2.Välja mõista Vadim Bõstrovilt Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt 6191.61 eurolt alates 10.04.2012.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud Jätta menetluskulud Vadim Bõstrovi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.AS Swedbank esitas Tartu Maakohtusse hagi Vadim Bõstrovi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 10 169.42 eurot ning viivised põhivõlalt 6191.61 eurolt.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.04.2006.a laenulepingu nr 06-044889-EV, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 85 377 eurot Tartus Põhja pst 15B-32 asuva korteri ostmiseks. Laenu tagatiseks seati hüpoteegid korteriomanditele Tartus Põhja pst 15B-32 ja Pärna 2-18. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu 02.09.2010.a ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata laenujäägi suuruseks 74 036.10 eurot. Laenulepingu järgne võlgnevus on 10 169.42 eurot, s.h põhivõlg 6054.07 eurot, intressid 1094.79 eurot, varakindlustuse võlgnevus 131.15 eurot, menetlustasu 6.39 eurot, põhiosa viivised 2859.07 eurot ja varakindlustuse viivised 23.95 eurot. Hageja selgitas, et lisaks vaidlusalusele lepingule oli poolte vahel sõlmitud ka leping nr 06137326-EV, millest tulenevaid kohustusi tagasid samuti samadele korteriomanditele seatud hüpoteegid. Korteriomandid müüdi täitemenetluse käigus täituri kontrolli all, kostja pakkus välja vastava hinnasooviga ostjad. Kostja oleks saanud oma kaebused hinna kohta esitada täitemenetluses. Pärna 2-18 korteriomand müüdi hinnaga 450 000 krooni (27 801.57 eurot, kuna sel ajal rakendati kommertskurssi). Sellest summast läks 15 000 krooni maaklerile ja 42 942.25 krooni kohtutäituri tasuks. Hagejale laekus 392 057.79 krooni ehk 25 042.33 eurot, millest vaidlusaluse lepingu katteks läks 19 025.65 eurot. Korteriomand Põhja pst 15B-32 müüdi hinnaga 54 325 eurot. Sellest summast läks 1278 eurot maaklerile ning 4681.41 eurot kohtutäiturile. Hagejale kanti üle 48 365.26 eurot, mille hageja arvestas vaidlusaluse lepingu katteks.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt müüdi Pärna 2-18 korteriomand hinnaga 28 772 eurot ja korteriomand Põhja pst 15B-32 hinnaga 54 325 eurot. Kokku sai hageja korterite müügist 83 097 eurot. 16.08.2010.a lepingu ülesütlemise teate kohaselt oli laenu jääk 74 036.10 eurot, 16.09.2010.a teatises on võlgnevus suurem. Maakleritasud kokku on 2237.08 eurot ning kohtutäituri tasu kokku 7425.92 eurot. Seega sai hageja kokku 73 434.38 eurot ja kostja võlg hageja ees on 601.72 eurot. Hageja on varakindlustuse võlgnevust arvestanud kuni 09.04.2012.a, aga vara müüdi 25.01.2010.a ja 18.01.2011.a. Kostja palus hagejat korterite müügiga mitte kiirustada, vaid müüa parema hinnaga. Kuna kostja ei saanud mõjutada hageja otsust müüa korterid alla turuväärtuse, ei saa hagi rahuldada. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja selgitas kohtuistungil, et müügi hetkel oli korteriomandite hinnaga nõus. Kostja oli nõus, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli võlg 74 036.10 eurot. Kostja arvab, et summad, mida pank täitemenetluse käigus sai, olid õiged summad. Kostja palus vähendada viiviseid ja intressi 100 euroni.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 04.04.2006.a sõlmisid pooled laenulepingu nr 06-044889-EV, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 85 377 eurot Tartus Põhja pst 15B-32 asuva korteri ostmiseks. Laenu tagatiseks seati hüpoteegid korteriomanditele Põhja pst 15B-32, Tartu ja Pärna 2-18 Tartu (tl 16-43); • hageja ütles lepingu 02.09.2010.a ennetähtaegselt üles (tl 44-47). Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata laenujäägi suuruseks 74 036.10 eurot (tl 70-77); • Pärna 2-18 korteriomand müüdi hinnaga 450 000 krooni (tl 48-58); • Põhja pst 15B-32 korteriomand müüdi hinnaga 54 325 eurot (tl 59-69). Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega.
4.Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396; 402 mõttes. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 oli hagejal kohustus anda laenusaaja käsutusse rahasumma, kostja aga kohustus laenu või krediidi lepingu lõppemisel tagasi maksma.
5.Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt nõutavaid summasid arvutuslikult, v.a varakindlustuse võlgnevus. Hageja on hagis varakindlustuse võlgnevuse summaks nimetanud 131.15 eurot. Hageja esitatud võlgnevuse arvestusest nähtub, et viimane varakindlustuse osamakse on võlgnevuse juurde arvestatud 04.09.2010.a, pärast seda on 01.01.2011.a võlgnevus konverteeritud eurodeks (tl 75). Kuna kostjal oli tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p-st 11.1 kohustus tagatiseks olev vara kindlustada, pidi ta kindlustama mõlemad korterid. Korterite müügilepingud sõlmiti 25.11.2010.a ning 18.01.2011.a. Seega ei ole hageja esinevalt kostja väidetust arvestanud kindlustusmakseid ka aja eest, kui korteriomandid olid müüdud. See, et hageja on võlgnevuse tabeli koostanud 09.04.2012.a, ei tähenda, et ta on ka kindlustusmakseid arvestanud selle ajani. Hageja on kindlustusmaksete võlgnevuse arvestanud õigesti. Kohus loeb poolte ütlustega tõendatuks, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata laenujäägi suuruseks 74 036.10 eurot.
6.Kohtutäituri teatest nähtub, et kinnistute müügihinnast läks maha kohtutäituri tasu 2744.51 eurot ja 4681.41 eurot, kokku 7425.92 eurot (tl 120). Lisaks sellele arvestati mõlema poole arvestuse kohaselt maha maakleritasud kokku 2237.08 eurot (tl 117, 123). Maakleritasud arvestati maha enne kohtutäituri tasusid. Seega pidi hageja saama kinnistute müügihinnast 392 957.75 krooni ehk 25 114.58 eurot (müügihind 450 000 krooni - 15 000 krooni maaklerile - 42 942.25 krooni kohtutäiturile) ning 48 365.59 eurot (müügihind 54 325 eurot 1278 eurot maaklerile - 4681.41 eurot kohtutäiturile. Hageja selgituste kohaselt laekus talle 25 042.33 eurot ja 48 365.26 eurot. Esimese kinnistu müügihinna erinevus tuleb asjaolust, et hageja arvestas euro hinna kommertskursiga. Kuna korter müüdi enne 01.01.2011.a, on hageja arvestuse alus õige ning kohus võtab aluseks hageja saadud summa 25 042.33 eurot. Kokku sai hageja korteriomandite müügist 73 407.59 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli hagejale võlgu ka lepingu nr 06-137326-EV alusel (tl 105-110) ning kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et esimesest korteri müügist laekunud summast kandis hageja 6016.68 eurot sellest lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks. Kostja ei ole oma vastuväidetes teise laenulepingu järgse võlaga üldse arvestanud. Kuna kostja ei ole hageja selgitusele võla kustutamise osas vastuväidet esitanud, loeb kohus 6016.68 eurot tasutuks lepingu nr 06-137326-EV katteks. Seega jäi vaidlusaluse
võla kustutamiseks 67 390.91 eurot (73 407.59 eurot - 6016.68 eurot). Hageja on selle summa ka laenu põhiosast maha arvestanud (tl 72). Seega on hageja põhiosa võlgnevuse arvestanud õigesti ning hagi kuulub selles osas rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 401 lg 2, 101 lg 1 p 1 ning lepingu üldtingimuste p 11 alusel välja põhivõla 6054.07 eurot, varakindlustuse võlgnevuse 131.15 eurot ja menetlustasu 6.39 eurot. Kostja ei ole hageja nõuet menetlustasu osas summaliselt vaidlustanud, põhivõla ja varakindlustuse osas on kohus seisukoha võtnud.
7.Kohus ei pea õigeks kostja väidet, et võla väljamõistmine oleks heade kommetega vastuolus. Antud juhul on kostja võtnud kaks laenu, mille kustutamiseks on täitemenetluse käigus müüdud kaks kostjale kuuluvat korteriomandit. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks vaidlustanud kohtutäituri poolt korteriomanditele märgitud alghinna ning kohtuistungil selgitas kostja, et oli müügi ajal korteriomandite hinnaga nõus. Kui kostja leidis, et korterid müüakse alla turuhinna, oleks ta pidanud täitemenetluses esitama taotluse kohtuliku hindamise läbiviimiseks. Ainuüksi asjaolu, et laenu katteks müüdi ka kostja elukohaks olev korter, ei muuda võla väljamõistmist heade kommete vastaseks.
8.Kostja on esitanud intressi ja viiviste vähendamise taotluse. Kohus selgitab, et intressi vähendamist kohtu poolt võlaõigusseadus ette ei näe, VÕS § 113 ning § 162 reguleerivad ainult viiviste vähendamist. Seega tuleb VÕS § 94 alusel kostjalt hageja kasuks intress välja mõista kogu ulatuses. Viiviste vähendamise eeldused on toodud VÕS § 162. Hageja nõutava põhivõla suurus on 6191.61 eurot (põhiosa + kindlustus + menetlustasu), nõutava viivise summa on 2883.02 (põhiosa + varakindlustuse viivis). Kostja ei ole tõendanud, et viiviste summa on ebamõistlik ja ülemäära suur. Kostja ei ole tõendanud ka VÕS § 162 viiviste vähendamise eelduseid. Ainuüksi viide, et hagejal on võimalik majanduslikult viivistest loobuda, ei ole viiviste vähendamise aluseks. Hageja andis kostjale laenu 85 377 eurot, lepingu ülesütlemise hetkeks oli põhiosa võla suuruseks 74 036.10 eurot. Seega ei saa kostja tugineda ka asjaolule, et ta on maksegraafiku järgi suurema osa võlast tasunud. Kohus jätab viiviste vähendamise taotluse rahuldamata ning mõistab viivised välja hageja taotletud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.