Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

lihtkirjalik, vaid notariaalne, s.t selle omakäeliselt allkirjastatud volikirja allkirja õigsus on kinnitatud notari poolt. Seadus ei näe ette mingit vahepealset varianti lihtkirjaliku ja notariaalse volikirja vahel, juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud volikirja allkirjaõigsus ei mahu kummagi määratluse alla. Kaevatav juhatuse otsus kahjustab nende korteriomanike õigusi esindaja kaudu üldkoosolekust osa võtta, kes mingil põhjusel ei saa või ei taha juhatuse juurde minna selleks, et juhatuse liikme juuresolekul volikirja allkirjastada. Juhatuse otsus rikub eelkõige nende korteriomanike õigusi, kes on eemalviibijad. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Nimetatud sättest tuleneb, et volituse andmine on volitaja ja volitatava omavaheline tehing, mis peab olema tehtud vastavalt KÜS § 10' lihtkirjalikus vormis. Lihtkirjalik vorm vastavalt TsÜS § 78 lg-le 1 on omakäeliselt allkirjastatud. Omakäeline allkirjastamine tähendab seda, et volitaja kirjutab volikirjale alla seal, kus ta asub ja selline allkirja õigsus ei vaja täiendavalt kellegi poolset kinnitamist. Kui seadusandja on näinud ette teatud tehingutele suurema õiguskindluse tagamise vajaduse, on selleks ettenähtud notariaalne vorm. TsÜS § 127 lg 3 sätestab, et kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Seega loetakse volikirjast nähtuv seni kolmandate isikute suhtes kehtivaks. Juhatusel on võimalus volikirja ehtsuses kahtlemise korral kontrollida Ametlikest Teadaannetest, kas korteriühistu liikme poolt väljaantud volikiri on tagasivõetud või kehtetuks tunnistatud. Muud seadusest tulenevat võimalust juhatusel ei ole. Korteriühistu juhatusel ei ole seadusest tulenevat pädevust kinnitada volitaja allkirja õigsust ega õigust mitte lubada korteriühistu liikme esindajat, kellele on antud lihtkirjalik volikiri, mille allkirja õigsus ei ole kostja juhatuse poolt kinnitatud, üldkoosolekust osa võtma ja hääletama. Seadusest tuleneb, et poolte kokkuleppel võib tehingu teha rangemas vormis, milleks on notariaalne vorm. Kostja juhatuse otsus ei ole poolte kokkulepe, vaid on tehtud korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikuna ning selle otsuse alusel saab juhatus takistada üldkoosolekust osa võtta lihtkirjaliku volikirja alusel korteriomaniku esindajat, et teostada oma põhiõigusi, teiseks, kostja juhatusel ei ole pädevust allkirja õigsust kinnitada, selleks pädevad isikud on notarid, kes kinnitavad isikute allkirjaõigsust. Vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 rakendatakse korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korterühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg-s 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. Seetõttu tuleb rakendada MTÜS § 24 lõiget 1, mille kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Nimetatud tähtaeg ei ole möödunud, kuna kaevatav otsus võeti vastu 08.05.2012. Hageja leiab, et kostja väljendatud seisukoht, nagu puuduks hagejal kaebeõigus juhatuse otsusele, on väär. Kostja on vääralt sisustanud MTÜS § 24 lõiget 3. Vastavalt MTÜS § 31 lg 1 kohaselt võib juriidilised isikul peale juhatuse olla veel muud organid. Seega on juhatus MTÜS § 31 lg 1 kohaselt juriidilise isiku organ, mille otsuseid võib iga korteriühistu liige vaidlustada. Kostja esindaja väljendatud vastupidine seisukoht, et ükski

teine isik, peale juhatuse liikmete endi, ei saa nõuda juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist, on väär. TsÜS §-s 38 nimetatud huvitatud isikute ring on laiem ning ei piirdu üksnes korteriühistu liikmetega, kes võivad juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist/tühistuse tuvastamist nõuda. Kostja esindaja on ekslikult järeldanud, et hageja arvates on tal kaebeõigus juhatuse otsuse vaidlustamiseks seetõttu, et ta ei viibinud juhatuse koosolekul. Hageja on teadlik, et ta ei ole juhatuse liige, mistõttu ta ei saanudki viibida juhatuse koosolekul. Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.09.2009 lahendis nr 2-08-9593 käsitlenud korteriühistu juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise/kehtetuks tunnistamise temaatikat. Ringkonnakohus on leidnud, et KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu organi, s.h ka juhatuse, otsused vaidlustada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingute teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Nii on see sätestatud ka TsÜS §-s 38, mille lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Seega on kostja esindaja jõudnud väärale järeldusele, et korteriühistu liikmel puudub õigus nõuda juhatuse otsuse tühistuse tuvastamist ja/või kehtetuks tunnistamist. Juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise alus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 2 ning kehtetuks tunnistamise alus TsÜS § 38 lg-st 1 ja MTÜS §-st 24. Mittetulundusühingute seaduse § 20 lg 6 kohaselt märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Korteriühistu juhatus on läinud seda teed, et päevakord ei ole eraldi kutses märgitud vaid on lisatud juhatuse protokollitud otsus, millest liikmed said koosoleku päevakorra välja lugeda. Asjaolu, et juhatus on lisanud koosoleku teatele juhatuse protokolli, ei muuda juhatuse otsust nr 4 olematuks ja/või selles sisalduvat informatsiooni koosoleku kutseks. Protokollist nähtub üheselt, et juhatus on teinud otsuse selle kohta, et esindajale väljastatav volikiri peab olema allkirjastatud vähemalt ühe juhatuse liikme juuresolekul. Kostja põhistused on paljasõnalised ega sisalda viidet vastavale õigusnormile, millest väidetav juhatuse kohustus, kontrollida volikirjade ehtsust, tuleneb. Juhatusel on kohustus lisada esitatud volikirjad protokollile, kuid juhatusel ei ole õigust sekkuda volikirjade andmise protsessi. Hageja taotleb tuvastada Xxx korteriühistu 08.05.2012 juhatuse otsuse punkt 4 tühisus, alternatiivselt tunnistada see kehtetuks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja juhatuse koosolek toimus 8. mail 2012. Juhatuse koosolekul arutati ja otsustati iga-aastase üldkoosoleku kokkukutsumisega ja seal vastu võetavate otsuste projektidega seonduvat. KÜ juhatus otsustas oma 08. mai 2012 koosolekul kutsuda kokku üldkoosolek 22. mail 2012.

Kuivõrd hageja esindaja oli eelmisel üldkoosolekul seadnud kahtluse alla KÜ liikmete poolt välja antud volikirjade ehtsuse, otsustas juhatus oma 08. mai 2012 koosoleku päevakorra punktis 4, vältimaks mistahes kahtlustuste esitamise võimalikkust, et selle aasta üldkoosolekul osalemiseks välja antud volikirjade ehtsust saab ja tuleb tagada sellega, et allkiri volikirjal antakse ühe KÜ juhatuse liikme juuresolekul. Juhatus otsustas punktis 4, et korteriühistu üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liikme esindaja, kellele antud lihtkirjalik volikiri on allkirjastatud vähemalt ühe KÜ juhatuse liikme juuresolekul, kes kinnitab volitaja isikusamasust. Hageja üldkoosolekul ei osalenud, vaid esitas 07. augustil 2012 kohtule hagi KÜ Xxx 08.05.2012 juhatuse otsuse punkti 4 tühisuse tuvastamise nõudes, alternatiivselt tühistamise nõudes. Hagejal puudub õigus nõuda juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt võib § 24 lg 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Nimetatud sätetest tulenevalt on hageja jõudnud väärale järeldusele, et tal on õigus juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist hageda. Hageja on ilmselt seisukohal, et kuna tema ei viibinud juhatuse koosolekul, siis võib iga korteriühistu liige nõuda kohtu kaudu juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Hagiavaldusest jääb küll selgusetuks, milline nõue on käesolevas hagis esitatud, kuivõrd nõue on esitatud juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks. Hageja on ehk alternatiivselt nõudnud otsuse kehtetuks tunnistamist, kuivõrd otsuse tühistamise võimalust TsÜS § 38 ette ei näe. Kostja leiab, et hagejal puudub kaebeõigus juhatuse otsustele. Hageja on vääralt sisustanud MTÜS § 24 lg 3. MTÜS § 24 lg 7 näeb ette võimaluse ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuid õigus nõuda teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on neil selliste teiste organi liikmetel, kes ei osalenud otsuse tegemisel või kui nad osalesid otsuse tegemisel, siis vaid juhul, kui nende vastuväited on protokollitud. Näiteks võib mittetulundusühingul olla volikogu, mille otsuste kehtetuks tunnistamist saavad MTÜS § 24 lg 3 alusel nõuda need volikogu liikmed, kes otsuse tegemisel ei osalenud. Sama kehtib ka nõukogu või juhatuse otsuste või MTÜS § 31 lg 1 alusel loodud muude organite otsuste suhtes. Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist saavad nõuda vaid juhatuse liikmed, kes otsuse tegemisel ei osalenud. Kuid igale korteriühistu liikmele ei ole seadusega antud õigust nõuda juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. Iga korteriühistu liige ei saa sekkuda juhatuse igapäevasesse majandustegevusse ning nõuda juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist juhul, kui tema ei oleks sellega nõustunud või kui tema arvates ei olnud otsus kooskõlas seadusega. Korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda vaid korteriühistu juhatuse liige, kes ei viibinud otsuse vastu võtnud juhatuse koosolekul või juhul, kui ta viibis koosolekul, siis vaid juhul, kui tema vastuväide on protokollitud. Ükski teine isik ei saa nõuda juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist.

Juhatuse 08. mai 2012 otsus päevakorra punktis 4 on seaduslik. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 101 lg 1 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜ põhikirja p 29 kohaselt võis üldkoosolekul hääletada ja osaleda ühistu liige isiklikult või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine, seal osalevate isikute identifitseerimine ja esindajatele antud volituste kontrollimine on juhatuse kohustus. Samuti on juhatus kohustatud korraldama üldkoosoleku protokolli koostamise ja allkirjastamise. Juhatus ei ole oma pädevust ületanud, kui ta on vastu võtnud otsuse, et igasuguste kahtlustuste vältimiseks esindajate volikirjade ehtsuses, tuleb lihtkirjalikule volikirjale anda allkiri ühe KÜ juhatuse liikme juuresolekul. Seadus on pannud juhatusele kohustuse üldkoosolek läbi viia, mis eeldab ka üldkoosolekule ilmunud esindajate volikirjade ehtsuse kontrollimist. Kui tekib kahtlustusi esindajate volikirjade ehtsuses, peab juhatus tegema kõik, et välistada selliste kahtlustuste võimalikkus. Selleks võttis juhatus vastu otsuse, et 22. mai 2012 üldkoosolekule esitatavad esindajate volikirjad tuleb alla kirjutada KÜ juhatuse liikme juuresolekul. Hageja väited sellest, et selline allkirja andmine KÜ juhatuse liikme juuresolekul on äärmiselt koormav ja hageja õigusi kitsendav, on väärad. KÜ juhatus asub Xxx ja seal asub ka hageja. Juhatuse otsus ei kahjusta liikmete huve, kes mingil põhjusel ei saa või ei taha juhatuse juurde minna. Kui ühistu liige ei saa või ei taha minna juhatuse juurde, siis tuleb juhatuse liige KÜ liikme juurde. Hagejale ei saa olla ülearu koormav, kui ta lubab KÜ juhatuse liikme oma korterisse, et allkirjastada üldkoosolekul esindamiseks lihtkirjalik volikiri oma esindajale. Juhatus ei ole oma otsusega takistanud ega piiranud ühistu liikme põhiõigust osaleda üldkoosolekul või saata sinna oma esindaja. Samuti ei ole juhatusele teada, et korteriühistu liikmete hulgas oleks „eemalviibijaid“, kes peaksid sõitma ühistu asukohta, mis on ebamõistlikult kulukas nagu märgib hageja. Juhatuse liikme juuresolekul alla kirjutatud volikiri on lihtkirjalik volikiri. Juhatus ei pea, kuid kahtluse korral võib kontrollida, kas liige on volikirja allkirjastanud omakäeliselt. Sellega ei ole juhatus oma pädevust ületanud ning sellega ei ole ka piiratud liikmete õigust esindaja määramiseks. Sellise kontrolli teostamine ei ole ka vastuolus heade kommetega. Juhatus ei ole takistanud kellelgi üldkoosolekul osaleda ning hageja sellekohased väited nagu ei oleks juhatus lubanud kedagi üldkoosolekul osaleda, kuivõrd talle välja antud volikiri ei olnud allkirjastatud juhatuse liikme juuresolekul, on väärad ja paljasõnalised. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuväidete ja esitanud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled vaidlevad küsimustes, kas hagejal on õigus kostja juhatuse otsuse vaidlustamiseks hagimenetluse korras ning kas esineb alus kostja juhatuse otsuse punkti 4 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas hagejal on õigus vaidlustada kostja juhatuse otsust. Hageja on seisukohal, et kuigi korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 3 näeb korteriühistu liikmetele ette õiguse vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, on hagejal mittetulundus ühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel õigus vaidlustada ka kostja teiste organite otsuseid. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust esitada hagi seoses kostja juhatuse otsusega, kuna kostja juhatuse otsust võib vaidlustada üksnes juhatuse liige. Kohus märgib, et tulenevalt KÜS § 13 lg-st 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Käesoleval juhul ei ole tegemist kostja üldkoosoleku otsusega, vaid korteriühistu juhatuse otsusega, mistõttu ei saa hageja kohtusse pöördumise õigus tuleneda üksnes KÜS § 13 lg-st 3. Samas sätestab MTÜS § 24 võimaluse nõuda mittetulundusühingu otsuse kehtetuks tunnistamist ning kõnealuse paragrahvi lõige 7 kohaselt on vastava nõude esitamise õigus ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste suhtes. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kõnealuse nõude saavad esitada üksnes vastava organi liikmed. Nimelt tuleneb MTÜS § 24 lg-st 3, et mittetulundusühingu üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt saab MTÜS § 24 lõigetes 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist, seega laieneb MTÜS § 24 lg-s 3 sätestatud mittetulundusühingu liikme õigus üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ka juhatuse otsustele. Samuti tuleneb hageja õigus kostja juhatuse otsuse vaidlustamiseks TsÜS § 38 lg-st 1, mis sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus on seisukohal, et puudub vaidlus küsimuses, et hageja kui korteriühistu liige on TsÜS § 38 lg 1 mõttes kostja puhul huvitatud isik. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on KÜS § 13 lg 3, MTÜS § 24 lg 3, 7 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel õigus vaidlustada kostja 08.05.2012 juhatuse otsust. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet tuvastada kostja 08.05.2012 juhatuse otsuse punkti 4 tühisus või tunnistada see kehtetuks. Hageja on seisukohal, et kostja juhatuse otsus ei ole seadusega kooskõlas, kuna kostja juhatuse liikmetel ei ole seadusest tulenevat õigust kohustada kostja liikmeid volikirju allkirjastama üksnes juhatuse liikme juuresolekul, et juhatuse liige saaks kinnitada allkirja õigsust. Kostja leiab, et nimetatud nõue on seaduslik, kostja ei ole oma volitusi ületanud ning kostjal on kohustus kontrollida üldkoosolekul osalevate esindajate volikirjade ehtsust. Kohus osundab, et MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt võib samadel alustel nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja juhatuse otsuse punkt 4 seadusega vastuolus. Nimelt sätestab haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 23 lg 1, et allkirja õigsuse ametliku kinnitamise õigus on Vabariigi Valitsuse määratud haldusorganitel. Vabariigi Valitsuse 01.07.2011 määruses „Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine“ on ammendavalt loetletud allkirja õigsuse kinnitamise õigust omavad organid ning nende seas ei ole nimetatud kostja juhatuse liikmeid. Nähtuvalt kostja 08.05.2012 juhatuse otsuse punktist 4 on kostja juhatus otsustanud muuhulgas, et „... esindajale väljastatav lihtkirjalik volitus peab olema allkirjastatud KÜ XXX juhatuse vähemalt ühe liikme juuresolekul, kes tõendab oma allkirjaga korteriomaniku allkirja õigsust“. Seega on kostja 08.05.2012 juhatuse otsuse punktiga 4 kostja juhatuse liikmed võtnud omale pädevuse, milleks neil HMS § 23 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 01.07.2011 määrusest

tulenevalt pädevust ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja juhatuse 08.05.2012 otsuse punkt 4 on seadusega vastuolus ja tuleb MTÜS § 24 lg 1, lg 7 alusel kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul on 08.05.2012 tehtud otsusele hagi esitatud 07.08.2012, s.t MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Hageja on esitanud alternatiivselt ka kostja otsuse tühisuse tuvastamise nõude. Kohus märgib, et TsMS § 442 lg 8 4. lause kohaselt ei pea kohus ühe alternatiivse nõude rahuldamise korral teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Nimetatud sätte alusel jätab kohus sisuliselt läbi analüüsimata hageja alternatiivse nõude ning sellele esitatud kostja vastuväited. Kooskõlas TsMS § 132 lg-ga 1, § 132 lg 4 p 8 oli hagihind 3500 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 250 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.