustunud menetlusosalisel tellida ekspertiis programmi õigsuse väljaselgitamiseks. Data Service OÜ on teinud analüüsi ja võrrelnud kohtule esitatud hageja arveid nende arvetega, mis kostjale on esitatud. Kohus ei saa seda analüüsi tõendina hinnata, sest kohtule ei ole esitatud võrdlusmaterjali, mis esitati analüüsi tegijale. Kostja esitas arved, mis hageja poolt olevat temale esitatud ja mis olevat erinevad nendest arvetest, mis olid hageja raamatupidamisprogrammist taasesitatavad, ainult Data Service OÜ-le. Hageja ei säilitanud arveid paberkandjal, vaid ainult raamatupidamisprogrammis. Kostja viitab erinevatele vigadele hageja poolt kohtule esitatud arvetes. Millised vead on või ei ole tehtud kostjale esitatud arvetes, seda kohus ei tea, sest kostja keeldus neid arveid esitamast. Hageja selgitas kostjale, et arvetes vigu ei ole ja et kostja tasutud summad arvestatakse tuginedes korteriühistu juhatuse 23.03.2007 otsusele põhivõla katteks alles viimases järjekorras. Hageja kustutas kostja võlgasid alates ajaliselt vanematest võlgadest ning viiviselt viivist ei ole arvestatud. VÕS § 88 lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Korteriühistu juhatuse 23.03.2007 otsuse (II kd tl 66) kohaselt korteriühistu raamatupidamisel tuleb „arvestada esmalt tasutuks arvestatud viivised, seejärel eelnevatel perioodidel tehtud ja lõpuks jooksvad arvestused.“ Raamatupidamisprogrammi alusel, mille ekspert kohus ei saa olla, ongi kostja makseid selliselt arvestatud. Kostja on arveid tasunud ebakorrapäraselt ja arvetel mittenäidatud summades, mistõttu võlaarvestus ja sellest arusaamine on muutunud kostjale keeruliseks. Mõnda arvet on ta tasunud mitmel korral ning seda ta ise ka tunnistab (II kd tl 41-42). Kostja ei ole esitanud vastuhagi, mille kohaselt saaks kostja poolt hagejale enammakstud summasid temale esitatud nõudega tasaarvestada tuginedes VÕS § 197 lg-le 1. Hageja loobus esialgselt esitatud viivisenõudest, kuid soovis, et viivist arvestataks alates hagi kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et nõue on kooskõlas TsMS §-ga 367 ja KÜS § 7 lg-ga 4. Kohus märkis, et tuginedes korteriühistu põhikirja p-le 3.2.7 tuleb viivise arvestamisel lähtuda sellest, et arve tasumise tähtaeg ei ole mitte iga kuu

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Hageja põhikirja p 7.1 järgi valitakse juhatus üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. MTÜS § 28 lg 11 kohaselt tuleb registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus esitada viivitamata registripidajale. Vastavat otsust ega registri märget ei ole hageja kohtule esitanud; 3) märgib kohus, et kostja keeldus kohtule arveid esitamast. Kostja keeldus selgesõnaliselt vaid vastuhagi esitamisest. Kohus ei ole menetluse käigus osundanud, et esitatud tõendid oleksid ebapiisavad või et kostja peab esitama kõik tema käes olevad arved. Kohus ei analüüsinud kõiki tõendeid. Kohus leidis põhjendamatult, et kostja esitatud TsMS § 230 mõistes tõend – Data Service OÜ analüüs – tuleb jätta arvestamata, kuna kohtule ei esitatud võrdlusmaterjali, mis esitati analüüsi tegijale. Kostja on korduvalt esitanud kohtule arvete erinevuse näited (I kd lk 177 vs 179, 178 vs 180), mida kinnitas ka Data Service OÜ analüüs. Kohus on leidnud, et hageja taastatud arved on usaldusväärsem tõend kui kostja esitatud originaalarved ja Data Service OÜ analüüs. Kohus tugines hageja selgitustele kostjale, et hageja lähtub korteriühistu juhatuse 23.03.2007 otsusest ning kostja on tasunud arveid ebakorrapäraselt ja arvetes mittenäidatud summades, mistõttu võlaarvestus ning sellest arusaamine on muutunud keeruliseks. Kui kostja tahab tõestada vastupidist või saada taasarvestust, peab ta esitama vastuhagi. Kohtuotsusest ei nähtu kaalutlusi, mille tulemusena kohus nõustus hagejaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodi kohta on hageja esitanud kostjale arved nr 734, nr 834, nr 934 ja nr 1034 korteri XXX kohta (I kd, t.l 102-105) ning arved nr 735, nr 835, nr 935 ja nr 1035 korteri nr XXX kohta (I kd, t.l 149-152). 18.10.2011 kohtuistungil (II kd, t.l 26) kinnitas hageja, et ta ei nõua kostjalt viiviseid kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 08.12.2010. Lisaks kinnitas hageja 15.11.2011 menetlusdokumendis (II kd, t.l 53), et kostja on kohustused ajavahemikul 2006-2009 täitnud. 2010 augusti arves nr 734 on hageja märkinud kostja eelmiste perioodide võlgnevuseks 800,44 krooni (I kd, t.l 102) ning 2010 augusti arves nr 735 on hageja märkinud kostja eelmiste perioodide võlgnevuseks 1551,66 krooni (I kd, t.l 149). 18.10.2011 kohtuistungil (II kd, t.l 27 ja 27 pöördel) on kostja vaidlustanud eelmiste perioodide võlgnevuse ja väitnud, et hageja ei ole tõendanud eelmiste perioodide võlgnevust. Kuivõrd hageja esitatud arveldustest (I kd, t.l 166-167) nähtuvalt oli kostjal võlgnevus juba 01.12.2006 seisuga ning vaatamata kostja vastuväitele ei ole hageja esitanud tõendeid võlgnevuse kujunemise kohta enne 01.12.2006, siis on hageja jätnud tõendamata arvetel nr 734 ja 735 märgitud eelmiste perioodide võlgnevuse ning seda ei saa kostjalt perioodi eest 2010 august kuni 2010 detsember võlgnevusse arvestada. Ringkonnakohus märgib, et hageja seisukohad on menetluse kestel olnud selles osas vastuolulised. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt esines kostjal eelmiste perioodide võlgnevus ka 2010 alguses, samas on hageja kinnitanud, et perioodi eest 2006-2009 on kostja kohustused täidetud. Eelneva alusel märgib ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et hageja ei ole tõendanud kostja eelmiste perioodide võlgnevust seisuga 01.08.2010. Arve nr 734 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale 210,73 krooni, arve nr 834 järgi 256,79 krooni, arve nr 934 järgi 267,90 krooni ja arve nr 1034 järgi 304,32 krooni ning lisaks sihtvahendite eest 630,28 krooni, kokku 1670,02 krooni (I kd, t.l 102-105). Arve nr 735 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale 826,73 krooni, arve nr 835 järgi 1891,50 krooni, arve nr 935 järgi 1146,52 krooni ja arve nr 1035 järgi – 65,20 krooni ning lisaks sihtvahendite eest 1222,89 krooni, kokku 5022,44 krooni. Korterite nr XXX ja nr XXX arvete järgi kokku oli kostjal kohustus tasuda hagejale majandamiskulude ja osutatud teenuste eest 6692,46 krooni. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et sihtvahendite eest tasumise kohustusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohtule 12.12.2012 esitatud hageja täiendava selgituse kohaselt tuleneb nimetatud kohustus hageja üldkoosoleku 28.06.2010 otsusest. Kostja esitas 15.11.2011 (II kd, t.l 41-42) vastuväite perioodi august kuni detsember 2010 võlgnevusele ja põhjendas seda sellega, et ta on nimetatud ajavahemiku eest arved tasunud. Kostja esitatud maksekorraldustest (II kd, t.l 43-48) nähtub, et kostja on tasunud hagejale vaidlusalusel perioodil esitatud arvete eest kokku 3934,75 krooni. Nimetatud maksekorralduste selgitustest nähtub, milliste arvete ja kuude eest ta võlgnevuse tasus, s.o vaidlusaluse perioodi eest. Seetõttu ei ole hageja seisukoht VÕS § 88 lg 6 osas (II kd, t.l 53) asjakohane. Kuna hageja ei nõudnud kostjalt viivist hagiavalduse esitamise aja eest, siis ei ole asjakohane ka hageja viide VÕS § 88 lg-le 8. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole hageja tõendanud kostja eelmiste perioodide võlgnevust seisuga 01.08.2010 ning seetõttu ei saanud hageja arvestada kostja poolt tasutud summasid (II kd, t.l 43-48) ka eelneva perioodi katteks. Kostja on tasunud perioodi august kuni detsember 2010 eest 3934,75 krooni, hageja esitatud arvete järgi pidi ta tasuma 6692,46 krooni. Seega on kostja tasunud vähem 2757,71 krooni ehk 176,25 eurot. Nimetatud võlgnevus 176,25 eurot tuleb kostjalt välja mõista ning seetõttu maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja 247,51 eurot, tühistada. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on 247,51 euro väljamõistmisel jätnud põhjendamatult arvestamata nii hageja esitatud arved kui kostja maksekorraldused vaidlusaluse perioodi kohta.

Kostja seisukoht, et 3934,75 krooni tasumisega on ta võlgnevuse hageja ees likvideerinud, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. 2010 novembri arves nr 1035 (I kd, t.l 152) on hageja korrigeerinud 2010 septembri arves nr 835 (I kd, t.l 150) märgitud vee näitusid kooskõlas hageja üldkoosolekul 08.11.2006 vastuvõetud vee koguse jaotamise juhendiga (I kd, t.l 25). Ringkonnakohus nõustub siinjuures hageja vastavate põhjendustega. Muus osas ei ole kostja vaidlusaluse perioodil esitatud arvete ebaõigsuse kohta tõendeid ega vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta need apellandi väited, mis on esitatud perioodi kohta enne 01.08.2010. Hageja viivisenõue tuleneb KÜS § 7 lg-st 4 ja TsMS §-st 367 ning maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja võlgnetav põhinõue on 176,25 eurot, siis viivist tuleb arvestada nimetatud summalt. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1.2 on jäänud põhinõude summa, millelt viivis välja mõisteti, märkimata. Apellandi väide, et viivise nõudmine on hageja poolt põhjendamatu tulu saamine, ei ole kooskõlas seadusega.

Hageja nõue oli 247,51 eurot ning see rahuldati 176,25 euro, s.o 71,21%, ulatuses. Sellest tulenevalt peab kostja tasuma riigilõivust 63,91 eurot 71,21% ehk 45,51 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-st 1 nähtuvalt oli varalise nõudega hagi puhul tsiviilasja hinnaga kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Kuna hagi rahuldati 71,21% ulatuses, siis oleks maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu, mida hageja saaks kostjalt sisse nõuda 227,87 eurot (71,21% 320-st) ja maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu, mida kostja saaks hagejalt sisse nõuda 92,13 eurot (28,79% 320-st). Maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot on kehtestatud juhuks, kui tsiviilasi oleks läbinud kolm kohtuastet ning ka sel juhul oleks maksimaalsumma väljamõistmise eelduseks selle põhjendatus ja vajalikkus konkreetses asjas. Maakohus ei ole kostjalt õigusabikulu 247,51 euro väljamõistmisel sellega arvestanud. Ringkonnakohus märgib, et ka TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaldamisel peab maakohus poole lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel hindama nende põhjendatust ja vajalikkust ning seda, et lepingulise esindaja kulude suurus hõlmab ainult ühte kohtuastet. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja koostanud hagiavalduse ja kostja esindaja vastuse hagile ning lisaks on mõlemad esindajad koostanud maakohtule mitmeid menetlusdokumente, esitanud tõendeid ning osalenud kahel kohtuistungil. Kuigi tegemist on hagihinnast tulenevalt lihtmenetluse asjaga, nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et vaidluse all olid mitmed õiguslikud küsimused. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et poolte lepinguliste esindajate kulu maakohtus on põhjendatud ja vajalik 75% ulatuses. Kostjalt tulnuks hageja õigusabikulude katteks kostjalt välja mõista 170,90 eurot (75% 227,87-st) ja hagejalt kostja õigusabikulude katteks 69,10 eurot (75% 92,13-st). Tehes tasaarvestuse, mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja õigusabikulude katteks maakohtus välja 101,80 eurot (170,90-69,10=101,80). Koos riigilõivuga 45,51 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 147,31 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud Data Service OÜ raamatupidamise analüüs ei ole asjakohane tõend (ei hõlma valdavas osas vaidlusalust perioodi) ning kuna kostja võlgnevuse oli võimalik kindlaks teha muude esitatud tõendite alusel, siis kostja poolt tasutud 144 eurot nimetatud analüüsi tegemise eest ei ole käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna TsMS § 143 p 2 tähenduses.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.