Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-11-42765 Pankrotihaldur on tuvastanud, et vahetult enne seda, kui võlgnik esitas Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, on vormistatud mitmeid kahtlust äratavaid tasaarveldamise dokumente, samuti on hulgaliselt ja suures summas vormistatud kassa sissetuleku (lühiajaline laen) ordereid ja kassa väljamineku (lühiajalise laenu tagastamine) ordereid juhatuse liikme A.B.i ja tema abikaasa S.B. vahel. Antud dokumendid on vormistatud fiktiivselt ja kuna need on vormistatud vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, on taolise tegevusega kahjustatud otseselt võlausaldajate huve. Nii on ühe kassa väljamineku orderi summas 61 668 krooni (lühiajalise laenu tagastamine S.B.ile, tl 9) kuupäevaks 28.05.2010, seega sama kuupäev, mil võlgnik esitas Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse. 23.03.2010 on vormistatud kassa väljamineku order S.B.ile sama põhjendusega summas 59 800 krooni (tl 8). Samuti on vormistatud kahtlasi, ilmselt fiktiivseid, laenulepinguid OÜ Xxxxxxx ja A.B. enda vahel, mh lühiajalise laenu tagastamisena kassa väljamineku order summas 87 112 krooni (tl 7). A. B. poolt on Sampo pangast 08.01.2010 välja võetud 1200 krooni laenu tagastamise selgitusega (konto väljavõte tl 10-12). Võlgniku OÜ Xxxxxxx (pankrotis) juhatuse liige A.B. on OÜ Xxxxxxx ainuosanik on seega teinud tehinguid eelduslikult lähikondsega (abikaasaga). Neli kuud enne pankrotiavalduse esitamist, 22.01.2010, on koostatud OÜ Xxxxxxx ainuosanik A.B.i otsus muuta juhatuse koosseisu, kutsuda tagasi senine juhatuse liige S.B. ja valida uueks juhatuse liikmeks A.B.. Vastuvaidlematult kahjustavad eelnimetatud tehingud teiste võlausaldajate huve. Pärast antud tehinguid muutus hageja sisuliselt varatuks, võlgniku pankrotimenetluses on hagi esitamise ajaks nõudeid esitatud aga summas 636 587 krooni. Hageja palub eelneva põhjal: - lugeda S.B. ja A.B. võlgniku OÜ Xxxxxxx (pankrotis) lähikondseteks pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 3 alusel; - tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks hagis loetletud tehingud S.B.iga kogusummas (121 468 krooni) 7766.50 eurot ja kohustada S.B.i tagastama pankrotivarasse antud summa; -tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks hagis loetletud tehingud A.B.iga kogusummas (88 312 krooni) 5646.50 eurot ja kohustada A.B.i tagastama pankrotivarasse antud summa. 18.01.2012 määrusega on kohus esitatud hagi menetlusse võtnud. 30.04.2012 on hageja esitanud hagist loobumise avalduse kostja A.B.i vastu suunatud nõude osas. 10.07.2012 määrusega võttis kohus nimetatud loobumise vastu ning lõpetas A. B. vastu suunatud nõudes menetluse. Kostja vastuväited, hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes Kostja menetlusdokumentide (tl 41-45, 59-61, 70-71, 80-82) kohaselt on hageja esitanud kohtule küll kassa väljamineku orderid kuupäevadest 23.03.2010 ja 28.05.2010, kuid nimetatud dokumentaalsetel tõenditel on üksnes kirjas korraldus välja anda need summad kostjale. Orderitel puudub vastuvõtja kinnitus (allkiri) nimetatud rahasummade kättesaamise kohta. Kostja kinnitab, et ta ei ole ka tegelikkuses neid rahasummasid, mis orderitel kirjas, saanud. Pelgalt väljamaksmise alusena välja prinditud ja ilma allkirjadeta (ka väljamakse sooritaja allkiri puudub) kassa väljamineku order ei saa mingil juhul tõendada seda, et kostja on raha tegelikkuses kätte saanud. Seega on hagiavaldus kostja vastu täiesti aluseta. Neid tehinguid tema ja hageja vahel ei ole toimunud, mistõttu puuduvad üldse tehingud hageja ja kostja vahel, mida tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ja mis hageja sõnade kohaselt vastuvaidlematult kahjustavad teiste võlausaldajate huve. 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-11-42765

Hagiavalduses on esitatud selgitus, et kostjale on 28.05.2010 vormistatud lühiajalise laenu tagastamisena 61 668 krooni. Samas on hageja esitatud kassa orderil kirjas, et lühiajalise laenu tagastamise summa on 41 700 krooni ja majanduskulu on summas 19 968 krooni. Jääb arusaamatuks, millisel alusel käsitleb hageja mõlemat nimetatud summat lühiajalise laenu tagastamisena. Kostjale jääb arusaamatuks hageja selgitus, nagu oleks tema poolt esiletoodud tehingud olnud fiktiivsed ja samas muutsid need fiktiivsed (olematud) tehingud võlgniku maksejõuetuks. Kuna tegemist on väidetavalt raha tagastamisega ja kui lähtuda sellest, et raha tagastamist halduri väite kohaselt tegelikkuses ei toimunudki, siis ei ole mõistetav, kuidas sai võlgnik seetõttu muutuda maksejõuetuks, kui raha võlgniku rahaliste vahendite arvelt üldse ei tasutudki. Kui hageja väide seisneb aga selles, et tema esiletoodud tehingud on fiktiivsed seetõttu, et tema väite kohaselt laenu ei antudki, siis ka sellised tehingud ei saa võlgniku maksejõuetuks muuta, kuna väidetavalt raha võlgnikule üldse ei laekunudki. Hageja leiab, et nõue S.B.i vastu on põhjendatud. Kostja vastuväited, et kassa väljamineku orderitel puudub vastuvõtja allkiri, ei tee veel seda dokumenti ainetuks. OÜ Xxxxxxx raamatupidamises peetud kassaraamatu andmetel on täpselt nimetatud päevadel kassast ka märgitud summad välja makstud S.B.ile, mille kohta esitab hageja väljavõtte kassaraamatust (tl 54). Vastuseks kostja püstitatud probleemile, et 28.05.2010 maksti kassast välja sularaha nii laenu tagastamiseks kui majanduskulude katteks teatab hageja, et hagejal puuduvad algdokumendid majanduskulude tegemise kohta S.B. poolt. Nimetatud summat käsitleb hageja aluseta väljamaksena, mis teostati samal päeval, mil OÜ Xxxxxxx esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kostja on seisukohal, et pelgalt kassaraamatu andmetega (arvuti väljatrükk) ei saa tõendada kostjale sularaha väljamaksete tegemist. Raamatupidamiskohustuslase tehtud sularaha tehinguid saab tõendada isikute poolt allkirjastatud sularaha kviitungite alusel, milliseid hageja esitanud ei ole. Kostja jääb selle juurde, et talle ei ole hageja poolt nimetatud kuupäevadel neid sularaha summasid ei laenu tagasimaksena ega ka majandusraha maksetena makstud. Antud juhul lasub hagejal kohustus tõendada, et kostja on nimetatud rahasummad saanud. Hageja esitatud algdokumendid (kassa orderid) ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele ning nendega ei ole võimalik tõendada tehingu toimumist hageja ja kostja vahel. Hageja esitatud kassa orderitel puudub ka OÜ-d Xxxxxxx (kui raamatupidamiskohustuslast) esindava isiku allkiri, mistõttu ei saa selliseid kassa ordereid lugeda kohaseks raamatupidamise algdokumendiks raamatupidamise seaduse § 6 ja § 7 mõttes. Seetõttu on raha väljamaksmine kostjale hageja kassast tõendamata. Kohtu seisukoht Kohus lahendab asja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 kirjalikus menetluses. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-11-42765 Hageja palub kohtul tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks hagis loetletud tehingud S.B.iga kogusummas 7766.50 eurot ja kohustada S.B.i tagastama pankrotivarasse antud summa. Kostja väidab, et talle ei ole hageja poolt nimetatud kuupäevadel neid sularaha summasid, ei laenu tagasimaksena ega ka majandusraha maksetena makstud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad, tõendite esitamise kohustus on menetlusosalistel endil (TsMS § 230 lg 2). Antud juhul lasub hagejal kohustus tõendada, et kostja on nimetatud rahasummad saanud. Kohus nõustub kostjaga, et pelgalt väljamaksmise alusena välja prinditud ja ilma allkirjadeta kassa väljamineku order ega ka kassaraamatu väljatrükk ei saa tõendada seda, et kostja on raha tegelikkuses kätte saanud. Raamatupidamiskohustuslase tehtud sularaha tehinguid saab tõendada isikute poolt allkirjastatud sularaha kviitungite alusel, milliseid hageja esitanud ei ole. Kostja viide raamatupidamise seadusele (RPS) on kohane, kuna RPS § 6 lg 1 kohaselt on majandustehing käesoleva seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on iga raamatupidamiskirjendi aluseks majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Antud juhul asub kohus seisukohale, et hageja esitatud väidetavad algdokumendid (kassa orderid) ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele ning nendega ei ole võimalik tõendada tehingu toimumist hageja ja kostja vahel. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Hageja esitatud kassa orderitel puudub ka OÜ-d Xxxxxxx (kui raamatupidamiskohustuslast) esindava isiku allkiri, mistõttu ei saa selliseid kassa ordereid lugeda kohaseks raamatupidamise algdokumendiks. Suurtes summades sularaha väljamaksmist allkirjadeta dokumendiga kohtu hinnangul tõendada ei saa. Asetleidnud väidetavas raha üleandmises ei veena kohut ka kassaraamatu väljatrükk, muid tõendeid, millest kajastuks kostja kinnitus raha saamise kohta, ei ole hageja esitanud ei enne ega pärast kohtu määrust asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses. Seega jääb hageja väide kostjale raha väljamaksmisest paljasõnaliseks ja tõendamatuks, millest tulenevalt tuleb jätta esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib kostja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-11-42765 lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Pärast käesoleva määruse jõustumist tuleb hagejalt riigituludesse TsMS § 190 lg 4 ja § 179 sätete alusel välja mõista ka tasumata riigilõiv, mille tasumise osas anti temale menetlusabi kohtu 10.10.2011 määrusega.

Toomas Talviste kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.