Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik 20.11.2012
Kohtuistungi aeg Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
05.12.2012, Tallinn 2-11-27506
Tsiviilasi
J K ja C R hagi V K ja E B vastu võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 060,56 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V K ja E B apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I J K (isikukood xxxxxxxxxx, sh hageja II esindaja) Hageja II C R (isikukood xxxxxxxxx) Kostja I V K (isikukood xxxxxxxxxxxx) Kostja II E B (isikukood xxxxxxxxxx) Kostjate esindaja adv Veikko Puolakainen
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.06.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt V K ja E B kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.06.2011 esitasid J K ja C R hagi V K ja E B vastu. Hagejad paluvad kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 16 068,95 eurot ja viivise, mis hagi esitamise seisuga moodustab on eurot. Hagejad paluvad välja mõista viivise kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
2.J K ja C R ostjatena ning V K ja E B müüjatena sõlmisid 03.08.2009 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra võlaõigusliku kokkuleppe ning esitasid avalduse eelmärke kinnistamiseks. Samaaegselt müügilepinguga sõlmisid pooled müügilepingu objektiks oleva paarismaja boksi suhtes eluruumi üürilepingu kehtivusega kuni 31.07.2012. Üürilepingu kehtivus seoti müügilepingu täitmise tähtajaga.
3.Müügilepingu punktis 1.5.5 kinnitasid kostjad, et müügilepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ei ole ostjatele teatatud või mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
4.Müüjad andsid 03.08.2009 ostjatele üle Tallinnas, Silgu 8-2 asuva paarismaja boksi otsese valduse koos võtmetega. Pärast hagejate sissekolimist elamusse hakkasid ilmnema mitmed ehitus-tehnilised puudused, mis puudutasid nii maja tehnosüsteemide toimimist kui ka ehitustööde üldist kvaliteeti. Pärast hagejate poolset pöördumist kostjate poole, lubasid viimased puudused kõrvaldada või teostada probleemsete kohtade täiendava kontrolli.
5.Tulenevalt asjaolust, et 22.09.2010 seisuga ei olnud müüjad jätkuvalt üle andnud lepingu esemega seotud dokumentatsiooni ega asunud täitma oma kohustust kõrvaldada lepingu eseme ehitustehnilised puudused, esitasid hagejad kostjatele samal kuupäeval notariaalselt tõestatud müügilepingust taganemise avalduse koos nõudega tagastada hagejatele müügilepingu eseme omandamise eest ettemaksuna tasutud summa. Nimetatud summa tagastamiseks vajalik mõistlik tähtaeg möödus hagejate hinnangul 14.10.2010. Hagejad avaldasid ühtlasi valmisolekut tagastada kostjatele kinnistu mõttelise osa valdus.
6.Hagejad andsid lepingu eseme valduse kostjatele tagasi 30.09.2010 koostatud üleandmisaktiga, milles pooled leppisid kokku ka üürilepingu lõppemises.
7.01.12.2010 esitasid kostjad hagejatele müügilepingust taganemise avalduse, tuginedes asjaolule, et hagejad ei ole põhjendamatult täitnud tasu maksmise kohustust. Kostjad teatasid, et peavad hagejate tehtud müügilepingust taganemise avaldust tühiseks. Kostjad esitasid hagejatele leppetrahvi nõude 150 000 krooni ja teatasid selle tasaarvestamisest hagejate ostuhinna tagastamise nõudega.
8.Hagejad teatasid kostjatele, et peavad nende müügilepingust taganemise avaldust tühiseks.
9.Hagejad on kandnud seoses müügilepingu sõlmimise, sellest taganemise ja müüja poolsete kohustuste rikkumisega kulutusi, mis on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hagejate kahju lepingu sõlmimisel: notaritasu ja riigilõiv 976 eurot; müügilepingust taganemise avalduse koostamisel kantud kulu 2 046 krooni, so 130,76 eurot ja õigusabikulu seoses müügilepingu järgse vaidlusega 901,63 eurot. Kokku on hagejad kandnud seoses müügilepinguga kulutusi 31.01.2011 seisuga 2008,39 eurot.
10.Hagejad on arvestanud põhinõudelt viivist. Seisuga 10.06.2011 moodustab viivis 711,90 eurot.
Kostjate vastuväited.
11.Kostjad hagi ei tunnista.
12.Hagejad ei ole hagiavalduses esile toonud kõiki olulisi asjaolusid, mis eelnesid hagejate poolsele taganemisavaldusele. Hagejate esile toodud puudused olid pisipuudused, mille kõrvaldamine oleks kostjatele maksma läinud maksimaalselt 30 – 50 000 krooni, mistõttu oli 450 000 krooni tasumata jätmine ilmselgelt ebaproportsionaalne. Sellest tulenevalt andsid kosjad hagejatele täiendava tähtaja vähemalt 400 000 krooni tasumiseks. Hagejad täiendava tähtaja jooksul oma kohustust ei täitnud ning makset ei teostanud.
13.Kostjad on müügilepingust kehtivalt taganenud. Müügilepingust taganemise õiguslikuks aluseks on müügilepingu oluline rikkumine ostjate poolt. Hagejate rikkumine seisneb müügilepingus sätestatud müügihinna tasumise kohustuse rikkumises.
14.01.12.2010 avalduses on kostjad teatanud, et tasaarvestavad hagejate nõude 150 000 krooni oma müügilepingu punktis 5.3 sätestatud leppetrahvi nõudega summas 150 000 krooni. Nimetatud nõuded on seega tasaarvestusega lõppenud ja hagejatel ei ole kostjate vastu müügilepingust taganemise järgselt muid nõudeid. Esimese astme kohtu lahend
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis V K ja E B solidaarselt J K ja C R kasuks välja põhivõla 14 060,56 eurot ja viivise 1 755,19 eurot ning alates 26.06.2012 viivise 0,02 % päevas põhivõlalt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud jaotas kohus võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 86 % ulatuses solidaarselt kostjate V K ja E B kanda.
16.Nii hagejad kui kostjad on esitanud teineteisele müügilepingust taganemise avalduse. Vaidlus pooltel on selle üle, kas hagejate lepingust taganemine on kehtiv ning kas kostjatel oli õigus lepingust taganeda ja nõuda hagejatelt leppetrahvi, milline arvestati tasa oma kohustusega.
17.Kinnistu dokumentatsiooni üle andmata jätmist ei saa pidada kostja poolseks lepingutingimuste sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse lepingust taganemiseks. Kinnistu üleandmise aktis on märgitud, et vastuvõtja, st hagejad, on tutvunud kinnistu seisukorraga ning seda puudutava juriidilise ja tehnilise dokumentatsiooniga. Müügilepingus ei olnud pooled kokku leppinud, millised konkreetsed ehitust puudutavad dokumendid üle antakse. Hagejate poolt esitatud pretensioonides on puuduvale dokumentatsioonile viidatud üldsõnaliselt. Hagejad täpsustasid esitamata dokumente alles kohtuistungil. Hagejad olid müügilepingu sõlmimisel teadlikud, et ehitisel puudub kasutusluba. Seega lepingust taganemine põhjusel, et kostjad ei olnud esitanud kogu tehnilist dokumentatsiooni ja kasutusluba, ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole sellise olulise lepingu rikkumisega, mis eeldaks teisel poolel huvi puudumist lepingu täitmise vastu.
18.Hagejate väidetavad varjatud puudused on enamuses sellised pisipuudused, mis on ilmselt tekkinud ehitise kasutamisel (praod liitumiskohtades, mõnel uksel käepidemed logisevad, seina ja lae laudise vahele on tekkinud vahed puidu kuivamisest, seinapistiku taga olev auk viimistlemata jm viimistlusvead). Osa väidetavatest puudustest on aga sellised, mis pidid olema nähtavad lepingu eseme ülevaatamisel. Näiteks kraanikausi segistil on soe ja külm vesi valesti ühendatud, laes ventilatsiooni plafoon halvasti paigaldatud, akna sulusel puudub link, trepp pööningule halvasti paigaldatud, esiku laevalgustile ei tule elektrikaablit, jne. Kostjad on pärast müügilepingu sõlmimist osa puudusi kõrvaldanud: parandanud vannitoa põranda kallet ja paigaldanud küttesüsteemi andurid, mida J K oma 26.07.2010 kirjas V Kile ka kinnitab.
19.Kohtuistungil poolte vande all antud seletused on vastuolulised ning ei võimalda järeldada, et tegemist oli selliste varjatud puudustega, mis annaksid aluse müügilepingust taganeda. J K väite kohaselt ehitustehnilisi eriteadmisi omav P K enne müügilepingu sõlmimist ehitist üle ei vaadanud, kuid V K väitis, et P K käis kaks korda ehitist vaatamas. J K arvates olid olulised puudused ventilatsioonisüsteemis ja tulemüür oli lõpuni ehitamata. V K väitis, et ventilatsioonisüsteemil oli pisipuudus, toru oli ühendamata ning tulemüüri tuli kõrgendada 5 cm võrra. Kohus nõustus kostjatega, et väidetavate puuduste kohta antud spetsialisti arvamus on koostatud hageja J K lähikondlase P K poolt, mis seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse. Seda enam, et vaidlusalusele ehitisele on väljastatud pärast lepingust taganemist, kolme kuu möödudes (27.12.2010) kasutusluba, mis tõendab, et ehitis vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.
20.Hagejate müügilepingust taganemine põhjusel, et lepingu esemel olid varjatud puudused, mida võis lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 järgi, ei ole tõendamist leidnud. Kostjad leiavad 28.09.2010 kirjas õigesti, et lepingust taganemiseks puudub materiaalõiguslik alus, kuid samas nõustuvad nad müügieseme tagastamisega 30.09.2010.
21.Kostjate 28.09.2010 kirjas sisalduvast nõusolekust ja lepingueseme üleandmise aktist saab järeldada, et poolte tahe oli suunatud lepinguliste suhete lõpetamisele ning sellisel viisil lõpetamist saab tõlgendada kokkuleppel lepingu lõpetamisena. Ühestki tõendist ei nähtu, et pärast lepingueseme üleandmist oleks poolte vahel jätkunud lepinguline suhe. Kostjad on esitanud lepingust taganemise avalduse pärast seda, kui pooled ise omavahelisel kokkuleppel on 30.09.2010 lepingu tegelikult lõpetatud, mistõttu kostjatepoolne lepingust taganemine ei oma enam õiguslikku tähendust. Kostjad on lepingust taganemise avalduses ka ise leidnud, et lepingulised suhted poolte vahel kehtisid kuni 30.09.2010, mis ajani olid hagejad kohustatud lepingut täitma. Kuna leping lõpetati 30.09.2010, siis kaotas kehtivuse samaaegselt müügilepingu punktis 5.3 kokkulepitud leppetrahv.
22.Kokkuleppel lõpetatud lepingu korral saab lähtuda taganemise sätetest, sest pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on tasunud 03.08.2009 müügilepingu järgi kostjatele 14 060,56 eurot, milline summa kuulub hagejatele tagastamisele. Hagejad on väidetavalt kandnud müügilepingu sõlmimise, sellest taganemise ja müüja poolse kohustuste rikkumisega kulutusi kokku summas 2 008,39 eurot, mis on käsitletavad varalise kahjuna ja mida hagejad paluvad välja mõista kostjatelt.
23.Kuna lepingust taganemise materiaalsed tingimused olid täitmata, oli lepingust taganemine põhjendamata. Seega on põhjendamata ka hagejate nõue lepingu sõlmimise ja lepingu lõpetamise avalduse koostamisel kantud kulude hüvitamiseks. Hagejatel väidetava kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kostjate tegevusega.
24.Kostjad ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Eelnevast lähtudes kuulub rahuldamisele hagejate põhinõue 14 060,56 eurot ja viivis 1 755,19 eurot ning alates 26.06.2012 0,02 % tasumata põhinõudelt päevas.
25.Tuginedes TsMS § 163 lg-le 1, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 86 % ulatuses. Apellatsioonkaebus
26.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
27.Kohus on asunud üllatuslikule seisukohale, et pooled on lõpetanud lepingu kokkuleppel. Mõlemad pooled tuginesid asjaolule, et müügilepingu lõppemise aluseks oli lepingust taganemine, mitte poolte kokkulepe. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel asjaolule, mida ei ole menetluses esitatud ega arutatud. TsMS § 436 lg 4 sätestab, et kohus ei või hinnata
esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-10, p 15).
28.Kohtu järeldus, et pooled lõpetasid müügilepingu kokkuleppel, on ka sisulises mõttes ebaõige. Sellist järeldust ei kinnita muu hulgas ükski asjas esitatud tõend. Kohus ei ole eristanud taganemisavalduse kehtivusest/ mittekehtivusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja põhjendamatult samastanud valduse üleandmise poolte kokkuleppega. Kohus ei ole otsuses viidanud ühelegi materiaalõigusnormile, mis võimaldaks asuda seisukohale, et lepingu eseme otsese valduse üleandmist 30.09.2010 oleks võimalik samaaegselt tõlgendada lepingu lõpetamise kokkuleppena.
29.Vale on kohtu seisukoht, mille kohaselt ühestki tõendist ei nähtu poolte lepingulise suhte jätkumine pärast lepingueseme üleandmist. Müügilepingu mittekehtivus ei saakski tuleneda ühestki konkreetsest tõendist, vaid selle küsimuse üle saab otsustada seaduse enda põhjal, hinnates, kas taganemisavaldus on kehtiv või mitte. Tegemist on õigusliku hinnangu andmisega, mitte tõendite hindamisega. Kehtiva taganemisavalduse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlasuhte lõppemine (VÕS § 186 p 5). Taganemise kehtetuse korral on poolte võlasuhe endiselt kehtiv koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lepingupoolel on sellisel juhul jätkuvalt õigus nõuda lepingu täitmist. Kohus tegi kindlaks, et hagejate taganemisavalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Seega ei oma hagejate taganemisavaldus kostjate suhtes mingeid õiguslikke tagajärgi. Sellest omakorda aga järeldub, et müügileping hagejatepoolse taganemise tõttu ei lõppenud ning oli endiselt kehtiv kuni kostjapoolse lepingust taganemiseni. Kehtivast õigusest ei tulene, et taganemisavalduse kehtetuse ja sellest tulenevalt võlasuhte jätkuva kehtivuse korral saaks sama võlasuhte lõppenuks lugeda poolte kokkuleppel. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe on võlasuhte lõppemise iseseisvaks aluseks (VÕS § 186 p 4, VÕS § 207). Praegusel juhul sellist iseseisvat müügilepingu lõpetamise kokkulepet ei eksisteeri. Tuvastades hagejate taganemisavalduse kehtetuse, pidanuks kohus võtma sisulise seisukoha kostjate taganemisavalduse ja sellest tulenevate tagajärgede suhtes.
30.Kuigi pooled ei ole müügilepingut kokkuleppeliselt lõpetanud, omab otsuse vaidlustamise seisukohast tähtsust, et kohus ei ole otsuses märkinud, milline materiaalõigusnorm võimaldab järeldada, et ka kokkuleppel lõpetatud lepingu korral saab lähtuda taganemise sätetest. Sellist võimalust seadusest ei tulene, seega on tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.
31.Poolte kokkuleppe puudumist kinnitavad ka materiaalõiguse normid, millega kohus ei ole otsuses arvestanud. Asudes seisukohale, et pooled lõpetasid müügilepingu poolte kokkuleppel, pidanuks kohus arvestama nii lepinguõiguse üldpõhimõtetega kui VÕS §-ga
207.Võlasuhte lõpetamise aluseks olev lepingu lõpetamise kokkulepe on iseseisev leping, mistõttu tuleks ettepanekud eraldi läbi rääkida, kokkulepe saavutada ja vajadusel vormistada. Lepingu lõpetamise kokkulepe oleks olnud suunatud algse notariaalse müügilepingu muutmisele, mistõttu pidanuks pooled vastava kokkuleppe vormistama vastavalt TsÜS § 77 lg-le 3 notariaalselt. Seda ei tehtud, mis kinnitab kokkuleppe puudumist. Kuna tegelikkuses puudus pooltel vastav kokkulepe üldse, siis tehingu tühisuse küsimust asjas ei tõusetu.
32.Käesolevas asjas puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et üks või teine pool oleks oma nõuetest loobunud. Asjas ei eksisteeri VÕS § 207 lg 2 sätestatud olukorda. Pooled ei ole kokku leppinud ning võlausaldaja ei ole tunnistanud, et võlasuhet ei ole. Ainult lepingu eseme otsese üleandmise faktist ei saa teha järeldust selles, et müügileping oleks lõppenud kokkuleppeliselt.
33.Kohus on oma järelduses, et pooled lõpetasid tegelikult lepingu poolte kokkuleppel, tuginenud kostjate 28.09.2010 kirjale ja 30.09.2010 koostatud üleandmise aktile, millega anti üle lepingu eseme otsene valdus. Kohus on nimetatud tõendeid hinnanud valesti. Mingil moel ei väljenda kostjad nimetatud kirjas, et nad oleksid nõus müügilepingu lõppemisega poolte kokkuleppel ja/või et valduse üleandmine oleks otseselt või kaudselt seostatav poolte kokkuleppega. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
35.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
36.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas.
37.Maakohus jõudis järeldusele, et hagejate taganemine lepingust 22.09.2010 avalduse alusel ei olnud kehtiv, kuivõrd puudused dokumentatsiooni üleandmisel ning müügilepingu esemel ei olnud sellist laadi, mis õigustanuks lepingust taganemist. Pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel 30.09.2010, mistõttu pole kostjate poolt 01.12.2010 esitatud taganemisavaldusel enam õiguslikku tähendust.
38.Maakohus ei tõlgendanud vääralt poolte tahet üleandmisakti sõlmimisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte käitumisest saab teha järelduse, et mõlemad pooled soovisid 30.09.2010 üleandmisakti sõlmimisel võlasuhte lõppemist. Hagejad on seda ringkonnakohtu menetluses kinnitanud. Hagejate väidetel olid nad üleandmisakti allkirjastamisel veendumusel selles, et toimub kinnistu mõttelise osa müügitehingu tagasitäitmine ning nende tahe oli suunatud võlasuhte lõppemise fikseerimisele.
39.Hagejate taganemisavalduse saamisel käitusid kostjad viisil, millest polnud võimalik välja lugeda, et nad peavad võlasuhet edasi kehtivaks. Kostjad märkisid 28.09.2010 vastuses hagejate taganemisavaldusele, et taganemisavalduse esitamiseks puudub materiaalõiguslik alus, kuid ei tuginenud lepingu jätkumisele. Vastupidi, kostjad nõustusid lepingu eseme tagastamisega ja nõudsid hagejatelt eelmärke kustutamiseks nõusoleku andmist. Eelmärke kustutamine viitab üheselt, et kostjatel ei olnud enam plaanis omandit üle anda ning sellest tulenevalt ei olnud ka põhjust nõuda hagejatelt müügihinna osamakse tasumist, mida kostjad peale 30.09.2010 ka enam ei nõudnud. Ringkonnakohtu istungil põhjendas kostja V K oma käitumist kinnistu valduse ülevõtmisel ja eelmärke kustutamisel sellega, et ta tahtis, et kinnistu vabastataks, et seda saaks kellelegi teisele müüa, kuna talle oli selge, et hagejad ei suuda lepingut täita.
40.Maakohus märkis õigesti, et ühestki tõendist ei nähtu, et pooled oleksid jätkanud müügilepingu täitmist pärast üleandmisakti allkirjastamist. Tegemist on tõendite hindamisega, mitte õigusliku hinnangu andmisega. Kostjad ei ole esitanud tõendeid poolte avalduste või käitumise kohta pärast 30.09.2010 üleandmisakti allkirjastamist, millest nähtuks müügilepingu täitmine, täitmise nõudmine või üldse uskumine, et müügileping on jätkuvalt kehtiv. Puudub mistahes mõistlik põhjendus sellele, miks kostjad otsustasid esitada
taganemisavalduse alles 01.12.2010, mil osamakse tasumata jätmisest oli möödas ligikaudu kuus kuud, hagejad olid teatanud lepingust taganemisest ning müügilepingu eseme valdus oli kostjatele tagastatud ja müügilepingust tulenevaid hagejate õigusi tagav eelmärge kinnistusraamatust kustutatud. Ilmselgelt on selline taganemisavaldus esitatud hilinenult.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et lepingu lõpetamise kokkulepe on suunatud algse notariaalse müügilepingu muutmisele, mistõttu pidanuks pooled vastava kokkuleppe vormistama vastavalt TsÜS § 77 lg-le 3 notariaalselt. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe on nõudeõiguse käsutus, millele ei laiene kohustamistehingutele kehtestatud vorminõuded. Kokkulepe lepingu lõpetamise kohta ei ole lepingu muutmine. VÕS § 207 lg-s 2 ei ole võlasuhte kokkuleppel lõpetamisele ette nähtud vorminõuet, võimalik on seega ka võlasuhe lõpetada kaudse tahteavaldusega. Samuti on kostjate tuginemine asjaolule, et võlasuhe ei olnud lõppenud, kui nad ise tegelikult oma käitumisega seda aktsepteerisid, vastuolus hea usu põhimõttega ja seega lubamatu. Ringkonnakohtu arvates võimaldavad lepingu lõpetamise tahet järeldada asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata.
42.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate seisukohaga, et lepingu kokkuleppel lõpetamisel ei toimu tagasitäitmist, nagu lepingust taganemisel. Kui pooled pole teisiti kokku leppinud, ei ole lepingu alusel üleantu tagastamise osas vahet, kas leping lõpeb ühe poole lepingust taganemise tõttu või mõlema poole soovil. Vastasel juhul rikastuksid kostjad alusetult. Käesolevas asjas ei tõusetunud küsimust ka võimalikust kasutuseelise kindlaksmääramisest, sest hagejad kasutasid müügieset ja tasusid selle eest eraldi sõlmitud üürilepingu alusel. Menetluskulude jaotus ja selgitus
43.Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 86 % ulatuses solidaarselt kostjate V Ki ja E Bi kanda ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.