Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2012, tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-12-15905
Tsiviilasi
SKAS-i hagi AD’i ja MZ’i vastu solidaarselt kahju hüvitamisekss. 1 679,09 eurot Hageja: SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja volitatud esindaja Artjom L (XXX); Kostjad: AD (isikukood XXX, elukoht XXX); MZ (isikukood XXX, elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX). Lihtmenetlus
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AD’ilt ja MZ solidaarselt SKAS-i kasuks kahju hüvitamiseks 1679,09 eurot ja menetluskulude katteks 383,48 eurot. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.SKAS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 13.06.2009.a Tallinnas, XXX korteris nr 6. Nimelt sai kostjatele kuuluvast korterist nr 15 alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud korteri nr 6 siseviimistlus. Vastavalt kindlustuslepingule on SKAS tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes kindlustusvõtjale taastusremondi eest kokku 1679,09 eurot vastavalt OÜ CEC poolt teostatud remonttööde
arvele. Omavastutus summas 63,91 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja on saatnud kostjale AD’ile võlgnevuse tasumiseks tagasinõudekirju, kuid võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud.
2.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 679,09 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt.
3.Tõendid: veekahju kahjuavaldus, vaatlusakt, olukorra fikseerimise akt, kodukindlustuse poliis, maksekorraldused, üleandmise-vastuvõtmise akt, tagasinõude kiri 05.10.2010. Kostja AD’i vastuväited 04.05.2012.a. esitas kostja venekeelse vastuse hagiavaldusele. Vastuses märkis kostja, et korteri teine omanik on MZ, kes on süüdi tekkinud veekahjus. Tõend: pärandi vastuvõtmise avaldus. Kostja MZ vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: *13.06.2009.a toimus Tallinnas, XXX korteris nr 6 (korteriomand) veekahju, mis sai alguse sama maja korterist nr 15, ja selle tõttu sai kahjustada korteri nr 6 siseviimistlus. *Hageja kui kindlustusandja hüvitas kannatanule AG eelviidatud viidatud korteri taastamiskulud ehk kahju 1679,09 eurot. *Kostjad on korteriomandi, mis on kantud Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX (reaalosa nr 15, asukoht Tallinn XXX) ühisomanikud, kes pärisid märgitud korteriomandi L. D (vt kinnistusraamatu väljavõte). *Kostjad kahju hagejale ei ole hüvitanud.
4.Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (kohus omal algatusel kontrollis TsMS § 405 järgi) kuulub korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX ja mille reaalosaks on korter 6 (asukoht XXX, Tallinn) AG.
5.Kuna vaidlus puudus selle üle, et korter nr 6 (korteriomand nr XXX) sai kahjustusi, et hageja on hüvitanud kahju 1679,09 eurot A. G , siis puudub kohtul puudub vajadus anda täiendavat hinnangut veekahju kahjuavaldusele, vaatlusaktile, olukorra fikseerimise aktile, kodukindlustuse poliisile, maksekorraldustele, üleandmise-vastuvõtmise aktile, kindlustuslepingule, kahju suurusele ja selle kohta esitatud tõenditele.
6.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega ja § 127 lg 4 peab kahju tekkimine olema põhjuslikus seoses asjaoluga, millel põhineb isiku vastutus.
7.Kuna korteriomand nr XXX (reaalosa nr 6) kuulub AG, siis on asjas tõendatud, et tema varale kahju tekkimine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi.
8.Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest 2 (5)
tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele.
9.Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.
10.Ülaltoodud sätetest järeldub, et korteriomandi omaniku vastutus teisele korteriomandi omanikule tekitatud kahju eest järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid kohustuse rikkumise vabandatavuse tõttu. Nii ei oma vaidluses tähtsust kostja A. D väited sellest, kas ta on süüdi või ei selles, et kannatanul (A. G ) tekkis kahju kostjate korterist alguse saanud vee läbijooksu tõttu ning kas A. D selles korteris elas ise või elas seal teine kostja.
11.Eeltoodu tõttu vastutavad kostjad kui omanikud kanntanu ees nende korterist lähtunud mõjudest tingitud tagajärgede ehk A. G kahju tekkimise eest. Kuna vaidlus puudus selles, et kahju tekkis just seetõttu, et kostjatele kuuluvast korterist sai alguse vee läbijooks A. G korterisse (korteriomandile), siis on tõendatud, et kannatanul A G tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses kostjate korteris tekkinud veeavariiga, millest tingitud kahjude eest on kostjad vastutavad.
12.VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud.
13.Kostjad ei ole esile toonud, et A. G korteris oleks tekkinud kahju sellise ajaolu tõttu, mida kostjad ei saanud objektiivselt mõjutada. Selliseks asjaoluks ei ole aga see, et kostja A. D korteris nr 15 (XXX, Tallinn) ei elanud.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjad ei ole oma KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ja kuivõrd kostjate vastutusest vabastamise alused KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 tähenduses puuduvad, siis vastutavad kostjad tekitatud varakahju eest.
15.Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
16.Arvestades asjaolu, et hageja SKAS on hüvitanud kannatanutele A. G kahju, siis on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue summas kokku 1679,09 3 (5)
eurot ning kostjad vastutavad KOS 11 järgi SKAS ees.
17.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
18.Kahju ulatuse üle puudus vaidlus, st et kahju ulatus hõlmab veekahjustustest tingitud kulusid ja taastamisremondi maksumust kokku 1679,09 eurot VÕS § 128 lg 1,3, § 132 lg 1, 3 järgi.
19.Kuna kostjad on korteriomandi nr XXX (reaalosa nr 15, asukoht Tallinn XXX) ühisomanikud, siis on nende vastutus võlausaldaja ees solidaarne VÕS § 65 lg 1 järgi ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ehk kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt.
20.Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele, lepingule VÕS § 76 lg 1 järgi. Kohustuse sisuks on tekitatud kahju hüvitamine KOS § 11 lg 1 p1, § 1043 ja §1045 lg 1 p1 järgi süüst olenemata. Kuna kahju on seni hüvitamata, siis rikuvad kostjad kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 tähenduses (kohustuse täitamata jätmine) ja hagejal on õigus nõuda kostjatelt KOS § 11 lg 1 p 1, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 1, 3, § 132 lg 1, 3, § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 1, § 492 lg 1, § 76 lg 1, § 65 lg 1 alusel solidaarselt kahju hüvitamist.
21.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1679,09 eurot. Menetluskulud
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, § 165lg 3 solidaarvõlgnike puhul kannavad solidaarvõlgnikud solidaarselt ka menetluskulud. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulude katteks (hagilt tasutud lõiv) 383,48 eurot. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Tsiviilasja hind
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 1 679,09 eurot. 4 (5)
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.