Kohtu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks 20.12.2013, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht 2-11-11464 Tsiviilasja number AS DNB Pank (endine AS DNB Liising) hagi OÜ XXX (endine X) vastu võla, viivise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS DNB Pank (registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt 10, 10145 Tallinn),f volitatud esindaja Madis Sirkel (e- post: [email protected]); Kostja: XXX(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul, [email protected]
Kohtuistungi aeg istungil osalesid
ja
koht, 25.11.2013 Tallinn, hageja esindaja M. Sirkel
Resolutsioon
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Liisinguleping XXX 14.07.2008. a sõlmiti AS DNB Pank (varem AS DnB Nord Liising (edaspidi hageja)) ja OÜ XXX vahel liisinguleping nr XXX (edaspidi liisinguleping 1), mille esemeks oli Chrysler Grand Voyager 2,8 CRD (edaspidi liisingulepingu I ese). Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja XXXvahel käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust I tulenevaid kohustusi solidaarselt OÜ-ga XXX. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 22 936,25 eurot. Liisingulepingu I üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ XXX soovil ja huvides liisingulepingu I eseme ning andma selle liisingulepingu I perioodiks OÜ XXX valdusesse ja kasutusse. OÜ XXX peamiseks kohustuseks oli hagejale liisingulepingu I maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 22936,25 eurot. OÜ XXX jättis maksma tähtajaks tasumata arvete nr XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX järgi liisingumaksed ja võlgnevus on summas 1301,18 eurot, millest põhiosa võlgnevus summas 835,18; intressi võlgnevus summas 419,97 eurot; viiviste võlgnevus summas 46,03 eurot. Lisaks liisingumaksete võlgnevusele oli OÜ-l XXX võlgnevus liisingulepingu I eseme liikluskindlustuse eest summas 188,36 eurot, millest liikluskindlustus 25.02.2009 – 24.05.2009 eest summas 151,98 eurot ja 25.05.2009 kuni 16.06.2009 (liisingueseme I valduse taastamise kuupäev) eest summas 36,38 eurot. Võlgnevuse tõttu 06.04.2009 saatis hageja 07.04.2009 OÜ-le XXX ja kostjale liisingulepingu I ülesütlemise hoiatuse. Tallinna Ringkonnakohus on 03.12.2012.a. tsiviilasjas 2-11-11464 tehtud lahendis leidnud, et leping on üles öeldud ajal, mil OÜ XXX on hagimaterjalid tegelikult kätte saanud. Pärast liisingulepingu I eseme valduse taastamist asus hageja liisingulepingu I eset realiseerima, et võõrandamisest saaduga katta võlgnevus. Liisingulepingu I eseme jääkmaksumuse võlgnevus summas 13692,70 eurot. Hageja pidi müügivahendusega seonduvalt tegema lisakulutusi summas 527,70 eurot. Hageja ja AS XXX vahel kokkulepitud ja hageja poolt tasutud müügivahendustasus sisalduvad kõik liisingulepingu I eseme müügiga seonduvad müügiks vajalikud automüüja toimingud ja tegevused (nt sõiduki ettevalmistamine müügiks, sõiduki sise- ja välipesu, foto ja kirjeldusega reklaam ajalehtedes ning internetis, konsultatsioon ja esitlemine klientidele, müügiaegne varakindlustust, tehniline valve, hoiustamine jms). Hageja sai liisingulepingu I eseme võõrandamisest 9714,57 eurot. 2 (12)
Kuivõrd liisingulepingu I eseme võõrandamisest saadud rahasumma kattis täielikult ära hagejale tasumata liisingu- ja kindlustusmaksete võlgnevuse summas 1489,54 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 632,40 eurot ning osaliselt, summas (9714,57(1489,54+527,70)) 7697,33 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, on kostjad kohustatud hagejale hüvitama (13692,70—7697,33) 5995,37 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on kostjal liisingulepingu I järgi hageja ees võlgnevus kokku summas 5995,37 eurot, so liisingulepingu I eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Kostjal on võlgnevus summas 5995,37 eurot hagejale tasumata. Liisinguleping nr XXX 05.02.2008. a sõlmiti AS DNB Pank ja OÜ XXX vahel liisinguleping nr XXX (edaspidi liisinguleping 2), mille esemeks oli AUDI A6 (2,8), tehasetähis XXX (edaspidi liisingulepingu 2 ese). Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja XXX vahel käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust 2 tulenevaid kohustusi solidaarselt OÜ-ga XXX. Kostja kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 29 509,22 eurot. Liisingulepingu 2 üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ XXX soovil ja huvides liisingulepingu 2 eseme ning andma selle liisingulepingu II perioodiks OÜ XXX valdusesse ja kasutusse. OÜ XXX peamiseks kohustuseks oli hagejale liisingulepingu II maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. OÜ-l XXX oli tähtajaks tasumata arvete nr XXX- , XXX , XXX ja XXX järgi liisingumaksete võlgnevus summas 1306,88 eurot, millest põhiosa võlgnevus summas 921,47; intressi võlgnevus summas 359,89 eurot; viiviste võlgnevus summas 25,52 eurot. Võlgnevuse tõttu koostas ning saatis 07.04.2009 hageja OÜ-le XXX ja kostjale liisingulepingu II ülesütlemise hoiatuse. Tallinna Ringkonnakohus on 03.12.2012.a. tsiviilasjas 2-11-11464 tehtud lahendis leidnud, on leping üles öeldud kui OÜ XXX on hagimaterjalid kätte saanud. Pärast liisingulepingu 2 eseme valduse taastamist asus hageja liisingulepingu 2 eset realiseerima, et võõrandamisest saaduga katta kostja võlgnevus. Liisingulepingu 2 ülesütlemise seisuga oli liisingulepingu 2 eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste ehk liisingulepingu 2 eseme jääkmaksumuse võlgnevus summas 16836,38 eurot. Hageja pidi müügivahendusega seonduvalt tegema lisakulutusi summas 667,45 eurot. Hageja ja AS XXX vahel kokkulepitud ja hageja poolt tasutud müügivahendustasus sisalduvad kõik liisingulepingu 2 eseme müügiga seonduvad müügiks vajalikud automüüja toimingud ja tegevused (nt sõiduki ettevalmistamine müügiks, sõiduki sise- ja välipesu, foto ja kirjeldusega reklaam ajalehtedes ning internetis, konsultatsioon ja esitlemine klientidele, müügiaegne varakindlustust, tehniline valve, hoiustamine jms). Hageja sai liisingulepingu 2 eseme võõrandamisest 12143,21 eurot. Kuivõrd liisingulepingu 2 eseme võõrandamisest saadud rahasumma kattis täielikult ära hagejale tasumata liisingumaksete võlgnevuse summas 1306,88 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 667,45 eurot ning osaliselt, so summas (12143,21-(1306,88+667,45)) 10168,88 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, on kostja kohustatud hagejale hüvitama (16836,38—10168,88) 6667,50 eurot.
3 (12)
Ülaltoodust tulenevalt on kostjal liisingulepingu 2 järgi hageja ees võlgnevus kokku summas 6667,50 eurot, so liisingulepingu 2 eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Kostjal on võlgnevus summas 6667,50 eurot hagejale tasumata. Liisinguleping nr XXX 05.02.2008. a sõlmiti AS DNB Pank ja OÜ XXX vahel liisinguleping nr XXX (edaspidi liisinguleping 3), mille esemeks oli maastur Jeep Grand Cherokee Limited, tehasetähis XXX (edaspidi liisingulepingu 3 ese). Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja XXX vahel käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust 3 tulenevaid kohustusi solidaarselt põhivõlgnikuga. Kostja kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 15170,64 eurot. Liisingulepingu 3 üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ XXX soovil ja huvides liisingulepingu 3 eseme ning andma selle liisingulepingu 3 perioodiks OÜ XXX valdusesse ja kasutusse. OÜ XXX peamiseks kohustuseks oli hagejale liisingulepingu 3 maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. OÜ-l XXX tähtajaks tasumata arvete nr XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX järgi liisingumaksete võlgnevus summas 996,85 eurot, millest põhiosa võlgnevus summas 646,43; intressi võlgnevus summas 316,62 eurot; viiviste võlgnevus summas 33,80 eurot. Võlgnevuse tõttu 06.04.2009 koostas hageja ning 07.04.2009 saatis OÜle XXX ja kostjale liisingulepingu III ülesütlemise hoiatuse. Tallinna Ringkonnakohus on 03.12.2012.a. tsiviilasjas 2-11-11464 tehtud lahendis leidnud, et leping tuleb lugeda ülesöelduks alates ajast kui hagimaterjalid kätte saanud. 09.02.2009.a toimus liisingulepingu 3 esemega liiklusõnnetus. 02.04.2009 XXXA/S Eesti filiaali, AS DnB Nord Liising ja OÜ XXX vahel sõlmitud Kindlustushüvitise kokkuleppe, järgi oli liisingulepingu 3 esemele liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju summas 6838,55 eurot (107 000,00 krooni), mis kuulus väljamaksmisele pärast liisingulepingu 3 eseme üleandmist RSA kindlustusele. Viimane asjaolu viitab sellele, et kindlustushüvitis sisaldas ka liisingulepingu III eseme väärtust, mis sellele pärast toimunud liiklusõnnetust oli jäänud. Kindlustushüvitise kokkuleppe punkt 3 kohaselt andis OÜ XXX liisingulepingu 3 eseme üle RSA kindlustusele 02.04.2009 kooskõlas sõiduki üleandmise ja vastuvõtmise aktile nr 37402 07.05.2009 laekus kindlustushüvitus summas 6838,55 eurot hageja arveldusarvele. Liisingulepingu 3 maksegraafiku rea 28.05.2009 järgi oli liisingulepingu 3 eseme jääkmaksumus summas 8278,75 eurot käibemaksuta. Kuivõrd liisingulepingu 3 eseme kindlustushüvitis summas 6838,55 eurot kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 996,85 eurot ning osaliselt, summas (6838,55996,85) 5841,70 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, on liisinguleping 3 eseme omandamiseks tehtud kulutustest hagejale hüvitamata (8278,75—5841,70) 2437,05 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on kostjal liisingulepingu 3 järgi hageja ees võlgnevus kokku summas 2437,05 eurot, so liisingulepingu III eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Kostjal on võlgnevus summas 2437,05 eurot hagejale tasumata.
4 (12)
Üldtingimuste punkt 10.9. järgi peab liisinguvõtja hüvitama hagejale ka liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas liisingueseme realiseerimisega kaasnevad kulud. Üldtingimuste punktis 4.8 oli kokku lepitud, et kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras. Liisinguandja arvestab viivist vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse liisinguandja arvelduskontole laekumise päevani (kaasa arvatud). Eritingimuste punktis oli kõigi liisinglepingute järgne viivisemäär 0,25% päevas. Kuivõrd hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud hiljemalt 12.04.2011 ning kohustuse täitmiseks antud tähtaeg lõppes 26.04.2011, siis on kostja hagiavalduse 15.02.2013 täpsustuse esitamise päeva seisuga olnud liisinglepingu nr 1 kohustuste täitmisega viivituses (27.04.2011 – 14.02.2013) 659 päeva. Hagiavalduse 15.02.2013 täpsustuse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis (5995,37x0,25:100x659) summas 9877,37 eurot. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palus kohtul kostjalt välja mõista viivise võlgnevus summas 5995,37 eurot. Liisinglepingu 2 järgsete kohustuste täitmisega oli kostja 15.02.2013 seisuga viivituses 659 päeva ja viivis oli (6667,50x0,25:100x659) summas 10984,71 eurot. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palus kohtul kostjalt välja mõista viivise võlgnevus summas 6667,50eurot. Liisinglepingu 3 järgsete kohustuste täitmisega oli kostja viivituses 15.02.2013 seisuga 659 päeva ja viivis oli 4015,04 eurot (2437,05x0,25:100x659). Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palus kohtul kostjalt välja mõista viivise võlgnevus summas 2437,05 eurot. Kostjal on liisingulepingu I, 2 ja 3 järgi põhivõlg kokku 15099,92 eurot (5995,37+6667,50+2437,05), so liisingulepingu I, 2 ja 3 eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks välja põhivõlgnevus kokku summas 15099,92 eurot ja 15.02.2013 seisuga viivis kokku summas 15099,92 eurot ning palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas oma nõude täpsustuse 18.02.2013, kuigi ise on nimetanud seda 15.02.2013 dateeritud dokumendiks; oma viivisearvestuse on hageja teinud 15.02.2013 seisuga. Kostja vastuväited Liisinglepingud ei ole lõpetatud. Isegi kui oleks lõpetatud, siis ei ole põhjendatud müügikahjude hüvitamise, müügiprotsessi kulud. Liisingesemed on võõrandatud alla turuhinna. Kostja on hagi täpsustused koos lisadega kätte saanud esindaja kaudu (vt lk 105, 111-164, II kd, lk 170 II kd, lk 16,17, 24 III kd). Kohtu põhjendused VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige 5 (12)
liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisingvõtja hüvitama kõik liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, va kui ülesütlemise põhjustasid liisingandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja esitada solidaarnõude kas täies ulatuses või osaliselt kõigi või mõne solidaarvõlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, milles ulatuses on välja mõistetud võlg ja viivised põhivõlgnikult varemtehtud lahendiga asjas nr 2-11-11464.
Liisinguleping nr XXX (liisingleping I) Vaidlust polnud: •
• •
• • • • • •
14.07.2008. a sõlmis AS DNB Pank (varem AS DnB Nord Liising (edaspidi hageja)) ja OÜ XXX vahel liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli Chrysler Grand Voyager 2,8 CRD ja hageja omandas OÜ XXX soovil ja huvides liisingulepingu I eseme ning andis selle liisingulepingu I perioodiks OÜ XXX valdusesse ja kasutusse OÜ XXX kohustus maksma liisingmakseid: põhiosa makseid ja intressi 14.07.2008 sõlmis hageja ja XXXga käenduslepingu nr XXX, millega XXX tagas solidaarselt OÜ-ga XXX (põhivõlgnikuga) liisingulepingust I tulenevaid kohustusi solidaarselt, käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsumma on 22 936,25 eurot. OÜ XXX pidi maksma arvete nr XXX , nr XXX , nr XXX, nr XXX , nr XXX järgi iga kord kokku 251,03 eurot, kuid jättis need tasumata 06.04.2013 võlgnes OÜ XXX hagejale osamakseid kokku summas 1301,18 €, sh põhiosamakseid kokku 835,19 €, intressi 419,97€ OÜ XXX võlgnes perioodi eest 25.02.09-24.05.09 liikluskindlustusmakseid 151,98 € ja 25.09.09-16.06.09 36,38 €. Liisingueseme valduse sai hageja tagasi 16.06.09 Liisingeseme jääkmaksumus oli 13692,70€ Liisingeseme võõrandamisest laekus 9714,57 €.
6 (12)
Kuna vaidlus pudus selles, et hageja omandas OÜ XXX jaoks ülalviidatud lepingu alusel liisingeseme, finantseeris selle ostu ja andis asja põhivõlgniku valdusse, kasutusse, oli hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud liisingleping VÕS 361 järgi. Kuna liisingvõtja jäi kohustuste täitmisele võlgnevusse 5 ülaltoodud (vt vaidlustamata arved ja nende järgsed kohustused) osamaksega kokku summas 1301,18 € (sh põhivõlg sh põhiosamakseid kokku 835,19 €, intress 419,97€), siis rikkus ta lepingu tingimuste p 4.1 tulenevate liisingmaksete tasumise kohustust ning hagejal oli VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel õigus liisingleping üles öelda. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 03.12.2012 nr 2-1111464 (käesolevas samas ajas samade poolte vahel tehtud lahend, milles OÜ XXX osas on lahend jõustunud) ning arvestades asjaolu, et OÜ XXX oli hagimaterjali kätte saanud 14.03.12, siis on lepingu ülesütlemine ka OÜ-le XXX teatavaks tehtud ja leping on ülesütlemisega lõppenud seoses põhivõlgniku- poolse lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige pole käendaja ehk kostja väide, et leping pole lõpetatud ülesütlemisega. VÕS § 367 lg 1, 3, 4 alusel on õigus hagejal nõuda liisingeseme finantseerimise kulusid, mis ei ole kaetud tasutud maksetega ning lisaks muid kulusid, sh tuleb arvestada liisingeseme harilikku turuväärtust sellega tagastamise ajal liisingandjale. Kohtule esitatud XXXAS arvetega nr 292603225 ning 292602655 on tõendatud, et hagejal olid seoses põhivõlgniku poolt liisinglepingu rikkumisega vajadus pärast sõiduki tagastamist (16.06.09) vajalik siiski kontrollida tema seisundit (müügieelne ülevaatus koos puhastusega). Arest nr 292602655 nähtuvalt on Chrysler suur sõiduk, mistõttu on ka kulud suuremad. On ilmne, et sõiduk ülevaatus, tema korrastamine, puhastus, pesu tagab talle olukorra, mis mõjutab tema väärtust. Seega on hageja tõendanud ülalviidatud arvetega müügieelse kulude vajalikkust, põhjendatust, müügikulusid kokku 525,70 eurot kooskõlas VÕs § 367 lg 4 ja lepingu p 10.9. Kohtumenetluses hageja taotluses läbiviidud ekspertiisiaktiga nr 13-173 22.10.2013 on tõendatud, et mahtuniversaali Chrysler Grand Voyager 2,8 CRD reg.m XXX turuväärtus oli koos käibemaksuga 10865 eurot 2009.a. juunis. Seega oli sõiduki väärtus ilma käibemaksuta 9207,62€ (Käibemaksuseaduse § 15 lg 1 järgi juunis 2006.a. oli määr 18%). Kohtule esitatud järelmaksuga müügilepinguga nr 120197 (lk 32, I) on hageja tõendanud, et võõrandas vaidlusaluse liisingeseme 9714,57€ eest ehk kallimalt kui oli 2009.a. selle sõiduki turuhind. Nii on hageja ümber lükanud viidatud ekspertiisiakti ja müügilepinguga kostja väite, et vaidlusalune liisingese müüdi alla turuväärtus, mis oli sõidukil 16.06.09 kui see tagastati hagejale. Eeltoodu alusel oli hagejal õigus arvestada VÕS 367 lg 1, 4 tulenevate kulude määramisel nn sellest, mis laekus liisingeseme müügist, kuna müügist laekus rohkem kui oli tegelik sõiduki turuväärtust ning selline käitumine ei kahjusta ei liisingvõtjat ega ka käendajat. Kuivõrd asjas on tõendatud, et müügikulud ja müügieelsed sõiduki korrastamise kulud on tõendatud ja põhjendatud 527,70€, vaidlust pole selles, et põhivõlgniku kindlustusmaksete võlg oli 188,36€, et liisingmaksete võlg koos intressidega oli 1301,18 eurot, et liisingeseme jääkmaksumus oli 13692,70€, siis ei kata võõrandamisest saadu ehk 9714,57€ kogu võlga (liisingu- ja kindlustusmaksed, ülesütlemisest tekkinud lisakulud, liisingeseme jääkmaksumust) 7 (12)
ning põhivõlgniku kohustus on VÕS § 367 lg 1, 4 järgi 5995,37 eurot (I 9714,57€(1489,54€+527,70)=7697,33 €, II 13692,70€—7697,33€=5995,37€). Kuna kostja pole tõendanud, et märgitud põhivõlgniku kohustus oleks täidetud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1, p 1 § 108 lg 1, § 367 lg 1, 4, § 142 lg 1, §145 lg 1 põhivõlgniku kohustuse täitmist. Viidatud 5995,37 € ei ületa kostja vastutuse maksimumsummat. Seega on hageja nõue liisinglepingu I järgi tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5995,37€. Liisingleping nr XXX (liisingleping 2) Vaidlus puudus: • • • •
• • • • •
05.02.2008 sõlmis AS DNB Pank ja OÜ XXX liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping 2), mille esemeks oli AUDI A6 (2,8), tehasetähis XXX 05.02.2008 sõlmis hageja ja XXX käenduslepingu nr XXX tagamaks liisingulepingust 2 tulenevaid kohustusi solidaarselt OÜ-ga XXX. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 29 509,22 eurot. OÜ XXX sai liisingeseme enda valdusse, kasutusse, hageja omandas viidatud liisingesme ja OÜ XXX kohustus maksma liisinglepingu järgi osamakseid, sh intressi igakuiselt kooskõlas maksegraafikuga OÜ XXX jäi täies ulatuses võlgnevuse arvete nr XXX- , XXX , XXX , XXX järgsete intressi ja põhiosamaksetega (iga arve summa vastavalt 320,34€). OÜ XXX hagejale osamakseid kokku summas 1306,88 € sh põhiosamakseid kokku 921,47 €, intressi 359,89€, lisaks viivis 25,52€ Liisingueseme valduse sai hageja tagasi juunis 2009.a. Liisingeseme jääkmaksumus oli 16836,38€ Liisingeseme võõrandamisest laekus 12143,21 €.
Kuna vaidlus pudus selles, et hageja omandas OÜ XXX jaoks ülalviidatud lepingu alusel liisingeseme, finantseeris selle ostu ja andis asja põhivõlgniku valdusse, kasutusse, oli hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud liisingleping VÕS 361 järgi. Kuna liisingvõtja jäi kohustuste täitmisele võlgnevusse 4 ülaltoodud (vt vaidlustamata arved ja nende järgsed kohustused ) osamaksega kokku 1306,88 €, sh põhiosamakseid kokku 921,47 €, intressi 359,89€, lisaks viivis 25,52€, siis rikkus ta lepingu tingimuste p 4.1 tulenevat liisingmaksete tasumise kohustust ning hagejal oli VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel õigus liisingleping üles öelda. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 03.12.2012 nr 2-11-11464 (käesolevas samas ajas samade poolte vahel tehtud lahend, milles OÜ XXX osas on lahend jõustunud) ning arvestades asjaolu, et OÜ XXX oli hagimaterjali koos ülesütlemise teatega saanud 14.03.2012, siis on lepingu ülesütlemine ka OÜ-le XXX teatavaks tehtud ja leping on ülesütlemisega lõppenud seoses põhivõlgniku-poolse lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige pole käendaja ehk kostja väide, et leping pole lõpetatud ülesütlemisega. VÕS § 367 lg 1, 3, 4 alusel on õigus hagejal nõuda liisingeseme finantseerimise kulusid, mis ei ole kaetud tasutud maksetega ning lisaks muid kulusid, sh tuleb arvestada liisingeseme harilikku turuväärtust sellega tagastamise ajal liisingandjale. 8 (12)
Kohtule esitatud XXXAS arvetega nr XXX ning XXX on tõendatud, et hagejal olid seoses põhivõlgniku poolt liisinglepingu rikkumisega vajadus pärast sõiduki tagastamist juunis 2009 vajalik kontrollida tema seisundit (müügieelne tehniline ülevaatus koos puhastusega ja remonttöödega ja vastavate materjalidega). Arvest nr 292603076 nähtuvalt on Audile tehtud remont. On ilmne, et sõiduk ülevaatus, tema korrastamine, puhastus, pesu, remontööd tagab sellele seisundi, mis mõjutab tema väärtust. Seega on hageja tõendanud ülalviidatud arvetega müügieelse kulude vajalikkust, põhjendatust, müügikulusid kokku 667,45 eurot kooskõlas VÕS § 367 lg 4 ja lepingu p 10.9 järgi. Kohtumenetluses hageja taotluses läbiviidud ekspertiisiaktiga nr 13-173 22.10.2013 on tõendatud, et Audi A6 reg.m XXX turuväärtus oli koos käibemaksuga 13741 eurot 2009.a. juunis. Seega oli sõiduki väärtus ilma käibemaksuta 11644,92 € (Käibemaksuseaduse § 15 lg1 järgi juunis 2006. oli määr 18%). Kohtule esitatud järelmaksuga müügilepinguga nr XXX (lk 46, I) on hageja tõendanud, et võõrandas vaidlusaluse liisingeseme 12143,21 € eest ehk kallimalt kui oli juunis 2009.a. (kui sõiduk tagastati) selle sõiduki turuhind. Nii on hageja ümber lükanud viidatud ekspertiisiakti ja müügilepinguga kostja väite, et vaidlusalune liisingese müüdi alla turuväärtust, mis oli sõidukil juunis 2009, kui see tagastati hagejale. Eeltoodu alusel oli hagejal õigus arvestada VÕS 367 lg 1, 4 tulenevate kulude määramisel nn sellest, mis laekus liisingeseme müügist, kuna müügist laekus rohkem kui oli tegelik sõiduki turuväärtus ning selline käitumine ei kahjusta ei liisingvõtjat ega ka käendajat. Kuivõrd asjas on tõendatud, et müügikulud ja müügieelsed sõiduki korrastamise kulud on tõendatud ja põhjendatud 667,45€ ja vaidlust pole selles, et põhivõlgniku liisingmaksete võlg koos intressidega oli 1308,88 eurot ning et liisingeseme jääkmaksumus oli 16836,38€, siis ei kata võõrandamisest saadu ehk 12143,21 € kogu võlga (liisingumaksed, ülesütlemisest tekkinud lisakulud, liisingeseme jääkmaksumus) ning põhivõlgniku kohustus on VÕS § 367 lg 1, 4 järgi 6667,50 eurot (I 12143,21€-(1306,88€+667,45€)=10168,88 €, II 16836,8810168,88€=6667,50€). Kuna kostja pole tõendanud, et märgitud põhivõlgniku kohustus oleks täidetud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1, p 1 § 108 lg 1, § 367 lg 1, 4, § 142 lg 1, §145 lg 1 põhivõlgniku kohustuse täitmist. Viidatud 6667,50 € ei ületa kostja vastutuse maksimumsummat. Seega on hageja nõue liisinglepingu 2 järgi tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6667,50€. Liisingleping nr XXX (liisingleping 3) Vaidlust polnud: •
• •
05.02.2008 sõlmisid AS DNB Pank ja OÜ XXX liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping 3), mille esemeks oli maastur Jeep Grand Cherokee Limited, tehasetähis XXX (edaspidi liisingulepingu III ese). 05.02.2008 sõlmisid hageja ja XXX käenduslepingu nr XXX (tagamaks liisingulepingust 3 tulenevaid kohustusi solidaarselt põhivõlgnikuga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 15170,64 eurot. 9 (12)
• • • • •
•
Hageja omandas OÜ XXX soovil ja huvides liisingulepingu 3 eseme ning andis selle OÜ XXX valdusesse ja kasutusse. OÜ XXX kohustuseks oli hagejale tasuda igakuiselt liisingulepingu 3 maksegraafikus fikseeritud osamakseid ja intressi. OÜ XXX jättis arvete nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX tasumata, sh tuli iga arve järgi tasuda kokku 192,61€. osamaksega võlg on kokku summas 996,85 €, sh põhivõlg 646,43 €, intress 316,62€), lisaks on viivisevõlg 33,80€. 09.02.09 toimus liisingesemega õnnetus ja kindlustusandja XXXA/S Eesti filiaal hüvitas 07.05.09 hagejale liiklusõnnetuse kahju 6838,55€ ja hageja andis liisingeseme üle kindlustusandjale 02.04.09 aktiga 37402, hüvitis sisaldas liisingeseme väärtust. Liisingeseme jääkmaksumus oli mais 09 8278,75 eurot.
Kuna vaidlus pudus selles, et hageja omandas OÜ XXX jaoks ülalviidatud lepingu alusel liisingeseme, finantseeris selle ostu ja andis asja põhivõlgniku valdusse, kasutusse, oli hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud liisingleping VÕS 361 järgi. Kuna liisingvõtja jäi kohustuste täitmisele võlgnevusse 5 ülaltoodud (vt vaidlustamata arved ja nende järgsed kohustused) osamaksega kokku summas 996,85 € (sh põhivõlg 646,43 €, intress 316,62€), siis rikkus ta lepingu tingimuste p 4.1 tulenevate liisingmaksete tasumise kohustust ning hagejal oli VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel õigus liisingleping üles öelda. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 03.12.2012 nr 2-11-11464 (käesolevas samas ajas samade poolte vahel tehtud lahend, milles OÜ XXX osas on lahend jõustunud) ning arvestades asjaolu, et OÜ XXX oli hagimaterjali kätte saanud 14.03.12, siis on lepingu ülesütlemine ka OÜ-le XXX teatavaks tehtud ja leping on ülesütlemisega lõppenud seoses põhivõlgniku- poolse lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige pole käendaja ehk kostja väide, et leping pole lõpetatud ülesütlemisega. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga kus põhivõlgnik rikkus kohustus, jättis liisingmaksed maksmata ning samal ajal juhtus liiklusõnnetus liisingesemega, millest tuleneva kahju on kindlustusandja hüvitanud ning saanud vastu selle eest kahjustatud liisingeseme, ei tõusetu küsimust VÕS § 367 lg 3 rakendamisest. Tegemist pole olukorraga, kus § 367 lg 1 tulenevate kulude arvestamisel tuleks võtta arvesse liisingeseme tagastamise aeg ja sellele vastav turuväärtus. Vaidlus puudus selles, et juhtum leidis aset 09.02.09 ja kindlustusandja hüvitas hagejale kahju 6838,55€, mis sisaldas liisingeseme tolleaegset väärtust. Selle kinnituseks on esitatud ka hageja ja kindlustusandja ning OÜ XXX vaheline kindlustushüvitise kokkuleppe (lk
Arvestades asjaolu, et põhivõlgniku liisingmaksete võlg oli 996,85€ ning veel tasumata osamaksete summa ehk jääkmaksumus oli 8278,75€, siis ei katnud kindlustushüvitis 6838,55 € kõiki VÕS § 367 lg 1 järgseid liisingeseme ostu finantseerimise kulusid ning põhivõlgniku võlg on 2437,05 eurot (I 6838,55€-996,85€=5841,70€, II 8278,72€-5841,70€=2437,05€). Kuna kostja pole tõendanud, et põhivõlgniku võlg 2437,05€ oleks hagejale hüvitatud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1, p 1 § 108 lg 1, § 367 lg 1, 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1 põhivõlgniku kohustuse täitmist. Viidatud 2437,05 € ei ületa 10 (12)
kostja vastutuse maksimumsummat. Nii on hageja nõue liisinglepingu 3 järgi tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2437,05€. Viivis VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 76 järgi on hagejal õigus nõuda lepingust kokkulepitud viivist võlalt. Vaidlus puudus selles, et kõigi eelnimetatud liisinglepingute tingimuse järgi oli viivisemäär 0,25% päevas. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud hiljemalt 12.04.211 kui ta on hagile vastanud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingu ülesütlemise teatises 06.04.09 võla tasumiseks antud vabatahtliku täitmise tähtaeg 14 päeva lõppes 26.04.2011. Vaidlus puudusu selles, et kõigi lepingute järgi on võlg seni tasumata, seega on võlgnik ja käendaja viivituses VÕS § 100 mõttes rikkudes seni kohustust. Hageja täpsustas nõuet 15.02.2013 ning selleks ajaks oli möödunud 659 päeva. I liisinglepingu järgi on võlgnetavalt summalt 5995,37 € viivis vastavalt 9877,37 eurot (599,37*0,25/100*659), II liisinglepingu järgi on võlalt 6667,50 €-lt viivis 10984,71 eurot (6667,50*0,25/100*659), III liisinglepingu järgi 4015,40 eurot võlalt 2437,05 € (2347,05*0,25/100*659). Hageja vähendas kõiki kolme liisinglepingu järgi viivisenõudeid vastavalt põhinõuete ulatusele ehk kokku 15099,92 eurot. Viivise arvestuse ja määra üle vaidlus puudus. Seega on viivis I liisinglepingu järgi 5995,37 €, II järgi 6667,50 eurot, III järgi 2347,05€. Iga lepingujärgne põhivõlanõue ja viivisenõue kokku ei ületa vastava käenduslepingu järgi käendaja vastutuse maksimumsummat. Eeltoodu alusel on ka viivisenõue tõendatud ja põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt käenduskohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 65 lg 1, VÕS § 142 lg 1, 145 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi ning 15.02.13 seisuga tuleb kostjalt välja mõista hagejale I liisinglepingu järgset viivist 5995,37 €, 2. liisinglepingujärgset viivist 6667,50 eurot, 3. liisingulepingu järgset viivist 2347,05€. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. XXXlt tuleb AS DNB Pank kasuks välja mõista liisinglepingu nr XXX järgset võlga 5995,37 eurot ja viivist 5995,37 eurot, liisinglepingu nr XXX järgset võlga 6667,50 eurot ja viivist 6667,50 eurot, liisingulepingu nr XXX järgset võlga 2347,05 eurot ja viivist 2347,05 eurot. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jääva hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos tõenditega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1,§ lg 2, 123 ning sellel ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1, 2 järgi üksnes põhinõude väärtus hagi esitamise ajal (14.03.11) 11749,66 eurot.
/digitaalne allkiri/ 11 (12)
Kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.