Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1(7)

2-11-37978 rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, on menetlusosalisel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduses (t.l.-9-12) märkis hageja oma nõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivised 327 eurot. Kostja vastuse osas esitatud seisukohas (t.l.-48-51) muutis hageja oma nõuet ja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivis 120 eurot ning kahju hüvitis 107 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 100 eurot. Hagi täpsustamise avalduses (t.l.139-140) nimetas hageja oma nõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivised 327 eurot, kokku 447 eurot. Kohtuistungil 06. detsembril 2012 avaldas hageja, et loobub ülejäänud nõuetest ja jääb oma 30. oktoobril 2012 (t.l.-139-140) esitatud nõude juurde, s.o välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivised 327 eurot, kokku 447 eurot. Kohtuistungil 06. detsembril 2010 kohus määras, et asja menetleda hageja nõudes - välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivised 327 eurot, kokku 447 eurot, kahju hüvitamise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuete osas võttis kohus vastu nõuetest loobumise. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivised 327 eurot, kokku 447 eurot. Hageja väited Hagiavalduse (t.l.-9-12) kohaselt on kostja hageja kui aiandusühistu territooriumil asuva kinnistu omanik ja aiandusühistu liige. Hageja väitel on kostjal tasumata aiandusühistu liikmetasud 2009. aasta eest 12 eurot ja 2010. aasta eest 108 eurot, kokku 120 eurot. Võlgnevuse arvestuse aluseks on hageja põhikiri, hageja 22. augusti 2009 üldkoosoleku otsus nr 42 ja hageja 06. juuni 2010 üldkoosoleku nr 43 otsus. Hageja on oma põhikirja § 9 lg c kohaselt arvestanud viivist 0,5% maksmata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Perioodi eest august 2009 kuni detsember 2009 ehk 120 päeva 2(7)

2-11-37978 eest 21 eurot; 2010. aasta ehk 365 päeva eest 197 eurot; perioodi jaanuar 2011 kuni juuni 2011 ehk 180 päeva eest 109 eurot; kokku viivis 327 eurot. Seisukohas kostja vastusele (t.l.-48-51) esitas hageja väited, et hageja 22. augusti 2009 üldkoosoleku otsusega nr 42 määrati 2009. aastaks liikmemaks 203 krooni ehk 12 eurot ja hageja 06. juuni 2010 üldkoosoleku otsuse nr 43 kohaselt 2010. aasta liikmemaks 1700 krooni ehk 108 eurot. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: võlateatis (t.l.-13); põhikiri (t.l.-15-17); K. Kisseljovi kirjalik tunnistus (t.l.-18); postikviitung (t.l.-20); V. Maslovi kirjalik tunnistus (t.l.-22); protokoll nr 43 (t.l.-53-54, tõlge t.l.-86-87); protokoll nr 42 (t.l.-55-57, tõlge t.l.-91-92); 22. augusti 2009 registreerimisleht (t.l.-58-60); 06. juuni 2010 registreerimisleht (t.l.-61-64); kviitung (t.l.-65); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-66); kuulutus (t.l.-67, tõlge t.l.-90); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-68); teadaanne (t.l.-88); võlateatis (t.l.-142); kviitung (t.l.-143); arve 14. juulist 2011 (t.l.-150). Kostja vastus ja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja selgitab vastuses hagiavaldusele (t.l.-31-32), et on tasunud kõik tasud perioodil 2009 kuni 2011 hageja territooriumil tehtud tööde eest, 14. detsembril 2009 tasus kostja 215 krooni elektrisüsteemide renoveerimise eest ja 50 krooni transpordikulud, 21. juunil 2010 maamaksu 323,50 krooni. Milliseid liikmemakse hageja nõuab, jääb kostjale arusaamatuks, kuna hageja üldkoosolekutel ei ole kunagi kinnitatud liikmemakse ega neid ei sätesta ka hageja põhikiri. Hageja üldkoosolekutel kinnitatakse sihtmakseid remonditööde teostamiseks ja kulusid majandustegevusele. Kostja ei ole ka kätte saanud arveid, kus oleks märgitud hageja võlgnevus. Samuti leiab kostja, et viiviste arvestus ei ole selge ja viivised ei või olla suuremad kui põhivõlg. Kostja leiab, et tal puudub võlg hageja ees. Kostja teatas kohtule esitatud täiendustes (t.l.-77-78), et hageja 22. augusti 2009 üldkoosolekul oli püstitatud küsimus tee remondi kohta ning oli määratud selleks maksete kogumine 1700 krooni ja 50 krooni traktori jaoks. Kraavi puhastamise osas koosolek otsust vastu ei võtnud. Kostja on seisukohal, et remonti vajav tee ei olnud hageja omandis, samuti ole hageja territooriumil kraavi, melioratsioonitöid ja kraavi puhastamist ei teostatud. Kostja teatab, et ta ei ole maksnud tee remondi ja kraavi puhastamise eest, kuna tal ei ole autot, millega teel liigelda ning kostjal ei jätku vahendeid, et maksta tööde eest, mida hageja teostab väljaspool enda territooriumi. Lisaks ei olnud maksete tähtajad üldkoosolekul kooskõlastatud, aastamakse arvestatakse alates üldkoosoleku otsuse tegemisest ning kui üldkoosolek toimus 22. augustil 2009, siis aastamakse lõpptähtaeg on

2-11-37978 102); kuulutus (t.l.-103); kohtumäärus (t.l.-104); maksekorraldus (t.l.-105-106); taotlus (t.l.-107); avaldus (t.l.-108); kaart (t.l.-137).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 120 eurot ja viivised 327 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus tuvastas, et kostja on hageja ehk mittetulundusühistu, aiandusühistu Viljapea liige. Nimetatud asjaolu osas vaidlus puudub. Põhivõlg Hageja väitel on kostjal tasumata aiandusühistu liikmetasud 2009. aasta eest 12 eurot ja 2010. aasta eest 108 eurot, kokku 120 eurot. Võlgnevuse arvestuse aluseks on hageja põhikiri ja hageja

4(7)

2-11-37978 Hageja väide, et hageja 22. augusti 2009 üldkoosoleku otsusega nr 42 määrati 2009. aastaks liikmemaks 203 krooni ehk 12 eurot, ei ole tõendatud, kuna hageja viidatud protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks sellise otsuse vastu võtnud. Hageja väitel hageja 06. juuni 2010 üldkoosoleku otsuse nr 43 kohaselt kehtestati 2010. aasta liikmemaks 1700 krooni ehk 108 eurot, tasumise tähtaeg oli 31. detsember 2010. Kostja nõustus, et hageja 22. augusti 2009 üldkoosolekul oli püstitatud küsimus tee remondi kohta ning oli määratud selleks maksete kogumine 1700 krooni ja 50 krooni traktori jaoks. Samas teatas kostja, et remonti vajav tee ei olnud hageja omandis ja ei kuulu hageja territooriumi hulka ning seega ei olnud remondi kulud aiandusühistule vajalikud. Kostja teatas, et ta ei ole maksnud tee remondi eest, kuna tal ei ole autot, millega teel liigelda ning kostjal ei jätku vahendeid, et maksta tööde eest, mida hageja teostab väljaspool enda territooriumi. Hageja 06. juuni 2010 üldkoosoleku protokollist nr 43 (t.l.-53-54, tõlge t.l.-86-87) selgub, et üldkoosoleku 4. päevakorrapunkti all otsustati koguda sissemakse 1700 krooni ning kinnitada uus hooldusteenuse kord 50 krooni iga 100 m2 eest ja üle 1000 m2 25 krooni iga 100 m2 eest. Vastavalt liikmemaksu nimekirjale (t.l.-101-102) on kostja maatüki pindala 647 m2 ning seega on kostja hooldusteenuse tasu 50 x 6,47 = 323,50 krooni. Pangakonto väljavõttest (t.l.-99) selgub, et kostja on selle tasunud 21. juunil 2010. Sissemakse 1700 krooni tasumine ei ole tõendatud. Kohus järeldab, et kostjal on tasumata hageja 06. juuni 2010 üldkoosoleku otsusega tee remondiks määratud sissemakse 1700 krooni ehk 108,65 eurot. Hageja nõudis 2010. aasta eest 108 euro tasumist. Kostja seisukoht, et hageja 06. juuni 2010 üldkoosoleku otsus 1700 krooni sihtmakse kogumiseks on tühine, kuna otsuse vastuvõtmisel hääletamist ei toimunud, ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole otsust vaidlustanud ja seega on otsus kehtiv. MTÜS § 241 ei sätesta üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks hääletamise korra rikkumist. Kui otsuse vastuvõtmisel rikuti hääletamise korda, on otsus vastuolus seaduse, s.o MTÜS § 22 lg 1, ja põhikirja p-ga15 ning vastavalt MTÜS § 24, tuleb seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitada hagi kohtule kolme kuu jooksul. Kui otsust ei vaidlustatud, on otsus kehtiv. Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et remonditav tee ei ole hageja territoorium ja seega ei ole tee remondi kulud hagejale vajalikud või et kostjal puudub auto, millega teel liigelda. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud ja seega on otsus kehtiv. Kohus jõuab järeldusele, et kostjal on hagejale tasumata 2010. aasta eest 108 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb rahuldada osaliselt, 108 euro ulatuses. Viivis Hageja on põhikirja § 9 p.c. kohaselt arvestanud viivist 0,5% maksmata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Perioodi eest august 2009 kuni detsember 2009 ehk 120 päeva eest 21 eurot; 2010. aasta ehk 365 päeva eest 197 eurot; perioodi jaanuar 2011 kuni juuni 2011 ehk 180 päeva eest 109 eurot; kokku viivis 327 eurot. 5(7)

2-11-37978 Kostja esitas vastuväite, et viiviste arvestus ei ole selge ja viivised ei või olla suuremad kui põhivõlg. Kohus nõustub viivise arvestusega osaliselt. Vastavalt MTÜS § 7 lg 2, põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Et hageja põhikirjaga on ette nähtud viivisemäär 0,5% maksmata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, kohaldub põhikirjas kindlaks määratud viivise arvutamise kord. Kohus tuvastas, et 2009. aasta eest hagejal nõue kostja vastu puudub ning seega viivise osas, mis oli arvutatud 2009. aasta eest, tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Hageja põhinõue 2010. aasta eest 108 eurot muutus sissenõutavaks 01. jaanuaril 2011 (1700 krooni tee remondi makse tasumise tähtaeg oli 31. detsember 2010 (t.l.-167)). Seega 2010. aasta eest tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist kuue kuu eest jaanuarist 2011 kuni juuni 2011 ehk 180 päeva, s.o 108 x 0,5 /100 x 180 = 97,20 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt 97,20 euro ulatuses. Hagi lahend Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 108 eurot ja viivised 97,20 eurot, kokku 205,20 eurot. Hageja on tõendid: võlateatis (t.l.-13); K. Kisseljovi kirjalik tunnistus (t.l.-18); postikviitung (t.l.20); V. Maslovi kirjalik tunnistus (t.l.-22); 22. augusti 2009 registreerimisleht (t.l.-58-60); 06. juuni 2010 registreerimisleht (t.l.-61-64); kviitung (t.l.-65); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-66); kuulutus (t.l.-67, tõlge t.l.-90); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-68); teadaanne (t.l.-88); võlateatis (t.l.-142); kviitung (t.l.-143); arve 14. juulist 2011 (t.l.-150) ning kostja tõendid: liikmete nimekiri (t.l.-34-36); kuulutus (t.l.-39); järelpärimine (t.l.-42); äriregistri väljavõtted (t.l.-43-44); kinnitused (t.l.-45); plaan (t.l.-79); kinnitamine (t.l.-80); arvestus (t.l.-81); kuulutus (t.l.-82); järelpärimine (t.l.-83); väljavõte kuulutusest (t.l.-97); makseraamat (t.l.-98, tõlge t.l.-136); maksekorraldus (t.l.100); kuulutus (t.l.-103); kohtumäärus (t.l.-104); maksekorraldus (t.l.-105-106); taotlus (t.l.-107); avaldus (t.l.-108); kaart (t.l.-137) ei ole asjassepuutuvad ja kohus jätab need tähelepanuta. Hagihind Hagi on esitatud 120 euro põhivõlgnevuse ja 327 euro viiviste nõudes. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 18. oktoobril 2011.

6(7)

2-11-37978 Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning lähtuvalt sama seaduse § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Hageja põhinõue on 120 eurot ja viivised ületavad põhinõude 207 euro võrra, seega on hagi hinnaks 120 + 207 = 327 eurot. Hagihind on seega 327 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 46% ulatuses. Menetluskulud tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et menetluskuludest tuleb 54% jätta hageja kanda ja 46% kostja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.