Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2012.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-8884
Tsiviilasi
OÜ E hagi OÜ EE vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3960 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ E (registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Heino Junolainen (OÜ Õigusbüroo Kerikmäe Junolainen; asukoht: Ahtri 6a, Tallinn 10151; telefon: 5064910; e-post: [email protected]);
Kostja: OÜ EE(registrikood XXX; asukoht: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 05.12.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Heino Junolainen Kostja seaduslik esindaja TK
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt EEOÜ-lt (registrikood XXX) hageja OÜ E kasuks välja 5266 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 80 senti, millest 3960 eurot on põhivõlgnevus ja 1306,80 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja EEOÜ kanda, Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.08.2011.a töövõtulepingu nr 10082011. Hageja andis kostja kasutada roomikkraana Takraf RDK koos juhiga vajalike tõstetööde tegemiseks TK objektil aadressil XXX.
2.Kostja pidi hagejale tasuma allkirjastatud tunnilehtede ja hageja esitatud arvete alusel. 03.01.2012.a koostatud tunniarvestuse lehed allkirjastas lepingu punktis 9.1.2. märgitud kostja esindaja S B . 31.12.2011.a esitatud arve jättis kostja tasumata. Arve summaks oli 3960 eurot. Hageja meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Pretensioone kostja ei esitanud.
3.Õiguslikult tugines hageja VÕS § 76 lõikele 1, §-le 100 ja 108 lõikele 1, § 637 lõikele 3 ja 4. Hageja palus kostjalt välja mõista 3960 eurot ning viivise lepingu punktis 9.3. märgitud määras alates22.01.2012.a kuni hagiavalduse esitamiseni 07.05.2012.a. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurus oli 1306,80 eurot.
4.Kostjale vastates leidis hageja, et tasaarvestuse vastuväide on tõendamata. Kahju suuruse on kostja kalkuleerinud perioodil 17.08.2011.a kuni 16.02.2012.a. Hageja esitas nõude aluseks oleva arve nr 215587 tööde eest, mis tehti 2011.a detsembris. Detsembris teostatud tööde maht oli 137,5 tundi. Tööde teostamist ja üleandmist ei ole kostja vaidlustanud. Tunniarvestuse lehe järgi tegi hageja 05.12.2011.a objektil tööd 9,5 tundi. Samal ajal väidab kostja, et sai samal päeval seoses kraana mittetöötamisega kahju 4,5 tunni ulatuses. 07.12.2011.a töötas kraana 8 tundi, kuid kostja väidete kohaselt sai ta samal päeval kraana mittetöötamise tõttu kahju 8 tundi ulatuses. 06.12.2011.a tööd ei tehtud, sest kostja ei tellinud teenust tööfrondi puudumise tõttu, Selle kuupäeva tundide eest ei ole hageja kostjale arvet esitanud.
5.Tööde teostamise ajal ega arve esitamisel ei olnud kostjal hagejale pretensioone. Kostja esitas tasaarvestuse nõude alles 20.03.2012.a ehk kolm kuus pärast tööde lõppu ja kolm nädalat pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hageja poolt. Kostja tasaarvestuse sisu on piisavalt määratlemata ja tõendamata. Kostja ei esitanud tasaarvestuse avaldust mõistliku aja jooksul.
6.16.11.2012.a märkis hageja, et lepingu p 9.5. nägi kahju hüvitamise alusena ette lepingu tingimuste täitmata jätmise või ohutustehnika nõuete mittetäitmise. Lepingu objektiks oli selle punkti 2.1. järgi roomikkraana rendile andmine koos juhiga ja selle ekspluatatsioon töömaal. Lepingu eesmärgiks oli vastavalt punktile 3.1. tellija varustamine roomikkraanaga objektil vajalike tõstetööde tegemiseks. Poolte vahel puudusid kokkulepped tööde mahtude, tähtaegade, ajakavade, kraana seisakute jms osas. Hageja on täitnud kõik oma lepingulised kohustused. Kostja ei ole välja toonud, millist lepingu punkti on hageja rikkunud.
7.Ehitusseaduse kohaselt tuleb ehituspäevikus kajastada ehitusluba nõudvad ehitus- ja remonditööd. Tõstetööd nende tegevuste hulka ei kuulu. Ehituspäeviku sissekanne on informatiivse tähendusega. Kostja esitatud kirjavahetus on tavapärane informatsiooni vahetus
omavahelises suhtlemises. Üheski kostja esitatud kirjas ei ole viidet lepingu rikkumisele ega sellest tulenevalt õiguskaitsevahendite kohaldamisele. Kostja ei ole põhjendanud, milline seos on AS IKarvete ja hageja lepinguliste kohustuste vahel. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas on arved seotud tööde tegemisega Tartu Kutsehariduskeskuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tunnistas lepingu sõlmimist hagejaga, kuid leidis, et objektile toodud roomikkraanal ilmnesid mitmed olulised vead ja rikkes, millest tulenevalt tuli kostjal korduvalt tellida objektile asenduskraana, sest vastasel juhul ei oleks saanud töid jätkata. Asenduseks kasutatava autokraana tunnihind oli tunduvalt kõrgem ja see põhjustas kostjale ulatusliku kahju. Kostja viitas lepingu punktile 9.5. ja märkis, et hageja põhjustas talle täiendavaid kulusid summas 8 680,80 eurot. Kui hageja oleks oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt täitnud, ei oleks kostjal kulutusi tekkinud. Kostja esitas hagejale 20.03.2012.a nõudeavalduse ja tasaarvestuse teate. Hageja arve summas 3960 eurot on tasaarveldatud kostja esitatud nõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli 10.08.2011.a sõlmitud töövõtuleping roomikraana Takraf RDK kasutamiseks TK objektil. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööde eest tasumine toimus tundide arvestuse lehtede alusel, millised kostja esindaja allkirjastas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja allkirjastas 2011.a detsembris teostatud tundide tabeli, mille eest hageja esitas 31.12.2011.a arve summas 3960 eurot, kuid arve jättis kostja tasumata ning esitas hagejale 20.03.2012.a tasaarvestuse avalduse.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestuse avaldusele tuginedes hageja arve tasumata jätta. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning kas kostja sellest tulenev vastunõue hageja vastu on tõendatud.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täitja ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
13.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.
14.VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö
lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
15.Poolte vahel 10.08.2011.a sõlmitud töövõtulepingu nr 10082011 (toimiku lk 37-41) punkti
2.1.järgi andis hageja kostjale rendile koos juhiga roomikkraana Takfar RDK kasutamiseks Tartu Kutsehariduskeskuses. Lepingu eesmärgiks oli selle punkti 3.1. järgi kostja varustamine roomikkraanaga objektil vajalike tõstetööde tegemiseks. Punkti 5.1.1. järgi pidi hageja tegema tellija antud juhiste järgi tõstetöid. Punkti 6.1.1. järgi tuli töid teha vastavalt projektdokumentatsioonile. Kostja oli kohustatud tagama roomikkraana tööks vajaliku frondi (p. 7.1.1). Lepingu punkti 7.2.1. järgi oli kostjal õigus omal äranägemisel teostada objektil roomikkraana töö kontrolli. Hageja pidi töid objektil alustama 15.08.2011.a (p 8.1.). Lepingu punkti 8.2. järgi pidi kostja hagejale tasuma kraana eest vastavalt töötunni hinnale, mis päevasel ajal kella 08.00-st kuni 17.00-ni oli 24 eurot tunnis ja pärast kella 17.00 ning puhkepäevadel 28 eurot tunnis. Lepingu punkt 8.3. nägi ette, et tööde akteerimine ja arveldamine toimub kuu keskel ja kuu lõpus. Kostja esindajaks objektil oli S B (p 9.1.2). Lepingu täitmise ja muutmise osas oli kostja esindajaks RK(p 9.1.1.). Hageja esindaja lepingulistes küsimustes oli KN ning objektil tehnilistes küsimustes AK (p-d 9.1.3. ja 9.1.4.).
16.Lepingu punkt 9.5. nägi ette, et teisele lepingupoolele tekitatud materiaalse kahju eest, mis tekkis lepingu tingimuste täitmata jätmise tõttu või ohutustehnika nõuete mittetäitmise tõttu, kannavad lepingu pooled täielikku ja tingimusteta varalist vastutust tekitatud kahju ulatuses. Tööde üleandmise vormistamiseks pidi hageja lepingu punkti 11.1 järgi esitama kostjale tunnilehe iga päeva töö kohta. Kostja oli kohustatud tööd üle vaatama ja allkirjastama tunnilehe või keelduma sellest kirjalikult motiveeritult 3 tööpäeva jooksul.
17.Kohus leiab, et lepingus nähti ette roomikkraana rendi eest tasumine tegelike töötundide alusel. Kaks korda kuus pidi hageja esitama kostjale tundide arvestuse, mille kostja pidi üle kontrollima ja kinnitama või kolme tööpäeva jooksul teatama motiveeritult kinnitamata jätmisest. Tasumine toimus kaks korda kuus vastavalt tegelikult teostatud tundide arvule. Seega ei näinud leping hagejale ette igakuiselt garanteeritud tasu suurust ega kohustust tagada kraana töötamine objektil teatud kindla arvu tundide võrra. Hagejal oli õigus saada tasu vaid tegelikult teostatud töötundide eest lepingus fikseeritud hindadega. Leping ei näinud kostjale ette kohustust kasutada objektil ainult hageja kraanat. Leping ei näinud kostjale ette kohustust kasutada hageja kraanat objektil teatud kindla arvu tundide võrra kuus. Kuivõrd selliseid kohustusi poolte jaoks leping ette ei näinud, ei saa kohtu hinnangul ainuüksi lepingu üldsätetest järeldada, et hagejal oli kohustus tagada objektil kraana olemasolu alati just nendel päevadel ja tundidel, kui kostja seda soovis. Leping ei näinud ette, et kui hageja ei taga kraana olemasolu objektil nendel päevadel, mil kostja seda soovis, on hageja kohustatud hüvitama kostjale võimaliku asenduskraana hinna. Kostja ei ole tõendanud, et poolte tahteks lepingu sõlmimisel oli hagejale selliste kohustuste ja vastutuse ettenägemine.
18.31.12.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 215587 (toimiku lk 31) kraana tõstetööde eest detsembris 2011 summas 3 960 eurot. Arve aluseks olid tundide saatelehed (toimiku lk 32-33), millised on kostja esindaja allkirjastanud. Vaidlus puudub selles, et arve jäi kostja poolt tasumata. Kostja esitas hagejale 20.03.2012.a tasaarvestuse avalduse (toimiku lk 68-69), mille kohaselt tekkis kostjal kahju summas 8 680,80 eurot, sest hageja roomikkraanal ilmnesid tööde rikked ja kostjal tuli kasutada asenduskraanat. Avaldusele oli lisatud kahju arvestuse tabel (toimiku lk 70). Arvestuse kohaselt ei ole hageja kraana töötanud 17.08.2011, 19.08.2011, 26.09.2011, 14.10.2011. 05.12.2011, 06.12.2011, 07.12.2011, samuti 27.01.2012., 30.01.2012. 16.02.2012.a
19.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et 15.08.2011.a on kostja esindaja S B saatnud hageja esindajale RK e-kirja (toimiku lk 97), milles ta on kirjutanud, et järgmisel päeval peaks objektile tulema hageja elektrik. Kas elektrik saabus või mitte, kirjast ei nähtu. Samuti on kostja esitanud ehituspäeviku väljavõtte 17.08.2011.a kohta, millesse tehtud märke kohaselt nimetatud päeval roomikkraana oli katki (toimiku lk 98). 25.08.2011.a on IKAS esitanud kostjale arve tõsteteenuste eest 11 tunni ulatuses (toimiku lk 99). Kus tõsteteenuseid osutati ja millal, arvest ei nähtu. Kahju arvestuse tabeli järgi (toimiku lk 70) on kostja 17.08.2011.a ja 19.08.2011.a kasutanud asenduskraanat kokku 7,5 tunni ulatuses (10 normtundi 17.08.2011,a 2 ületundi 17.08.2011.a ja5,5 normtundi 19.08.2011.a). Seega ei ühti esitatud arve kostja enda kahju arvestuse tabeliga.
20.18.08.2011.a on kostja esindaja S B saatnud KN e-kirja (toimiku lk 100), milles ta on leidnud, et kraanajuhi oskused kraanaga töötamisel ei ole piisavad. Kostja esindaja soovis kraanajuhi vahetust. Samuti soovis kostja esindaja, et kraana tõstevõimet parandataks. 19.08.2011.a on kostja esindaja saatnud KN ja RK e-kirja, mille kohaselt ei töötanud kraana pidurid (toimiku lk 101). Kas kraana tegelikult töötas või ei töötanud 19.08.2011.a, viidatud ekirjadest järeldada ei ole võimalik.
21.Kostja esitatud ehitustööde päeviku väljavõtte kohaselt ei töötanud kraana 26.09.2011.a (toimiku lk 102). 2011.a septembris koostatud tunniarvestuse tabelisse (toimiku lk 104) on märgitud, et 26.09.2011.a toimus kraana remont. 30.09.2011.a on IKAS esitanud kostjale arve tõsteteenuste eest 14 tunni ulatuses (toimiku lk 103). Kus tõsteteenuseid osutati ja millal, arvest ei nähtu. Kahju arvestuse tabeli kohaselt (toimiku lk 70) töötas asenduskraana objektil 26.09.2011.a 8,5 tundi. Seega ei ühti kostja väidetav kahju arvestus AS IK arvel toodud tundide arvuga. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud kraana töös esinenud puudustest või soovinud asenduskraanat saada 26.09.2011.a, esitatud ei ole.
22.Kostja esitatud ehitustööde päeviku kohaselt oli roomikkraana 14.10.2011.a katki (toimiku lk 105). Oktoobris alla kirjutatud tundide arvestuse kohaselt (toimiku lk 107) toimus 14.10.2011.a nelja tunni ulatuses kraana remont. Montaaži tehti samal päeval samuti 4 tunni ulatuses. Väidetava kahju tõendamiseks esitas kostja kohtule IKAS 21.10.2011.a arve, mille kohaselt tehti 5,5 tunni ulatuses tõstetöid. Arvest ei nähtu, kus ja millal neid töid tehti. Kostja enda kahju arvestuse kohaselt tuli tal 14.10.2011.a kasutada asenduskraanat 7 tunni ulatuses (toimiku lk 70). Kostja kahju arvestus ei ühti AS IK arvega ega alla kirjutatud tunnilehel kajastatud seisaku tundidega. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud kraana töös esinenud puudustest või soovinud asenduskraanat saada 14.10.2011.a, esitatud ei ole.
23.06.12.2011.a saatis S B RK ja KN e-kirja (toimiku lk 108), milles teatas, et eelmisel päeval on roomikkraana läinud katki. Kostja esindaja teatas, et seoses sellega on kostjal tekkinud täiendavad kulud autokraanale, mida olevat kasutatud juba e-kirja saatmise päeval ning tellitud kolmepäevaks. Kostja on esitanud ka ehitustööde päeviku 05.12.2011.a väljavõtte (toimiku lk 109, 135), millesse käsitsi tehtud kande kohaselt oli kraana katki alates kella 13.00-st. 06.12.2011.a kohta esitatud ehitustööde päeviku järgi (toimiku lk 110, lk 136) oli roomikkraana sellel päeval katki. Sama kanne on tehtud 07.12.2011.a ehitustööde päevikusse (toimiku lk 111). Kostja kahju arvestuse kohaselt kandis ta seoses asenduskraana kasutamisega 05.12.2011, 06.12.2011 ja 007.12.2011.a kulusid asenduskraanale 21 normtunni ja 7 ületunni ulatuses (kogumis 28 tundi). AS IK on kostjale esitanud detsembris tõsteteenuste eest kokku 4 arvet, millistest ei nähtu, kus ja millal teenuseid osutati. Arvete alusel tegi IKAS kostjale tõstetöid kogumis 35,75 tunni eest. Seega ei ühti kostja kahju arvestus esitatud arvetega.
24.Kostja esitatud tõendite kohaselt ei töötanud kraana ka 2012.a 27. ja 30. jaanuaril (toimiku lk 116-120). Nendel päevadel kasutas kostja oma kahju arvestuse tabeli järgi asenduskraanat kokku 12,5 tunni ulatuses. Jaanuaris 2012.a kostjale esitatud arvete alusel tegi IKAS kostjale tööd
kokku 15 tunni ulatuses. Arvest ei nähtu, kus ja millal töid tehti. Arved ei ühti kostja kahju arvestusega.
25.Kostja seaduslik esindaja väitis Harju Maakohtu 05.12.2012.a istungil (toimiku lk 140 pöördel), et kõik IKAS arved on sama objekti arved ning tõstetöid tehti sellel ajal, kui hageja kraana ei töötanud. Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja seesugune seletus ei ole arvestatav tõendina.
26.Tunnistajana üle kuulatud S B (toimiku lk 141-142) väitis, et roomikkraanaga oli mitmel korral probleeme, milliseid tuli lahendada ja mida hageja küllalt kiiresti ei lahendanud. Tunnistaja kinnitas, et tema on andnud allkirja tundide arvestuse tabelile. Samal objektil töötasid IKAS kraanad, mida kasutati siis, kui hageja kraana ei töötanud. Teisalt tunnistaja kinnitas, et mõned korrad telliti täiendav kraana siis, kui see kostja enda jaoks objektil vajalik oli sõltumata roomikkraana olemasolust. Tunnistaja väitis, et teostatud tundide arvu 05.12.2011.a ja 07.12.2011.a on ta ekslikult allkirjastanud ja sellest ta hagejat teavitanud ei ole. Roomikkraana faktilise kasutamise vajadus lepiti hagejaga kokku telefoni teel. Kostja seaduslik esindaja kinnitas istungil (toimiku lk 142 pöördel), et ta teavitas ise enne istungit tunnistajat sellest, et tunnistaja allkirjastas tundide arvestuse ebaõigesti 05.12.2011.a ja 07.12.2011.a kohta.
27.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingut hageja rikkunud ei olnud, sest leping nägi ette tasu maksmise üksnes tegelikult teostatud tundide eest ega näinud hagejale ette mistahes muid kohustusi. Kraana mittetöötamist 17.08.2011.a tõendab üksnes kostja esitatud ehitustööde päevik, Kraana mittetöötamise kohta 19.08.2011.a puuduvad tõendid. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks väidetavatele puudustele töös ehk kraana mittetöötamisele juhtinud tähelepanu 2011.a augustis töötundide vastuvõtmisel. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hagejal oleks olnud kohustus tagada kõigil kostja soovitud päevadel roomikkraana töövalmidus, oli kostja tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks 20.03.2012.a juba minetanud VÕS § 644 lg 3 alusel õiguse väidetavatele puudustele tugineda.
28.Kraana mittetöötamine 26.09.2011.a on kirjas tunni arvestuse lehel, sama puudutab kraana neljatunnist remonti 14.10.2011.a. Kostja on mõlemal kuul teostatud tunnid vastu võtnud ega ole esitanud hagejale nende osas pretensioone, millest tulenevalt oli kostja minetanud oma õiguse puudustele viidata 20.03.2012.a tasaarvestuse avalduses isegi juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud. Samuti on kostja vaatamata esitatud tõenditele vastu võtnud täielikult kraana töötunnid 05.12.2011.a, 06.12.2011 ja 07.12.2011.a. Kuigi tunnistaja väitis, et võttis nendel päevadel teostatud tunnid vastu ekslikult, kinnitas kostja seaduslik esindaja ise kohtule, et tunnistaja tegi seda tema korraldusel. Seega on kostja ka viidatud aegadel tööd hagejalt sisuliselt vastu võtnud ega ole viidanud väidetavatele puudustele.
29.Juhul, kui kostjal oleks õigus tugineda väitele, et roomikkraana ei töötanud kolmel päeval 2011.a detsembris ega teistel tema poolt viidatud päevadel, ei ole kostja tõendanud sellest tuleneva kahju tekkimist. Kohus selgitas kostjale Harju Maakohtu 05.11.2012.a istungil (toimiku lk 89, pöördel) vajadust tõendada tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju tegelikku kandmist ja põhjuslikku seost hageja väidetava lepingu rikkumise ning kostjal tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 eeldab kahju hüvitamise nõude esitamisel põhjuslikku seost kahju tekkimise ja vastutuse aluseks oleva asjaolu vahel. Kohus leiab, et ainuüksi kostja esitatud AS IK arved väidetavat kahju ja põhjuslikku seost ei tõenda. Arvetest ei nähtu, kus ja millal töid tehti. Arvete alusel märgitud tõstetööde tunnid ei ühti mitte ühegi päeva osas kostja koostatud väidetava kahju arvestuse tabeliga. Arvete tasumise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Kostja tunnistaja on möönnud, et samal objektil töötasid teised kraanad vastavalt kostja enda vajadustele ning teiste kraanade töötamine ei olnud alati seotud roomikkraana tööseisakutega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus ei anna alust jätta hageja nõue kostja
suhtes rahuldamata. Muid vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud.
30.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude summas 3960 eurot ja viivise lepingu punktis
9.3.sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 1306,80 eurot. Kostja hageja nõude rahalisele arvestusele ega viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5266,80 eurot, millest 3960 eurot on põhinõue ja 1306,80 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.