Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 10.01.2008. a sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Andrus Suuster (edaspidi kostja) laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 31 976 eurot, sihtotstarbega kinnistul asukohaga *, elumaja renoveerimine. Nimetatud kinnistule seati hüpoteek lepingust tulenevate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks. Kostja pidi iga kuu 10. kuupäevaks tasuma laenusumma osamakse ning intressi. Tulenevalt lepingu punktist 7.1 oli hagejal õigus nõuda maksete tasumisega viivitamisel viivist. Lepingu lõpptähtaeg oli 10.01.2028. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning hageja saatis 30.08.2010 kostjale lepingu ülesütlemisteatise, millega andis kostjale viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja võlgnevust ei tasunud ning 20.09.2010 saatis hageja kostjale teatise, milles annab kostjale teada, et ütles 17.09.2010 lepingu ühepoolselt üles. 25.10.2011 teatises informeeris hageja kostjat, et 26.09.2011 toimus notar Kille Piibur juures müük kinnistule aadressiga *. Nimetatud vara müüdi hinnaga 48 000 eurot, millest läksid maha 23 432,87 eurot Rapla Maavalitsusele I järjekoha hüpoteegi tagamise täitmiseks, 254,47 eurot kohtutäitur Õ. Pajur täitekulude katteks, 187,76 eurot kohtutäitur Svetlana Põld täitekulude katteks, 24 124,90 eurot Swedbank AS ja kohtutäitur Rannar Liitmaa täitemenetluse katteks. Laenulepingu nr * võlgnevuse katteks laekus 20 585,24 eurot. Nimetatud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjal on hagejale tasumata

laenulepingust nr * 20 783,22 eurot, millest põhiosa on 11 093,42 eurot, intress 6035,19 eurot, menetlustasu 38,35 eurot ning viivised 3616,26 eurot. 10.09.2012 esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtule hagi Andrus Suuster’i vastu võlgnevuse nõudes. 11.09.2012. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 31.10.2012 võttis * menetlusdokumendid vastu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 10.09.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt laenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 20 783,22 eurot, millest põhiosa on 11 093,42 eurot, intress 6035,19, menetlustasu 38,35 eurot ja viivis 3616,26 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise protsendina põhinõudest (11 093,42 eurot) alates 10.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 10.01.2008. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 5-7/; laenulepingu tüüptingimused /tlk 8-11/ Kinnistu kinkeleping, väljaostuvõla ülekandmise leping, hüpoteegi seadise leping ja asjaõiguslepingud /tlk 12-19/; 30.08.2010. a kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse /tlk 20/; teatise lepingu ülesütlemisest /tlk 21/; teatis täitemenetluse kohta /tlk 22/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 23-31/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Andrus Suuster’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 20 783,22 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 11 093,42 eurot, intress 6035,19 eurot, menetlustasu 38,35 eurot ja viivis 3616,26 eurot. Samuti kuulub Andrus Suuster’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudest (11 093,42 eurot) alates 10.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 eurot /tlk 32/, kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud /tlk 38/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.