Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ATLAS,

kolm materjalikäsitlusmasinat ja kaks Renault sõidukit. Tänaseks on Nordea Finance Estonia AS need liisinglepingud üles öelnud. Võlgnik on jätnud liisingettevõtjale tagastamata kaks ekskavaatorit ja kolm materjalikäsitlusmasinat. Nende masinate asukoht ei ole teada. Nordea Finance Estonia AS nõue võlgniku vastu on tagatud endise juhatuse liikme TF käendusega. Võlgniku juhatuse liige HT on ajutisele haldurile andnud infot, et võlgnikul võib olla kohustus suurusjärgus 1 miljon eurot OÜ OI ees. Nii OÜ OI kui ka võlgniku osaniku OÜ PRO juhatuse liige on AL. Kohustuse aluseks olevaid dokumente ei ole ajutisele haldurile esitatud. Ajutine haldur on arvamusel, et selle kohustuse olemasolu või puudumine ei muuda võlgniku maksevõimet (võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu) ja selle olemasolu tegelik väljaselgitamine ei ole praeguses menetluse staadiumis ka väga oluline. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmebaasile on võlgnikul maksuvõlg 82 751,73 eurot ja intressivõlg 21 560,65eurot. Kuna raamatupidamise andmeid ei ole ajutisele haldurile esitatud, on ajutine haldur välja toonud täitemenetluse registri põhjal tuvastatud kohustused summas 10 585,17 eurot. Seega on võlgnikul kohustusi vähemalt 583 991,11 eurot (ilma võimaliku kohustuseta OÜ OI ees. Võlgnik on kantud äriregistrisse 18.09.1997, asutajateks on ARSBF GmbH Rostock Stralsund (50% osakapitalist) ja aktsiaselts Cleanaway Tartu (50% osakapitalist). Pärast seda on

osanikeks olnud AH OÜ ja TF. Alates 01.10.2010 on 100% osaluse omanikuks OÜ PRO . Juhatuse liikmeteks on viimastel aastatel olnud AL, TF, UJ, IL ja TP. Võlgniku tänane juhatuse liige HT on meedias avaldatud andmete põhjal tuntud probleemsete äriühingute likvideerijana. Tema nimega on äriregistris kehtiv seos rohkem kui 100 äriühingul, neist enamus on kas pankrotis, likvideerimisel või kustutamishoiatusega. Võlgniku põhitegevuseks oli ekskavaatorite ja muude materjalide teisaldamise seadmete müük. Esindati rahvusvahelist kaubamärki Atlas. Müügitulu on põhiliselt koosnenud ehitusmasinate ja lisaseadmete müügist, ehitusmasinate varuosade müügist, ehitusmasinate rendist ning ehitusmasinate remondist, hooldusest, konsultatsioonist. Ajutine haldur ei saa anda hinnangut raamatupidamise seisukorrale, kuna raamatupidamine ei ole menetluse käigus olnud haldurile kättesaadav. Halduri poolt kogutud materjalide (mõned raamatupidamise programmi väljatrükid) põhjal võib järeldada, et raamatupidamises on kasutatud majandustarkvara HansaWorld SBE. Endiselt juhatuse liikmelt IL saadud andmetel võib raamatupidamise andmebaas paikneda mingis arvutis, mis on ladustatud Jüris laos koos raamatupidamise algdokumentidega. Ajutisele haldurile ei ole juurdepääsu sellele arvutile ja dokumentidele võimaldatud (IL on telefoni teel öelnud, et ega seal midagi vaadata ei ole, raamatupidamise registreid ei ole võimalik sealt niisama lihtsalt kätte saada). Ka võlgniku tänane juhatuse liige on pidanud sellises olukorras raamatupidamist võrdväärseks raamatupidamise puudumisega. On alust arvata, et raamatupidamise taastamine vajab rahakulu, et vastava ala spetsialistid raamatupidamise tarkvara uuesti toimima paneksid. Kuna 2008 majandusaasta ja eelnevad aruanded on auditeeritud, mis ei ole võimalik ilma korras raamatupidamiseta, siis peab asuma seisukohale, et raamatupidamist on peetud vähemalt auditi sooritamiseni. Ajutine haldur on võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil aluseks võtnud avalikest registritest, krediidiasutustest, kreeditoridelt ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasist saadud informatsiooni. Seoses raamatupidamise registrite puudumisega on ajutine haldur saanud olulise osa informatsioonist majandustegevuse kohta perioodil 01.01.2009 kuni tänaseni tutvudes võlgniku pangaväljavõtetega ning Maksu- ja Tolliametis deklareeritud majandustegevuse andmetega. Vastavalt halduri poolt kogutud informatsioonile olid võlgniku olulisemad majandusnäitajad järgmised: kroonides Müügitulu 27 857 139 11 703 005 18 377 793 27 710 389 24 510 580 25 048 073 4 732 529 5 000 372 5 833 459

Kasum -3 060 212 -1 035 692 1 979 775 -505 253 -1 936 894 80 652

Bilansimaht 9 488 166 3 444 305 7 523 953 12 970 551 13 042 338 9 718 298

Omakapital 1 949 247 913 555 2 893 330 2 388 077 451 183 531 835

Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada

Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada

* Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada

Puudub Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada

* 2011 müügitulu seisneb põhilises osas laojäägi võõrandamises kogumina ja ei tulene seega tegelikust aktiivsest majandustegevusest Kuna võlgnik ei ole haldurile esitanud mingeid andmeid majandustegevuse kohta ning äriregistrile on esitamata perioodi 2009 - 2011 majandusaasta aruanded, on tabelis selle perioodi kohta toodud müügitulu andmed pärit Maksu- ja Tolliameti andmebaasis olevatel käibedeklaratsioonidel kajastatud müügitulu põhjal. Alates 2011. aasta septembrist on käibedeklaratsioonid esitamata, seega puuduvad ka müügitulu andmed. Kättesaadavatel

pangaväljavõtetel ei ole perioodil 2011 september kuni 2012 juuli mingeid liikumisi, seega on põhjust arvata, et võlgnikul majandustegevus puudus. Olemasolevate andmete põhjal on võlgniku majandustulemuse tulem olnud äärmiselt kõikuv. Hoolimata sellest, et 2005. majandusaastal õnnestus võlgnikul teenida ligi 2 miljoni krooni suurune kasum, on kokkuvõtlikult võlgniku omakapital perioodil 2004-2008 pidevalt vähenenud. 2008. majandusaasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital vähenenud 532 tuhande kroonini (2003. aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital 1,9 miljonit krooni). Võlgniku müügitulu on olnud aastatel 2006-2008 suhteliselt stabiilne 24,5-27,7 miljonit krooni. Raamatupidamise registrite puudumise tõttu ei ole võimalik analüüsida tegevuse tulemuslikkust tegevussuundade lõikes (ehitusmasinate ja lisaseadmete müük, ehitusmasinate varuosade müük, ehitusmasinate rent ning ehitusmasinate remont, hooldus, konsultatsioon). Maksu- ja Tolliameti andmebaasis kajastatud käibedeklaratsioonide andmete põhjal on 2009. majandusaastal toimunud müügitulu hüppeline langus. Müügitulu on võrreldes 2008. majandusaastaga langenud ~82%, so 4,7 miljoni kroonini (2008 aastal 25 miljonit krooni). 2010 majandusaastal on õnnestunud müügitulu natuke suurendada 5 miljoni kroonini. Ajutisel halduril ei ole 2009. ja 2010. majandusaasta kulude kohta õnnestunud saada adekvaatseid andmeid. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal on võlgniku palgakulud 2009. majandusaastal vähenenud proportsionaalselt vähem kui müügitulu. Palgakulud 2008. aastal olid 2,2 miljonit krooni, 2009. aastal 1,93 miljonit krooni (vähenemine võrreldes 2008 aastaga 14% ) ja 2010 aastal 1,34 miljonit krooni (vähenemine võrreldes 2008. aastaga 40% ). Võlgniku endine juhatuse liige IL on ajutisele haldurile telefoni teel müügitulu vähenemise põhjusena välja toonud ülemaailmse majanduskriisi, millest tulenevalt ei müüdud 2009. ja 2010. majandusaasta jooksul mitte ühtegi ekskavaatorit ega muud liikurmasinat. Samas ei olevat endine juhatuse liige TF suutnud 2009. ja 2010. majandusaastal kulusid piisavalt kärpida. IL seletus maksejõuetuse põhjuste kohta on usutav, samas ei ole võimalik seda dokumentaalsete materjalide puudumise tõttu võimalik kontrollida. 2011. ja 2012. aastal on majandustegevus praktiliselt puudunud. 2011. a. mais võõrandati võlgniku laojääk, mis koosnes ekskavaatorite ja liikurmasinate varuosadest. Võõrandatud laojäägi raamatupidamislik maksumus oli 90 188 eurot. Laojääk võõrandati 165 000 euro eest. Laojäägi võõrandamise dokumente ei ole ajutisele haldurile esitatud. Laojäägi võõrandamise kohta pärinevad andmed mais 2011 Maksu- ja Tolliametile deklareeritud müügitulu andmetest ja HT antud seletustest. Laojääk müüdi OÜ- OI(võlgnikuga seotud osaniku OÜ PRO juhatuse liikme AL kaudu). Müügitehingu tulemusena OÜ OI vastu tekkinud nõue olevat tasaarvestatud võlgniku kohustusega OÜ OI ees. Ajutisele haldurile ei ole aruande kirjutamise ajaks esitatud selle kohustuse algdokumente, mis võimaldaksid hinnata, kas võlgniku kohustus OÜ OI ees eksisteeris. Tänaseks on võlgniku majandustegevus lõppenud, töötajad puuduvad, tulevikus kasumit teenida võimaldavad lepingud puuduvad. Vara ja majandustegevuse puudumise tõttu ei suuda võlgnik oma kohustusi täita, võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid rohkem kui tuhat korda. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustused ületavad oluliselt varasid ja kohustuste maksetähtaeg on saabunud, on võlgnik selgelt maksejõuetu. Olemasolevate andmete põhjal asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on ebapiisav reageerimine majanduslangusest tulenevale müügitulu langusele. See võib olla juhtimisviga, kuid ajutise halduri hinnangul ei ole selline juhtimisviga raske. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole liisingettevõtjale Nordea Finance Estonia AS tagastanud viit liisingobjekti, võib maksejõuetuse põhjuseks olla ka mõni muu asjaolu, näiteks vara kõrvaldamine, kuid sellele ei ole võimalik anda selgemat hinnangut enne, kui on õnnestunud taastada raamatupidamise registrid ja saada neist andmeid majandustegevuse kohta. Olemasoleva informatsiooni kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2010. aastal, kui ta ei suutnud täita jooksvaid kohustusi kreeditoride ees. Võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katmiseks. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 17 täitemenetlust. Kuna mingeid vara võõrandamise dokumente ei ole ajutisele haldurile esitatud, ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võttes arvesse, et võlgniku aktiivne majandustegevus on juba pikka aega enne ajutise halduri nimetamist puudunud, ei ole tõenäoline, et esineb tehinguid, mille tagasivõitmine annaks rahaliselt positiivse tulemuse. Teadaolevalt on 2011. aasta mais võõrandatud tõenäoliselt võlgnikuga seotud isikule võlgniku laojääk. Ajutise halduri hinnangul ei esine aga selle tehingu tagasivõitmise võimalusi, kuna laojääk on võõrandatud hinnaga 165 000 eurot, mis olemasolevate andmete põhjal ületab tõenäoliselt selle laojäägi tegeliku turuhinda. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu ja hüvitatavate kulude määramiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 22.10.2012 saadetud vastuses määruskaebusele on ajutine haldur seisukohal, et juhul kui võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summa, tuleks pankrotiseadusega sätestatud pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AEOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Ajutuse halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 583 991 euro ulatuses ja vara 356 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 25.09.2012 on võlausaldaja ATMGmbH tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 3 500 eurot. Kohus leiab, et kuna AEOÜ vara ei kata olemasolevaid kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuivõrd võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, tuleb pankrot välja kuulutada. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatuse liige on jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise ja õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võib juhatuse liige olla toime pannud KarS (karistusseadustiku) § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Seoses asjaoluga, et võlgnik on jätnud esitamata 2009., 2010. ja 2011. majandusaasta aruanded ja ei ole suutnud ajutisele haldurile esitada raamatupidamise registreid, võib olla toime pandud KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) kirjeldatud kuriteo tunnustega tegu.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 16.08.2012 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 26 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 820 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 600,60 eurot ja hüvitada kulutused summas 31,07 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja on nõus, et ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused tasutakse tema poolt kohtu deposiiti kantud summast, tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast 3 500 eurot vastavalt ajutise halduri poolt 16.08.2012 esitatud taotlusele.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.