Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Margus Padari ja Arnold Abramovi vastu kahju hüvitamiseks. Margus Padari menetlusabi taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Padari määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Kostja Margus Padar, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm Kostja Arnold Abramov (isikukood 38012092743)
Asja läbivaatamise kuupäev
22. aprill 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16878. Saata Margus Padari menetlusabi taotlus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Tagastada Kristiina Abramovile määruskaebuselt Margus Padari eest tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja) esitas 10. novembril 2017 Tartu Maakohtule hagi pankrotivõlgniku juhatuse endiste liikmete Margus Padari (kostja I, taotleja) ja Arnold Abramovi (kostja II) vastu. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 216 480 eurot või alternatiivselt kostjalt I 180 180 eurot ja kostjalt II 36 300 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2-17-16878
2.Tartu Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt Doneright OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 216 480 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis neilt menetluskulude katteks välja 3098 eurot ja viivise.
3.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja ühtlasi menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Menetlusabi taotluse kohaselt on kostja I sissetulek 1700 eurot kuus. Temaga koos elava abikaasa netosissetulek on 450 eurot kuus (poole kohaga töö) ning lisaks saab abikaasa riiklikke lapsetoetusi 500 eurot kuus. Abikaasade ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kostjal I on eramu Tartumaal väärtusega 85 000 eurot, mis on perekonna eluase. Kostja I pangakontol on 45 eurot. Liisitud sõiduauto turuväärtus on 8000 eurot. Kostja I on Montalvo OÜ ja MTÜ Lillemäe Elurajoon juhatuse liige ning OÜ Post Aestas juhatuse liige ja ainuosanik (osaluse väärtus 2500 eurot). Kostjal I on panga ees eluasemelaenukohustus, mille igakuine makse on 290 eurot. Perekonna vältimatud püsikulutused on eluasemekulud 290 eurot (eluasemelaen), kommunaalkulud 140 eurot, transpordikulud 540 eurot, kulutused toidule 600 eurot ja lasteaiatasud 260 eurot. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. detsembri 2018. a määrusega menetlusabi taotluse osaliselt ning võimaldas kostjal I tasuda riigilõivu 2100 eurot võrdsete osamaksetega nelja kuu jooksul (st 525 eurot kuus). Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lg-s 2 sätestatud alust kostjale I menetlusabi andmisest keelduda. Samas ei ole ka alust teda riigilõivu tasumisest vabastada, sest kostja I ei ole maksejõuetu. Kostjal I on töötasuna igakuine kindel sissetulek 1700 eurot ja töötasu saab ka kostja I abikaasa (450 eurot). Igakuised vältimatud püsikulutused on 1830 eurot. Lastega seotud kulutuste (sh nt püsikulutuste hulka arvatud lasteaiatasud) katmiseks maksab riik peretoetusi 500 eurot kuus. Kostja I töötasuga võrreldes on apellatsioonkaebuselt tasuda tulev riigilõiv märkimisväärne, kostjal ei ole pangakontol raha ja tal ei ole ka muud vara, mida saaks kohe riigilõivu tasumiseks kasutada. Seetõttu saab võimaldada kostjal I tasuda riigilõiv 525-euroste osamaksetena nelja kuu jooksul. Arvestades teatises märgitud sissetulekuid ja väljaminekuid, ei ole alust arvata, et kostjal I puudub 1700-eurost netotöötasu saades võimalus tasuda riigilõiv määratud osamaksetena ning riigilõivu tasumise kohustus takistaks teda kaebeõiguse teostamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kostja I palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja enda menetlusabi taotluse täielikult rahuldada või saata taotluse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei eelda TsMS § 181 järgi menetlusabi andmine taotleja maksejõuetust. Ringkonnakohus on taotluse lahendamisel lähtunud ebaõigest eeldusest ja jätnud arvestamata, et kostja I ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu üldse maksta. Kui kohus leidis, et ei ole alust keelduda menetlusabi andmast, siis tuli taotlus rahuldada. Taotluse osaline rahuldamine tähendab eelkõige riigilõivu suuruse vähendamist, et see oleks kaebajale vähem koormav. Ringkonnakohus jättis riigilõivu suuruse samaks ja sellega sisuliselt kostja I taotluse rahuldamata. 2(5)
2-17-16878 Kohus tuvastas, et kostja I igakuine sissetulek on 1700 eurot ja igakuised kulud 1830 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas sellisel juhul saab järeldada, et taotlejal on võimalik maksta riigilõivuks 525 eurot kuus. Kostjal I ei ole raha, et teha sellist lisakulutust neli kuud järjest. Ringkonnakohus on ilmselt arvestanud kostja abikaasa sissetulekut ja lapsetoetusi, mida ei saa pidada mõistlikuks ega seaduslikuks. TsMS § 186 järgi tuleb eelkõige arvestada taotleja vara ja sissetulekut. Puudub kindlus, et äsja tööle läinud abikaasa sissetulek poole kohaga tööl stabiilselt jätkub. Lapsetoetus on mõeldud laste vajaduste katmiseks, mitte kostja I menetluskuludesse panustamiseks. Püsikulutustena ei olnud välja toodud igakuiseid kulusid laste rõivastele, hügieenitarvetele, ravimitele, huvialadele jm, mida lapsetoetus piisavalt ei kata. Lisaks tuleb määruskaebuse esitamiseks tasuda advokaaditasu.
6.Teised menetlusosalised ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi rahuldada ning ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Kostja I taotlus tuleb ringkonnakohtul uuesti läbi vaadata. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Arvestades ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid, jääb kolleegiumile arusaamatuks, miks ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks kostjat I vähemalt osaliselt riigilõivu tasumisest vabastada. Ringkonnakohtu põhjendustest ei selgu, millistele asjaoludele tugineb ringkonnakohtu järeldus, et kostja I suudab menetluskulusid määratud osamaksetega kogu ulatuses tasuda.
9.TsMS § 181 lg 1 p 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena (p 1) ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (p 2). Ringkonnakohus ei keeldunud kostjale I menetlusabi andmast TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel seetõttu, et tema menetluses osalemine oleks perspektiivitu. Määruskaebemenetluse keskseks küsimuseks on, kas ringkonnakohus on kostja I majanduslikku seisundit hinnates õigesti kohaldanud TsMS § 181 lg 1 p 1. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et TsMS § 181 lg 1 p 1 järgi ei ole menetlusabi andmise tingimuseks isiku maksejõuetus. Seega on ekslik ja kohatu ringkonnakohtu põhjendus, mille kohaselt kostja I vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, sest kostja I ei ole maksejõuetu.
10.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetlusabi taotluse lahendamisel analüüsitakse taotleja majandusliku seisundi hindamiseks esmalt taotleja enda sissetulekuid ja muid asjaolusid TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel arvestatakse TsMS § 186, sh lg 1 asjaolusid (vt nt Riigikohtu
19.detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-12, p 15; 17. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12, p 8). Ringkonnakohus leidis praeguses asjas, et ei ole alust keelduda kostjale I menetlusabi andmast TsMS § 182 lg 2 alusel. Seda järeldust ei ole kassatsiooniastmes vaidlustatud. Seega tuli ringkonnakohtul järgnevalt hinnata, kas ja millises ulatuses on menetlusabi andmine põhjendatud TsMS § 186 alusel. Kolleegium selgitab, et kui ei ole TsMS § 182 lg 2 p-des 1, 2 või 3 sätestatud menetlusabi andmist välistavat alust, siis on TsMS § 181 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise eelduste kontrollimisel võimalik TsMS 186 lg 1 järgi menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid sättes loetletud asjaolusid arvestades otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest, määrata menetluskulude tasumine osamaksetena või jätta taotlus rahuldamata (vt nt ka Riigikohtu 13. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, p 12; 17. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12, p 9).
3(5)
2-17-16878 Seega võis ringkonnakohus TsMS § 186 kohaldamise tulemusel iseenesest mh määrata, et riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena.
11.TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Erinevalt TsMS §-st 182 võimaldab TsMS § 186 arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel ka taotleja perekonnaliikmete vara, sissetulekut ja muid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-12, p 15; 17. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12, p 10). TsMS § 186 lg 1 annab seega võimaluse jaotada pere kulutused taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete vahel, kes on majanduslikult suutelised kulutusi kandma. Seega abikaasa sissetulekut on iseenesest võimalik TsMS § 186 lg 1 alusel arvestada ning eeldada, et osa pere igakuistest kuludest kaetakse abikaasa sissetuleku arvel. Viidatud sätte järgi taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut kontrollides ei saa tuvastatud sissetulekut siiski automaatselt liita taotleja sissetulekutega või lugeda seda automaatselt taotleja sissetulekuks. TsMS § 186 lg 1 põhjal ei saa teha järeldust, et taotlejaga koos elav perekonnaliige peaks oma pere kulutuste kandmisest üle jääva sissetulekuga lisaks vastutama taotlejaga seotud õigusvaidluse kulude katmise eest (Riigikohtu
17.detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12, p 10). Abikaasa sissetuleku või selle osa arvestamist tuleb põhjendada. Praeguses asjas tuvastas ringkonnakohus, et kostja I sissetulek on 1700 eurot kuus, tema abikaasa töötasu on 450 eurot kuus ning igakuised püsikulud on 1830 eurot. Seda, millises ulatuses on õiglane arvestada kostja I abikaasa sissetulekut, ringkonnakohus ei põhjendanud. Ringkonnakohtu määruses tuvastatud sissetulekuid arvestades ei piisaks aga kostja I ja tema abikaasa sissetulekust ka kokku liidetuna selleks, et tasuda kogu riigilõiv (2100 eurot) ega isegi ühe kuu osamakse (525 eurot). Ringkonnakohus määras siiski, et tasuda tuleb riigilõiv täies ulatuses ja see tuleb tasuda osamaksetena, kuid jättis põhjendamata, milliste tulude arvel saaks kostja I seda teha. Samas ei ole ringkonnakohus teinud taotlejale etteheiteid selle kohta, et ta ei oleks esitanud kohtule põhistatud andmeid oma majandusliku seisundi kohta, ei oleks vastanud kohtu esitatud küsimustele või oleks teinud seda ebapiisavalt, mille tõttu menetlusabi oleks põhistamata osas jäetud andmata (TsMS § 186 lg 6).
12.Samas ei ole ringkonnakohus määruses analüüsinud ka seda, kas kostja I välja toodud kulutusi saab pidada TsMS § 186 lg 1 mõttes ka mõistlikeks. Kohtul tuleb mh hinnata, kas nii eluaseme- kui ka transpordikulud on esitatud asjaoludel mõistlikud, sh vastavad perekonna mõistlikele vajadustele (vt nt Riigikohtu 13. jaanuari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08, p 9). Seda tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel analüüsida.
13.Ringkonnakohus märkis määruses, et lastega seotud kulutuste katmiseks maksab riik iga kuu peretoetust 500 eurot, kuid ei näidanud, kuidas ta kostja I majandusliku seisundi kindlakstegemisel sellega arvestab. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtul ei ole menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigust arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel lapsetoetusega. See tuleneb lapsetoetuse olemusest (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-10, p 7;
13.novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, p 15; 14. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-09, p 9).
14.Kokkuvõttes on ringkonnakohus kohustanud kostjat I tasuma riigilõivu 525 euro suuruste osamaksetena, kuigi kohtu enda tuvastatud asjaoludel kostjal I sellist summat ühes kuus tasuda ei ole 4(5)
2-17-16878 võimalik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada, millises ulatuses kostja I riigilõivu tasumisest vabastada või kui suurte osamaksetena määrata riigilõivu tasumine. Määrusest peab nähtuma, milliseid andmeid kohus arvestab, ja sellest peab loogiliselt järelduma, et tuvastatud asjaolude alusel on kostjal I võimalik tasuda riigilõivu kohtu määratud tingimustel.
15.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui ringkonnakohus otsustab taotluse uuel läbivaatamisel kostja I osaliselt või täielikult riigilõivu maksmisest vabastada, tuleb kostjal I hagi rahuldamise korral riigilõiv ikkagi täies ulatuses tasuda, kui kohus ei otsusta erandlikult teisiti (TsMS § 190 lg-d 5 ja 7).
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
17.Määruskaebuse menetlemise kulusid TsMS § 191 lg 3 alusel ei hüvitata. Peeter Jerofejev
Malle Seppik
Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.