Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-38974
Tsiviilasi
Korteriühistu Aseri Kooli 1 hagi Anatoli Orava, Irina Orava, Angelina Orava ja Anne Orava vastu 201,32 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
155,54 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. veebruari 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anatoli Orava, Irina Orava, Angelina Orava ja Anne Orava apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): Anatoli Orav (ik: XXXX) Irina Orav (ik: XXXX) Angelina Orav (ik: XXXX) Anne Orav (ik: XXXX) Angelina Orava ja Anne Orava seaduslikud esindajad Anatoli Orav ja Irina Orav Vastustaja (hageja) – Korteriühistu Aseri Kooli 1 (rk: 80152296), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. veebruari 2012 otsus osaliselt, s.o kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 155,54 euro võlgnevuse, viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 151,13 eurot võlgnevuse, 155,46 eurot õigusabikulude ja 62,09 eurot riigilõivu katteks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Rahuldada Anatoli Orava, Irina Orava, Angelina Orava ja Anne Orava apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Anatoli Oravalt, Irina Oravalt, Angelina Oravalt ja Anne Oravalt solidaarselt Korteriühistu Aseri Kooli 1 kasuks 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot ja 13 senti võlgnevuse, 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot ja 46 eurot õigusabikulude ning 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 9 senti riigilõivu katteks.
4.2.Anatoli Orava, Irina Orava, Angelina Orava ja Anne Orava menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda.“ Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 97,16% solidaarselt Anatoli Orava, Irina Orava, Angelina Orava ja Anne Orava kanda ja 2,84% Korteriühistu Aseri Kooli 1 kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus lõpetas 07.10.2011 maksekäsu kiirmenetluse Korteriühistu Aseri Kooli 1 nõudes Anatoli Orava ja Irina Orava vastu 203,88 euro saamiseks ning andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
25.10.2011 esitas korteriühistu maakohtule hagiavalduse Anatoli Orava, Irina Orava, Angelina Orava ja Anne Orava vastu, paludes kostjatelt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 01.10.2011 seisuga 201,34 eurot, sh Anatoli Oravalt ja Irina Oravalt solidaarselt 100,67 eurot ning Angelina Oravalt ja Anne Oravalt 100,67 eurot võrdsetes osades, ning viivis 0,07% põhinõudest päevas alates 01.10.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Ida-Virumaal Aseri vallas Aseri alevikus XXXX korteriomandi (registriosa nr XXXX) omanikud. Anatoli Oravale ja Irina Oravale kuulub 1⁄2 osa kaasomandist ühisomandis ning Angelina Oravale ja Anne Oravale kummalegi 1⁄4 osa kaasomandist. Kostjad ei ole tasunud neile hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt ning tekkinud võlgnevus, millele lisandub viivis, tuleb kostjatelt juhindudes korteriühistu põhikirja p 3.2 alapunktide 1, 5, 6, 7, 8, 9, 10, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4; § 13 lg 4; § 151 lg 1 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätetest välja mõista. Kostjate osade arvestamisel võlgnevuses tugines hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-124-10, KÜS § 5 lg-le 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-tele 1-4; § 75 lg-le 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg-le 1; §-le 64 ja § 65 lg-tele 1, 2. 01.12.2011 seisukohas vähendas hageja nõuet 45,80 euro võrra, kuna kostjad tasusid 01.10.2011 arve nr 11365 täielikult, s.o summas 45,80 eurot, ning nõudis kostjatelt 155,54 euro väljamõistmist: Anatoli Oravalt ja Irina Oravalt solidaarselt 77,77 eurot ning Angelina Oravalt ja Anne Oravalt 77,77 eurot võrdsetes osades. Hageja esitas ka alternatiivse nõude, milles palus mõista välja kostjatelt solidaarselt 155,54 eurot ja viivis.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate 21.11.2011 esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt võib KÜS § 5 lg 5 ja korteriühistu põhikirja p 2.1 alusel kostjaks olla ainult Anatoli Orav kui korteriühistu liige. Kostjad on tasunud neile esitatud igakuised arved täies ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, milliste rikutud kohustuste alusel, milliste tasumata arvete alusel ning millisest perioodist väidetav võlg on tekkinud. Kostjad väitsid, et arvet nr 11003, esitatud 01.01.2011, ei ole kostjad kätte saanud; arve nr 10317 on tasutud tähtaegselt 09.08.2011; arvet nr 11004 summas 150,65 eurot ei ole kostjad kätte saanud; arve nr 0489 (detsember 2010) on tasutud täies ulatuses; arveid alates jaanuarist 2011 kuni augustini 2011 numbritega 1055, 1099, 11143, 11187, 11233, 11277, 11321, 11365 on kostjad igakuiselt tasunud. Alates maist 2009 oli korteriühistus maja hooldamise tariifide osas olukord ebaselge. Hageja poolt kohtule esitatud korteriühistu 18.09.2009 üldkoosoleku protokoll ei vasta koosolekul tegelikult toimunule. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud remondifondi tasu tõstmise küsimust, vaid oli küsimus remondifondi loomisest hooldusfondist. Kostjad on tasunud hooldus- ja remondifondi tasu nii, nagu 18.09.2009 üldkoosolekul tariifid kehtestati – hooldustariif 4,5 krooni m2-lt jaotus kaheks positsiooniks: hooldustasu 4 krooni m2-lt ja remondifond 1 kroon m2-lt. Kostjad palusid kohustada hagejat esitama 18.09.2009 üldkoosoleku protokolli originaal koos osalejate nimekirjaga. Kostjad juhtisid kohtu tähelepanu asjaolule, et korteriühistu esimehe Tatjana Daitši suhtes on alustatud kriminaalmenetlust Viru Maakohtu registriosakonnast kättesaadavate korteriühistu protokollide alusel. Kostjad ei ole tasunud 69 krooni arvest nr 10050, kuna neile jäi arusaamatuks, mille alusel tuleb antud summa maksta. 08.01.2012 seisukohas märkisid kostjad, et neile on esitatud kaks eraldi osakapitali maksmise nõuet summas 15,37 eurot. Kostjad ei ole näinud arvet nr 11003, 01.01.2011, summas 15,37 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.01.2011. Hageja on kohtule esitanud arve nr 11004, 01.01.2011, summas 150,67 eurot, millega tahetakse 2012 detsembri makseid kostjatelt teist korda, sest kostjatele on 2010 detsembri eest esitatud arve 31.12.2010 summas 146,26 eurot, mis on makstud tähtaegselt. Kust tuleb vahe 4,39 eurot, ei ole hageja selgitanud. Seisuga
01.01.2011 kostjatel võlga ei olnud. Hageja hakkas omavoliliselt kustutama võlga maksekorraldusega nr 13 selgitusega „02.2011 korterimaks“. Alates 28.02.2011 on kostjad maksete selgituses märkinud, mille eest nad maksavad. Arve nr 11365 augusti 2011 eest on makstud summas 45,80 eurot 01.10.2011 selgitusega „korterimaks august 2011 + ettemaks 12,31 eurot + viivis 0,02 eurot“. Kostjad palusid kohtul teha tasaarvestus summas 850 krooni ning arvestada kostja poolt 28.02.2010 maksekorraldusega nr 15 tasutud summa selgitusega „sotsiaalmaksu intress ja tulumaks“ korteri ettemaksuks, sest makse oli tehtud kostjate poolt korteriühistule vabatahtlikult. Selle summa sees on ka 69 krooni ettemaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. veebruari 2012 otsusega hagi lihtmenetluses hageja poolt
1.detsembril 2011 esitatud põhinõude ulatuses ja mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse 155,54 eurot ning menetluskulud 383,91 eurot, sh 320 eurot hageja lepingulise esindaja kulu ja 63,91 eurot riigilõiv. Kostjate menetluskulud jättis kohus kostjate endi kanda. Maakohus täiendas 21. märtsil 2012 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub kostjatele korter Ida-Virumaal Aseri vallas Aseri alevikus Kooli XXX . 1⁄2 korterist on Anatoli Orava ja Irina Orava kui kaasomanike ühisomandis, Angelina Oravale ja Anne Oravale kuulub kummalegi 1⁄4 osa kaasomandist. Hageja on esitanud kostjatele, arvestades nende mõttelise osa suurust ühises asjas ja korteriomandi reaalosa suurust, vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid, mille koopiad on lisatud kohtutoimikusse. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad korteriühistu üldkoosolekute otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuste osutajate tasumääradest. Kostjad on jätnud tasumata kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 155,54 eurot. Hageja esitas esialgses hagis tasumata summaks 201,34 eurot, kuna hageja oli eksinud arvetele tasaarvestusi tehes. Hageja tunnistas seda 19.01.2012 kohtuistungil ning esitas ka võla 155,54 kujunemise täpse arvestuse. Kostjate põhivõlgnevus on 155,54 eurot ning see tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista, tuginedes KÜS § 13 lg-le 4 ja korteriühistu põhikirja p-le 3.2. Kuigi kostjad ei ole nõus teenuste tariifidega, mis on kinnitatud korteriühistu koosolekutel, ei ole kostjad vaidlustanud koosolekute otsuseid. Kostjad on pöördunud prokuratuuri poole seoses rahulolematusega korteriühistu töös, kuid see ei saa olla aluseks korteriühistu koosolekute otsuste seaduslikuks või ebaseaduslikuks tunnistamisele ja teenuste tariifide muutmisele. Kohus nõustus hageja põhjendustega kostjate osade arvestamisel võlgnevuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud (3-2-1-124-10), et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Hageja alternatiivnõudeks on jagada võlgnevus solidaarselt, kuna kõik kostjad on korteriühistu liikmed. Kohus nõustus sellega ning jagas võlgnevuse solidaarselt, viidates KÜS § 5 lg 1, AÕS § 70 lg 1-4; § 75 lg 1 ja VÕS § 63 lg 1; § 65 lg 2 sätetele. Kostjad on soovinud, et Irina Orava poolt 28.02.2010 maksekorraldusega nr 3 korteriühistule üle kantud 850 krooni kui sotsiaalmaksu intress ja tulumaks arvestataks ettemakse summaks. Selle sees on ka summa 69 krooni, mille ta tegi korteriühistule raamatupidamisandmete korrektsiooniks. Kohtuistungil märkis Irina Orav, et see summa on tasutud kui rohkem tasutud viivis. Tasaarvestuse küsimuse pidi raamatupidaja ühistu koosolekul üles võtma, kuid ei teinud seda. Kohus ei saa 850 krooni (54,32 eurot) arvestada kostjate ettemaksuks, kuna kostjal puudub nõudeõigus hageja vastu 28.02.2010 üle kantud summa osas. VÕS § 197 lg 1
sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 201 lg 4 alusel ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja viivisenõude jättis kohus rahuldamata, tuginedes VÕS § 113 lg-le 4. Kostjad ei ole kohustatud tasuma viivist võlgadelt, mille suurust hageja ei tea nimetada enne kui kohtuistungil. Hageja tunnistas viga raamatupidamisarvestuses 19.01.2012 kohtuistungil. Menetluskulude osas märkis kohus, et VV 01.01.2011 määruses sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on nõude kuni 640 eurot puhul maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulu 320 eurot vähendamiseks alust ei ole ning see kuulub kostjatelt solidaarselt TsMS § 165 lg 3 alusel väljamõistmisele, kuna esindaja on teinud märkimisväärselt aeganõudvat tööd hageja nõude õiguslikul põhjendamisel ja kohtule seisukohtade esitamisel. Samuti kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja tasutud riigilõiv 63,91 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Anatoli Orav, Irina Orav, Angelina Orav ja Anne Orav esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 20. veebruari 2012 otsuse ja 21. märtsi 2012 täiendava otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning kohustada hagejat hüvitama kostjate menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme ning TsMS § 5 lg-s 2 ja §-s 7 sätestatud kohtumõistmise põhiprintsiipe. Kohus ei ole õigesti kirjeldanud kostjate esitatud asjaolusid ega uurinud objektiivselt tõendeid ning on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolud ja tõendid, millele kostjad tuginesid; 2) on 21.02.2011 avalduse koopiast näha, et kostjad teatasid hagejale vastavalt VÕS §-le 102 kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui said takistavast asjaolust teada. Seetõttu VÕS § 101 lg 3 järgi nii hageja kui ka kohus ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab, nimelt VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; 3) jättis kohus tähelepanuta kostjate esitatud Viru Maakohtu registriosakonnast saadud 29.05.2009 üldkoosoleku protokolli koopia ja 18.09.2009 üldkoosoleku protokolli koopia, mis oli lisatud töövaidlusasjale nr 9.1-2/1430-2010. Kostjate arvestuste alus tuleneb nendest üldkoosoleku otsustest. Samas võttis kohus vastu hageja esitatud 29.05.2009 üldkoosoleku protokolli, millele ei olnud lisatud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja, rikkudes mittetulundusühingute seaduse § 21 lg-t 6, ja 18.09.2009 üldkoosoleku protokolli, esitatud ainult kohtule. Hageja ei ole esitanud õiguspärased dokumente, mis tõendaksid hageja nõudeid. Kostjad vaidlustasid need dokumendid kohtumenetluse jooksul ning lisasid ka Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja nr 11740000032 menetlusse. Kohus kirjeldab kriminaalasja sisu ebatäpselt. Korteriühistu esimehe T. Daitši suhtes on alustatud kriminaalmenetlus Viru Maakohtu registriosakonnast kättesaadavate korteriühistu protokollide alusel (Viru Ringkonnaprokuratuuri 17.11.2011 vastuses nr VRP-5/11/774 on märgitud, et kriminaalasjas alustati menetlust 11.02.2011 KarS § 281 lg 2 (ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistrile, abieluvararegistrile, notarile ja kohtutäiturile) tunnustel). Kostjad juhtisid kohtu tähelepanu sellele, et 18.09.2009
üldkoosoleku päevakorras ei olnud küsimust remondifondi tasu tõstmisest, üldkoosolekul oli küsimus, mis oli seotud hooldusfondist remondifondi loomisega. Ka Viru Maakohtu registriosakonnast saadud 29.05.2009 üldkoosoleku protokolli järgi ei olnud päevakorras küsimust maja hooldamise tariifi tõstmisest. Kostjad palusid kohtul kohustada hagejat esitama 18.09.2009 üldkoosoleku protokolli originaal koos osalejate nimekirjaga, kuid kohtuistungil ei esitatud ega arutatud ühtegi üldkoosoleku protokolli; 4) erinevad kostjate esitatud korteri originaalarved 2009 aprillist kuni 2011 augustini hageja poolt kohtule esitatud arvetest. Kostjad esitasid lisaks ka arvete ja nende tasumise tabelid (aprill 2009 kuni detsember 2010, jaanuar 2011 kuni august 2011). Maksekorralduste koopiad tõendavad, et arved on tasutud õigeaegselt. Kohus võttis vastu hageja esitatud ebakorrektselt koostatud tabelid ja arved, sh teiste tähtaegadega, rikkudes VÕS § 82 lg-t 1, kus öeldakse, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja hakkas omavoliliselt kustutama võlga maksekorraldusega nr 13 selgitusega „02.2011 korterimaks“, rikkudes VÕS § 88 lg 6. Alates 28.02.2011 märkisid kostjad maksete selgituses, mille eest nad maksavad; 5) tasus Irina Orav hagejale 850 krooni kõlbelisest kohustusest, samas see kohustus ei ole mittetäielik kohustus, kuna VÕS § 4 lg 1 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Ainult mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa VÕS § 4 lg 3 järgi tagasi nõuda. Kuna hageja ei ole esitanud Irina Oravale nõuet tasuda sotsiaalmaksu intress ja tulumaks ning VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele, oli Irina Oraval õigus käsutada summast 850 krooni ja 28.02.2010 kanda sellest 69 krooni (4,41 eurot) kontole 1051 „Ettemaksed teenuste eest“ ning osaliselt ära maksta arve nr 10050. Nii hageja kui kohus viitavad ka VÕS § 201 lg-le 4, millist sätet ei ole; 6) ei pea kostjad tasuma hageja menetluskulusid, kuna hageja alustas tsiviilasja põhjendamata asjaoludel. Hageja menetluskulude summa on ebaproportsionaalne hageja nõudega, sest teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot on 320 eurot. Kostjad taotlevad, et hageja hüvitaks kostjate menetluskulud, s.o OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo juristi Tatjana Kalini arve.
5.KÜ Aseri Kooli 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata ning menetluskulude apellantide kanda jätmist; alternatiivselt muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus segane ja arusaamatu. Väide, et kohus ei ole õigesti kirjeldanud kostjate esitatud asjaolusid, ei ole asjakohane. Poolte vahel on vaidlus kahe põhilise asjaolu üle, mille tuvastamisest sõltub võlgnevuse olemasolu/puudumine või selle suurus. Esimeseks küsimuseks on see, kas kostjad peavad tasuma haldus- ja hooldustasu ning remondifondi hageja nõutud suuruses, ja teiseks küsimuseks see, kas kostjatel on õigus tasaarvestuseks; 2) on hageja haldus- ja hooldustasu ning remondifondi nõude aluseks korteriühistu üldkoosolekute otsused. 29.05.2009 üldkoosolekul võeti vastu ja 18.09.2009 üldkoosolekul kinnitati, et korteriomanikud maksavad hooldustasu ja remondifondi järgmiselt: talveperioodil 5 krooni/m2 (hooldustasu 4 krooni/m2, remondifond 1 krooni/m2) ja suveperioodil 9 krooni/m2 (hooldustasu 4 krooni/m2, remondifond 5 krooni/m2). KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 29.05.2009 ja 18.09.2009 üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud, seega on need kehtivad. Kostjate väited, et otsused ei olnud vastu võetud, need on ebaseaduslikud jne, ei ole asjakohased, kuna
29.05.2009 ja 18.09.2009 otsuste vaidlustamine ei ole käesoleva menetluse esemeks. Kostjad esitasid kohtule 29.05.2009 ja 18.09.2009 üldkoosolekute väljavõtted, mis ei kajasta kogu koosoleku käiku ning kõiki otsuseid. 29.05.2009 ja 18.09.2009 üldkoosolekute originaaldokumentidega oli kostjatel võimalus tutvuda 19.01.2012 kohtuistungil; 3) ei ole kostjad tõendanud, et nad on teinud hagejale ettemaksu või et neil on õigus hageja nõue tasaarvestada ja et nad on seda teinud. VÕS § 197 lg-st 1 ja § 200 lg-st 4 tulenevalt on tasaarvestamine võimalik nõudeõiguse olemasolul ning juhul kui teisel poolel puuduvad vastuväited nõude suhtes. Kostjatel puudub nõudeõigus hageja vastu 28.02.2010 hageja arvele kantud 850 krooni tagastamiseks. Irina Orav kandis hagejale üle 850 krooni oma kohustuse hageja ees täitmiseks (kahju hüvitamine). Seetõttu ei ole tasaarvestamine võimalik. Kostjad ei ole hagejale esitanud ka tasaarvestuse avaldust. Tasaarvestuse avaldus VÕS § 198 mõttes peab sisaldama tasaarvestuse selgitust, s.o avaldusest peab nähtuma VÕS § 197 lg 1 kohaselt, et vastaspoolel on kohustus tasuda mingi rahasumma või täita muu samaliigiline kohustus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu
20.veebruari 2012 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 155,54 euro võlgnevuse ja viivise ning menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 151,13 eurot, õigusabikulud 155,46 eurot ja riigilõivu 62,09 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus menetles vaidlusalust hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Sellise hagi menetlemisel võis kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesolevas asjas teatasid kostjad maakohtule apellatsioonkaebuse esitamise soovist ning kohus täiendas 20.02.2012 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd täiendav otsus on TsMS § 448 lg 5 kohaselt täiendatava otsuse osa, siis tegemist ühe otsusega ning sellel peab olema üks kuupäev. Sellest tulenevalt peab ka täiendav otsus kandma 20.02.2012 kuupäeva ning maakohus on ebaõigesti märkinud täiendavale otsusele teise kuupäeva, s.o 21.03.2012. Edasikaebamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema alates tervikotsuse kättetoimetamisest.
8.Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 3 märgitust võib maakohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirja. Hagi esitamise ajal kehtinud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-st 1 nähtuvalt oli varalise nõudega hagi puhul tsiviilasja hinnaga kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu teistelt 320 eurot. Maksimaalsumma 320 eurot on kehtestatud juhuks, kui tsiviilasi oleks läbinud kolm kohtuastet ning ka sel juhul oleks maksimaalsumma väljamõistmise eelduseks selle põhjendatus ja vajalikkus konkreetses asjas. Maakohus on eelmärgitu jätnud tähelepanuta ning mõistnud ilma sisulise põhjendusteta kostjatelt välja hageja lepingulise esindaja kulu maksimummääras. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et ka TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaldamisel peab maakohus hindama poole lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel nende põhjendatust ja vajalikkust ning seda, et lepingulise esindaja kulude suurus seondub ainult ühe kohtuastmega.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja koostanud hagiavalduse, esitanud arvamused seoses kostjate vastusega hagile ja kostja seisukohale ning osalenud kohtuistungil. Kuigi tegemist on hagihinnast tulenevalt lihtmenetluse asjaga, nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et vaidluse all on mitmed õiguslikud küsimused. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus on põhjendatud ja vajalik 50% ulatuses maksimaalmäärast, s.o 160 eurot. Kuna hageja lõplik nõue 155,54 eurot rahuldati 151,13 euro ulatuses, s.o 97,16%, siis hageja õigusabikulust 160 eurot peavad kostjad tasuma 97,16%, s.o 155,46 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 63,91 eurot. Kuivõrd hagi rahuldati 97,16% ulatuses, siis peavad kostjad tasuma riigilõivust 63,91 eurot 97,16%, s.o 62,09 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et T. Kalin oleks nendele õigusabi osutanud ja seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostjate esitatud arve (II kd, t.l 9) õigusabi osutamise kohta.
9.Vastuväidetes on kostjad tuginenud muuhulgas asjaolule, et 31.03.2010 arvel nr 10050 (I kd, t.l 110) näidatud summast 1701,20 krooni tasusid nad 1632,20 krooni, s.o 69 krooni (4,41 eurot) võrra vähem, kuna kostja I. Orav tasus 28.02.2010 maksekorraldusega (I kd, t.l 102) korteriühistule sotsiaalmaksu intressi ja tulumaksu 69 krooni (4,41 euro) võrra rohkem. Kostjad leiavad, et enammakstud summat 4,41 eurot saaks käsitleda ettemaksuna ja seda lubas korteriühistu raamatupidaja ka võlgnevuse arvestamisel teha. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostjate nimetatud vastuväite osas seisukohta võtnud ja on sellega rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohtu istungil 19.01.2012 (I kd, t.l 231-233) on hageja möönnud, et kostjate poolt maksti nende poolt nimetatud osas rohkem, kuid kuna maksekorralduses (I kd, t.l 102) ei ole seda eraldi märgitud ja korteriühistu juhatus ei ole seda tunnistanud, siis ei saa sellega arvestada. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on maakohtu istungil sisuliselt tunnistanud kostjate ettemaksu 4,41 euro ulatuses ning ei ole ümber lükanud kostjate väidet, et korteriühistu raamatupidaja lubas enammakstud 4,41 eurot arvestada ettemaksuna võlgnevuse katteks, siis on kostjate apellatsioonkaebus selles osas põhjendatud. Seetõttu tuleb kostjate võlgnevust vähendada 4,41 euro võrra ning kostjatelt solidaarselt välja mõista 151,13 eurot. Nimetatud summas on kostjate võlgnevus hageja ees tõendatud ja sissenõutav ning asjakohane ei ole apellantide viide VÕS § 82 lg-le 1. Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja I. Orav töösuhtest raamatupidajana korteriühistus kandnud 28.02.2010 maksekorraldusega nr 3 (I kd, t.l 102) korteriühistu arvele (kokku 850 krooni) 781 krooni sotsiaalmaksu intressi ja tulumaksu katteks. Ka apellatsioonkaebuse viimasel lehel on apellandid kinnitanud, et summast 850 krooni 69 krooni maksis ta teenuste eest arve nr 10050 tasumata osa katteks (vt käesoleva otsuse p 9). Sellisel seisukohal olid kostjad ka maakohtu 19.01.2012 istungil. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kostjate seisukoht menetluse kestel, et ka summat 781 krooni saaks käsitleda ettemaksuna hageja nõude katteks.
10.Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustes leidnud, et kostjatelt viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud ning viidanud seejuures ka TsMS §-le 367. Hageja ei ole kostjatelt viivise väljamõistmata jätmist vaidlustanud. Sellest tulenevalt on arusaamatu maakohtu poolt otsuse resolutsiooni p-s 2.1 märgitu, et lisanduv viivis (summa ja viivise määr märkimata) mõistetakse kostjatelt välja menetluskulude katteks. Ringkonnakohus jätab seetõttu kohtuotsuse resolutsiooni p-st 2.1 välja lauseosa „lisanduvate viiviste ja“, kuivõrd kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge ja üheselt mõistetav.
11.Apellandid tuginevad apellatsioonkaebuses veel sellele, et hagejal ei olnud õigust nõuda nendelt haldus- ja hooldustasu ning remondifondi makseid hageja poolt nõutud suuruses.
Vaidlust ei ole selles, et eelmärgitud kulud kuuluvad KÜS § 151 järgi majanduskulude koosseisu. Hageja tugines eelnimetatud kulutuste nõudes korteriühistu 18.09.2009 üldkoosoleku otsusele, millega kinnitati hooldustasu ja remondifondi tariifid alljärgnevalt: talveperioodil 5 kr/m2 (sealhulgas 4 kr/m2 hooldustasu ja 1 kr/m2 remondifond) ja suveperioodil 9 kr/m2 (sealhulgas 4 kr/m2 hooldustasu ja 5 kr/m2 remondifond). Kostjad leidsid apellatsioonkaebuses, et hageja viidatud 18.09.2009 üldkoosoleku otsus ei ole õiguspärane, kuna hageja ei ole esitanud üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmete nimekirja ja sellest tulenevalt on kostjatel kahtlus, kas 18.09.2009 üldkoosolek ikka toimus. Ringkonnakohus leiab, et apellantide väide ei ole põhjendatud. Hageja esitatud 18.09.2009 üldkoosoleku protokoll (I kd, t.l 38-41) sisaldab endas ka üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid ning üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos isikute allkirjadega. Nimetatud dokumentidega on tõendatud, et 18.09.2009 üldkoosolek toimus ning apellant ei ole tõendanud, et üldkoosoleku protokoll ei olnud liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Seega ei ole hageja rikkunud apellantide poolt märgitud MTÜS § 21 lg-te 6 ja 7 sätteid. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et üheks päevakorrapunktiks oli remondifondi moodustamine ning, et vaidlusaluse otsuse poolt hääletas 19 isikut. Remondifondi moodustamine hõlmab endas ka remondifondi tasumäära tõstmist ning seetõttu on põhjendamatu ka apellantide see väide, et üldkoosoleku päevakorras ei olnud märgitud eraldi remondifondi tasu tõstmist. Eeltoodu alusel puudub ka alust väita, et 18.09.2009 üldkoosoleku otsus oleks tühine MTÜS § 241 lg 1 tähenduses.
12.Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, s.o 2,84% ulatuses, st apellandid peavad ringkonnakohtu otsuse alusel tasuma hagejale 155,54 euro asemel 151,13 eurot. Sellest tulenevalt jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest 97,16% apellantide ja 2,84% hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel peab maakohus arvestama sellega, et esimese astme menetluskulud on maakohtu otsusega rahaliselt kindlaks määratud.
13.Apellantide poolt 28.10.2012 koos täiendava seisukohaga esitatud tõendid (9 tõendit kokku 6-l lehel) jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab apellantidele.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.