Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

tulemusena hageja nõude vähenemist 2 271 645,12 euroni. Samas puudub mistahes viide sellele, et hageja nõue tuleneks arvelduskrediidilepingust, rääkimata sellest, et nimetatud fakt oleks kohtuotsusega mingil viisil tuvastatud. UAB Livin Baltic pankrotihalduri Ernestas Šapalase 21.03.2011 kinnitusest ei leia samuti ühtegi viidet arvelduskrediidilepingule kui hageja nõude alusele. Kuivõrd hageja ei esitanud arvelduskrediidilepingut nõudeavalduse esitamisel pankrotihaldurile ega ka kohtusse hagi esitamisel nõude kaitsmiseks, ei olegi üldse võimalik käenduslepingu alusel nõuet esitada Kodumajagrupi AS (pankrotis) vastu. Hageja ja UAB Livin Baltic rikkusid arvelduskrediidi suurendamisel arvelduskrediidilepingus kokkulepitud arvelduskrediidi piire ja kahjustasid käendaja huve. Arvelduskrediidilepingu väljamaksete tõendist nähtub, et arvelduskrediidilepingu kohaselt tegi hageja 11.08.2005 väljamakse UAB-le Livin Baltic summas 1 885 393,60 eurot. Täpselt sama summa maksis Swedbank AS Kodumajagrupi AS-le (pankrotis) välja 09.06.2005 laenulepingu nr 05-126450-JI alusel ning Kodumajagrupi AS (pankrotis) tasus samal päeval väljamakstud (tõenäoliselt) laenule vastava summa littides omakorda Swedbank AB-s lepingu nr 109-05ES-0060 alusel avatud Escrow kontole. Kostjale teadaolevalt oli 09.06.2005 pangaülekanne Escrow kontole seotud 15.04.2005 Kodumajagrupi AS (pankrotis) ning Rolandas Repšyse ja Anželita Repšiene vahel sõlmitud UAB Livin Baltic aktsiate müügilepinguga, mille p 2.2. täitmiseks ning UAB Livin Baltic aktsiate eest tasumiseks Kodumajagrupi AS-le (pankrotis) vastava pangaülekande ka tegi. Kodumajagrupi AS (pankrotis) pangakonto väljavõttest 11.08.2005 nähtub, et UAB Livin Baltic kandis üle samal päeval, kui ta võttis kasutusse arvelduskrediidi summas 1 885 393,60 eurot, sellesama summa Kodumajagrupi AS-le (pankrotis), kes omakorda kandis sama summa samal päeval edasi Swedbank AS-le laenulepingu nr 05-126450-JI järgse laenu tagastamiseks. Pangaülekannetest saab järeldada, et Swedbank AS andis laenu Kodumajagrupi AS-le (pankrotis) selleks, et võlgnik saaks omandada UAB Livin Baltic aktsiad, olles samal ajal teadlik sellest, et vastava laenu tagastamine toimub juba tema tütarettevõtja Swedbank AB poolt UAB-le Livin Baltic väljastatud laenu arvel. UAB Livin Baltic ja Kodumajagrupi AS (pankrotis) vaheline 11.08.2005 pangaülekanne on oma sisult laenukeeluga vastuolus ning sisuliselt omandas Kodumajagrupi AS (pankrotis) UAB Livin Baltic aktsiad UAB Livin Baltic enda poolt võetud laenu arvel. Tegemist on olukorraga, mis rikub äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 2 viimases lauses sätestatud keeldu, samuti on kostjal olemas Leedu advokaadibüroo Advokatu kontora „Karsten, Kraujelis ir Partneriai“ esialgne arvamus antud tehingule, milles kinnitatakse Leedu õiguse põhimõtete ühtimist laenukeelu küsimuses Eesti õigusega. Kohaldamisele kuulub arvelduskrediidilepingu p-st 16.3. ja käenduslepingu p-st 11.4. juhindudes Leedu materiaalõigus. Seega tuleb hinnata nii hageja väiteid kui ka kostja vastuväiteid Leedu materiaalõiguse pinnalt. Leedu tsiviilkoodeksi artikkel 1.5. sätestab sarnaselt Eesti tsiviilõigusega isikutevahelistes suhetes hea usu põhimõtte. Juhul kui Swedbank AS ning hageja tegutsesid UAB Livin Baltic aktsiate ostu finantseerimisel omavahel kooskõlastatult ja finantseerimisskeem, mille tulemusena ostis Kodumajagrupi AS (pankrotis) UAB Livin Baltic aktsiad viimase enda poolt hagejalt saadud laenu eest, oli välja töötatud hageja ja Swedbank AS osalusel, siis ei ole arvelduskrediidilepingu eesmärk kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna hageja finantseeris teadvalt keelatud tehingut. Hageja ja Swedbank AS olid teadlikud eelnevalt kirjeldatud tehingute tagamaadest. On väheusutav, et samasse kontserni kuuluvad hageja ja Swedbank AS tegutsesid teineteise teadmata ning sõltumatult Kodumajagrupi AS (pankrotis) kontserni kuuluvate ettevõtjate omavaheliste tehingute rahastamisel. Eeltoodud seosed ja esitatud konto väljavõtted põhistavad kahtluse,

et hageja ja UAB Livin Baltic vahel sõlmitud ning võlgniku poolt tagatud arvelduskrediidileping ei olnud lubatav tehing. Arvelduskrediidilepingu p-s 2.7.2. leppisid hageja ja UAB Livin Baltic kokku, et arvelduskrediidi summa ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 80% arvelduskrediidilepingu p-s

Harju Maakohus rahuldas hagi, tunnustas hageja 2 271 645,12 euro nõuet muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena Kodumajagrupi AS (pankrotis) pankrotimenetluses ja jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus kuulutas 16.06.2010 määrusega välja Kodumajagrupi AS (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma. Võlgniku võlausaldajate teise nõuete kaitsmise 03.03.2011 protokollist nähtub, et hageja esitas nõude summas 2 271 645,12 eurot teises rahuldamisjärgus. Kostja vaidlustas hageja nõude 2 271 645,12 eurot Kodumajagrupi AS (pankrotis) teisel nõuete kaitsmise koosolekul. Võlgnik ega pankrotihaldur ei kasutanud nõude vaidlustamiseks pankrotiseaduses sätestatud võimalust vastuväidete esitamiseks. Kohus arvestas asja lahendamise PankrS § 106 lg-s 1 sätestatut. Hageja ja UAB Livin Baltic vahel 3.08.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingu ja koos selle hilisemate muudatuste ning täiendustega on tuvastatud, et laenusummaks oli kuni 1 911 492 eurot ning p 2.4.1 kohaselt oli arvelduskrediidileping tagatud Kodumajagrupi AS (võlgnik) käendusega. Laenulepingu 31.07.2007 muutmise kokkuleppega suurendati laenusummat 6 545 412 euroni ja lepingu p 2.5.4 kohaselt oli arvelduskrediidileping tagatud võlgniku käendusega. Kodumajagrupi AS (pankrotis) ja hageja vahel 03.08.2005 sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et võlgnik tagas 03.08.2005 hageja ja UAB Livin Baltic vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust ja selle võimalikest muudatustest ja täiendustest tulenevaid UAB Livin Baltic kohustusi. Vilniuse Ringkonnakohtu 19.10.2009 otsusega kuulutati välja UAB Livin Baltic pankrot. Seoses asjaoluga, et laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, esitas hageja 30.03.2010 võlgnikule käenduslepingust tuleneva nõude 3 490 577,07 eurot ja kohustas võlgnikku võla tasuma hiljemalt 14.04.2010. Võlgnik ei esitanud võlausaldaja nõudele vastuväiteid ega täitnud käendaja kohustust. Vilniuse Ringkonnakohtu 17.02.2010 otsusega tsiviilasjas nr B2-371-258/09 tuvastati, et laenulepingust tulenev hageja tunnustatud nõue võlgniku vastu oli otsuse tegemise ajal kogusummas 3 490 577,07 eurot. Hageja 26.11.2010 kirjaga nr 54182 võlgnikule on tõendatud, et UAB Livin Baltic pankrotimenetluses 14.07.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 520 267,84 eurot ja 2.11.2010 enampakkumisel müüdud varast 698 664,11 eurot, kusjuures kogu laekunud summasid kasutati laenulepingu võlgade tasumiseks. Samas dokumendis informeeris hageja võlgnikku, et seisuga 22.11.2010 on hageja nõue võlgniku vastu 2 271 645,12 eurot. Asjaolu, et hageja nõue vähenes UAB Livin Baltic pankrotimenetluses müüdud varade laekumisest saadud rahasummade arvel 2 271 645,12 euroni, leidis kinnitust Vilniuse Ringkonnakohtu 17.12.2010 otsusega tsiviilasjas nr B2-376-258/11. Hageja tõendas oma nõuet UAB Livin Baltic pankrotihaldur Ernestas Šapalase 21.03.2011 kinnitusega, millest nähtub, et kogu UAB Livin Baltic vara on müüdud, äriühing likvideeritakse ning võlausaldaja võlga ei ole võimalik rohkem tasuda. Kohus nõustus, et 30.11.2009 nõudeavalduses märgitud nõudesumma 3 490 577,07 eurot ühtib hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude esialgse summaga. Nõudesumma vähenes hiljem 2 271 645,12 euroni seoses asjaoluga, et UAB Livin Baltic pankrotimenetluses 14.07.2010 ja 02.11.2010 enampakkumisteel müüdud varast laekus võlausaldajale 1 218 931,95 eurot, kusjuures kogu laekunud summasid kasutati arvelduskrediidilepingust tulenenud võlgade tasumiseks. Käenduslepinguga on tõendatud, et võlgnik käendas laenusaaja kohustusi ja vastutas hageja ees kogu oma varaga juhul, kui laenusaaja ei täida nõuetekohaselt ühtki või mõnda oma

laenulepingust tulenevat kohustust. Kohaldamisele kuulub arvelduskrediidilepingu p 16.3. ja käenduslepingu p 11.4. kohaselt Leedu materiaalõigus. Leedu Vabariigi tsiviilkoodeksi kuuendas raamatus (Võlaõigusseadus) reguleerivad käendust artiklid 6.76-6.89. Artikkel 6.76.1 kohaselt on käendusleping leping, mille alusel käendaja võtab endale tasuta või tasu eest võlakohustuse teise isiku võlausaldaja ees juhul, kui isik, kelle huvides käendus antakse, jätab kohustuse osaliselt või täielikult täitmata. Artikkel 6.81.1 kohaselt juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustust, on võlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt vastutavad vastava kohustuse täitmise eest, kui käenduslepingus pole sätestatud teisiti. Käenduslepingu p.3.1 kohaselt on käendaja vastutus hageja ees laenusaajaga solidaarne. Artikkel 6.81.2 kohaselt käendaja vastutab samas ulatuses kui võlgnik (intresside ja trahvide tasumine, kahjude hüvitamine), kui käenduslepingus pole sätestatud teisiti. Käenduslepingu p.3.2 kohaselt vastutab käendaja laenusaajaga võrdses ulatuses, sealhulgas laenu tagasimaksmise, intressi ja viiviste tasumise, kahju hüvitamise ning muude laenulepingu alusel pangale tasumisele kuuluvate maksete tegemise eest. Kostja avaldas pahameelt, nagu oleks hageja laenu väljastamisel olnud teadlik sellest, milliseks otstarbeks UAB Livin Baltic laenu kasutab ning UAB Livin Baltic laenu kasutamine ei olnud väidetavalt õiguspärane. Kohus leidis, et Kodumajagrupi AS (pankrotis) kui käendaja kohustus ei sõltu asjaolust, mis otstarbel kasutas UAB Livin Baltic arvelduskrediidilepingu alusel hageja poolt talle väljastatud arvelduskrediiti. Arvelduskrediidilepingus ei olnud arvelduskrediidi kasutamise täpset sihtotstarvet märgitud. Seega võis UAB Livin Baltic kasutada arvelduskrediiti vastavalt oma vajadustele ning tal puudus kohustus informeerida hagejat krediidi kasutamise otstarbest. Kostja väide, et 31.07.2007 arvelduskrediidilepingule lisa sõlmimise kaalutlused olid käendajat kahjustavad, kuna arvelduskrediidi summa ei tohtinud ületada 80% tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, on ümber lükatud 31.07.2007 lepingu lisaga, millega ei muudetud refinantseeritud arvelduskrediidi summat ja tagatisi. Lisa sõlmimisel andis hageja täiendavalt laenu ridaelamute taristu planeerimiseks, ehitamiseks ja arendamiseks ning sellega seoses leppisid pooled kokku uutes eritingimustes. Käenduslepingu 31.07.2007 muutmise kokkuleppe p-s 3 kinnitas Kodumajagrupi AS, et on teadlik 03.08.2005 sõlmitud laenulepingu muutmise ja täiendamise kokkuleppest ja tingimustest ning tal ei ole vastuväiteid. Võlgnik kinnitas, et on nõus kõigi eelnimetatud laenulepingu muutmise ja täiendamise kokkulepetega ning kõik laenulepingust tulenevad kohustused, kinnitused, tagatised ja lepped jäävad tervikuna kehtima. Kodumajagrupi AS (pankrotis) käendajana ei ole vaidlustanud hageja nõuet ega esitanud sellele kunagi ühtki vastuväidet. Seetõttu on kostja väide, nagu oleks arvelduskrediidilepingu lisa käendajat kahjustav, asjassepuutumatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlusalune laenu- ja käendusleping on kehtiv. Kohtul puudus põhjus nimetatud laenu- ja käendussuhte õiguspärasuses kahelda. Puuduvad asjaolud, mis annaks põhjust väita, et tehing on heade kommetega vastuolus. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldamiseks olema ebamõistlikult tasakaalust väljas ja laenusuhte puhul ei ole vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Asjaolu, et arvelduskrediidilepingule lisa sõlmimisel ei muudetud tagatisi, ei muuda käenduslepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Isegi kui kohus tuvastaks mingi hageja rikkumise, ei mõjutaks see hageja kui võlausaldaja nõude esitamise õigust võlgniku pankrotimenetluses. Kostja nõustus võlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestusega. Kostja apellatsioonkaebus

Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ja otsustada menetluskulud asja uuel läbivaatamisel. Maakohus rikkus kostja õigust tõendada oma väiteid ja nõuda tõendite kogumist TsMS § 236 lg 2 alusel. Maakohtu otsustus jätta rahuldamata kostja 21.10.2011 taotlus tõendite kogumiseks ja asjassepuutuvate lepingute väljenõudmiseks oli menetluslikult ebaõige. Hageja tõendas oma nõuet alles kohtumenetluse käigus, mistõttu oli võimalik tegelikke arvelduskrediidilepingu sõlmimise asjaolusid ja motiive tuvastada alles kohtumenetluse käigus. Kostjale on teada, et hageja väljastatud arvelduskrediidi eesmärk oli hageja ja UAB Livin Baltic kokkuleppel UAB Livin Baltic aktsiate ostu finantseerimine. Seega finantseeris hageja tegelikult seadusega keelatud tehingut ja kostja soovis seda tõendada. Hageja esitas alles 16.09.2011 tõendid oma põhinõude kohta ja nõude arvestusest selgus, et täpselt sama summa, mis maksti välja hageja poolt UAB-le Livin Baltic (pankrotis) kanti edasi Kodumajagrupi AS-le (pankrotis), kes omakorda kandis sama summa samal päeval edasi Swedbank AS-le laenulepingu nr 05-126450-JI järgse laenu tagastamiseks. Kostja taotles maakohtu poolt talle seisukoha esitamiseks antud tähtaja jooksul eelkirjeldatud tehingutega seonduvate dokumentide väljanõudmist, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata. Seega jäi tuvastamata see, miks ja millistel asjaoludel toimusid tehingud Swedbank AS ja Kodumajagrupi AS (pankrotis) vahel. Maakohus ei põhjendanud oma otsuses, miks ta arvab, et olemasolevate tõendite kohaselt ei toimunud põhilepingu sõlmimisel kostja poolt väidetud laenukeelu rikkumist. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus vaidluses väga olulised asjaolud tuvastamata ja rikkus kostja õigust tõendada oma väiteid tõendite kogumist taotledes. Maakohus leidis ekslikult, et hageja tegevus arvelduskrediidilepingu kaudu laenulepingutest nr 07-080454-IN ja 07-080568-KL-4 tulenevate kohustuste refinantseerimises puudub hea usu vastane käitumine. Arvelduskrediidilepingu oluliseks tingimuseks oli p 2.4.2. kohaselt see, et arvelduskrediidi limiit ei ületaks 80% kinnisvara väärtusest, mis koormati hageja kasuks hüpoteegiga. Asja materjalidest selgub, et 31.07.2007 suurendati arvelduskrediidilepingu järgset summat 1 911 492,00 eurolt 4 633 290,00 euroni, kuid arvelduskrediidilepingu tagatised jäid samaks. Arvelduskrediidilepingu p 2.7.2. ei muudetud, mille kohaselt ei tohiks arvelduskrediidi summa ületada 80% tagatiseks olevate kinnisasjade väärtusest. Seega suurendas hageja arvelduskrediidi summat selleta, et oleks arvelduskrediidi tagatisi muudetud või lisatud. Sõltumata Kodumajagrupi AS (pankrotis) poolt vastuväite puudumisele hageja nõudele tulnuks kohtul siiski hinnata nõude aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt teise võlausaldaja vastuväite alusel ja analüüsida, kas arvelduskrediidi limiidi suurendamine 350% võrra olukorras, kus tagatisvara ei muutunud, on käendaja õigusi kahjustav või mitte. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks Leedu Vabariigi õigust analüüsinud ning järeldanud selle põhjalt, et käendaja õiguste rikkumist antud juhul ei ole esinenud. Tõendeid selle kohta, et Kodumajagrupi AS (pankrotis) oleks nõustunud vastutama UAB Livin Baltic kohustuste eest ka juhul, kui laenulimiiti suurendatakse tagatisvara eeldatavast väärtusest kordi suuremaks, puuduvad. See, et Kodumajagrupi AS (pankrotis) nõustus arvelduskrediidilepingu lisa sõlmimisega, ei tähenda, et ta oleks nõustunud vastutama arvelduskrediidilepingu p 2.4.2. sisulise muutmisega. Käendaja mõistlik eeldus oli see, et tema vastutus on ca 20% arvelduskrediidi summast. Eeltoodut silmas pidades jättis maakohus hea usu põhimõtte pooltevaheliste suhete hindamisel kohaldamata ega tuvastanud, et hageja

käitumine oli arvelduskrediidi limiidi suurendamisel teadlikult või hooletusest käendajat kahjustav. Seetõttu ei peaks käendaja ka hageja nõude eest vastutama. Antud olukorras ei olnud õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Pankrotimenetluse spetsiifikast tulenevalt saab võlausaldaja tugineda teise võlausaldaja nõude põhjendatuse hindamisel üksnes viimase poolt esitatud tõenditele. Antud asjas esitas hageja tõendid oma nõude kohta alles pärast nõuete kohtuvälist kaitsmist, seega tuleb järeldada, et kohtuvälises pankrotimenetluses oli nõue tõendamata ja kostja vastuväide nõudele oli põhjendatud. Isegi siis, kui eeldada tinglikult hageja nõude õigsust, leidnuks antud juhul nõude olemasolu tõendamist alles kohtumenetluses ja seetõttu ei peaks tekkinud menetluskulude osas vastutama kostja, kes sai rajada kohtueelselt oma vastuväited nõudele üksnes hageja poolt pankrotihaldurile esitatud avaldusele ning selle lisadele. Esitatud nõudeavaldus ja selle lisad ei kajastanud muud, kui käenduslepingut ja nõuet tasuda hageja poolt märgitud summa. Põhilepingu ja nõudearvestuse esitas hageja üksnes siis, kui kostja nõudis vastavat selgitust. VÕS § 162 lg 4 alusel saab jätta menetluskulud kirjeldatud juhul polte kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse sätteid, kui ta jättis rahuldamata kostja taotlused täiendavaate tõendite väljanõudmiseks tõendamaks kostja väidet, mille kohaselt hageja väljastatud arvelduskrediidi eesmärk oli hageja ja UAB Livin Baltic kokkuleppel UAB Livin Baltic aktsiate ostu ehk siis seadusega keelatud tehingu finantseerimine. Maakohus on tuvastanud, et käenduslepingu ja selle muudatuste kohaselt ei olnud käenduse kehtivuse tingimuseks seatud laenu kasutamise konkreetne otstarve ja maakohus on õigesti leidnud, et käendaja vastutus ei sõltu asjaolust, mis otstarbel võlgnik laenu kasutab. Seega taotletud tõendite kogumine antud asja lahendamisel ei olnud vajalik. Käenduslepingu ja selle muudatuste kohaselt kohustus käendaja laenuandja ees vastutama solidaarselt laenusaajaga, sealhulgas laenu tagasimaksmise, intressi ja viivise tasumise, kahju hüvitamise ning muu laenulepingu alusel pangale tasumisele kuuluvate maksete tegemise eest. 31.07.2007 sõlmitud käenduslepingu muudatustega kohustus käendaja vastutama ka samal kuupäeval sõlmitud käendatava ja panga vahelise arvelduskrediidilepingu muutmise kokkuleppega (toimiku lk. 179 jj) antava täiendava laenu 4 663 929 eurot tagastamise eest. Käenduslepingus ei olnud käendaja vastutust millegagi piiratud. Arvelduskrediidilepingu tingimus, mille kohaselt laenusaaja ei või talle antud krediiti kasutada suuremas ulatuses kui teatud protsent laenu tagatiseks olevate laenusandja kasuks seatud või seatavate hüpoteegiga koormatud kinnistute turuväärtusest, on mõeldud laenusaaja kaitseks ega tähenda käendaja vastutuse piiramist, ning selle tingimuse mittejärgimine laenusaaja poolt ei too kaasa käendaja vastutusest vabanemist laenusaaja kohustuste rikkumise korral. Ebakohane on apellandi etteheited kohtule, mille kohaselt ei ole maakohus käenduse suhtes kohaldatavat Leedu õigust analüüsinud ning selle põhjal järeldanud, et käendaja õiguste

rikkumist antud juhul ei esinenud. Maakaohus on lähtunud arvelduskrediidilepingu ja käenduslepingu (ning nende muudatuste) tingimustest ja viidanud Leedu õiguse käendust reguleerivatele sätetele. Seevastu kostja ise ei ole oma vastuväiteid sisustanud viitega õigusnormile ega osundanud, millistest õigusnormidest lähtudes tuleks hageja nõue jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi rahuldati, siis vastas maakohtu poolt menetluskulude kostja kanda jätmine TsMS §-le 162 lg. 1. Maakohtul ei olnud alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg. 4 alusel osaliselt või täielikult poolte endi kanda. Pankrotimenetluses nõude esitanud isikult ei saa eeldada teadmist, et tema poolt võlausaldajate üldkoosolekule esitatud nõude aluseks olevad dokumendid (tõendid) on niivõrd veenvad, et ükski võlausaldaja ja võlgnik nõudele vastu ei vaidle; samas nõudele vastuväite esitanud isik ei pea oma vastuväidet põhjendama. Seega peab vastuväite esitanud isik arvestama riskiga, et hagimenetluses nõude tunnustamise korral peab ta kandma menetluskulud. Seetõttu apellandi põhjendus, mille kohaselt menetluskulude jätmine tema kanda oleks ebaõiglane, kuivõrd hageja poolt pankrotihaldurile esitatud tõendid ei olud piisavad hindamaks nõude põhjendatust, on alusetu. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

ringkonnakohus

poolte

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.