Salva Kindlustuse AS-i hagi A D ja M Z vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1679,09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M Z apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, Tallinn), esindaja Artjom Luik; Kostja I A D (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx); Kostja II M Z (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht Txxxxxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda M Z apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle peale käesoleva määruse jõustumist.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses oli Salva Kindlustuse AS (hageja) hagi A D (kostja I) ja M Z (kostja II) vastu solidaarselt 1679,09 euro kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja juures registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 13.06.2009 Tallinnas, P. Pinna tn 10 korteris nr 6. Nimelt sai kostjatele kuuluvast korterist nr 15 alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja kindlustatud korteri nr 6 siseviimistlus. Vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes kindlustusvõtjale taastusremondi eest kokku 1679,09 eurot vastavalt OÜ Civil Engineering Company poolt teostatud remonttööde arvele. Omavastutus 63,91 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja on saatnud kostjale I (kuivõrd kostja II kaasati menetlusse alles hiljem, tl 65) võlgnevuse tasumiseks tagasinõudekirju, kuid võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud. Seega palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 1679,09 eurot. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja riigilõivu 383,46 eurot ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate seisukoht
2.Kostja I esitas 04.05.2012 venekeelse vastuse hagiavaldusele (tl 27), milles märkis, et korteri teine omanik on kostja II, kes on tekkinud veekahjus süüdi.
3.Kostja II hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 26.10.2012 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahju hüvitamiseks 1679,09 eurot ja menetluskulude katteks 383,48 eurot. Kostjate menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.
5.Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (kohus kontrollis omal algatusel TsMS § 405 järgi) kuulub korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxxxxxxx ja mille reaalosaks on korter 6 (asukoht P. Pinna 10, Tallinn) A G (kannatanu). Kuna vaidlus puudus selle üle, et korter nr 6 (korteriomand nr xxxxxxx) sai kahjustusi ning et hageja on hüvitanud kannatanule kahju 1679,09 eurot, siis ei andnud kohus täiendavat hinnangut veekahju kahjuavaldusele, vaatlusaktile, olukorra fikseerimise aktile, kodukindlustuse poliisile, maksekorraldustele, üleandmise-vastuvõtmise aktile, kindlustuslepingule, kahju suurusele ja selle kohta esitatud tõenditele.
6.Kuna korteriomand nr xxxxxxxxxxx (reaalosa nr 6) kuulub kannatanule, siis on tõendatud, et tema varale kahju tekkimine on õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 järgi.
7.Korteriomandiseaduses (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestab korteriomanikule kohustuse, mis hõlmab korteriomandi reaalosas asuvate veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav (KOS § 11 lg 3). Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. ptk sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.
2(4)
8.Ülaltoodud sätetest järeldub, et korteriomandi omaniku vastutus teisele korteriomandi omanikule tekitatud kahju eest järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid kohustuse rikkumise vabandatavuse tõttu. Nii ei oma vaidluses tähtsust kostja I väited sellest, kas ta on süüdi või ei selles, et kannatanul tekkis kahju kostjate korterist alguse saanud vee läbijooksu tõttu ning kas kostja I selles korteris elas ise või elas seal kostja II.
9.Eeltoodu tõttu vastutavad kostjad kui omanikud kannatanu ees nende korterist lähtunud mõjudest tingitud tagajärgede ehk kannatanul kahju tekkimise eest. Kuna vaidlus puudus selles, et kahju tekkis just seetõttu, et kostjatele kuuluvast korterist sai alguse vee läbijooks kannatanu korterisse (korteriomandile), siis on tõendatud, et kannatanul tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses kostjate korteris tekkinud veeavariiga, millest tingitud kahjude eest on kostjad vastutavad.
10.Kostjad ei ole esile toonud, et kannatanu korteris oleks tekkinud kahju sellise asjaolu tõttu, mida kostjad ei saanud objektiivselt mõjutada (VÕS § 103 lg 2). Selliseks asjaoluks ei ole aga see, et kostja II korteris nr 15 (P. Pinna 10, Tallinn) ei elanud. Seega ei ole kostjad oma KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud kohustust täitnud ja kuivõrd kostjate vastutusest vabastamise alused KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 tähenduses puuduvad, siis vastutavad kostjad tekitatud varalise kahju eest.
11.Arvestades asjaoluga, et hageja on hüvitanud kannatanule kahju, siis on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue 1679,09 euro ulatuses ning kostjad vastutavad KOS § 11 järgi hageja ees.
12.Kahju ulatuse üle puudus vaidlus, s.t et kahju ulatus hõlmab veekahjustustest tingitud kulusid ja taastamisremondi maksumust kokku 1679,09 eurot VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 ning § 132 lg-te 1 ja 3 järgi.
13.Kuna kostjad on korteriomandi nr xxxxxxxxxxx (reaalosa nr 15, asukoht Tallinn P. Pinna 10) ühisomanikud, siis on nende vastutus hageja ees solidaarne VÕS § 65 lg 1 järgi ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ehk kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt.
14.Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele, lepingule VÕS § 76 lg 1 järgi. Kohustuse sisuks on tekitatud kahju hüvitamine KOS § 11 lg 1 p 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 järgi süüst olenemata. Kuna kahju on seni hüvitamata, siis rikuvad kostjad kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 tähenduses (kohustuse täitamata jätmine) ja hagejal on õigus nõuda kostjatelt KOS § 11 lg 1 p 1, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 1, 3, § 132 lg 1, 3, § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 1, § 492 lg 1, § 76 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel solidaarselt kahju hüvitamist.
15.Eeltoodu alusel kuulus hagi rahuldamisele ja kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1679,09 eurot. Edasine menetlus
16.Kostja II ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
18.Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Kuivõrd tegemist on vaidlusega, mis on lahendatud TsMS § 405 järgi lihtmenetluse korras, siis võiks lisaks edasikaebamiseks loa andmisele tulla TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise alusena kõne alla ka see, kui on ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõigust või hinnanus ebaõigesti tõendeid ning mõni nimetatud põhjustest võis kaasa
3(4)
tuua ebaõige kohtulahendi. Kolleegiumi hinnangul sellised asjaolusid kõnealusel juhul ei esine.
19.Kostja II väidab apellatsioonkaebuses, et tema ei olnud kahjujuhtumi toimumise ajal (13.06.2009) aadressil P. Pinna 10-15 asuva korteri omanik ega saa seetõttu vastutada kahju tekkimise eest. Toimikust nähtuvalt on kostjale II kõik menetlusdokumendid, sh tema kaasamise määrus, hagi menetlusse võtmise määrus, hagiavaldus koos lisadega, kostja I vastus ja hageja 17.05.2012 seisukoht ning taotlus kätte toimetatud (tl 69, 74, 86). Kohus on andnud kostjale II 23.05.2012 kirjaga mõistlik tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks, mis tähendab, et kostjale II on võimaldatud maakohtu menetluses esitada oma seisukohti ja vastuväiteid. TsMS § 329 lg 1 järgi peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 394 lg 1 järgi peab kostja esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama.
20.Kuna kostja ei ole pidanud vajalikuks maakohtus hagile vastu vaielda, puudub alus väiteks, et maakohus on lahendit tehes kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostjal II oleks tulnud apellatsioonkaebuses esitatud väited esitada TsMS § 329 lg 1 ja § 394 lg 1 kohaselt maakohtu menetluses. Ringkonnakohtus on küll võimalik apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, kuid sel juhul tuleb TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg-te 3-4 kohaselt kaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ühtegi selgitust, miks kostja II jättis apellatsioonkaebuses märgitud vastuväited maakohtus esitamata. Kostja II ei saa TsMS § 652 lg 6 alusel tugineda ka asjaolule, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kuivõrd kostja II ei ole esitanud maakohtu menetluses ka TsMS § 333 kohast vastuväidet kohtu tegevusele.
21.Kuna maakohut lahendile ei ole eeltoodu põhjal võimalik etteheiteid teha, puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus esitajale tagastada.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Iko Nõmm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.