Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

83 384,29 eurot, leppetrahv tähajaks tasumata laenusummalt 298 110,75 eurot, leppetrahv tähtajaks tasumata intressimaksetelt 6 074,30 eurot ja kumulatiivne kohustistasu 16,52 eurot. Asjaolu, et võlausaldaja nõue vähenes UAB LB pankrotimenetluses müüdud vara laekumisest saadud rahasummade arvel 2 271 645,12 euroni (7 836 335,68 Leedu litini), on täiendavalt tõendatud Vilniuse Ringkonnakohtu 17.12.2010 otsusega tsiviilasjas nr B2-376-258/11. Täiendavalt tõendab hageja oma nõuet UAB LB pankrotihaldur Ernestas Šapalase 21.03.2011 kinnitusega, millest nähtub täiendavalt, et kogu UAB LBvara on müüdud, äriühing likvideeritakse ning võlausaldaja võlga ei ole võimalik rohkem tasuda. Hageja esitas 08.08.2011, 16.09.2011 ja 29.10.2011 vastuse kostja vastuväidetele. Hageja esitas 30.11.2009 UAB LB pankrotihaldurile Ernestas Šapalasele esitatud nõudeavalduse, mis tõendab asjaolu, et Swedbank AB esitas UAB LB pankrotimenetluses nõude summas 3 490 577,07 eurot tulenevalt üksnes 03.08.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXX koos hilisemate lepingu muutmiste ja täiendamistega, kusjuures Swedbank AB informeeris pankrotihaldurit ka asjaolust, et nimetatud nõude üheks tagatiseks on võlgniku käendus vastavalt 03.08.2005 sõlmitud käenduslepingule nr XXX koos hilisemate lepingu muutmiste ja täiendustega. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et 30.11.2009 nõudeavalduses märgitud nõudesumma – 3 490 577,07 eurot ühtib hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude esialgse summaga. Nõudesumma vähenes hiljem 2 271 645,12 euroni seoses asjaoluga, et UAB LB pankrotimenetluses 14.07.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 520 267,84 eurot ja 2.11.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 698 664,11 eurot, kusjuures kogu laekunud summasid kasutati arvelduskrediidilepingust nr XXXtulenenud võlgade tasumiseks. Hageja esitas täiendavate dokumentaalsete tõenditena hageja ja UAB LB 03.08.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr XXX koos selle hilisemate muudatuste ja täiendustega.03.08.2005 arvelduskrediidilepingu kohaselt oli laenusummaks kuni 1 911 492 eurot ning punkti 2.4.1 kohaselt oli arvelduskrediidileping tagatud K aktsiaseltsi käendusega ning 31.07.2007 lepingu muutmise kokkuleppega suurendati laenusummat kuni 6 545 412 euroni ning lepingu p. 2.5.4 kohaselt oli arvelduskrediidileping tagatud K aktsiaseltsi (pankrotis) käendusega. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätkuvalt seisukohal, et tema nõue K aktsiaseltsi (pankrotis) vastu summas 2 271 645,12 eurot on tõendatud ning kuulub tunnustamisele. Kostja on esitanud pahatahtliku ja tõendamata väite, nagu oleks hageja laenu väljastamisel olnud teadlik sellest, milliseks otstarbeks laenusaaja s.o. UAB LB laenu kasutab ning UAB LB laenu kasutamine ei olnud väidetavalt õiguspärane. Hageja rõhutab, et antud kostja alusetud vastuväited väljuvad käesolevas asjas tuvastamisele kuuluvate asjaolude raamidest. K aktsiaseltsi (pankrotis) kui käendaja kohustus ei sõltu asjaolust, mis otstarbel kasutas UAB LB3.08.2005 arvelduskrediidilepingu nr XXXalusel hageja poolt talle 2005 augustis väljastatud arvelduskrediiti. Arvelduskrediidilepingus ei olnud kehtestatud arvelduskrediidi kasutamiseks eritingimusi s.o. arvelduskrediidi kasutamise täpset sihtotstarvet. Seega võis UAB LBkasutada arvelduskrediiti vastavalt oma vajadustele ning tal puudus kohustus informeerida hagejat krediidi kasutamise otstarbest. Panganduspraktikas on tavapärane, et erinevalt investeerimislaenudest on arvelduskrediidi kasutamise sihtotstarve täpsustamata ja ilma kitsendusteta ning krediit on mõeldud käibevahendite finantseerimiseks – nii ka antud juhul. Eeltoodust tulenevalt kostja väide, nagu oleks hageja ja UAB LB vahel sõlmitud ning K aktsiaseltsi (pankrotis) poolt tagatud arvelduskrediidileping nr XXXlubamatu tehing, on pahatahtlik, alusetu ja asjasse mittepuutuv ning tuleb jätta tähelepanuta.

Samuti on pahatahtlik ja alusetu kostja 21.10.2011 dokumendis esitatud väide, et 31.07.2007 arvelduskrediidilepingule lisa sõlmimise kaalutlused olid käendajat kahjustavad, kuna arvelduskrediidi summa ei tohtinud ületada 80% tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Hageja selgitab, et 31.07.2007 lepingu lisaga ei muudetud refinantseeritud arvelduskrediidi summat ja tagatisi. Lisa sõlmimisel andis hageja täiendavalt laenu ridaelamute taristu planeerimiseks, ehitamiseks ja arendamiseks ning sellega seoses leppisid pooled kokku uutes eritingimustes. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusele lisatud käenduslepingu 31.07.2007 muutmise kokkuleppe punktis 3 kinnitas K aktsiaselts, et on teadlik 03.08.2005 sõlmitud laenulepingu nr XXXmuutmise ja täiendamise kokkuleppe nr XXX,XXX,XXX , mis on allkirjastatud 31.07.2007, tingimustest ning tal ei ole vastuväiteid. Käendaja (K aktsiaselts) kinnitas, et on nõus kõigi eelnimetatud laenulepingu muutmise ja täiendamise kokkulepetega ning kõik laenulepingust tulenevad kohustused, kinnitused, tagatised ja lepped jäävad tervikuna kehtima. Samuti on hageja arvates oluline, et K aktsiaselts (pankrotis) käendajana ei ole vaidlustanud hageja nõuet ega esitanud sellele kunagi ühtki vastuväidet. Seetõttu on kostja väide, nagu oleks arvelduskrediidilepingu 31.07.2007 lisa käendajat kahjustav, asjassepuutumatu, tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on esitanud 21.10.2011 võlgniku pangakonto väljavõtted, kaks lehekülge inglisekeelsest aktsiate ostu-müügilepingust ning halduri assistendi 21.10.2010 e-kirja. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et käesoleva vaidluse seisukohalt omab tähendust asjaolu, kas hageja kandis UAB-le LB üle laenusummad. Seda, millised olid UAB LB ja võlgniku omavahelised arveldused, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ning seetõttu ei ole võlgniku pangakonto väljavõtete näol tegemist asjakohaste tõenditega. Samuti ei oma käesolevas asjas tähtsust, millistel asjaoludel omandas K aktsiaselts UAB LBaktsiaid ning seetõttu on ka väljavõte aktsiate ostu-müügilepingust ning halduri assistendi e-kiri asjassepuutumatud. Asja õigel lahendamisel ei oma tähendust „escrow“ konto leping nr 109-05ES-0060, kuna K aktsiaseltsi käenduskohustuse tuvastamiseks ei ole nimetatud leping vajalik. Sellele lepingule puudub viide nii tagatavas arvelduskrediidilepingus kui ka käenduslepingus. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et eksisteeriks K aktsiaseltsi (pankrotis) poolt tagatud lepinguline suhe UAB LBning Swedbank AB vahel, samuti on ebaselge see, milline on sellise suhte olemasolul hageja nõude suurus. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et Swedbank AB omaks arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevat nõuet UAB LBvastu. Kostja on veendumusel, et hageja kiri 26.11.2010 nr 54182, samuti Vilniuse Ringkonnakohtu 17.12.2010 otsus tsiviilasjas nr B2-376258/11 ja UAB LBpankrotihalduri Ernestas Šapalase 21.03.2011 kinnitus ei saa iseenesest tõendada arvelduskrediidilepingu olemasolu ning sellest tuleneva nõude olemasolu ja kujunemist. Kostjale teadaolevalt eksisteeris UAB LBja Swedbank AB vahel lisaks arvelduskrediidilepingule nr XXXka laenulepingud nr XXX ning XXX , mis võivad samuti olla aluseks UAB LBpankotimenetluses Swedbank AB poolt esitatud nõudele, sealhulgas ka rahuldamata jäänud osas. Mitme laenulepingu olemasolule viitab hageja 26.11.2010 nõude kohandamine, milles selgitatakse võlgnikule, et UAB LB poolt panditud vara on müüdud ning laekunud summasid on kasutatud selleks, et tasuda UAB LB laene. Nimetatud väide kinnitab, et Swedbank AB ja UAB LBvahel eksisteerisid ka hageja enda teades arvelduskrediidilepingust nr XXXeraldiseisvatest laenulepingutest tulenevad võlasuhted.

Vilniuse Ringkonnakohtu otsused 17.02.2010 ja 17.12.2010 sisaldavad üldsõnalist Swedbank AB nõude konstateerimist summas 12 052 2643,51 litti ning UAB LB vara müügi tulemusena Swedbank AB nõude vähenemist 7 836 335,68 litini. Samas puudub mistahes viide sellele, et Swedbank AB nõue tuleneks arvelduskrediidilepingust nr XXX rääkimata sellest, et nimetatud fakt oleks kohtuotsusega mingil viisil tuvastatud. UAB LB pankrotihalduri Ernestas Šapalase 21.03.2011 kinnitusest ei leia jällegi ühtegi viidet arvelduskrediidilepingule nr XXX kui Swedbank AB nõude alusele. Kostja on veendumusel, et kuivõrd arvelduskrediidilepingut nr XXXei ole hageja nõudeavalduse esitamisel pankrotihaldurile ega ka kohtusse nõude kaitsmiseks hagi esitamisel esitanud, ei olegi üldse võimalik käenduslepingu alusel nõuet esitada K aktsiaseltsi (pankrotis) vastu. Kostja on veendumusel, et Swedbank AB ning UAB LB on arvelduskrediidi suurendamisel rikkunud arvelduskrediidilepingus kokkulepitud arvelduskrediidi piire ning kahjustanud käendaja huve. Arvelduskrediidilepingu nr XXX väljamaksete tõendist nähtub, et 03.08.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingu kohaselt on 11.08.2005 teinud Swedbank AB väljamakse UAB-le LBsummas 1 885 393,60 eurot. Täpselt sama summa oli Swedbank AS maksnud K AS-ile (pankrotis) välja 09.06.2005 laenulepingu nr XXX alusel ning K AS (pankrotis) oli samal päeval väljamakstud (tõenäoliselt) laenule vastava summa littides tasunud omakorda Swedbank AB-s lepingu nr XXX alusel avatud Escrow kontole. Kostjale teadaolevalt oli 09.06.2005 pangaülekanne Escrow kontole seotud 15.04.2005 K aktsiaseltsi (pankrotis) ning RR ja AR vahel sõlmitud UAB LBaktsiate müügilepinguga, mille punkti 2.2. täitmiseks ning UAB LB aktsiate eest tasumiseks K aktsiaseltsile (pankrotis) vastava pangaülekande ka tegi. K aktsiaseltsi (pankrotis) pangakonto väljavõttest 11.08.2005 nähtub, et UAB LBon kandnud üle samal päeval, kui ta võttis kasutusse arvelduskrediidi summas 1 885 393,60 eurot, sellesama summa K aktsiaseltsile (pankrotis), kes omakorda on sama summa samal päeval kandnud edasi Swedbank AS-ile laenulepingu nr XXX järgse laenu tagastamiseks. Kostja järeldab pangaülekannete põhjal, et Swedbank AS andis laenu K aktsiaseltsile (pankrotis) selleks, et võlgnik saaks omandada UAB LBaktsiad olles samal ajal teadlik sellest, et vastava laenu tagastamine toimub juba tema tütarettevõtja Swedbank AB poolt UAB-le LBväljastatud laenu arvel. UAB LBja K aktsiaseltsi (pankrotis) vaheline 11.08.2005 pangaülekanne on oma sisult laenukeeluga vastuolus ning sisuliselt on omandanud K aktsiaselts (pankrotis) UAB LBaktsiad UAB LBenda poolt võetud laenu arvel. Tegemist on seega olukorraga, mis rikub äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 2 viimases lauses sätestatud keeldu, samuti on kostjal olemas Leedu advokaadibüroo Advokatu kontora „KARSTEN, KRAUJELIS IR PARTNERIAI“ esialgne arvamus antud tehingule, milles kinnitatakse Leedu õiguse põhimõtete ühtimist laenukeelu küsimuses Eesti õigusega. Kohaldamisele kuulub arvelduskrediidilepingu XXXpunkti 16.3. ja käenduslepingu nr XXX punkti 11.4. juhindudes Leedu materiaalõigus. Seega tuleb hinnata nii hageja väiteid kui ka kostja vastuväiteid Leedu materiaalõiguse pinnalt. Leedu tsiviilkoodeksi artikkel 1.5. sätestab sarnaselt Eesti tsiviilõigusega isikutevahelistes suhetes hea usu põhimõtte. Kostja märgib, et juhul kui Swedbank AS ning tema tütarettevõtja Swedbank AB tegutsesid UAB LBaktsiate ostu finantseerimisel omavahel kooskõlastatult ning finantseerimisskeem, mille kohaselt

lõpptulemusena ostis K aktsiaselts (pankrotis) UAB LBaktsiad viimase enda poolt Swedbank ABlt saadud laenu eest, oli välja töötatud Swedbank AB ja Swedbank AS-i osalusel, siis on ilmne, et arvelduskrediidilepingu nr XXXeesmärk ei ole olnud kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna Swedbank AB on finantseerinud teadvalt keelatud tehingut. Swedbank AB ja Swedbank AS olid teadlikud eelnevalt kirjeldatud tehingute tagamaadest. Kostja märgib, et tema arvates on väheusutav, et samasse kontserni kuuluvad Swedbank AB ja Swedbank AS tegutsesid teineteise teadmata ning sõltumatult K aktsiaseltsi (pankrotis) kontserni kuuluvate ettevõtjate omavaheliste tehingute rahastamisel. Eeltoodud seosed ning esitatud konto väljavõtted põhistavad kostja põhjendatud kahtluse, et Swedbank AB ja UAB LBvahel sõlmitud ning võlgniku poolt tagatud arvelduskrediidileping nr XXX ei olnud lubatav tehing. Kostja märgib, et arvelduskrediidilepingu XXXpunktis 2.7.2. on Swedbank AB ning UAB LBkokku leppinud selles, et arvelduskrediidi summa ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 80% arvelduskrediidilepingu punktis 2.4.2. nimetatud kinnisvara väärtusest. 03.08.2005 on arvelduskrediidi summa olnud 1 911 492 eurot. Samas on 31.07.2007 toimunud täielik arvelduskrediidilepingu refinantseerimine, kusjuures lisaks esialgse arvelduskrediidi refinantseerimisele summas 1 911 492 eurot, on täiendavalt Swedbank AB poolt väljastatud laenu UAB-le LB4 633 290 eurot. Arvelduskrediidilepingu p 2.4. ning 31.07.2007 lisa p 2.4. analüüsides on samas jäänud tagatised sisuliselt samaks. Muudetud ei ole arvelduskrediidi lepingu punkti 2.7.2., mille kohaselt ei tohiks arvelduskrediidi summa ületada 80% tagatiseks olevate kinnisasjade väärtusest. Kostja arusaama kohaselt pidi 03.08.2005 kokkulepitud arvelduskrediidi summa 1 911 492 vastama 80% tagatiseks olevate kinnisasjade väärtusest ning just sellel eeldusel andis K aktsiaselts (pankrotis) arvelduskrediidile oma käenduse. Samas ei ole usutav, et arvelduskrediidilepingu punktis 2.4.2. nimetatud kinnisasjade väärtus oleks suurenenud 350% võrra, kuid just niipalju suurenes 31.07.2007 lisaga arvelduskrediidi summa. Nähtavalt 31.07.2007 lisa punktist 2.4.2. ei muutunud samas tagatisvara koosseis. Seega, Swedbank AB ja UAB LBrikkusid ilmselgelt arvelduskrediidilepingu punktis 2.7.2. sätestatud kokkulepet, mille kohaselt pidi igal ajahetkel arvelduskrediidi summa olema 80% ulatuses tagatud hüpoteekidega UAB LBkinnisvarale. Kostja märgib, et kõnealune säte andis K aktsiaseltsile (pankrotis) käendajana selge indikatsiooni tema võimaliku vastutuse ulatusest, mistõttu 31.07.2007 arvelduskrediidi suurendamine 350% võrra olukorras, kus tagatiste väärtus tegelikkuses sellises suurusjärgus suurenenud ei olnud, oli käendajat oluliselt kahjustav. Seega rikkusid UAB LBja Swedbank AB juba 31.07.2007 lisa sõlmimisel tegelikkuses koheselt ka arvelduskrediidilepingut ennast. Kostjale ei ole arusaadav, miks seda tehti, kuid nähtuvalt 31.07.2007 lisa pealkirjast refinantseeriti tõenäoliselt kahte teist laenulepingut nr. XXX ja XXX. Nimetatud laenulepingute olemasolule on viidanud kostja ka juba oma esialgses vastuses, millele oli ühtlasi lisatud Swedbank AB 18.03.2009 ettepanek. Kuivõrd tegemist võib olla olukorraga, kus erinevatest laenulepingutest tulenevad Swedbank AB nõuded koondati K aktsiaseltsi (pankrotis) käendusega tagatud arvelduskrediidi lepingu alla, siis leiab kostja, et asjas on vajalik välja selgitada ka 31.07.2007 lisa sõlmimise asjaolud ja selle eesmärk. Nähtuvalt hageja esitatud 17.12.2010 otsusest oli UAB LB pankrotiasjas vara müügist saadud vähemalt 4 215 928,83 litti s.o. ca 1 204 000 eurot, kuna müüdud vara arvel on vastav summa välja makstud Swedbank AB-le. E , et esialgse arvelduskrediidi summa oli 80% tagatisvara väärtusest vähenes tagatisvara väärtus müügi hetkeni poole võrra, mis on majanduslangust silmas pidades usutav. Samas eeldades, et 31.07.2007 lisas kokkulepitud arvelduskrediidi summa 6 545 412,00 eurot vastas samuti arvelduskrediidilepingu punktis 2.7.2. kokkulepitule, pidanuks

tagatisvara väärtus langema seitsmekordselt, mis ei ole aga isegi möödunud majanduslangust arvestades usutav. Seetõttu on kostja veendumusel, et 31.07.2007 arvelduskrediidilepingule lisa sõlmimise kaalutlused olid käendajat kahjustavad ning mingil põhjusel otsustasid UAB LBja Swedbank AS refinantseerida ülejäänud laenulepingud just K aktsiaseltsi (pankrotis) käendusega tagatud arvelduskrediidi arvel. Kostja on arvamusel, et eelviidatud kaalutlused tuleks antud asjas välja selgitada sarnaselt nende tehingute tagamaadega, mille tulemusel K aktsiaselts (pankrotis) omandas UAB LB (pankrotis) arvel ning Swedbank AB rahastamisel UAB LB enda aktsiad. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde ja kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Harju Maakohus on 16.06.2010 määrusega kuulutanud välja K aktsiaseltsi (edaspidi võlgnik) pankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Toomas Saarma (tsiviilasi nr 2-10-20227). Võlgniku võlausaldajate teise nõuete kaitsmise 03.03.2011 protokollist nähtub, et hageja esitas nõude summas 2 271 645,12 eurot teises rahuldamisjärgus (I kd lk 36- 37). Kostja vaidlustas hageja nõude summas 2 271 645,12 eurot K aktsiaseltsi (pankrotis) teisel nõuete kaitsmise koosolekul. Võlgnik ega pankrotihaldur ei ole kasutanud nõude vaidlustamiseks pankrotiseaduses sätestatud võimalust vastuväidete esitamiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. AB bankas Hansabankas (nüüd Swedbank AB, hageja) ja UAB LB (varasem ärinimi UAB BLS Baltic, ka laenusaaja, põhivõlgnik) vahel 3.08.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr XXX(edaspidi laenuleping) koos selle hilisemate muudatuste ja täiendustega on tuvastatud, et laenusummaks oli kuni 1 911 492 eurot ning punkti 2.4.1 kohaselt oli arvelduskrediidileping tagatud K aktsiaseltsi (edaspidi võlgnik) käendusega. Laenulepingu 31.07.2007 muutmise kokkuleppega suurendati laenusummat kuni 6 545 412 euroni ning lepingu p 2.5.4 kohaselt oli arvelduskrediidileping tagatud võlgniku käendusega. K aktsiaseltsi (pankrotis) ja hageja vahel 3.08.2005 sõlmitud käenduslepinguga nr XXX(edaspidi käendusleping) on tõendatud, et võlgnik tagas 3.08.2005 hageja ja UAB LB(varasem ärinimi UAB BLS Baltic, ka laenusaaja, põhivõlgnik) vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXX(edaspidi laenuleping) ja selle võimalikest muudatustest ja täiendustest tulenevaid UAB LBkohustusi (I kd lk 8-26, 101-103, 106-194). Vilniuse Ringkonnakohtu 19.10.2009 otsusega kuulutati välja UAB LBpankrot. Seoses asjaoluga, et laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, esitas hageja 30.03.2010 võlgnikule käenduslepingust tuleneva nõude summas 3 490 577,07 eurot ning kohustas võlgnikku võla tasuma hiljemalt 14.04.2010 (I kd lk 27-28). Võlgnik ei esitanud võlausaldaja nõudele vastuväiteid ega täitnud käendaja kohustust.

Vilniuse Ringkonnakohtu 17.02.2010 otsusega tsiviilasjas nr XXX on tuvastatud, et laenulepingust tulenev hageja tunnustatud nõue võlgniku vastu oli otsuse tegemise ajal kogusummas 12 052 264,51 Leedu litti s.o. 3 490 577,07 eurot (I kd lk 45-51). Hageja 26.11.2010 kirjaga nr 54182 võlgnikule on tõendatud, et UAB LBpankrotimenetluses 14.07.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 520 267,84 eurot ja 2.11.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 698 664,11 eurot, kusjuures kogu laekunud summasid kasutati laenulepingu võlgade tasumiseks. Samas dokumendis informeeris hageja võlgnikku asjaolust, et seisuga 22.11.2010 on hageja nõue võlgniku vastu kogusummas 2 271 645,12 eurot s.h. laenu tagastamata põhiosa 1 884 079,26 eurot, intress 83 384,29 eurot, leppetrahv tähajaks tasumata laenusummalt 298 110,75 eurot, leppetrahv tähtajaks tasumata intressimaksetelt 6074,30 eurot ja kumulatiivne kohustistasu 16,52 eurot (I kd lk 34-36). Asjaolu, et hageja nõue vähenes UAB LBpankrotimenetluses müüdud varade laekumisest saadud rahasummade arvel 2 271 645,12 euroni (7 836 335,68 Leedu litini), on leidnud kinnitust Vilniuse Ringkonnakohtu 17.12.2010 otsusega tsiviilasjas nr B2-376-258/11 (I kd lk 52-57). Hageja tõendab oma nõuet UAB LBpankrotihaldur Ernestas Šapalase 21.03.2011 kinnitusega, millest nähtub täiendavalt, et kogu UAB LBvara on müüdud, äriühing likvideeritakse ning võlausaldaja võlga ei ole võimalik rohkem tasuda (I kd lk 58-59). Kohus nõustub hageja argumentatsiooniga, et 30.11.2009 nõudeavalduses märgitud nõudesumma – 3 490 577,07 eurot ühtib hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude esialgse summaga. Nõudesumma vähenes hiljem 2 271 645,12 euroni seoses asjaoluga, et et UAB LBpankrotimenetluses 14.07.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 520 267,84 eurot ja 2.11.2010 enampakkumisel müüdud varast laekus võlausaldajale 698 664,11 eurot, kusjuures kogu laekunud summasid kasutati arvelduskrediidilepingust nr XXXtulenenud võlgade tasumiseks. Kohus asub seisukohale, et käenduslepinguga on tõendatud, et võlgnik käendas laenusaaja kohustusi ja vastutas hageja ees kogu oma varaga juhul, kui laenusaaja ei täida nõuetekohaselt ühtki või mõnda oma laenulepingust tulenevat kohustust. Kohaldamisele kuulub arvelduskrediidilepingu XXXp 16.3. ja käenduslepingu nr 05-049702-OJLA1 p 11.4. kohaselt Leedu materiaalõigus. Leedu Vabariigi tsiviilkoodeksi kuuendas raamatus (Võlaõigusseadus) käendust reguleerivad artiklid 6.76-6.89. Artikkel 6.76.1 kohaselt on käendusleping leping, mille alusel käendaja võtab endale tasuta või tasu eest võlakohustuse teise isiku võlausaldaja ees juhul, kui isik, kelle huvides käendus antakse, jätab kohustuse osaliselt või täielikult täitmata. Artikkel 6.81.1 kohaselt juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustust, on võlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt vastutavad vastava kohustuse täitmise eest, kui käenduslepingus pole sätestatud teisiti. Käenduslepingu p.3.1 kohaselt on käendaja vastutus hageja ees laenusaajaga solidaarne. Artikkel 6.81.2 kohaselt käendaja vastutab samas ulatuses kui võlgnik (intresside ja trahvide tasumine, kahjude hüvitamine), kui käenduslepingus pole sätestatud teisiti. Käenduslepingu p.3.2 kohaselt vastutab käendaja laenusaajaga võrdses ulatuses, sealhulgas laenu tagasimaksmise, intressi ja viiviste tasumise, kahju hüvitamise ning muude laenulepingu alusel pangale tasumisele kuuluvate maksete tegemise eest.

Kostja on avaldanud pahameelt, nagu oleks hageja laenu väljastamisel olnud teadlik sellest, milliseks otstarbeks laenusaaja s.o. UAB LBlaenu kasutab ning UAB LBlaenu kasutamine ei olnud väidetavalt õiguspärane. Kohus nõustub hageja positsiooniga, et K aktsiaseltsi (pankrotis) kui käendaja kohustus ei sõltu asjaolust, mis otstarbel kasutas UAB LB3.08.2005 arvelduskrediidilepingu nr XXXalusel hageja poolt talle 2005 augustis väljastatud arvelduskrediiti. Arvelduskrediidilepingus ei olnud kehtestatud arvelduskrediidi kasutamiseks eritingimusi s.o. arvelduskrediidi kasutamise täpset sihtotstarvet. Seega võis UAB LBkasutada arvelduskrediiti vastavalt oma vajadustele ning tal puudus kohustus informeerida hagejat krediidi kasutamise otstarbest. Kostja väide, et 31.07.2007 arvelduskrediidilepingule lisa sõlmimise kaalutlused olid käendajat kahjustavad, kuna arvelduskrediidi summa ei tohtinud ületada 80% tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, on ümber lükatud 31.07.2007 lepingu lisaga, millega ei muudetud refinantseeritud arvelduskrediidi summat ja tagatisi. Lisa sõlmimisel andis hageja täiendavalt laenu ridaelamute taristu planeerimiseks, ehitamiseks ja arendamiseks ning sellega seoses leppisid pooled kokku uutes eritingimustes. Käenduslepingu 31.07.2007 muutmise kokkuleppe p 3 kinnitas K aktsiaselts, et on teadlik 03.08.2005 sõlmitud laenulepingu nr XXXmuutmise ja täiendamise kokkuleppe nr XXX,XXX,XXX , mis on allkirjastatud 31.07.2007, tingimustest ning tal ei ole vastuväiteid. Võlgnik kinnitas, et on nõus kõigi eelnimetatud laenulepingu muutmise ja täiendamise kokkulepetega ning kõik laenulepingust tulenevad kohustused, kinnitused, tagatised ja lepped jäävad tervikuna kehtima. K aktsiaselts (pankrotis) käendajana ei ole vaidlustanud hageja nõuet ega esitanud sellele kunagi ühtki vastuväidet. Seetõttu on kostja väide, nagu oleks 31.07.2007 sõlmitud arvelduskrediidilepingu lisa käendajat kahjustav asjassepuutumatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlusalune laenu- ja käendusleping on kehtiv. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud laenu- ja käendussuhte õiguspärasuses. Panga (hageja) ja võlgniku suhtes ei ole ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust väita, et tehing on vastuolus heade kommetega. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldamiseks olema ebamõistlikult tasakaalust väljas ja laenusuhte puhul ei ole vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Asjaolu, et 31.07.2007 arvelduskrediidilepingule lisa sõlmimisel ei muudetud tagatisi, ei ole käendusleping vastuolus heade kommetega. Isegi kui kohus tuvastaks mingi hageja rikkumise, ei mõjutaks see hageja kui võlausaldaja nõude esitamise õigust võlgniku pankrotimenetluses. Kostja nõustus võlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestusega (II kd lk 10-37, 44-83). PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 1 p 2 järgi muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Kostja nõustus alternatiivselt tunnustama hageja nõuet summas 692 560 eurot muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue 2 271 645,12 eurot K aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses on tõendatud ning kuulub tunnustamisele muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on

hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.