2-09-12188/45 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjavea parandamine Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 kohtuotsuse resolutiivosa p-s 3 on edasiulatuva viivise arvestamise alguskuupäevaks märgitud 01. novembrist 2011. Kohus mõistis edasiulatuva viivise välja kostjalt alates 01. novembrist 2010, s.o vastavalt hageja nõudele. Kohus jõuab järeldusele, et nimetatud ebatäpsus on kirjaviga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 kohaselt, kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega.

25.veebruari 2005 üldkoosoleku protokoll (t.l.-140, tõlge t.l.-141, I kd); 05. juuni 2006 üldkoosoleku protokoll (t.l.-142, tõlge t.l.-143, I kd); 23. detsembri 2006 üldkoosoleku protokoll (t.l.-144, tõlge t.l.-145, I kd); 15. detsembri 2007 üldkoosoleku protokoll (t.l.-146, tõlge t.l.-147, I kd); 10. jaanuari 2009 üldkoosoleku protokoll (t.l.-148, tõlge t.l.-149, I kd); 17. märtsi 2005 üldkoosoleku reg leht (t.l.-150, tõlge t.l.-151, I kd); kostja majandamiskulude, kommunaalkulude ja viivise arvestus (t.l.-152-155, I kd). Kostja vastus Kohtule 20. juulil 2009 esitatud vastuses hagile (t.l.-46, I kd) kostja ei nõustu hageja märgitud võlgnevuse summaga 10 757,40 krooni. Kostja leiab, et tema võlgnevus hagejale moodustab 5687,15 krooni. Kohtule 01. aprillil 2010 esitatud vastuses (t.l.-66, I kd) teatab kostja, et hageja poolt teostatud majanduskulude arvestused on viiviste osas ebaselged, s.o hageja on arvestanud viivist kahekordselt – iga järgneva kuu arvel oli viivist arvestatud nii eelneva kuu põhivõlalt kui ka eelneva kuu viiviselt. Kostja väitel (t.l.-117, I kd) on hageja nõue osaliselt aegunud. Hageja nõue on aegunud osas, mis puudutab ajavahemikku 01. aprill 2003 kuni 31. detsember 2005, kuna hagi esitamise ajaks oli nimetatud perioodist möödunud rohkem kui kolm aastat ja aegumise peatumist või katkemist ei ole toimunud. Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist osas, mis puudutab perioodi 01. aprill 2003 kuni 31. detsember 2005. Kostja poolt 17. detsembril 2010 esitatud avalduse (t.l.-167-169, I kd) kohaselt jääb kostja aegumise kohaldamise taotluse juurde. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud võlgnevuse ega viivise suurust ning kostja arvates on kostja võlgnevus hagejale väiksem kui hageja seda märgib. Kostja väitel on tema korteri üldpind 35,7 m2, kuid hageja on hooldustasu arvestamisel lähtunud suuremast üldpinnast ehk 36,4 m2 ja seda alates 2003. aastast. Samuti on hageja arvutanud ka viivist samadest lähteandmetest tulenevalt. 4(9)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 978,97 eurot (15 317,54 krooni) ja viivis seisuga 31. oktoober 2010 summas 13,12 eurot (205,30 krooni) ning viivis määras 0,07% päevas põhinõudelt 978,97 eurot alates 01. novembrist 2010 kuni põhivõlgnevuse 978,97 eurot täieliku kustutamiseni. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja nõustub, et hageja põhinõue on 1905,82 krooni ehk 121,78 eurot. Kohus tuvastas, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX omanik. Elumaja XXX majandab hageja ehk KÜ Madise ning kostja on KÜ Madise liige. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Aegumine Kostja esitas nõude osalise aegumise vastuväite. Kostja väitel on hageja nõue aegunud osas, mis puudutab ajavahemikku 01. aprill 2003 kuni 31. detsember 2005, kuna hagi esitamise ajaks oli nimetatud perioodist möödunud rohkem kui kolm aastat ja aegumise peatumist või katkemist ei ole toimunud. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Korteriühistu põhikirjaga on kokku lepitud, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt, kord kuus (hageja põhikirja p-d 4.2. f ja g). Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt, korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3, /---/. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostja majandamiskulude, kommunaalkulude ja viivise arvestusest (t.l.-82-83, 152-155, I kd) selgub, et hageja on arvestanud kostja võlgnevust alates aprillist 2003 igakuiselt. Hagi on esitatud kohtule 23. märtsil 2009. Aegumise peatumist või katkemist kohus ei tuvastanud. Arvestades aegumise tähtaega kolm aastat alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil hageja võis kostjale 5(9)

2-09-12188 esitada igakuiseid arveid korteri hoolduskulude eest, võib järeldada, et hageja nõuded, mis muutusid arve esitamisega sissenõutavaks kuni 31. detsembrini 2005, on aegunud. Hageja esitas vastuväite, et hagi aegumist ei ole võimalik kohaldada, kuna hageja on perioodi 01. aprill 2003 kuni 30. september 2005 kostja võlgnevused kustutanud kostja maksete arvelt, mis on teostatud peale 30. septembrit 2005. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega. Kostja majandamiskulude, kommunaalkulude ja viivise arvestusest (t.l.-82-83, 152-155, I kd) selgub, et hageja on kostja poolt igakuiselt makstud summad (tabeli veerg 15) arvestanud jooksva kuu makse tasumiseks. Tabelist ei selgu, et hageja oleks kostja igakuistest maksetest kustutanud eelnevaid võlgnevusi. Kohus leiab, et hageja nõuetele perioodi eest aprill 2003 kuni 31. detsember 2005 tuleb kohaldada aegumist. Põhivõlgnevus Hageja väitel moodustab kostja põhivõlgnevus hagejale seisuga 22. november 2010 kokku 15 317,54 krooni. Kostja ei nõustu hageja väitega osaliselt. Kostja leiab, et hageja on põhinõude arvutanud valesti, kuna hageja ei ole arvesse võtnud nõude aegumist ning hageja on hooldustasu arvestamisel lähtunud suuremast üldpinnast 36,4 m2, kuigi kostja korteri reaalosa pindala on 35,7 m2. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus tuvastas, et hageja nõuetele perioodi eest aprill 2003 kuni 31. detsember 2005 tuleb kohaldada aegumist ja seega tuleb kostja võlgnevust arvutada alates 01. jaanuarist 2006. Kostja poolt esitatud arvetelt (t.l.-186-195, I kd, t.l.-196-206, I kd ja t.l.-207-219, I kd) on näha, et hageja on arvutanud hooldustasu lähtuvalt eluruumi pindalast 36,4 m2. Kinnistusregistri väljavõttest (t.l.-16, I kd) selgub, et kostja eluruumi pindala on 35,7 m2. Kohus ei tuvastanud, et KÜ põhikirjas või üldkoosoleku otsusega oleks kehtestatud erinev majandamiskulude arvutamise kord kui seda on sätestatud seaduses, s.o arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Hageja vastuväide, et kuna majanduskulusid ja hooldustasu on alati arvestatud selliselt, on tekkinud hoolduskulude arvestuse osas tava ning see on aluseks hoolduskulude arvutamisel suuremas osas kui seda on kostja korteri reaalosa pindala, ei ole põhjendatud. Tavaõigust ei saa kohaldada olukorras, mis on seadusega reguleeritud. Tavaõigus ei saa seadust muuta ega tohi ka olla vastuolus kehtiva seadusega. Kohus jõuab järeldusele, et kuna hageja ei ole kostja põhivõlgnevuse arvestamisel võtnud aluseks nõude aegumist ja majandamiskulude arvutamisel on lähtunud ebaõigest kostja eluruumi pindalast, on hageja poolt esitatud kostja põhivõlgnevuse arvestused ebaõiged. 6(9)

2-09-12188 Kohus tegi kohtuistungil (t.l.-162, I kd) hagejale ettepaneku esitada kohtule kostja võlgnevuse detailne arvestus, kuid hageja kohtu ettepanekuga ei arvestanud ja võlgnevuse arvestust ei esitanud. Kohtule esitatud kostja majandamiskulude, kommunaalkulude ja viivise arvestusest (t.l.82-83, 152-155, I kd) ei selgu, milliste perioodide eest ja millistel alustel ning millise metoodika järgi on kostjale põhivõlga arvutatud. Seega ei ole kohtul endal võimalik ebapiisavate andmete tõttu kostja põhivõlgnevust välja arvutada. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 15 317,54 krooni ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ja nõustub, et perioodi 01. jaanuar 2006 kuni oktoober 2010 põhivõlg majandamiskulude eest moodustab kokku 1905,82 krooni ehk 121,78 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista majandamiskulude põhivõlgnevus 121,78 eurot. Viivis Hageja palub välja mõista kostjalt viivis seisuga 31. oktoober 2010 kokku 205,30 krooni. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole esitanud arusaadavat arvestust viiviste kohta. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Lähtuvalt KÜS § 7 lg 4, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus jõudis järeldusele, et hageja põhinõue ei ole tõendatud ega põhjendatud, kuna hageja on kostja põhivõlgnevuse arvutanud ebaõigesti, kasutades ebaõigeid lähteandmeid. Kohus tegi kohtuistungil (t.l.-162, I kd) hagejale ettepaneku esitada kohtule kostja võlgnevuse detailne arvestus, kuid hageja kohtu ettepanekuga ei arvestanud ja võlgnevuse arvestust ei esitanud. Kohtule esitatud kostja majandamiskulude, kommunaalkulude ja viivise arvestusest (t.l.82-83, 152-155, I kd) ei selgu, millistelt põhivõla summadelt ja milliste perioodide eest on hageja viivist arvutanud. Seega ei ole kohtul endal võimalik ebapiisavate andmete tõttu hageja poolt arvutatud viivist kontrollida. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud ning seega tuleb jätta rahuldamata. Edasiulatuv viivis Hageja palub välja mõista kostjalt edasiulatuv viivis määras 0,07% päevas põhinõudelt 978,97 eurot alates 01. novembrist 2010 kuni põhivõlgnevuse 978,97 eurot täieliku kustutamiseni. Vastavalt TsMS § 367, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7(9)

01.novembrist 2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,07% päevas. Hagi lahendamine Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 121,78 eurot ja viivis tagastamata põhivõla summalt 121,78 eurot alates 01. novembrist 2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,07% päevas. Hagi hind Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt korteriomandi majandamiskulude põhivõlgnevus 978,97eurot ja viivis 13,12 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja põhinõue on 978,97 eurot ja seega hagihind moodustab 978,97 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi põhinõude osas 12,44% ulatuses (121,78 / 978,97 x 100 = 12,44%) ja seega jäävad menetluskulud 12,44% ulatuses kostja kanda ja 87,56% ulatuses hageja kanda. Viivise nõude rahuldamise ulatust kohus ei arvesta menetluskulude jaotuses. Kohus ei rahuldanud hageja nõuet kostjalt viivise summas 13,12 eurot väljamõistmiseks, kuid rahuldas hageja nõude edasiulatuva viivise osas, s.o viivise nõuded rahuldati ja jäeti rahuldamata ligikaudu võrdsetes osades ning seega ei mõjuta viivise nõude lahendamine menetluskulude jaotust. Kohus leiab, et kõigist menetluskuludest tuleb 87,56% jätta hageja kanda ja 12,44% kostja kanda. 8(9)