Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-11-11464 Asjaolud 14.03.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 14.07.2008 hageja ja kostja I liisingulepingu nr XXXXXX (liisinguleping I), mille esemeks oli sõiduk Chrysler Grand Voyager. 05.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu nr XXXXXX (liisinguleping II), mille esemeks oli sõiduk Audi A6. 02.06.2008 sõlmiti hageja ja kostja I vahel liisinguleping nr XXXXXX (liisinguleping III), mille esemeks oli sõiduk Jeep Grand Cherokee. Hageja ja kostja II samal päeval liisingulepingute sõlmimisega käenduslepingud tagamaks liisingulepingust I tulenevaid kostja I kohustusi. Kostja I rikkus liisingulepingust I tulenevat maksete tasumise kohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu I üles. Liisingulepingust I tulenev võlgnevus koosneb järgmisest: tasumata osamaksed 835,19 eurot, intress 419,97 eurot, viivis 46,03 eurot, kindlustusmaksed 297,50 eurot. Pärast vara valduse taastamist võõrandas hageja sõiduki 9714,57 euro eest (käibemaksuta). Sõiduki jääkmaksumus oli 13 692,70 eurot (käibemaksuta). Hagejal on õigus nõuda vara võõrandamisest saadud rahasumma ja jääkmaksumuse vahe summas 3978,13 eurot. Lisaks kandis hageja vara tagastus- ja müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 527,70 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on liisingulepingust I tulenev kostjate võlgnevus hageja ees kokku 6104,52 eurot. Kostja I rikkus liisingulepingust II tulenevat maksete tasumise kohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu II üles. Liisingulepingust II tulenev võlgnevus koosneb järgmisest: tasumata osamaksed 921,47 eurot, intress 359,89 eurot, viivis 25,52 eurot. Pärast vara valduse taastamist võõrandas hageja sõiduki 12 143,21 euro eest (käibemaksuta). Sõiduki jääkmaksumus oli 16 836,38 eurot (käibemaksuta). Seega on hagejal õigus nõuda vara võõrandamisest saadud rahasumma ja jääkmaksumuse vahe summas 4693,17 eurot. Lisaks kandis hageja vara tagastusja müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 667,45 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on liisingulepingust II tulenev kostjate võlgnevus hageja ees kokku 6667,50 eurot. Sõidukiga Jeep Grand Cherokee toimus õnnetusjuhtum, mistõttu ütles hageja liisingulepingu III erakorraliselt üles. Kindlustuse poolt hagejale hüvitatud summa 6838,54 eurot ei katnud hageja poolt sõiduki omandamiseks tehtud hüvitamata kulusid (8278,75 eurot), mistõttu on kostjatel kohustus hüvitada hagejale 1440,21 eurot. Lisaks on kostjatel osamaksete võlgnevus 515,23 eurot, intressimaksete võlgnevus 255,21 eurot ja viivise võlgnevus 33,80 eurot. Kokku võlgnevad kostjad liisingulepingust III tulenevalt 2244,45 eurot. Lisaks võlgnevad kostjad hagejale liisingulepingutest I ja II tulenevalt täiendavat viivist 9794 eurot. Hageja on arvestanud viivist summalt 9794,22 eurot ajavahemiku 05.11.2009 – 11.03.2011 eest. Nimetatud ajavahemiku eest on viivise suuruseks 12 019,68 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 9794 euroni. Samuti võlgnevad kostjad hagejale liisingulepingust III tulenevalt täiendava viivise 1955 eurot. Hageja on arvestanud viivist liisingulepingu III järgselt põhivõlalt, s.o 1955,44 eurolt, ajavahemiku 24.06.2009 – 11.03.2011 eest. Nimetatud ajavahemiku eest on viivise suuruseks 3050 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 1955 euroni. Liisingulepingu I ese oli müügis 21 kalendripäeva ja liisingulepingu II ese 40 kalendripäeva, avaldati aktiivne müügikuulutus aadressil www.ndbnord, www.saksa-auto.ee ning liisinguesemed olid välja pandud AS Saksa Auto kasutatud sõidukite müügiplatsil. Hageja võõrandas autod 2009 suvel, kui Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna koostatud majandusülevaate kohaselt mootorsõidukite jaemüügi langus kiirenes juulis püsivhindades 31 %-ni, automüügifirmade müügitulu (mis kajastab jaemüüki ja liisingut) kahanes eelmise aasta sama kuu tasemega 59 % võrra. Tarbijad eelistasid ökonoomsemat, väiksema läbisõiduga ning

Tsiviilasi nr 2-11-11464 uuemat sõidukit, makseraskustesse sattunud liisinguvõtjatelt tagastatud sõidukid muutsid komisjonimüügis pakutavate sõidukite valiku mitmekesisemaks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingutest tuleneva võla 15 016,47 eurot ja täiendava viivise 11 749 eurot. Kostja I hagi suhtes seisukohta ei esitanud. Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja I ei ole saanud liisingulepingute I ja II ülesütlemise avaldust. Kuna liisingulepingud on jõus, siis ei saa käendaja vastutada ka nõuete eest, mis tulenevad liisingulepingute ülesütlemise tagajärgedest. Hageja on võõrandanud liisinguobjektid tunduvalt alla turuväärtuse. Samuti on põhjendamatu müügiprotsessiga seonduvate kulude nõue. Maakohtu otsus 22.05.2012 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt. Hageja on esitanud 06.04.2009 liisingulepingu I ülesütlemise avalduse. Kostja II on väitnud, et kostja I ei ole liisingulepingu I ülesütlemise avaldust saanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 06.04.2009 teate kostjale I üle andnud. Samas saab maakohtu hinnangul liisingulepingu ülesütlemisena käsitleda ka liisingueseme tagasinõudmist. Kuna kostja I on liisingueseme tagastanud, siis on kostja I nõustunud liisingulepingu I ülesütlemisega. Kostjad ei vaidlustanud hagis väidetut, et kostjad võlgnesid liisingulepingu I ülesütlemise hetkeks liisinguandjale liisingulepingu I järgi tasumata osamaksetena 835,19 eurot, intressina 419,97 eurot, viivisena 46,03 eurot ja kindlustusmaksetena 297,50 eurot, kokku 1598,69 eurot. Puudub vaidlus selles, et sõiduki Chrysler Grand Voyager jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise seisuga 13 692,70 eurot (käibemaksuta). Sõiduk võõrandati 27.07.2009 9714,57 euro eest (käibemaksuta). Kostja II leiab, et sõiduk võõrandati alla turuväärtuse. Kostja II ei ole oma väidet tõendanud. Hageja väitel tagastati sõiduk 10.06.2009. Võttes arvesse, et sõiduk oli nii internetis kui müügiplatsil pakkumisel ning see võõrandati suhteliselt lühikese aja jooksul sõiduki tagastamisest, siis on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et sõiduki müügihind vastas sõiduki väärtusele selle tagastamise hetkel. Kütusekulu ja tehnilise ülevaatuse kulusid ei saa pidada liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakuluks. Küll aga tuleb lisakuluks lugeda müügiteenuse kasutamist, kuna lepingu ülesütlemise tõttu tekkis hagejal sõiduki võõrandamise vajadus. Hageja on AS-ile Saksa Auto maksnud sõiduki võõrandamise vahendamise eest 485,73 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et see on põhjendatud lisakulu (VÕS § 367 lg 4). Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue liisingulepingu I alusel järgnevast: võlgnevus liisingulepingu I ülesütlemise seisuga 1598,69 eurot, vara jääkmaksumus 13 692,70 eurot ja lisakulud 485,73 eurot. Sellest tuleb maha arvata vara väärtus 9714,57 eurot. Seega kokku on hageja nõude suuruseks 6062,55 eurot. Hageja on esitanud 06.04.2009 liisingulepingu II ülesütlemise avalduse. Kostja II on väitnud, et kostja I ei ole liisingulepingu II ülesütlemise avaldust saanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 06.04.2009 teate kostjale I üle andnud. Samas saab maakohtu hinnangul liisingulepingu ülesütlemisena käsitleda ka liisingueseme tagasinõudmist. Kuna kostja I on liisingueseme tagastanud, siis on kostja I nõustunud liisingulepingu II ülesütlemisega. Kostjad ei vaidlustanud hagis väidetut, et kostjad võlgnesid liisingulepingu II ülesütlemise hetkeks liisinguandjale liisingulepingu II järgi tasumata osamaksetena 921,47 eurot, intressina

Tsiviilasi nr 2-11-11464 359,89 eurot ja viivisena 25,52 eurot, kokku 1306,88 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et sõiduki Audi A6 jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise seisuga 16 836,38 eurot (käibemaksuta). Sõiduk võõrandati 15.07.2009 12 143,21 euro eest (käibemaksuta). Kostja II leiab, et sõiduk võõrandati alla turuväärtuse. Kohus leiab, et kostja II ei ole oma väidet tõendanud. Hageja väitel tagastati sõiduk 16.06.2009. Võttes arvesse, et sõiduk oli nii internetis kui müügiplatsil pakkumisel ning see võõrandati suhteliselt lühikese aja jooksul sõiduki tagastamisest, siis on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et sõiduki müügihind vastas sõiduki väärtusele selle tagastamise hetkel. Tehnilise ülevaatuse kulusid ei saa pidada liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakuluks. Remonttööde ja õlivahetuse vajadust ei ole hageja tõendanud. Lisakuluks tuleb aga lugeda müügiteenuse kasutamist, kuna lepingu ülesütlemise tõttu tekkis hagejal sõiduki võõrandamise vajadus. Hageja on AS-ile Saksa Auto maksnud sõiduki võõrandamise vahendamise eest 607,16 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et see on põhjendatud lisakulu. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue liisingulepingu II alusel järgnevast: võlgnevus liisingulepingu II ülesütlemise seisuga 1306,88 eurot, vara jääkmaksumus 16 836,38 eurot ja lisakulud 607,16 eurot. Sellest tuleb maha arvata vara väärtus 12 143,21 eurot. Seega kokku on hageja nõude suuruseks 6607,21 eurot. Hageja palus kostjatelt liisingulepingute I ja II alusel välja mõista ka täiendava viivise 9794 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue nimetatud suuruses on põhjendatud. 02.06.2008 on hageja ja kostja I sõlminud liisingulepingu III, mille esemeks oli sõiduk Jeep Grand Cherokee. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu liisingulepingust III tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et liisinguleping III on hageja poolt üles öeldud. Samuti ei vaidlustanud kostjad hagis väidetut, et kostjad võlgnesid liisingulepingu III ülesütlemise hetkeks liisinguandjale liisingulepingu III järgi tasumata osamaksetena 515,23 eurot, intressina 255,21 eurot ja viivisena 33,80 eurot, kokku 804,24 eurot. Seega on hageja nõue nimetatud osas põhjendatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõidukiga Jeep Grand Cherokee toimus õnnetusjuhtum, mille tagajärjel sai hageja kindlustushüvitisena 6838,54 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et sõiduki jääkmaksumus oli 8278,75 eurot (käibemaksuta). Liisingulepingu üldtingimuste p 10.6 sätestab, et kui ese hävib, tasub kostja I hagejale kõik kulud, mida hageja kandis seoses liisinguesemega. Seega on hageja nõue sõiduki jääkmaksumuse ja kindlustushüvitise vahe väljamõistmiseks summas 1440,21 eurot põhjendatud. Hageja palus kostjatelt liisingulepingu III alusel välja mõista ka täiendava viivise 1955 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue nimetatud suuruses on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja liisingulepingu III järgne nõue kokku 4199,45 eurot. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisingulepingust I tulenev võlgnevus 6062,55 eurot, liisingulepingust II tulenev võlgnevus 6607,21 eurot, liisingulepingust I ja II tulenev täiendav viivis 9794 eurot ja liisingulepingust III tulenev võlgnevus 4199,45 eurot, kõik kokku 26 663,21 eurot. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Tsiviilasi nr 2-11-11464 Apellatsioonkaebus Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada. Liisinguandjal on õigus pöörduda nõudega käendaja vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. Hagile lisatud liisingu üldtingimuste 10.3. kohaselt annab liisingufirma teate järel-maksuga müügilepingu ülesütlemise kohta ostjale üle allkirja vastu või edastab tähitud kirjaga järelmaksuga müügilepingus märgitud ostja kontaktaadressile või aadressile, mille ostja on liisingufirmale hilisemas kirjalikus või e-posti ja faksiga edastatud teatises teatavaks teinud. Seega peab üldtingimuste kohaselt hageja koostama lepingu ülesütlemise kohta teate ja selle liisinguvõtjale üle andma. Käesoleval juhul mingeid selliseid teateid esitatud ei ole ja ka hagile ei ole selliseid teateid lisatud, hoiatus lepingu lõpetamise kohta (üldtingimuste p 10.2.) ei ole käsitletav lepingu lõpetamise teatisena (üldtingimuste p. 10.3.). Liisingulepingud on endiselt jõus, mistõttu ei saa käendaja vastutada nõuete eest, mis tulenevad liisingulepingute ülesütlemise tagajärgedest, sh sõidukite müügikahjude eest (vt. üldtingimuste p. 10.5.), samuti arvestatud viiviste eest. Maakohus on leidnud, et liisingulepingu ülesütlemisena saab käsitleda ka liisingueseme tagasinõudmist ja kuna liisinguesemed on tagastatud, siis on liisinguvõtja nõustunud liisingulepingute ülesütlemistega. Kostja II sellise kohtu tõlgendusega ei nõustu, sest kostjale II teadaolevalt taastas liisinguandja sõidukitele valduse jõuga kuna liisinguandja palgatud puksiirifirma viis sõidukid lihtsalt ära. Sellises olukorras ei saa öelda, et liisinguvõtja oleks kuidagi nõustunud liisingulepingute ülesütlemisega või tekkinud olukorda aktsepteerinud. Maakohus järeldusest lepingute ülesütlemisega nõustumise kohta jääb ühtlasi arusaamatuks, millal on liisingulepingud lõppenud. Mis puudutab liisingueset Jeep Grand Cherokee, siis siinjuures oli kostja II käendajana teadlik, et kokkulepe kindlustusandjaga lõpetas kõik liisinguandja võimalikud nõuded liisinguvõtja vastu, seega ka käendaja vastu. Kohus ei ole tõlgendanud vastavat kokkulepet õigesti. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada L. L. suhtes hagi rahuldavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Muus osas tuleb jätta kohtuotsus muutmata. L. L. apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsuse läbi üksnes selles ulatuses, milles L. L. on selle vaidlustanud. I Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjas oluliste asjaolude üle: - 14.07.2008, 05.02.2008 ja 02.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingud kolme sõiduki liisimiseks. - Samadel kuupäevadel sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingud liisinglepingute tagamiseks. - Kostja I rikkus 14.07.2008 ja 05.02.2008 sõlmitud lepingute osas kohustust maksta osamakseid. - Hageja saatis 06.04.2009 kostjatele I ja II teatised võlgnevuse olemasolu kohta ja hoiatuse liisingulepingute ülesütlemise kohta, kui võlgnevust ei tasuta. - Hageja taastas liisinglepingute I ja II osas valduse ja võõrandas sõidukid. Hageja tugines hagis järgmistele asjaoludele:

Tsiviilasi nr 2-11-11464 - Kostjad võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles liisingulepingud I ja II ennetähtaegselt üles. - Liisinglepingu III esemega juhtus liiklusõnnetus ja hageja ütles lepingu üles. - Liisingulepingu I ese oli müügis 21 kalendripäeva ja liisingulepingu II ese 40 kalendripäeva. Kostja II tugines oma vastuväidetes järgmistele asjaoludele: - Hageja ei ole koostanud liisingulepingute I ja II kohta kirjalikku ülesütlemisteadet ja pole edastanud seda liisingulepingute üldtingimuste p 10.3 kohaselt kostjale I - Isegi juhul, kui lugeda liisingulepingud ülesöelduks, ei ole põhjendatud müügikahjude hüvitamise nõue, samuti müügiprotsessist tulenevad kulud (kütus, mootoripesu, vahendustasu). - Hageja on võõrandanud liisinguobjektid tunduvalt alla oma turuväärtuse (kõikumine üle 10 %) ja müügid on toimunud kostja huve mittearvestavalt. II Õige on maakohtu seisukoht, et liisingulepingu kui kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt VÕS § 195 (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-29-06). Ülesütlemisõigus on teostatav ühepoolse tehteavaldusega, st tegemist on ühepoolselt õigussuhet lõpetava kujundusõigusega. Teine poole ei saa suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millise kuupäevaga koostati ja saadeti kostjale I liisingulepingute I ja II ülesütlemisavaldused. Esile ei ole toodud ka asjaolu, millal toimus liisingulepingu III esemega liiklusõnnetus ja millal öeldi see liisinguleping üles. Apellatsioonikohtu istungil selgitas hageja esindaja, et ülesütlemisena võib käsitada hageja 06.04.2009 saadetud hoiatust (I kd, tl 23). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud teatise näol tegemist ülesütlemisavaldusega VÕS § 196 mõttes. Teatise kohaselt ütleb hageja liisingulepingud erakorraliselt üles juhul, kui kostja I ei ole võlgnevust tasunud 14 päeva jooksul pärast käesoleva teatise kättesaamist. Tingimuslikule tahteavaldusele ei saa anda kujundusõiguse jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge. Tahteavaldusele kehtivad TsÜS üldised nõuded tahteavaldustele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et liisingulepingute üldtingimuste p 10.3 kohaselt tuli teated ülesütlemise kohta anda kostjale I üle allkirja vastu või edastada tähitud kirjaga kostja I kontaktaadressile või tema poolt hilisemas kirjalikus või e-posti ja faksiga edastatud teatises teatavaks tehtud aadressile. Teade loetakse sama punkti teise lause kohaselt kättesaaduks ka siis, kui see postiasutuse poolt tagastatakse seoses hoiutähtaja möödumisega. Seega olid pooled kokku leppinud ülesütlemises kirjalikus vormis. Vastav kokkulepe on ringkonnakohtu hinnangul kehtiv. Hageja möönis apellatsioonikohtu istungil, et peale hoiatuse saamist 06.04.2009 puuduvad andmed ja tõendid kirjaliku ülesütlemisavalduse koostamise ja saatmise kohta kostjale I. Seega vastav kirjalik tahteavaldus enne hagi esitamist puudub. Kohtutoimikust nähtub, et kostja I praegune juhatuse liige M. H. on saanud hagimaterjalid kätte 14.03.2012. Seega saab liisingulepingud lugeda ülesöelduks alates 14.03.2012. Ringkonnakohus leiab, et pooltevahelises suhtes ei saanud liisingulepinguid üles öelda järelduslikult nagu maakohus leidis. Hageja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-29-06 seoses liisingulepingu järeldusliku ülesütlemisega ei ole põhjendatud. Nimetatud vaidluses ei tuvastanud kohtud poolte kokkulepet lepingu ülesütlemiseks üksnes mingis kindlas vormis, käesolevas asjas on selline kokkulepe poolte vahel sõlmitud. III Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgedeks on liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1-3) ning lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). Välja on selgitamata

Tsiviilasi nr 2-11-11464 menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4). Nõude suuruse määramisel võetakse aluseks liisinguandja poolt liisingueseme omandamiseks tehtud kulutused, mis on liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõppemise hetkeks veel liisinguandjale tagasi maksmata. Liisinguvõtjal tuleb liisinguandjale tasuda lepingu lõppemiseni tehtavate liisingumaksete põhiosa. Kuivõrd kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja leidis, et liisingulepingud I ja II lõppesid järelduslikult vastavalt 10.06.2009 ja 16.06.2009, on ebaõige ka kohtu käsitlus liisingulepingu hetkel kehtiva liisingueseme väljaostuhinna osas. Hagejale tuleb anda võimalus täpsustada nõuet tasumata liisingumaksete osas ja liisingueseme väljaostuhinna osas (VÕS § 367 lg 2). Samuti tuleb hagejal esitada uus viivise arvestus. Maakohus on ekslikult leidnud, et liisingulepingute I ja II esemete jääkväärtuses puudub poolte vahel vaidlus. Kostja leidis oma vastuses hagiavaldusele, et hageja võõrandas sõidukid tunduvalt alla turuhinna ja müügid toimusid kostja huve mittearvestavalt. Liisingulepingu lõppemise korral peab liisinguandja arvestama temale jääva liisingueseme jääkväärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Arvestatav jääkväärtus on esemel eelkõige juhul, kui liisingulepingu ülesütlemine toimub liisinguvõtja makseviivituse tõttu. Liisinguandjale jääv jääkväärtus puudub, kui liisingulepingu ülesütlemise põhjuseks on liisingueseme hävimine või oluline kahjustumine liiklusõnnetuses. Hagejale tuleb anda võimalus selgitamiseks, milline oli sõidukite olukord nende tagastamise hetkel. Samuti tuleb hagejal selgitada, mis sai liisingulepingu III esemest peale avariid ja kuidas on hageja arvestanud selle maksumuse ning kujundanud oma haginõude. Maakohus tuvastas, et hageja sai liisingulepingute I ja II valduse tagasi vastavalt 10.06.2009 ja 16.06.2009. Liisingueseme jääkväärtuseks VÕS § 367 lg 3 tähenduses on selle turuväärtus eseme liisinguandjale tagastamise hetkel (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-07 p 29). Hageja ei ole hagis esile toonud, milline oli poolte kokkulepe liisinguesemete jääkväärtuse määramisel. Nimetatu on oluline, et selgitada välja, kas vastav tüüptingimus on kehtiv (VÕS § 42 lg 2). Tüüptingimuse kehtivust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel. Hagejale tuleb anda võimalus selgitamiseks, milline oli hageja ja kostja I kokkulepe vastavas osas. Kostja on ette heitnud, et müük toimus tema huve kahjustavalt, kuid pole selgitanud, mida ta konkreetselt silmas peab. Seetõttu ei ole kostja nimetatud väited kontrollitavad. Õige on kohtu seisukoht, et kostja oma väidet sõidukite müügi kohta alla turuhinna ei tõendanud. Samas ei ole ka hageja sõidukite turuväärtust tõendanud. Hageja on sõidukite turuväärtuseks hinnanud nende võõrandamise hinda ja lisanud tõenditena vastavad võõrandamislepingud. Tegelikult toimunud müügi hind võib olla tõendiks eseme hariliku väärtuse kohta näiteks juhul, kui näidatakse ära, et kõrgema hinnaga ei õnnestunud eset müüa ja selleks tehti mõistlikke pingutusi. Ainuüksi müüja ja vastavate müügiportaalide nimetamine, üldiste majandusnäitajate toomine hagiavalduses ei võimalda tuvastada, mis hinnaga sõidukeid müüdi, kas prooviti müüa kõrgema hinnaga ja sellest tulenevalt teha järeldust, et hageja on teinud mõistlikke pingutusi kõrgeima hinna saamiseks. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et kuna sõidukid olid nii internetis kui müügiplatsil pakkumisel ning võõrandati suhteliselt lühikese aja jooksul sõidukite tagastamisest, on võimalik väita, et sõiduki müügihind vastas sõiduki väärtusele selle tagastamise hetkel. Pigem viitab kallite sõidukite kiire müük sellele, et

Tsiviilasi nr 2-11-11464 sõidukid müüdi keskmisest odavamalt. Asja uuel arutamisel tuleb anda hagejale võimalus vastavad asjaolud esitada ja tõendada sõidukite kohalikku keskmist müügihinda. Hageja ei ole hagis esile toonud asjaolu, milline oli poolte kokkulepe sõiduki jääkväärtuse hüvitamisel kindlustusjuhtumi korral. Hageja ei osanud apellatsioonikohtu istungil vastata küsimusele, mis on saanud liisingulepingu III esemest. Hageja oletas, et see on kindlustuse valduses. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline oli liisingulepingu III eseme jääkväärtus pärast avariid. Asja uuel arutamisel tuleb anda hagejale võimalus vastavad asjaolud esitada ja tõendada. IV Kuna maakohus tõlgendas materiaalõigust ebaõigesti ja jättis olulises osas tuvastamata asjaolud ning kogumata tõendid, ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse puudusi kõrvaldada. Kostjale II tuleb anda võimalus vastuväidete esitamiseks. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et kostja II pankrotiavalduse alusel on määratud ajutine pankrotihaldur (tsiviilasi 212-10745) ja pankroti väljakuulutamisel kohaldub PankrS § 35 lg 2. V Menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.