Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Hageja on kostja liige. 2010 majandusaasta aruandes „Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud“ oli deklareeritud remonditööde maksumuseks kokku 61 154 krooni ehk 9 914 krooni võrra „Tegevusaruandes“ nimetatust rohkem. See asjaolu tekitas hagejas kahtluse, et kostja juhatus võib olla toime pannud rikkumisi, finantseerides ehitustöid, mida kostja ei peaks tellima. Hageja esitas kostjale taotluse, milles palus lisaks majandusaasta aruandele esitada hagejale tutvumiseks revisjonikomisjoni aruanne ning konto väljavõte. Hageja 17.06.2011 pöördumisele enne 28.06.2011 toimunud üldkoosolekut ei vastatud ja dokumente ei esitatud. 28.06.2011 üldkoosolekul esitas revident M.M allkirjastatud revisjoniaruande 2010 majandusaasta aruandele. Nimetatud revisjoniaruandest selgus muuhulgas, et 2010 majandusaastal on KÜ juhatus rahastanud KÜ poolt Näituse 3 korteris 4 teostatud ehitustöid, mis toimusid 2010.a suvel. Ehitustööde maksumuseks oli aruande kohaselt ca 6 000 krooni. Konto väljavõtetest, millega hageja sai koosolekul põgusalt tutvuda, oli näha, et alates 2010.a suvest on korterile Näituse 3-4 esitatud kommunaalteenuste arvetes tehtud tagasiarvestused remondifondi maksetes, millega on kostja arvelt kompenseeritud nimetatud korteris teostatud ehitustööd. Kostja raamatupidaja R.I väitel on ehitustööde kompenseerimine jätkunud ka 2011.a. 28.06.2011 koosolekul palus hageja KÜ juhatusel esitada üldkoosolekule tutvumiseks juhatuse poolt allkirjastatud otsuse korteris nr 4 teostatud tööde rahastamise kohta, kuludokumendid (arved ja tšekid) teostatud tööde kohta ning samuti andmed töid teostanud ehitusettevõtja ning teostatud tööde sisu kohta. Neid dokumente ei esitatud. Kostja 2010 majandusaasta aruandest ning kontoväljavõtetest selgus, et võrreldes 2009. aastaga on juhatuse liikmetele ning raamatupidajale kokku makstud autokompensatsiooni suurus kasvanud 18 000-lt kroonilt 19750-le kroonile. Hageja järelpärimise peale aga ei olnud kostja juhatusel esitada sellekohast protokollitud ning allkirjastatud otsust. Hageja hääletas 28.06.2011 toimunud üldkoosolekul 2010 majandusaasta aruande kinnitamisele vastu. Oma vastuhääletamise põhjendused esitas hageja eriarvamusena üldkoosolekul suuliselt ning vormistas hiljem ka kirjalikult. 2011. aasta juuli telefonivestluses kinnitas V.V, et üldkoosoleku protokollis ei ole viidet hageja eriarvamusi sisaldavale protokolli lisale ning põhjusi, miks hageja hääletas KÜ 2010.a majandusaasta aruande kinnitamisele vastu. Seega on üldkoosoleku otsus protokollitud valesti, millega on rikutud hageja õigusi kostja liikmena. Samuti on rikutud hageja õigust lisada üldkoosoleku protokollile eriarvamus. Hagejale teadaolevalt on kostja tellinud 2009.a OÜ-lt Rovalis tuleohutuse kohta ekspertiisi või ekspertarvamuse, mida hageja on korduvalt isiklikult ja esindaja vahendusel palunud endale näidata, kuid ka sellest on kostja juhatus keeldunud ning pole oma keeldumist põhjendanud. Sellise info varjamine võib ohustada hageja elu ja tervist. Seetõttu on hagejal vajalik tutvuda kostja 2009.a arvelduskontode väljavõtetega, et tuvastada, kas kostja on tellinud OÜ-lt Rovalis nimetatud teenust. Hageja hinnangul on KÜ juhatus käitunud pahatahtlikult ning jätkanud oma kohustuste rikkumist ka pärast hageja poolt sellele tähelepanu juhtimist. Hageja on korduvalt palunud kostja juhatusel oma seadusest tulenevaid kohustusi täita, kuid kostja juhatus ei ole hagejale vastanud.

Hageja palub kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda vähemalt kolme tunni jooksul hagejale sobival ajal kostja asukohas järgmiste dokumentidega:

töövõtulepingust tulenevat kohustust täitmast ning esitades samas ise järjepidevalt nõudmisi kostjale, käitub hageja vastuoluliselt ja seega vastuolus hea usu põhimõttega. Korter nr 4 remonditööd, mida osaliselt finantseeris korteriomanik ja osaliselt kostja, olid põhjustatud vihmavee läbijooksudest, mis tulenesid hageja poolt 10.02.2006 sõlmitud töövõtulepingu alusel omal riisikol renoveerimistööde teostamisest Näituse 3 katusekorteri väljaehitamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustas KÜ-t Näituse 3 võimaldama A Ll tutvuda vähemalt kolme tunni jooksul A Lle sobival ajal kostja asukohas järgmiste dokumentidega: 28.06.2011 toimunud KÜ Näituse 3 üldkoosoleku protokoll; KÜ Näituse 3 arvelduskonto(de) 2009.a, 2010.a ja 2011.a väljavõtted kuude kaupa; KÜ Näituse 3 juhatuse otsus Näituse 3 korteris nr 4 teostatud tööde rahastamise kohta, kuludokumendid (arved ja tšekid) teostatud tööde kohta, andmed töid teostanud ehitusettevõtja ning teostatud tööde sisu kohta, ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid; kõik juhatuse koosolekute protokollid alates 2006. aastast. Kohus lõpetas menetluse hageja nõudes eriarvamuse lisamiseks 28.06.2011 üldkoosoleku protokollile ja kinnitas poolte kompromissi üldkoosoleku protokollile A L eriarvamuse lisamiseks, mille kohaselt KÜ Näituse 3 2010 majandusaastaaruannet ei saa kinnitada. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hagejal kui ühistu liikme õigus saada informatsiooni on reguleeritud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS), korteriühistuseaduse (KÜS) ja kostja põhikirjaga. Üldise informeerimiskohustuse sätestab MTÜS § 28 lg 5, mille kohaselt juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja nõudele esitada 28.06.2011.a toimunud KÜ Näituse 3 üldkoosoleku protokoll ja kõik juhatuse koosolekute protokollid alates 2006. aastast. VÕS § 1015 lg 1 ja MTÜS § 28 lg 5 alusel tuleb rahuldada hageja nõue KÜ Näituse 3 arvelduskonto(de) 2009.a, 2010.a ja 2011.a väljavõtete osas. Põhjendamatu on hageja nõue esitada õiguslik alus teatud kostja tegevustele. Kohtu viidatud teabe saamise õigust reguleerivatest sätetest ei saa tuletada ühistu kohustust anda teatud asjaoludele õiguslikke hinnanguid ning esitada vastusena oma õiguslikke seisukohti. Kuna hageja on esitanud alternatiivnõudena nõude esitada kõik juhatuse koosolekute protokollid alates 2006. aastast, rahuldas kohus alternatiivnõude. Kostja ei ole eitanud, et ühistu on teostanud töid korteris nr 4, mistõttu võib järeldada, et kostja valduses on ka hagis nimetatud remonttöödega seotud dokumendid. VÕS § 1015 lg 1 ja MTÜS § 28 lg 5 alusel tuleb rahuldada hageja nõue esitada KÜ Näituse 3 juhatuse otsus Näituse 3 korteris nr 4 teostatud tööde rahastamise kohta, kuludokumendid (arved ja tšekid) teostatud tööde kohta, andmed töid teostanud ehitusettevõtja ning teostatud tööde sisu kohta, ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid. Kostja väitel ei ole ta tellinud OÜ-lt Rovalis tuleohutuse kohta ekspertiisi ega ekspertarvamust ega OÜ-le Rovalis rahalisi ülekandeid teinud. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja valduses oleks hagiavalduse resolutsiooni p 3 nimetatud dokumendid. mistõttu tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata. Kostjal puudub õigus tugineda haginõude

vastuväitena VÕS §-le 110. Kostja väidetavatel hageja kohustustel puudub piisav seoses teabenõudega. Kohus arvestas menetluskulude jagamisel asjaolu, et kostja on kohe kui hageja vastava alternatiivnõude esitas, õigeks võtnud nõude esitada juhatuse koosolekute protokollid. Nõudele esitada üldkoosoleku protokoll, ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud, vaid esitas märkused üksnes selle kohta, et vaidlus on protokolli nõuetekohasuse üle. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt ja ühes nõudes kinnitanud kompromissi. Arvestades eeltoodut jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. A L apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb, et ringkonnakohus kohustaks kostjat esitama hagejale kõik kostjale koostatud tuleohutusekspertiisid ja ekspertarvamused või võimaldama nendega tutvuda vähemalt kolme tunni jooksul hagejale sobival ajal kostja asukohas, kui kostja arvelduskontode väljavõtetest selgub, et kostja on tellinud OÜ-lt Rovalis või muudelt tuleohutusekspertiiside teostamise teenuseid pakkuvatelt äriühingutelt teenuseid. Maakohus on materiaalõiguse norme rikkudes ning hageja esitatud tõendeid tähelepanuta jättes jätnud hagi valesti osaliselt rahuldamata. Hagejal on täidetud kõik VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõude eeldused. Samuti on dokumentidega tutvumise nõude aluseks MTÜS § 28 lg 5 ja kostja põhikirja punkti 3.1 alapunktid 4 ja 5, mille kohaldamise eeldused on samuti täidetud. Maakohus on eksinud, leides, et OÜ-lt Rovalis tuleohutusekspertiisi tellimine ei ole tõendatud. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt on kostja tellinud OÜ-lt Rovalis tuleohutusekspertiisi. OÜ-lt Rovalis tuleohutusekspertiisi tellimine on tõendatud, kuna seda on hagejale väitnud e-kirjas OÜ-s Rovalis töötav ekspert K L. Ekspertiiside olemasolu on kinnitanud ka Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhtivinspektor A K 15.06.2011 e-kirjas. Kostja on kaudselt tunnistanud ekspertiisi olemasolu 16.06.2011 e-kirjas, milles ta ei eitatud dokumentide olemasolu, kuid keeldus nende esitamisest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kohus jätnud arvestamata hageja esitatud tõendid. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja esitas nõude tuleohutusekspertiiside ja ekspertarvamustega tutvumiseks tingimuslikult juhul, kui kostja arvelduskontode väljavõtetest selgub, et kostja on tellinud OÜ-lt Rovalis või muudelt tuleohutusekspertiiside teenuseid pakkuvatelt äriühingutelt teenuseid. Tingimusliku nõude esitamine on lubatud nii TMS § 19 lg 1 kui ka kohtupraktika (Riigikohtu lahend 3-2-1-32-09, p 15) kohaselt. Maakohus on menetlusõiguse norme rikkudes ning hageja esitatud tõendeid tähelepanuta jättes jätnud valesti poolte menetluskulud § 168 lg 6 alusel poolte enda kanda. Maakohus ei arvestanud, et kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Kuna üldkoosoleku protokollilt puudub vaid hageja allkiri, siis on tõendatud, et protokoll esitati kõigile kostja liikmetele peale hageja. Ekslik on maakohtu väide, et kostja on kohe, kui hageja vastava alternatiivnõude esitas, õigeks võtnud nõude esitada juhatuse koosolekute protokollid. Kostja 28.10.2011 dateeringuga hagiavalduse vastuses ei tuginenud kostja asjaolule, et hageja nõue on ebaselge, vaid kostja põhjendas hageja nõude täitmisest keeldumist asjaoluga, et kostja juhatuse otsuseid ei pea protokollima ja hageja teabeõigus ei hõlma kostja juhatuse koosoleku protokollidega tutvumise õigust. Asjakohatu on maakohtu viide hageja eriarvamuse osas

kompromissi sõlmimisele, kuna kostja 28.10.2011 dateeringuga hagiavalduse vastuses leidis kostja, et hageja ei esitanud üldkoosolekul eriarvamust ja enne kohtuistungi toimumist väitis kostja endiselt, et hageja üldkoosolekul eriarvamust ei esitanud. Kostja hea usu põhimõtte vastast käitumist tõendab ka see, et peale kohtuotsuse avalikustamist võimaldas kostja tutvuda vaid üldkoosolekute protokollidega, kuid ei võimaldanud enne kohtuvaidluse lõppu tutvuda juhatuse koosoleku protokollidega ega kostja arvelduskontodega. Isegi olukorras, kus kohus jättis hageja ühe nõude rahuldamata, olid hageja peamised nõuded siiski rahuldatud ja sellises olukorras oleks kohus pidanud kohustama kostjat hüvitama hageja õigusabikulud vähemalt 95% ulatuses. KÜ Näituse 3 apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus kohustas kostjat võimaldama hagejal tutvuda vähemalt 3 tunni jooksul hagejale sobival ajal kostja 28.06.2011 toimunud KÜ Näituse 3 üldkoosoleku protokolliga, kostja juhatuse otsusega Näituse 3 korteris nr 4 teostatud tööde rahastamise kohta, kuludokumentidega (arved ja tšekid) teostatud tööde kohta, andmetega töid teostanud ehitusettevõtja ning teostatud tööde sisu kohta, ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktidega ja teha uus otsus, millega jätta A L hagi eelnimetatud nõuetes rahuldamata. Juhul, kui kohus ei pea uue lahendi tegemist vaidlustatud osas võimalikuks, palub kostja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht, et kostja ei esitanud hagejale tutvumiseks 28.06.2011 üldkoosoleku protokolli, on vale. Nimetatud nõude rahuldamiseks puudus alus, sest kostja oli juba enne asja arutamist 22.03.2012 toimunud kohtuistungil hageja sellekohase nõude täitnud. Dokumentide tutvumiseks esitamise nõue ei võimalda ega kohusta kostjat asuma muutma või parandama või täiendama olemasolevaid koostatud dokumente (sh protokolli). Kohtu viited hageja majandusaasta aruandele ja revisjonikomisjoni aruandele kui üldkoosoleku protokolli lisadele, ei ole asjakohased. Kostja üldkoosoleku 28.06.2011 protokollile ühtegi lisa ei lisatud. Kostja majandusaasta aruanne, millele kohus on otsuse viidanud, on kostja poolt esitatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ning selle koopia on olemas ka hagejal. Revisjonikomisjoni aruande 2010. majandusaasta kohta esitas kostja hagejale tutvumiseks juba 10.11.2011, mida on hageja kinnitanud 14.11.2011 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses. Revisjonikomisjoni aruande koopia on hageja esitanud ise kohtule 14.11.2011 esitatud hagiavalduse täpsustuse lisana nr 8. Nimetatud aruannet tutvustas kostja kõigile oma liikmetele 28.06.2011 toimunud liikmete üldkoosolekul. Kohus nimetatud tõendeid ei ole hinnanud. Seega on hageja juba tutvunud dokumentidega, mis kohtu hinnangul peaksid olema protokolli lisaks. Kostja majandustegevuse aastakava 28.06.2011 toimunud üldkoosolekul ei arutatud ning seda protokollile ei ole ka lisatud. Seega on kohtu nimetatud majandusaasta aruandele viitamine kui protokolli osale, ebaõige ja põhjendamatu. Asjaolule, nagu peaks majanduskava kuuluma vaidlusaluse protokolli lisade hulka, ei ole hagiavalduses ega selle täienduses tuginenud ka hageja ise. Kostja kohustamine võimaldada hagejal tutvuda kostja 28.06.2011 üldkoosoleku protokolliga on alusetu ja põhjendamatu, sest vastav nõue täideti juba kirjaliku vastuse edastamisega hagejale. Muid protokolle 28.06.2011 toimunud üldkoosoleku kohta kostjal ei ole. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamine nimetatud nõudes kostjale arusaamatuks. Vale on kohtu seisukoht, mis kohustab kostjat võimaldama hagejal tutvuda kostja juhatuse otsusega Näituse 3 korteris nr 4 teostatud tööde rahastamise kohta, kuludokumentidega, teostatud tööde kohta, andmetega töid teostanud ehitusettevõtja ning teostatud tööde sisu

kohta, ehitustööde päevikuga ja kaetud tööde aktidega. Kohus on valesti asunud seisukohale, et eelnimetatud dokumendid on kostjal olemas ja tema valduses. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis kinnitanud tema valduses vastavate dokumentide olemasolu ning ka hageja ise on hagiavalduses ja selle täpsustuses viidanud, et kostjal vastavad dokumendid puuduvad. Eeltoodust saab järeldada, et hageja nõue on sarnaselt 28.06.2011 toimunud üldkoosoleku protokolli esitamise nõudele suunatud tegelikult kostja kohustamisele uute dokumentide koostamiseks ning nende hagejale esitamiseks. Kostja taotles seoses hageja eelnimetatud nõudega oma vastuses hagile tunnistajate M M ja U K ülekuulamist. Kohus jättis nõude 22.03.2012 toimunud kohtuistungil rahuldamata. Kostja esitab seoses eeltooduga vastuväite Harju Maakohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 kohaselt, kuna taotluse rahuldamata jätmisega võeti kostjal võimalus tõendada korteris nr 4 remonttööde tegemise ja nende finantseerimisega seotud asjaolusid. Kostja valduses ei ole eraldi juhatuse kirjalikku (protokollitud) otsust Näituse 3 korteris nr 4 teostatud tööde rahastamise kohta, andmeid korteris ehitustöid teostanud ettevõtja kohta ning teostatud tööde sisu kohta, samuti ehitustööde päevikut ega kaetud tööde akte. Kostjal on üksnes korter nr 4 omaniku poolt kostjale esitatud kuludokumendid (arve-kviitungid) korteri remondiks vajalike materjalide ostu kohta summas 6174,20 krooni. Eelnimetatud summas korter nr 4 remondiga seotud kulud hüvitati korter nr 4 omanikule, kuna korter nr 4 kahjustused olid põhjustatud vihmavee läbijooksudest. Kostja teostas tulenevalt tööde iseloomust ja nende teostamise põhjustanud asjaoludest üksnes vastavate töödega seotud kulude osalist hüvitamist. Kohtu poolt uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõule ja selle seletuskirjale tuginemine ei ole asjakohane. Kehtiv regulatsioon ei näe ette ühistu liikme õigust tutvuda kortermaja kõiki kortereid puudutavate remonditööde dokumentidega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu järeldus, nagu oleks hageja õigustatud nõudma kostjalt eelnimetatud dokumentide tutvumiseks esitamist, ilmselgelt ebaõige. Kohus on kostja kohustamisel esitada hagejale tutvumiseks korter nr 4 remonti puudutavad dokumendid ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1015 lg 1. VÕS § 1015 lg 1 kohaldamise eelduseks on vastavate dokumentide olemasolu teise isiku valduses. Valduse puudumisel dokumentide osas ei ole võimalik nõuda nende dokumentidega tutvumise võimaldamist. MTÜS § 28 lg-st 5 tuleneb juhatuse kohustus anda üksnes teavet ja esitada liikme nõudel vastav aruanne, kuid nimetatud norm ei anna alust nõuda muude dokumentide esitamist, sh nende dokumentide esitamist, mida kostja valduses ei ole. Seega on kohus ka nimetatud normi antud olukorras ebaõigesti kohaldanud. Vastused apellatsioonkaebustele A L ei nõustu Korteriühistu Näituse 3 apellatsioonkaebusega ning Korteriühistu Näituse 3 A L apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohustati Korteriühistut Näituse 3 võimaldama A Ll tutvuda korteriühistu arvelduskontodega aastate 2009, 2010 ja 2011 osas ning juhatuse koosoleku protokollidega alates 2006. aastast ning kompromissi kinnitamise

osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kolleegium eelnimetatud nõuete osas otsust ei kontrolli. Dokumentidega tutvumise üldregulatsiooni kehtestab VÕS § 1015. Korteriühistu liikme õigust saada informatsiooni oma korteriühistult reguleerib MTÜS § 28 lg 5, korteriühistuseadus ning Korteriühistu Näituse 3 põhikirja 3.1 alapunktid 4 ja 5. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha A L apellatsioonkaebuse osas tema nõude rahuldamata jätmises, milles ta taotles Korteriühistu Näituse 3 kohustamist esitama hagejale tutvumiseks kõik korteriühistu kohta koostatud tuleohutusekspertiisid ja ekspertarvamused, kui korteriühistu arvelduskontodelt selgub, et korteriühistu on tellinud OÜ-lt Rovalis või muudelt tuleohutusekspertiiside teostamist pakkuvatelt äriühingutelt teenuseid. Maakohus, jättes nõude rahuldamata, asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja valduses on nõutud dokumendid. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on nõude rahuldamata jätmisel jätnud hindamata esitatud tõendid, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8. Paikvaatluse läbiviimise kohta on hageja esitanud Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhtivinspektor A K 15.06.2011 e- kirja ( I kd. lk 156) ning K L kirjast hagejale ilmneb, et kostja tellis otse tema käest hoone tuleohutuse lahenduse kohta arvamuse ning ta saatis oma kirjaliku arvamuse (I kd. lk.151). Seega oli hagejal põhjendatult tekkinud kahtlus, et korteriühistu valduses peavad olema tuleohutuse kohta arvamused. Hageja on ka tõendanud ja põhistanud õigusliku huvi olemasolu nõutud dokumentide vastu: ta on korteriühistu liige, tutvumine hoone tuleohutusalase dokumentatsiooniga võimaldab saada selgust, kas juhatuse tegevus või tegevusetus ei sea ohtu hageja elu või tervist ning nõutud dokumendid võivad asuda kostja valduses. Kolleegium leiab, et hageja on tõendanud eelnimetatud dokumentidega tutvumiseks VÕS §-s 1015, MTÜS § 28 lg-s 5 ning Korteriühistu Näituse 3 põhikirja punkti 3.1. alapunktides 4 ja 5 sätestatud eelduste olemasolu. Õige on ka see apellandi väide, et ta esitas nõude tingimuslikult ning palus kohustada korteriühistut esitama hagejale kõik korteriühistule koostatud tuleohutusekspertiisid ja ekspertarvamused, kui arvelduskontode väljavõtetest ilmneb, et korteriühistu on tellinud OÜlt Rovalis või muudelt äriühingutelt tuleohutusekspertiiside teenust. Kolleegium nõustub apellandiga, et dokumentide nõude esitamine tingimuslikult, on lubatud. Maakohtu otsusega võimaldati hagejale tutvuda korteriühistu arvelduskontodega. Seega, kui nimetatud dokumentidega tutvumisel ilmneb, et korteriühistu on maksnud tuleohutusekspertiiside või ekspertarvamuste eest, siis on hageja ka õigustatud tutvuma nende dokumentidega. Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Apellant Korteriühistu Näituse 3 vaidlustas maakohtu otsust osas, milles kohustati teda võimaldama hagejal tutvuda 28.06.2011 toimunud KÜ Näituse 3 üldkoosoleku protokolliga. Apellatsioonimenetluses ilmnes, et hagejale on maakohtu menetluse käigus antud nii 28.06.2011 toimunud KÜ Näituse 3 üldkoosoleku protokoll kui ka selle lisad. Seega on hageja nõue menetluse ajal täidetud ning puudus alus kohustada kostjat võimaldama hagejal eelnimetatud dokumentidega veel kord tutvuda. Eelnimetatud nõude osas tuleb otsus tühistada. Apellanti Korteriühistut Näituse 3 kohustati võimaldama hagejal tutvuda juhatuse otsusega Näituse 3 korteris 4 teostatud tööde teostamise rahastamiseks, kuludokumentidega (arved tšekid), andmetega töid teostanud ehitusettevõtja ning tööde sisu kohta, ehitustööde päevikuga ja kaetud tööde aktidega. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses on Korteriühistu Näituse 3, esitades vastuväited nõudele, põhjendanud, et tema ei ole remonttöid korteris 4 tellinud ning

ei oma ehituspäevikut ega kaetud tööde akte. Need dokumendid saavad olla korteriomanikul. Korteriühistu üksnes maksis sanitaarremondi eest 6174,20 krooni ning väljamakse aluseks oli juhatuse suuline otsus. Kolleegium leiab, et eelnimetatud nõude osas kuulub otsus osalisele tühistamisele. Korteriühistu Näituse 3 vastuväidete kohaselt on nende valduses nõutud dokumentidest üksnes remonttööde väljamakset kajastavad dokumendid. Ülejäänud dokumente neil ei ole. Vastupidist tõendatud ei ole. Otsus peab olema täidetav. Seega ei saa kohustada Korteriühistut Näituse 3 esitama hagejale tutvumiseks dokumente, mida tema valduses ei ole. Küll on aga hagejal õigus tutvuda dokumentidega, mis sisaldavad Näituse 3 korteri 4 osas remontööde eest tasumist kostja poolt ja selle aluseks olevate dokumentidega (kuludokumendid). KÜS § 6 lg 1 kohaselt korteriühistu kui mittetulundusühistu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalik vara tekib liikmete osamaksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu liikmel õigustatud huvi ühistu raamatupidamise dokumentidega tutvumiseks. Maakohus määras kohtuotsuse täitmise korra dokumentide tutvumise vähemalt kolme tunni jooksul kostja asukohas hagejale sobival ajal. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja ja tähtpäeva. Apellatsioonimenetluses nõustusid menetlusosalised, et maakohtu otsuses olev täitmise kord võib tekitada erimeelsusi ning seda tuleb konkretiseerida. See ilmneb ka apellatsioonkaebusele lisatud poolte kirjavahetusest, et kohtuotsuse täitmise kord vajab täpsustamist. Kostja väidetel võiks hageja ette teatada vähemalt 7 päeva, millele hageja vastu ei vaielnud. Kolleegium leiab, et dokumentide tutvumise soovist teatamine ette 7 päeva on igati mõistlik. Menetluskulu jaotus Apellant A L vaidlustas kohtuotsuse ka menetluskulu jaotuse osas ning leidis, et maakohus on ebaõigesti menetluskulu jaotanud. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda, asudes seisukohale, et kostja nõustus esitama juhatuse koosolekute protokollid ning pooled on ka sõlminud kompromissi A L eriarvamuse lisamiseks 28.06.2011 üldkoosoleku protokollile. Õige on, et TsMS § 162 lg 4 annab kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kasuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas vaidluses ei tuvastanud kolleegium kostjapoolset pahatahtlikku käitumist. Kostja on nõustunud tutvustama hagejale tema poolt nõutud dokumente, kuid vastuväiteid on ta esitanud nende nõuete kohta, millede osas kostja valduses puuduvad nõutud dokumendid. Õige on, et hageja nõuetest suurem osa kuulub rahuldamisele ning dokumentidega tutvumise võimalus peaks olema igal korteriühistu liikmel kohtuvälises korras. Arvestades aga asjaolu, et ka hageja ise on korteriühistu liige ning et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium õiglaseks jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja §164 lg 4 alusel selliselt, et maakohtu menetluskuludest jäävad kostja kanda 70 % ja hageja kanda 30 % ulatuses.

Apellatsioonimenetluses kuuluvad apellantide kaebused rahuldamisele osaliselt, millest

tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide endi kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.