Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Sõktõvkari linna kohtu 31.03.2003.a. otsusega asjas nr. 2-814/02 välja mõistetud MAp. K , sünd. XXXEesti Vabariigis Pärnus, elukoht XXX, Pärnu, kes töötab XXX, alimendid N O t. Š’i, elukoht XXX, kasuks MMt. K , sünd. XXX, ülalpidamiseks võlgniku töötasu ja (või) muu tulu 1⁄4 osa suuruses alates 31.03.2003.a. (päevast, mil jõustub asjas tehtud otsus) ja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik märgib, et ta on maksnud 10 aasta jooksul iga kuu elatisraha oma lapsele, kes elab koos emaga Vene Föderatsioonis. Puudutatud isik on teistkordselt abielus ning tal on sündinud ka teine laps. Puudutatud isik leiab, et on ülalpidamiskohustust täitnud heas usus ja oma võimete piiril. Mõlemad lapsed peaksid olema võrdselt kaitstud, olenemata sellest, kus nad elavad. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja puudutatud isiku seisukohaga, leiab, et täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. TsMS § 623 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 50 alusel lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. TsMS § 620 lg 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Kohus ei ole tuvastanud loetletud asjaolude esinemist. Kohtule esitatud Ežva rajooni Sõktõvkari linna kohtu 31.03.2003. aasta kohtuotsusest asjas nr. 2-814/02 nähtub, et puudutatud isik palus antud hagi läbi vaadata ilma tema kohalolekuta. Puudutatud isik tunnistas tema vastu esitatud hagi ja nõustus elatise tasumisega 1⁄4 osas tema töötasust alates kohtuotsuse vastuvõtmise päevast. Seega on puudutatud isik saanud temalt elatise väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi. Ka ei ole kohtule teada, et avaldaja

ning puudutatud isiku vahel oleks samas asjas teisi lahendeid, mis oleksid vastuolus tunnustatava lahendiga. Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt oli Ežva rajooni Sõktõvkari linna kohus pädev tunnustatavat kohtulahendit tegema. Samuti ei esine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art-s 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid. TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud. Kohtuotsus on jõustunud 31.03.2003.a. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Puudutatud isiku vastuväited selle kohta, et tema mõlemad lapsed peaksid olema võrdselt kaitstud, ei ole kohtuotsuse tunnustamata jätmise aluseks. Kohus selgitab, et need väited võivad olla aluseks puudutatud isiku hagile avaldaja vastu temalt väljamõistetava elatise vähendamiseks. Kuna Ežva rajooni Sõktõvkari linna kohtu 31.03.2003. aasta kohtuotsus asjas nr. 2-814/02 ei ole vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ja ei esine TsMS § 620 lg 1 p 1-6 toodud asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendi tunnustamist, kuulub esitatud avaldus rahuldamisele. Kohtuotsus, millega nõuti MAp. K , sünd. XXXEesti Vabariigis Pärnus, elukoht XXX, kes töötab XXX, välja alimendid N O t. Š’i, elukoht XXX, kasuks MMt. K , sünd. XXX, ülalpidamiseks võlgniku töötasu ja (või) muu tulu 1⁄4 osa suuruses alates 31.03.2003.a. (päevast, mil jõustub asjas tehtud otsus) ja kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuulub tunnustamisele. TsMS § 621 kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohus tunnistab täidetavaks Ežva rajooni Sõktõvkari linna kohtu 31.03.2003.a. kohtuotsuse asjas nr. 2-814/02, millega mõisteti välja MAp. K , sünd. XXX Eesti Vabariigis Pärnus, elukoht XXX, kes töötab XXX, alimendid N O t. Š’i, elukoht XXX, kasuks MMt. K , sünd. XXX, ülalpidamiseks võlgniku töötasu ja (või) muu tulu 1⁄4 osa suuruses alates 31.03.2003.a. (päevast, mil jõustub asjas tehtud otsus) ja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 623 lg 6 alusel on avaldajal õigus esitada Ežva rajooni Sõktõvkari linna kohtu 31.03.2003. a. kohtuotsus asjas nr. 2-814/02 Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.