Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lepingu järgsed maksed tegi MN01.12.2008.a. summas 1,701.18 eurot ja 26.10.2009.a. summas 0.11 eurot. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks on AS SEB Pank ja OÜ T vahel 13.11.2006.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, 12.02.2007.a. ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ja 22.11.2007.a. hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping ning 04.10.2007.a. kolmandate isikute, OÜ T , hageja ja kostja vahel avaldus korteriomandite vabastamiseks hüpoteekide alt, võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise leping, korteriomandi müügileping, omandi üleandmise asjaõigusleping, korteriomandite ja kinnistute hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud. 05.11.2009.a. esitas AS SEB Pank täitmisavalduse Lepingust tuleneva võlgnevuse realiseerimiseks tagatiste arvelt. Täitur Marek Laanemets algatas AS SEB Pank eelmainitud avalduse alusel täiteasja . Täitemenetluses ei ole olnud võimalik tagatisi realiseerida, sest 26.05.2010.a. peatas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-09-67354 tehtud kohtumäärusega täiteasja . Kohtumenetlust ega täitemenetlust praeguseni taastatud ei ole. Lisaks eelmainitule ei piisa ilmselt tagatiste realiseerimisest AS SEB Pank nõude rahuldamiseks, sest samade tagatistega on tagatud ka hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr L060054359, millest tulenev MN võlgnevus 23.11.2011.a. seisuga on kokku 564,428.84 eurot, samade poolte vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, millest tulenev võlgnevus 23.11.2011.a. seisuga on kokku 150,604.28 eurot ja AS SEB Pank ning A MTÜ vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, millest tulenev võlgnevus 23.11.2011.a. seisuga on kokku 44,627.67 eurot. 06.05.2009.a. esitas AS SEB Pank MN, Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks tagatise seadnud OÜ-le T ja MLN nõuded Lepingu järgse võlgnevuse tasumiseks. AS SEB Pank Lepingust tulenev nõue on tänaseni täitmata. 23.11.2011.a. seisuga võlgneb MNAS-ile SEB Pank Lepingust tulenevalt kokku 78 491,15 eurot, mis moodustub: - 62 250,71 euro suuruses summas MN poolt hagejale tagastamata laenust, - 375,66 euro suuruses summas intressivõlast ja - 15 864,78 euro suuruses summas Lepingu järgsest viivisvõlast. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 78 49,15 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitas 13.01.2012.a. kirjaliku vastuse hagile. Vastuse kohaselt on tegemist juba menetluses oleva tsiviilvaidlusega nr 2-09-67354, millega peatati täiteasi . Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tagatiste realiseerimisest ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Käimas on pooltevaheline vaidlus nõude olemasolu /suuruse osas ja kostja varade väärtus on kõrgem hageja nõudest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 22.11.2007.a. laenulepingu nr XXX, mille alusel AS SEB Pank laenas MN63 952 eurot. Antud lepingu punkti 5 kohaselt kohustus kostja tagastama kogu laenu 25.11.2008.a. Lepingu punkti 4 kohaselt kohustus MN lisaks laenu tagastamisele tasuma igakuiselt ka intressi määras 6 kuu EURIBOR + 2 % aastas.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostjal on võlgnevus hageja ees hagis nõutud summa ulatuses. Kostja nõustus kohtuistungil sellega, et on hagejalt vaidlusaluse laenulepingu alusel laenu saanud ja et kostjal on hagis nõutud summa 78 491,15 eurot täielikult hagejale tasumata. Hageja haginõude arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega puudub vaidlus hageja nõude olemasolu või selle suuruse osas. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile seoses kostja vara suhtes toimuva täitemenetlusega ei ole asjakohased, kuivõrd kostjal on kohustus vaatamata võimalikule täitemenetlusele täita pooltevahelist lepingut. Asjaolu, mis ulatuses kostja vara müügist saadava raha arvel on võimalik hageja nõuet kostja vastu rahuldada, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaidlusaluse laenulepingu p 5 alusel olid pooled kokku leppinud laenu tagastamise tähtajaks 25.11.2008.a. Seega muutus hageja nõue antud kuupäevast sissenõutavaks täies ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 4 kohaselt leppisid pooled intressimääraks kokku 6 kuu EURIBOR + 2 % aastas. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest on hageja seega õigustatud nõudma kostjalt viivist antud määraga. Hageja esitatud põhivõla, intressi- ja viivise arvestusega (tl 24, 78-79) on tõendatud, et kostja on võlgnevuses intressimaksete tasumisega alates 25.07.2008.a. Seega on hageja nõue tasumata intressimaksete saamiseks perioodi 25.10.2008.a. kuni 24.11.2008.a. eest summas 375,66 eurot põhjendatud. Põhivõlast on kostja 01.12.2008.a. tasunud üksnes 1 701,18 eurot ja 26.10.2009.a. 0,11 eurot. Kuivõrd kostja on jätnud tasumata maksegraafikujärgsed osamaksed, siis on hageja õigustatud nõudma nimetatud osamaksete tasumist summas 62 250,71 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja õigustatud arvestama sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksetelt viivist vastavalt hageja nõudele alates 25.11.2008.a. kuni 23.11.2011.a. summas 15 864,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.