Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1(8)

2-10-46545 rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, on menetlusosalisel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt oli Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-0917719 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud võlgnevus korteri ning kommunaalteenuste eest kokku 32 785,71 krooni, millest põhivõlgnevus 25 356,93 krooni ja viiviste võlgnevus 7428,78 krooni, perioodi eest 2007. aasta kuni 01. märts 2009. Hageja väitel anti korteriühistu (kostja) 14. märtsi 2010 üldkoosoleku otsusega hagejale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 01. aprillini 2011. Hageja tasus kohtuotsusega välja mõistetud summad kostjale täies ulatuses 22. juunil 2010. Hageja maksis kostjale 40 435,71 krooni, sealhulgas põhivõlg 25 356,93 krooni ja viivis 7428,78 krooni ning menetluskulud 7650 krooni. Kostja märkis hageja võlgnevuseks seisuga 01. juuni 2010 kokku 44 780,91 krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 28 943,54 krooni ja viivis 15 837,37 krooni. Hageja tasus 22. juunil 2010 perioodil 01. aprill 2009 kuni 20. juuni 2010 tekkinud võlgnevuse eest kostjale veel 5722,13 krooni, sealhulgas põhivõlg 2586,61 krooni ja viivis 3135,52 krooni. Kostja esitas hagejale arve, milles oli märgitud hageja võlgnevus seisuga 01. juuli 2010 kokku 8177,71 krooni, sealhulgas põhivõlg 3586,61 krooni ja viivis 4591,10 krooni. Hageja kostja arvestusega ei nõustu. Hageja palub tuvastada, et seisuga 01. juuli 2010 puudub hagejal võlgnevus kostja ees. Hageja leiab, et kuna Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-17719 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhivõlg 25 356,93 krooni ja viivis seisuga 01. märts 2009, siis seisuga 01. aprill 2009 hagejal võlgnevus kostja ees puudub. Hageja on seisukohal, et kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlalt ei saa arvestada viivist tsiviilasja menetlemise ja kohtuotsuse täitmise perioodi eest. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: 14. märtsi 2010 üldkoosoleku protokoll (t.l.-5, tõlge t.l.-6, I kd); 22. juuni 2010 maksekorraldus nr 124 (t.l.-7, I kd); makseteade mai 2010 eest (t.l.-8, I kd); põhivõlgnevuse arvestus (t.l.-9, tõlge t.l.-10, I kd); 2(8)

2-10-46545 viivise arvestus (t.l.-11, tõlge t.l.-103, I kd); 22. juuni 2010 maksekorraldus nr 125 (t.l.-13, I kd); makseteade juuni 2010 eest (t.l.-14, I kd); nõue (t.l.-15-16, tõlge t.l.-17, I kd); kviitung (t.l.-18, I kd); makseteade mai 2012 eest (t.l.-110, I kd); võlgnevus arvestus (t.l.-111-112, I kd); maksekorraldus nr 11 (t.l.-114, I kd). Kostja vastus ja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja selgitab, et alates 08. novembrist 2010 ei ole hageja enam korteri XXX omanik, kuna korteriomand on võõrandatud ja omand on üle läinud. Seega ei ole hagejal õiguslikku huvi esitada tuvastushagi võlgnevuse puudumise fakti tuvastamiseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on seisukohal, et kohtuotsusega välja mõistetud summadelt on õigus arvestada viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni ja seega ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kohtuotsusega võlgnevuse väljamõistmine lõpetab hageja kohustuse. Viru Maakohtu otsusega kohus rahuldas hagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks põhivõla 25 356,93 krooni ja viivised arvestusega kuni 01. märts 2009 summas 7428,78 krooni. Hageja maksis 22. juunil 2010 maksekorraldusega nr 125 kostjale hagejalt kohtuotsusega välja mõistetud põhivõla 25 356,93 krooni ja viivised 7428,78 krooni. Kostja väitel oli alates 01. märtsist 2009, s.o peale tsiviilasjas nr 2-09-17710 hagiavalduse kohtule esitamist arvestatud hagejale viivist hageja poolt täitmata kohustuse põhinõudelt 25 356,78 krooni kokku 4265,54 krooni. Hageja maksis veel 22. juuni 2010 maksekorraldusega nr 125 kostjale 5722,13 krooni, millest kostja arvestas maha mai 2010 kommunaalteenuste tasu 1456,59 krooni ja osaliselt viivised perioodi eest 01. märts 2009 kuni 22. juuni 2010 kokku 4265,54 krooni. Kostja väitel moodustas hageja põhivõlg kostjale seisuga 30. juuni 2010 kokku 5050,26 krooni ja viivis 4591,10 krooni. Hageja maksis 01. juulil 2010 veel 1456,59 krooni, mille kostja arvestas viiviste katteks ning viivised seisuga 01. juuli 2010 moodustavad 3180,73 krooni. Kostja arvestas hagejale juuni kuu kommunaalmakseid 1463,65 krooni, mida hageja ei tasunud ja seega suurenes hageja põhivõlg 1463,65 krooni võrra ning seisuga 01. juuli 2010 moodustas kokku 6513,91 krooni. Kokku hageja võlg seisuga 01. juuli 2010 oli 9694,64 krooni. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas oma vastuväidete kinnitamiseks kohtule dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-59,128, I kd); hagiavaldus ts asjas nr 2-11-14095 (t.l.-123-127, I kd); kohtumäärus ts asjas nr 2-11-14095 (t.l.-129, I kd); kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-17719 (t.l.-146-148, I kd); põhivõlgnevuse arvestus (t.l.-15, II kd); viivise arvestus (t.l.-16, II kd).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 3(8)

2-10-46545 Hageja nõudeks on tuvastada, et puudub hagejal seisuga 01. juuli 2010 võlgnevus korteriomandi XXX hooldus- ja kommunaalkulude osas kostja kui korteriühistu ees. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus tuvastas, et hageja oli korteriomandi XXX omanik ja korteriühistu Kangelaste 19 liige kuni

2-10-46545

Viivis peale kohtuotsuse tegemist Hageja leiab, et kuna Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-17719 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhivõlg 25 356,93 eurot ja viivis seisuga 01. märts 2009, siis seisuga 01. aprill 2009 hagejal võlgnevus kostja ees puudub. Hageja on seisukohal, et kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlalt ei saa arvestada viivist tsiviilasja menetlemise ja kohtuotsuse täitmise perioodi eest. Kostja esitas vastuväite, et kohtuotsusega välja mõistetud summadelt on õigus arvestada viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni ja kohtuotsusega võlgnevuse väljamõistmine ei lõpeta hageja kohustust. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning lähtuvalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähtuvalt KÜS § 7 lg 4, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtuotsusega ei ole viivist kooskõlas TsMS § 367 kuni kohase täitmiseni välja mõistetud või kui viivis mõisteti välja mingi kindla perioodi eest konkreetse tähtpäevani, on võlausaldajal õigus nõuda kohtuotsusega välja mõistetud rahasummalt viivist arvestusega põhinõude jäägilt kuni täieliku tasumiseni alates tähtpäevast, milleni kohus viivise nõude otsusega rahuldas. Viivise määraks majandamiskulude maksmisega viivitamisel on sellisel juhul 0,07% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Selliselt arvestatud viivise nõude võib maksma panna nõude esitamisega võlgnikule või viivise nõudega hagi esitamisega kohtule. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale viivise arvestamine Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-17719 välja mõistetud põhivõlalt peale 01. märtsi 2009 on põhjendatud, kuna kohtuotsusega tuvastati ja mõisteti välja viivis kuni 01. märtsini 2009. Hageja võlgnevus Hageja leiab, et kuna Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-17719 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhivõlg 25 356,93 krooni ja viivis seisuga 01. märts 2009, siis seisuga 01. aprill 2009 hagejal võlgnevus kostja ees puudub. Hageja tasus kohtuotsusega välja mõistetud summad kostjale täies ulatuses 22. juunil 2010. Lisaks tasus hageja 22. juunil 2010 perioodil 01. aprill 2009 kuni 20. juuni 2010 tekkinud võlgnevuse eest kostjale veel 5722,13 krooni, sealhulgas põhivõlg 2586,61 krooni ja viivis 3135,52 krooni. Hageja leiab, et seisuga 01. juuli 2010 hagejal võlgnevus kostja ees puudub. Kostja ei nõustu hageja väitega ja leiab, et hageja võlg seisuga 01. juuli 2010 oli kokku 9694,64 krooni, millest põhivõlg 6513,91 krooni ja viivised 3180,73 krooni. Kohus nõustub kostja arvestustega osaliselt. 5(8)

2-10-46545 Kohus loeb TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tõenditeks hageja esitatud põhivõlgnevuse arvestuse (t.l.-9, tõlge t.l.-10, I kd) ja viivise arvestuse (t.l.-11, tõlge t.l.-103, I kd) ning kostja esitatud arvestused (t.l.-136-140, I kd ja t.l.-166-169, I kd) ja viivise arvestuse (t.l.-183-187, I kd). Kohus ei nõustu hageja põhinõude arvestusega (t.l.-9, tõlge t.l.-10, I kd), kuna arvestusest nähtub, et hageja ei ole põhivõla hulka arvestanud Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-17719 välja mõistetud põhivõlga ning arvestus on esitatud kuni 20. juunini 2010, kuigi hageja tuvastusnõue oli esitatud perioodi osas kuni 01. juuli 2010. Samuti ei nõustu kohus hageja viiviste arvestusega (t.l.-11, tõlge t.l.-103, I kd), kuna hageja ei ole viiviste hulka arvestanud Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-17719 välja mõistetud ja tasumata põhinõudelt 25 356,93 krooni arvutatud viivist, mis muutus sissenõutavaks perioodil 01. märts 2009 kuni 01. juuli 2010. Kohus nõustub kostja arvestustega osaliselt (t.l.-136-140, I kd ja t.l.-166-169, I kd). Kohus nõustub kostja arvestusega, mille kohaselt seisuga kuni 22. juuni 2010 moodustas hageja põhivõlg 30 400,20 krooni (sealhulgas Viru Maakohtu 30. novembri 2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 209-17719 välja mõistetud 25 356,93 krooni) ja viivis 15 837,37 krooni (t.l.-139, I kd). Kohus ei nõustu kostja arvestusega, mis on teostatud peale 22. juunit 2010, kui hageja tasus osa võlgnevusest maksekorralduste nr 124 ja 125 alusel. Kostja väitel arvestas ta hageja tasutud summad esmalt viivise katteks ja seejärel põhivõlgnevuse kustutamiseks. VÕS § 88 lg 8 ja lg 9 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab 15. jaanuari 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09 p-s 13, et „... VÕS § 88 lg-s 9 ettenähtud võlausaldaja nõusolek võib olla antud ka vaikimisi vastavalt tavale või praktikale. Seega võib võlgnik täitmise järjekorda määrates tugineda poolte praktikale, mis võib olla erinev lepingus kokku lepitust. Kui võlausaldaja ei nõustu sellega, et võlgnik täidab kohustuse vastavalt praktikas väljakujunenud järjekorrale, peab võlausaldaja väljendama, et loeb kohustuse täidetuks lepingus kokkulepitud järjekorras. Eelkõige juhul, kui võlgnik täidab kohustuse ulatuses, mis vastab võlausaldaja esitatud arvele, kuid võlausaldaja soovib, et võlgnik täidaks kohustuse lepingus kokkulepitud järjekorras, peab võlausaldaja sekkuma aktiivselt võlgniku täitmisse.“. Kostja arvestustest (t.l.-136-138, I kd) selgub, et kostja on kogu perioodi jooksul arvestanud hageja poolt teostatud igakuise makse esmalt põhivõla kustutamiseks ehk jooksva kuu võlgnevuse katteks. Vastavalt 2009. aasta märtsi lõpuks moodustab põhivõlg 27 157,39 krooni (t.l.-136, I kd), 2009. aasta aprillis (t.l.-137, I kd) on hageja maksnud 1954,26 krooni ja kostja on arvestanud teenuseid 1429, 58 krooni, põhivõlg on vähenenud kostja tasutud summa arvelt ehk 27 157,39 – 1954,26 + 1429,58 = 26 632,71 krooni. Sama arvutamise kord kehtib kogu muu põhivõlgnevuse osas kuni 22. juunini 2010. Vastavalt maksekorraldusele nr 124 (t.l.-7) on hageja 22. juunil 2010 tasunud kostjale kohtuotsuse ts asjas nr 2-09-17719 põhivõla eest 25 356,93 krooni, viivise eest 7428,78 krooni ja menetluskulude hüvitis 7650 krooni. Vastavalt maksekorraldusele nr 25 (t.l.-104, I kd) on kostja tasunud hagejale 5722,13 krooni, millest perioodi 01. aprill 2009 kuni 20. juuni 2010 põhivõlg 6(8)

2-10-46545 2586,61 krooni ja viivis 3135,52 krooni. Maksekorraldusest nr 11 (t.l.-114, I kd) selgub, et kostja on 30. juunil 2010 tasunud 1456,59 krooni mai kuu arve eest (0520-05-2010 – t.l.-113, I kd). Kostja arvestus tõendab, et poolte vahel välja kujunenud praktika kohaselt arvestati hageja poolt tasutud igakuised maksed esmalt põhivõla kustutamiseks. Kohus järeldab, et kostja nõusolek hageja tasutud summade arvutamiseks teisiti kui seda sätestab VÕS § 88 lg 8 oli antud vaikimisi vastavalt väljakujunenud praktikale. Kostja on sarnaselt käitunud ka hageja poolt 22. juunil 2010 tasutud hagejalt kohtuotsusega ts asjas nr 2-09-17719 välja mõistetud põhivõla 25 356,93 krooni ja viivise 7428,78 krooni osas (t.l.-139, I kd). Kostja on hageja põhivõlga 30 400,20 krooni vähendanud hageja poolt põhivõla kustutamiseks määratud 25 356,93 krooni võrra ja põhivõla jääk on 5043,27 krooni (põhivõla jääk on kostjal märgitud ebaõigesti 5050,26 krooni). Kostja on arvestanud ka hageja viivise makse 7428,78 krooni (perioodi eest kuni 01. märts 2009) kogu viivise vähendamiseks ehk 15 837,37 – 7428,78 = 8408,59 krooni. Kohus järeldab, et ka kostja ülejäänud maksed tuleb sarnaselt eelmistega arvutada sama kohustuse täitmiseks, mida on maksekorralduses märkinud hageja, kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks teatanud hagejale võlgnevuse arvutamise tingimusi, mis erinevad praktikas väljakujunenud metoodikast ehk siis aktiivselt sekkunud võlgniku poolt kohustuse täitmise järjekorra muutmisesse. Kostja poolt maksekorralduse nr 25 (t.l.-104, I kd) alusel tasutud põhivõlg 2586,61 krooni ja viivis 3135,52 krooni tuleb seega maha arvestada vastavalt hageja esitatud viidetele, s.o põhivõlga 5043,27 krooni tuleb vähendada 5043,27 – 2586,61 = 2456,66 krooni, s.o hageja põhivõlg peale

2-10-46545

Hagihind Hagi on esitatud võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 24. septembril 2010. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Tuvastushagi rahuldamise korral vabaneb hageja kohustusest väärtusega 8177,71 krooni. Hagihind on seega 8177,71 krooni ehk 522,65 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmine Viru Maakohtu 31. detsembri 2010 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati riigilõivu 115,04 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt TsMS 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude hagejalt riigituludesse väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.