Tagaseljaotsus
Kohus
Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtunik Maili Tartu 19. november 2012.a., Pärnu 2-11-40857
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi M.M. ja A.H.i vastu solidaarselt 2847.- € ning intressi ja viivise nõudmiseks. AS SEB Pank hagi M.M. vastu 2227.86 € ning intressi, teenustasu ja viivise nõudmiseks.
Tsiviilasja hind
Tsiviilasja hind AS SEB Pank hagis M.M. ja A.H.i vastu solidaarselt 2847.- € ning intressi ja viivise nõudmiseks 2847.- €. Tsiviilasja hind AS SEB Pank hagis M.M. vastu 2227.86 € ning intressi, teenustasu ja viivise nõudmiseks 2227.86 €.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn. Hageja lepinguline esindaja Piret Kangur. Kostjad: 1. M.M., isikukood x, elukoht x, elukoht Eestis -x.
Tsiviilasi nr 2-11-40857
Juhindudes TsMS § 442 lg 5, 6, § 444 lg 1, § 445 lg 3, § 456 lg 3, § 407 lg 1, 3, 5, § 415 lg 1, 2, § 416 lg 1,2, § 420 lg 1, § 468 lg 1 p 2, § 415 lg 2, § 632 lg 1. Rahuldada hagi. Välja mõista M.M.lt ja A.H.ilt solidaarselt 12.04.2007.a hagejaga sõlmitud soovilaenu lepingust nr L070015570 tulenev võlgnevus summas 4709.27 € (põhivõlg 2847 eurot, intress 880.60 eurot ja seisuga 29.08.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis 981.67 eurot) AS SEB Pank kasuks. Välja mõista M.M.lt ja A.H.ilt solidaarselt viivis arvestatuna võlagnevuse põhiosalt, s.o 2847 eurolt, alates 30.08.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 16 % aastas AS SEB Pank kasuks. Välja mõista M.M.lt 04.07.2007.a hagejaga sõlmitud soovilaenu lepingust nr L070036992 ja 14.10.2005.a sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr A050012794 tulenev võlgnevus summas 3754.29 € (põhivõlg 2227.86 eurot, intress 648.15 eurot, teenustasu võlgnevus 74.79 eurot ja seisuga 29.08.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis 803.51 eurot) AS SEB Pank kasuks. Välja mõista M.M.lt viivis arvestatuna võlagnevuse põhiosalt, s.o 2227.86 eurolt, alates 30.08.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 16 % aastas AS SEB Pank kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus
Juhindudes TsMS § 162 lg 1 Jätta menetluskulud M.M. ja A.H.i kanda. Välja mõista M.M.lt ja A.H.ilt solidaarselt riigilõiv summas 479.33 eurot AS SEB Pank kasuks. Välja mõista M.M.lt riigilõiv summas 479.33 eurot AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Tsiviilasi nr 2-11-40857
Kaja esitamine
Kostjad võivad esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Edasikaebamise kord
Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-11-40857 jaanuarist 2008.a. Kirjalikud nõuded võlgnevuse likvideerimiseks on hageja kostjale 1 ja 2 saatnud. Nimetatud nõudele ei ole kostja 1 ja 2 reageerinud. 29. septembril 2009.a. saatis hageja kostjale 1 ja 2 Lepingu 1 ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 14. oktoobriks 2009.a. ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles alates
Tsiviilasi nr 2-11-40857 kalendrikuu 20. kuupäeval panga poolt arvutatud ning laenusaajale teatatud summades. Lepingu 3 kohaselt kandis hageja kostja 1 arvelduskontole nr. x laenu limiidi summa kokku 5 000,00 Eesti krooni. Lepingu 3 punkti 5. kohaselt kohustus kostja 1 maksepäeval tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol, et tasuda kasutatud krediidi eest intressi ning summa üle kohustusliku tagasimakselimiidi. Maksekuupäevaks lepiti kokku 15. kuupäev. Kostja 1 ja 2 poolne Lepingu rikkumine seisneb tasumata jäänud maksetes. Kostja 1 ja 2 täitis kohustust vaid osaliselt, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse lepingu täitmisega. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda leping üles. VÕS § 399 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 196 lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Eelnevas punktis tõi hageja ära asjaolu, et kostja 1 ja 2 jäi lepingujärgsete kohustuste täitmisega võlgnevusse ning ei likvideerinud neid ka pärast korduvaid teateid. Sellest lähtuvalt tekkis hagejal olukord, kus ta oli sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid ning ütlema Lepingu üles. Hageja saatis kostjale 29. septembril 2009.a. Lepingu 1 ja 2 ülesütlemise teatise, milles andis talle enne Lepingu ülesütlemist VÕS § 196 lg 2 sätestatud tähtaja 15. oktoobriks 2009.a. võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvamusel, et nimetatud tähtaeg (17 päeva) on mõistliku pikkusega, võimaldamaks kostjal oma võlgnevused kustutada. Lepingu 3 ülesütlemise teatis saadeti kostjale 14. mail 2008.a. andes võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja 02. juuliks 2008.a. Kuna võlgnevusi ei kustutatud tähtaegselt, oli hageja sunnitud Lepingud üles ütlema. Kostja 1 ja 2 on kohustatud tasuma hagejale lepingust tuleneva põhiosavõlgnevuse. Lepingu 1 sõlmides kandis hageja kostjale 1 üle laenusumma 52 000,00 Eesti krooni, mille kostja 1 ja 2 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja 1 ja 2 võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja võlgnevuseks põhiosamaksete osas 2 847,00 eurot, mille kostja 1 ja 2 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingu 2 sõlmides kandis hageja kostjale 1 üle laenusumma 35 000,00 Eesti krooni, mille kostja 1 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja 1 võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja 1 võlgnevuseks põhiosamaksete osas 2 026,00 eurot, mille kostja 1 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingu 3 sõlmides avas hageja krediidilimiidi summa 5 000,00 krooni, mille kostja 1 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja 1 võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja 1 võlgnevuseks põhiosamaksete osas 201.86 eurot, mille kostja 1 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingutest 1 tulenevalt võlgneb kostja 1 ja 2 solidaarselt seisuga 29.08.2011.a. põhiosamakseid kokku summas 2 847,00 eurot. Lepingutest 2 ja 3 tulenevalt võlgneb kostja 1 seisuga 29.08.2011.a. põhiosamakseid kokku summas 2 227.86 eurot. Kostja 1 ja 2 on kohustatud tasuma hagejale intressi. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingus 1 fikseeriti intressimääraks 16 % aastas ning kostja 1 ja 2 oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu 20. kuupäev alates 20. maist 2007.a. Lepingus 2 fikseeriti intressimääraks 16 % aastas ning kostja 1 oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu 20. kuupäev alates 11. juulist 2007.a. Lepingus 3 fikseeriti intressimääraks 16 % aastas ning kostja 1 oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu 15. kuupäev alates 15. novembrist 2005.a. 29. augusti
Tsiviilasi nr 2-11-40857 2011.a. seisuga on kostja 1 ja 2 intressivõlgnevus Lepingul 1 880.0 eurot ning kostja 1 intressivõlgnevus Lepingutel 2 ja 3 kokku 648.15 eurot. Kostja 1 ja 2 on kohustatud tasuma hagejale viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingutes 1, 2 ja 3 on määratud intressimääraks 16% aastas, millele vastavalt nõuab hageja kostjalt viivist 16% (aastas) Lepingu põhiosavõlgnevuselt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist Lepingu kohaselt järgmiselt. TsMS § 367 Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alljärgnevalt. Lepingust 1 tulenev viivis kostjalt 1 ja 2 seisuga 29. august 2011.a. on kokku summas 981.67 eurot. Lepingutest 1 tulenev viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas põhiosanõudelt summas 2 847.00 eurot, kuni põhinõude rahuldamiseni. Lepingutest 2 ja 3 tulenev viivis kostjalt 1 seisuga 29. august 2011.a. on kokku summas 803,51 eurot. Lepingutest 2 ja 3 tulenev viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas põhiosanõudelt summas 2 227.86 eurot, kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1) Välja mõista M.M. ’lt ja A.H. ’lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 4 709.27 eurot, mis koosneb põhisoasummast 2 847.00 eurot, intressisummast 880.60 eurot ja viivistest kuni 29. augustini 2011.a. (k.a) summas 981.67 eurot. 2) Lähtudes TsMS §-st 367 mõista M.M. ’lt ja A.H. ’lt solidaarselt välja AS SEB Pank kasuks Lepingust 1 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas kuni põhinõude 2 847.00 eurot rahuldamiseni. 3) Välja mõista M.M. ’lt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 3 754,29 eurot, mis koosneb põhisoasummast 2 227.86 eurot, intressisummast 648.15 eurot, viivistest kuni 29. augustini 2011.a. (k.a) summas 803.51 eurot ja teenustasust 74.79 eurot. 4) Lähtudes TsMS §-st 367 mõista M.M. ’lt välja AS SEB Pank kasuks Lepingutest 2 ja 3 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas kuni põhinõude 2 227.86 eurot rahuldamiseni. 5) Välja mõista M.M. ’lt ja A.H. ’lt solidaarselt menetluskulud sh. AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639.11 eurot.
Tsiviilasi nr 2-11-40857 hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.
Maili Tartu Kohtunik Pärnu Maakohtu 17.12.2012 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-11-40857 määrati:
Juhindudes TsMS § 447 lg 2-4, § 463 lg. 2. Parandada Pärnu Maakohtu ts.asjas nr. 2-11-40857, AS SEB Pank hagis M.M. ja A.H. vastu solidaarselt 2847.- € ning intressi ja viivise nõudmiseks ja AS SEB Pank hagis M. M. vastu 2227.86 € ning intressi, teenustasu ja viivise nõudmiseks, 19.11.2012.a tagaseljaotsuse resolutsiooni lahtris ekslikult kostjatelt M.M.-lt ja A.H.-lt solidaarselt ning kostja M. M. välja mõistetud edasise viivise arvestamise kuupäevaks märgitud 30.08.2012.a ning lugeda õigeks kostjatelt edasise viivise arvestamise kuupäevaks 30.08.2011.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.