2-26-1107/8 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-26-1107 Võlgniku majanduslik olukord muutus oluliselt 2022. aastal seoses sõjategevuse algusega Ukrainas. Musta mere piirkonna navigatsioon ja kaubavedu olid ulatuslikult häiritud, mille tulemusel katkes senine ja väljakujunenud logistiline tarneahel. Kuigi 2022. aastal suudeti sellistes tingimustes tarnida endiselt märkimisväärseid kütusekoguseid, muutus äritegevuse riskiprofiil võrreldes varasemaga oluliselt ebasoodsamaks. Kujunenud olukorras sõlmis võlgnik 01.06.2022 diislikütuse tarnelepingu Rinaco Trade AG-ga, kes ei täitnud poolte vahelist lepingut. Pooled pidasid läbirääkimisi ja kompromissi tulemusena pikendati lepingu täitmise tähtaegu 2023. aasta kevadeni. Sellest hoolimata jätkas Rinaco kauba vastuvõtmisega viivitamist ja lepingu täitmisest kõrvalehoidmist, kasutades tekkinud olukorda enda huvides ning esitades põhjendamatuid väiteid. Pooled pöördusid vahekohtusse vaidluse lahendamiseks. 2023. majandusaastal vähenes käive oluliselt, mille tulemusel muutus võlgniku omakapital 2023. majandusaasta lõpuks negatiivseks (2 118 445 eurot). 2024 majandusaastal kahanes Skywalk Trading OÜ majandustegevuse maht miinimumtasemele ja majandusaasta lõppes 157 005 euro suuruse kahjumiga, omakapital oli – 2 275 450 eurot. Äritegevuse vähenemine oli otseselt seotud jätkuvate vahekohtumenetluste, piiratud ligipääsuga finantseerimisele ning vajadusega koondada juhtimisressurss vaidluste lahendamisele. Äriühing ei suutnud taastada varasemat tehingumahtu ega kasumlikkust. 09.09.2025 otsusega kohustas vahekohus võlgnikku tagastama Rinacole saadud ettemakse koos intressidega, otsusega mõisteti võlgnikult müüja kasuks välja 2 146 933.22 USD dollarit, millele lisandus intress. Lisaks oli võlgnikul tekkinud märkimisväärsed ning suures osas katmata õigus- ja kohtukulud. Vahekohtumenetluse algatamine, sellega kaasnenud ulatuslikud menetluskulud ja vaidluse ebasoodne lõpptulemus kujunesid sisuliselt äriühingu majandustegevuse murdepunktiks, kust tagasipöördumine ei olnud enam võimalik, ning viisid lõppkokkuvõttes 2025.a Skywalk Trading OÜ püsiva maksejõuetuse ja faktilise pankroti seisundi kujunemiseni. Võlgniku varast moodustavad nõuded kolmandate isikute vastu, kuid nende likviidsus on madal. 31.12.2025 bilansi kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt varade väärtust, omakapital on sügavalt negatiivne ning likviidsed vahendid ei kata sissenõutavaid kohustusi. Võlgnikul lasuvad märkimisväärsed võlgnevused äripartnerite ees ning potentsiaalsed täiendavad kohtukulude nõuded. Sellises olukorras ei ole võlgnikul objektiivselt võimalik jätkata majandustegevust ega täita oma rahalisi kohustusi tavapärase majandustegevuse arvel. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on võlgniku juhatus jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole ajutiste makseraskustega, vaid võlgniku maksejõuetus on püsiv, struktuurne ja pöördumatu, mistõttu on pankrotiavalduse esitamine vältimatu. Skywalk Trading OÜ kohustused ületavad olemasolevat vara, äriühing ei suuda rahuldada kohustusi oma vara arvel ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-26-1107 Võlgnik on 20.07.2015-21.02.2019 omanud AS TBB pank (likvideerimisel) arvelduskontot EExxx, konto suletud panga algatusel. Teistes Eestis tegutsevates krediidiasutustes võlgnik kontot ei oma. Võlgnik on pankrotiavalduse lisaks olevas vara- ja võlanimekirjas avaldanud, et omab järgnevaid kontosid: AS Reģionālā Investīciju banka (Läti) arvelduskontod LVXXX, jääk seisuga 31.01.2026 on 5 876.23 eurot ja LVXXX, jääk seisuga 31.01.2026 on 27 233.59 eurot; CIM Banque SA (Šveits) arvelduskonto CH5908822106036715000, jääk seisuga 31.01.2026 435.41 eurot, 729.01USD (~623 eurot) ja 1 957.73 inglise naelsterlingit (2 240 eurot). Ajutine haldur on AS Reģionālā Investīciju bankale ja CIM Banque SA-le saatnud päringu ja käsutuskeelu teate, aruande koostamise hetkeks ei ole CIM Banque SA päringule vastanud, AS Reģionālā Investīciju banka teatel konto LVXXX jääk ei ole muutunud, konto LVXXX jääk seisuga 04.02.2026 oli 26 583.93 eurot. Võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et oma majandustegevuses üldjuhul sularaha ei kasutatud, sularaha jääk puudub. Erandina võis esineda üksikuid sularahatehinguid seoses töötasu või väiksemate kompensatsioonidega. Bilansis seisuga 31.01.2026 sularaha jääk puudub. Pankrotiavalduse lisaks olevas vara- ja võlanimekirjas on võlgnik sularaha jäägiks seisuga 15.01.2026 toonud 13.78 eurot. Raha kokku on ~36 408 eurot. Debitoorsed nõuded Võlgnik on pankrotiavalduse lisaks olevas vara- ja võlanimekirjas esitanud andmed, et seisuga 15.01.2026 oli nõudeid kolmandate isikute vastu summas 926 745.66 eurot, vastuses ajutise halduri päringule summa 922 488.65 eurot. Ajutine haldur analüüsis võlgniku poolt esitatud ja muid olemasolevaid andmeid ja nõustub võlgnikuga toodud info ja argumentidega ning on seisukohal, et nõuete laekumine ilma kohtu ja täitemenetlusteta ei ole tõenäoline. Selliste nõuete, mille sissenõudmine võlgnikul juba varasemalt pole õnnestunud ja mille maksmapanekuks oleks vältimatult vajalik erinevates riikides, kus kehtivad erinevad õigused, esitada deebitoride vastu hagid ja kasutada õigusabi teenust, ei ole mõistliku aja jooksul tõenäoline ning selleks puuduvad rahalised vahendid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on nõuded on lootusetud ja nende väärtus on 0.00 eurot. Käibevara, mille moodustavad debitoorsed nõuded, on ajutise halduri hinnangul käesoleval hetkel lootusetud ja seega võlgnikul oluline käibevara puudub. Võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et igasugune muu vara puudub. Võlgnik ei ole alates 01.01.2020 võõrandanud põhivara ega muud olulist vara, mida saaks käsitleda erakorralise või mittetavapärase võõrandamisena. Võlgniku tegevus põhines rahvusvahelisel kaubatreidingul, mistõttu võlgniku vara koosnes valdavalt käibevarast (kaubavarud, nõuded ostjate vastu ja rahalised vahendid) mitte põhivarast. Äritegevuse käigus toimunud kaubavarude realiseerimine toimus tavapärase majandustegevuse raames, turutingimustel ja lepingupartneritega sõlmitud müügilepingute alusel. Sellised tehingud olid seotud naftasaaduste edasimüügiga ning nende eesmärk oli võlgniku põhitegevuse teostamine mitte vara võõrandamine pankrotiseisundi eel. Võlgniku juhatus kinnitab, et seotud isikutele vara võõrandamise tehinguid nimetatud perioodil tehtud ei ole. Samuti ei ole juhatusel teada tehinguid, mille puhul vara oleks võõrandatud turutingimustest oluliselt erinevatel tingimustel. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et talle kuulub osalus Ukraina äriühingus ООО „Компания АВЕРС-2022“ (Company A VERS-2022, piiratud vastutusega äriühing), kood XXX, 4

2-26-1107 registreerimisnumber XXX, asutatud 14.02.2022 äriprojekti elluviimiseks Ukrainas, põhitegevusala valdusettevõtete tegevus. Osakapital 8 125 000 grivnat (ligikaudu 159 437 eurot), võlgniku osalus nimetatud äriühingus on 49% (3 981 250 grivnat, ligikaudu 78 125 eurot) osakapitalist. Ülejäänud osalus jaguneb M. P. 24,5% (1 990 625 grivnat), V. P. 15,5% (1 259 375 grivnat), I. R. 11% (893 753 grivnat) vahel, lõplik kasusaaja I. R. (I. R.). Võlgnik on pankrotiavalduses teatanud, et tegelikkuses ei ole osakapitali sissemakset täiel määral tehtud ning seoses Ukraina sõja puhkemisega pole alustatud ka majandustegevust. Seisuga 29.02.2024 ei ole ettevõtte põhikapital välja kujunenud, äriühing ei oma varasid ega tulu ning majandustegevus puudub. Tulenevalt eeltoodust puudub sellel osalusel nimetatud äriühingus igasugune realiseeritav turuväärtus. Osaluse likviidsus on äärmiselt madal, arvestades nii äriühingu tegevusetust kui ka Ukraina õiguskeskkonda ja sõjalist olukorda, mistõttu ei ole osaluse võõrandamine objektiivselt võimalik. Arvestades jätkuvat sõjategevust Ukrainas ning tuginedes muudele kättesaadavate andmete, hindab ajutine haldur käesoleval hetkel osaluse väärtuseks 0 eurot. Materiaalne vara - võlgniku bilansis puudub seisuga 31.01.2026 materiaalne põhivara. Immateriaalne vara - võlgniku 31.01.2026 bilanss immateriaalset vara ei kajasta. Kaubamärke ega domeene võlgniku nimele registreeritud ei ole. Transpordiameti andmetel võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ei kuulu ja ei ole kuulunud. Kinnisasjad, ehitised kui vallasasjad Kliimaministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud vara ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Kogu võlgniku väljaselgitatud vara väärtus on seega 36 408 eurot. Kohustused – ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustused on kokku 4 682 016.78 eurot, 3 179 100.46 dollarit. Vastavalt 16.09.2025 otsusele kohustas vahekohus võlgnikku tagastama Rinaco Trade AG saadud ettemakse summas 2 146 933.22 USD ja intressi 7,5% aastas alates 09.06.2023 kuni võla tasumiseni. Lisaks ei ole käesolevaks ajaks ei ole veel teada, millises ulatuses kohustatakse võlgnikku hüvitama Rinacole menetluskulud, kuna poolte vastavad nõuded vahekohtumenetluse kulude osas jäeti lahendamiseks eraldi lõplikus kulude otsuses, mida tänaseks ei ole veel tehtud. Seega kujuneb võlgniku lõplik kohustuste summa Rinaco Trade AG ees suuremaks kui 2 344 347.30 eurot. Premium Pipe DMCC (Araabia Ühendemiraadid) nõue tuleneb 01.06.2022 sõlmitud lepingu NoPP/ST-010 622/FOB alusel arvestatud leppetrahvide jäägist. Leping, arved jms on ajutisele haldurile esitatud. Vladyslav Voitenko (Ukraina) nõue summas 1 810 000 eurot tuleneb lepingust CN-0125CSL. Tegu on Connax Trading Ltd (Briti Neitsisaared) poolt 01.01.2025 loovutatud nõudega. Võlgniku võlanimekirjas on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees (4 562.84 eurot) kuid Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal neil nõue puudub. Kokku on võlgnikul kohustusi seega 4 682 016.78 eurot. Täpne võlgniku kohustuste summa saaks selguda pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamisel

Võlgnik on kantud Äriregistrisse 22.05.2015, asutatud L M., XXX, poolt osakapitaliga 2 500 eurot (asutatud sissemakset tegemata), olles ka ise juhatuse liige kuni 03.07.2015 ja omanik kuni 26.06.2015. Alates 22.05.2015 kuni käesoleva hetkeni on juhatuse liige M. R., I. R. on juhatuse liige alates 29.08.2016. 26.06.2015 Tallinna notar K. K. poolt tõestatud osaühingu osa kinkelepinguga kinkis L. M. osaluse I. R.ile, seega kuulub võlgniku 100%-line osalus kuni käesoleva hetkeni I. R.ile. Võlgniku juhatuse liikmetel I. R.il ja M. R.il on Äriregistri andmetele ainus kehtiv seos võlgnikuga. Võlgniku endisel juhatuse liikmel L. M.il on Äriregistri andmetel kehtivaid seoseid 37 äriühinguga. Kulude seotust ettevõtlusega kontrollib ja aktsepteerib kulusid, rahaliste vahendite väljamaksete üle pangast otsustab juhatus. Pangamaksete lõplik kinnitamine ja teostamine toimus juhatuse liikme I. R. poolt. Võlgniku juhtimise ja raamatupidamise dokumentatsiooni säilitatakse elektrooniliselt Microsoft OneDrive’is, dokumentide säilitamise eest vastutavad võlgniku juhatuse liikmed. Dokumentide maht hinnanguliselt ca 10 GB. Alates 01.01.2023 teeb raamatupidamistöid FIE S. I. O., (Ukraina, Kiiev). Raamatupidamises kasutati tarkvara 1C Raamatupidamine, tarkvara teenuse pakkuja DataService OÜ. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud raamatupidamise sise-eeskirja, sanktsioonide järgmise poliitika dokumendid ning raamatupidamisjuhised, raamatupidamis- ja audiitorteenuse lepingud ning nõustamisteenuse lepingud, osaluse kinkelepingu, kontoplaani, bilansi ja kasumiaruanded 2020-2025, käibeandmikud 2020-2025, pea- ja päevaraamatud 2020-2025, ostu- ja müügiarvete nimekirjad 2020-2025, kreeditoride ja deebitoride nimekirjad, meeldetuletusdokumendid võlgnikele, bilansi ja kasumiaruande ning koondkäibeandmiku ja pearaamatu seisuga 31.01.2026. Osaliselt on esitatud dokumendid venekeelsed. Võlgnik on teatanud, et on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Rakendati tekkepõhist arvestusmeetodit, mille kohaselt kajastati tulud ja nendega seotud kulud nende tekkimise hetkel, sõltumata raha tegelikust laekumisest või tasumisest. See tähendab, et kauba müügiga või teenuse osutamisega seotud kulud kanti kulusse samal perioodil, mil vastav tulu kajastati, mitte üksnes ostuarve saabumise või makse tegemise hetkel. Raamatupidamispõhimõtted olid kogu tegevusperioodi vältel järjepidevad ning neid ei muudetud. Tulude ja kulude vastavust kontrolliti regulaarselt majandusaasta aruannete koostamise käigus ning vajadusel tehti korrigeerivad kanded. Nimetatud arvestuspõhimõtete järgimist kinnitavad ka äriühingu majandusaasta aruannetele antud audiitori järeldusotsused. Võlgnik on Äriregistrile esitanud kõik seadusega ettenähtud majandusaasta aruanded, 2025 aruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Majandusaasta aruanded on auditeeritud – 2016-2022 oli võlgniku sõltumatu vandeaudiitor M. G. (vandeaudiitori number X), OÜ C; 2023-2024 oli sõltumatu vandeaudiitor S. T., A OÜ. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal võlgnikul maksuvõlg seisuga 02.02.2026 maksuvõlg puudub, esitamata deklaratsioone ei ole. Võlgnik ei ole ja ei ole olnud käibemaksu kohustuslane. Ajutine haldur on võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil aluseks võtnud avalikest registritest, võlgniku pangakonto väljavõtetelt, majandusaasta aruannetest, muudest võlgniku esitatud dokumentidest, kolmandatelt isikutelt ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasist saadud andmed. Võlgniku põhitegevuseks oli rahvusvaheline naftasaaduste (diislikütus, reaktiivkütus, veeldatud gaas) ostmine ja edasimüük. Võlgniku juhtkond on selgitanud, et sellise ärimudeli puhul on tavapärane, et bilansis kajastuvad olulises mahus käibevarana nõuded ostjate ja lepingupartnerite vastu (tähtajalised arved, ettemaksed, lepingujärgsed tasaarveldused ning vaidlustatud nõuded), 6

2-26-1107 samal ajal kui põhivara osakaal on minimaalne. Kaubandustehingute iseloomust tulenevalt suunatakse rahalised vahendid eeskätt käibevara finantseerimisse (kaubapartiide soetus, logistika, ladustamine, kindlustus jms), mistõttu ettevõtte maksevõime sõltub otseselt rahavoogude regulaarsusest ning nõuete õigeaegsest laekumisest. Võlgniku äriplaan põhines rahvusvahelisel kütuste ja naftatoodete treidingul, kus suurte kaubamahtude müük väikese marginaaliga eeldas toimivaid tarneahelaid, piisavat käibekapitali ja usaldusväärseid koostööpartnereid. Võlgniku äritegevus põhines põhiliselt juhatuse liikmete vahetul osalusel ning lepingulistel koostööpartneritel, keskmiselt on olnud töötajate arv 2-3. Põhiline müügiturg oli Ukraina ning kaup liikus peamiselt meretranspordi kaudu Musta mere sadamate kaudu. 2022. aastal alanud sõjategevus Ukrainas katkestas senised logistikaahelad, suurendas kulusid ja raskendas finantseerimist, mis halvas tavapärase äritegevuse. Samal ajal põhjustas suur diislikütuse tarneleping ostjaga Rinaco Trade AG makseviivituste, hinnalanguse ja kauba realiseerimisraskuste tõttu mitme miljoni dollari suuruse kahju. Tekkinud vaidlus viis pika ja kuluka rahvusvahelise vahekohtumenetluseni, mille ebasoodne lõpptulemus kohustas võlgnikku tasuma märkimisväärse summa koos intressidega. Vahekohtukulud, käibe järsk langus ja negatiivseks muutunud omakapital piirasid võlgniku võimalusi äritegevust jätkata. Lisaks osutus osa nõudeid kolmandate isikute vastu raskesti realiseeritavaks, mis süvendas likviidsusprobleeme ning viis lõpuks püsiva maksejõuetuse ja pankrotiavalduse esitamiseni. 2019-2021 majandustulemused andsid juhatusele objektiivse ja põhjendatud aluse järeldada, et rakendatud ärimudel on jätkusuutlik, kooskõlas väljakujunenud turupraktikaga ning võimaldab võlgnikul kasumit teenida. 2022. majandusaasta tulemus tervikuna oli positiivne, hoolimata Ukrainas puhkenud sõjalisest konfliktist ning sellest tulenevate erakorraliste turuja logistiliste häiringute olulisest mõjust. Pankrotiavalduses on võlgnik selgitanud, et olukord muutus oluliselt 2022. aastal seoses sõjategevuse algusega Ukrainas. Enne 2022. aastat toimus oluline osa tarnetest Ukrainasse meretranspordiga Musta mere sadamate kaudu, kus võlgnikul olid ümberlaadimislepingud ja võimalus realiseerida ostjatele kaup sadamate mahutites. Sõja algusega katkes senine logistiline tarneahel ning võlgnikul tuli lühikese ajaga tarneahel ümber korraldada. Musta mere autotranspordiga toimunud tarned läbi Ukraina läänepiiri olid samal ajal oluliselt raskendatud kohati mitmenädalaste sõidukite seisakute tõttu. Lisaks piirasid tarnete korraldamist raudteetaristu puudulikkus kaubavoogude käitlemiseks ning raudtee rööpmelaiuste erinevus, mis takistas kütuse sujuvat edasitoimetamist. Mindi üle autotranspordile Ida-Euroopa riikidest ning Doonau sadamatele, kus varasem kogemus ja taristu puudusid. Samuti suurendas see sõltuvust ostjate logistikast ja tõstis mõlema poole riske, kuid juhatus pidas võlgniku kohanemist 2022. aastal tervikuna edukaks. Nimetatud muudatused suurendasid märkimisväärselt logistilisi riske ning muutsid tarneprotsessi oluliselt keerukamaks ja kulukamaks. Lisaks sõltus Ukraina kütuseturg suuresti ka Valgevene Rahvavabariigi tarnetest ning Valgevene kaupadele moratooriumi kehtestamisega algas kütusekriis. Täiendavalt iseloomustas nimetatud perioodi asjaolu, et krediidiasutused ei olnud kõrge riskitaseme tõttu valmis pakkuma kaubanduse finantseerimist Ukraina suunalisteks tarneoperatsioonideks. See sundis nii võlgnikku kui ka tema lepingupartnereid finantseerima kaubandustehinguid üksnes omavahendite arvelt, mis omakorda piiras objektiivselt tarnemahtude edasise suurendamise võimalusi. Seda kõike raskendas Ukraina Riigipanga rakendatud valuutapoliitika, mis piiras võimalusi teha ettemakseid välisvaluutas. Kirjeldatud muudatused muutsid võlgniku oluliselt sõltuvamaks ostjate enda logistikavõimekusest ning suurendasid märkimisväärselt nii lepingute täitmise kui ka vastaspoolega seotud riske. Kuigi 2022. aastal suudeti sellistes tingimustes tarnida endiselt märkimisväärseid kütusekoguseid, muutus äritegevuse riskiprofiil võrreldes varasemaga oluliselt ebasoodsamaks.

2-26-1107 Muutunud turuolukorras sõlmis võlgnik 01.06.2022 Rinaco Trade AG-ga lepingu nr SR010622/FOB (01/06/2022) 48000 tonni Türkmenbaši rafineerimistehase diislikütuse tarnimiseks tingimustel FOB Batumi ajavahemikus juuli-oktoober 2022. Lepingu hinnakujunduse mehhanism nägi ette, et kauba hind fikseeriti Platts European Marketscan noteeringute alusel hinnavalemi kohaselt kauba laadimisel Türkmenbaši sadamas, samas kui kauba tegelik tarnimine ostjale toimus Batumi sadamas alles mitme nädala möödumisel, sõltuvalt ostja poolt prahitud tankerite saabumisest. Selline ajanihe tähendas olulist hinnariski võlgniku jaoks. Tavapäraselt maandas võlgnik sellist riski hinnakaitseinstrumentidega (Hedgtehingutega), kuid 2022. aasta suvel olid diislikütuse hinnad erakordselt kõrged ning tehingu maht sedavõrd suur, et piisav riskimaandamine ei olnud majanduslikult teostatav. Risk pidi olema tasakaalustatud ostja ettemaksetega, mida leping ette nägi. Rinaco Trade AG oli võlgniku pikaajaline koostööpartner (alates 2016), kellele tarniti varasemalt muuhulgas 2019 aastal 23000 tonni, 2020 aastal 31000 tonni ja 2021 aastal 43000 tonni. Lepingu kohaselt fikseeriti kauba hind laadimisel Türkmenbaši sadamas (Kaspia meri) ning kaup liikus seejärel Batumi sadamasse (transiit ligikaudu 3-4 nädalat), kust see pidi olema laaditud ostja poolt prahitud tankeritele. Sõltuvalt tankerite saadavusest ja ostja logistikavõimekusest võis laadimine Batumis viibida täiendavalt 1-4 nädalat. Seega toimus omandiõiguse ja kauba faktilise üleandmisega seotud lõplik tasaarveldus ajaliselt märkimisväärse nihkega võrreldes hinnastamise hetkega, mis kujutas võlgnikule hinnariski. Rinaco Trade AG palus tarned teha 2022. aasta juuli-oktoober ebaühtlaselt, nihutades suurema osa suvekuudele. Seetõttu oli 27.06.2022 seisuga Türkmenbašist Batumi suunal teele pandud 20 049,347 tonni Rinaco Trade AG-le mõeldud kaupa. Esimese tankeri (Brave) saabumine viibis sõja tõttu häiritud navigatsioonituru tõttu. Tanker saabus Batumisse 13.07.2022 ning sellele laaditi 5 499,37 tonni diislikütust. Ülejäänud 14 549,977 tonni oli selleks ajaks Batumi mahutites või transiidis. Rinaco Trade AG esitas võlgnikule 15.07.2022 garantiikirja, millega lubas tasuda hiljemalt 25. juuliks 20% ettemaksu kogu selleks kuupäevaks Türkmenbašis laaditud koguselt. Pärast tankeri Brave laadimist lõpetas Rinaco Trade AG sisulise suhtluse ja ei vastanud võlgniku pöördumistele. 19.08.2022 saatis Rinaco Trade AG kirja, milles väitis põhjendamatult, et ei olnud teadlik Brave’i lastist suurema kaubakoguse lähetamisest. Samal perioodil langesid diislikütuse noteeringud märkimisväärselt (01.06.2022 1 269,75 USD; 15.07.2022 1 157,50 USD; 19.08.2022 1 095,50 USD), mistõttu oli võlgniku objektiivne hinnang, et Rinaco Trade AG oli majanduslikult motiveeritud hoiduma nn „kalli“ kauba vastuvõtmisest. Tekkinud olukorras tellis võlgniku juhatus august-september 2022. a õigusliku hinnangu, mille kohaselt ei olnud Batumi sadamas ladustatud kaupa võimalik kolmandatele isikutele võõrandada, kuna kauba omandiõigus kuulus de jure Rinaco Trade AG. Sellest tulenevalt lähtus juhatus ettevaatuspõhimõttest ning vältis tegevust, mis oleks võinud tuua kaasa omandiõiguse vaidlused, täiendavad menetlused ja kahju suurenemise, seetõttu ei asutud 2022 aastal kaupa kolmandatele isikutele realiseerima. Pärast tulemusteta katseid saavutada kontakt Rinaco Trade AG-ga ajavahemikul september-detsember 2022. a teavitas võlgnik Rinaco Trade AG-le kavatsusest pöörduda vahekohtusse, kui lepingut ei täideta. Selle tulemusel sõlmisid pooled 30.12.2022 lepingu lisakokkuleppe, millega pikendati kauba väljalaadimise tähtaega kuni 31.03.2023. 27.01.2023 laaditi tanker Cansu Y 3 018,305 tonniga ning ladustamisele jäi 11 531,672 tonni. Veebruaris-märtsis otsiti tankereid, kuid uusi laadimisi ei toimunud. Rinaco taotles täiendavat pikendust ning 29.03.2023 sõlmiti lisakokkulepe tähtaegade pikendamiseks kuni 15.05.2023. 17.04.2023 laaditi tanker J. D.2 925,668 tonniga ning ladustamisele jäi 8 606,004 tonni. Rinaco teatas, et sama tanker on prahitud veel kolmeks reisiks, kuid aprilli 8

2-26-1107 lõpus 2023. a suunas Rinaco tankeri ilma kooskõlastuseta teisele marsruudile. Võlgniku pöördumistele ei vastatud kuni 05.05.2023, mil Rinaco esitas võlgniku hinnangul ebaõigetel eeldustel force majeure’i teate. Perioodil 05.-12.05.2023 pidasid pooled hulgaliselt kirjavahetust, kuid kokkulepet ei õnnestunud saavutada. Samal perioodil pöördus võlgnik rahvusvahelise advokaadibüroo Stephenson Harwood LLP poole. Õigusnõustamise käigus võeti arvesse, et leping oli selleks ajaks osaliselt täidetud ning poolte vahel olid sõlmitud lisakokkulepped, mida kohaldatava õiguse järgi võis käsitada Rinaco Trade AG poolse kohustuste faktilise tunnustamisena. Sellest tulenevalt soovitati võlgnikul leping ametlikult lõpetada, realiseerida allesjäänud kaubakogus kolmandatele isikutele ning kahju hüvitamisest keeldumise korral pöörduda vahekohtusse. Allesjäänud kaup realiseeritigi kolmandatele isikutele 2023. aasta juulis-augustis siis kehtinud turuhindadega. Müügiga viivitamisega oli seotud objektiivne ajanihe: hinnastamise hetkest lepingu alusel kuni reaalse müügini möödus üle aasta ning selle aja jooksul langesid nii Plattsi noteeringud kui ka piirkondlikud turupreemiad (lepinguline preemia 120 USD/mt vs turupreemia ligikaudu 25 USD/mt). Kauba müük toimus kahel perioodil oluliselt madalamate noteeringutega (761.45 USD ja 909.10 USD). Selle tulemusena kujunes diislikütuse realiseerimisest kokku kahju 5 294 982 USD. Lisaks tasus võlgnik tarnijale Premium Pipe ladustamise eest 1 104 951.09 USD, millest Rinaco Trade AG kompenseeris algselt vaid 284 723.77 USD (hiljem korrigeeris vahekohus summat). Lisaks tekkinud kahjule oli Rinacol võlgniku ees varasem kohustus 1 890 555.35 USD (lepingud SR-010421/CFR ja SR-140421/DA T), mis tekkis 2022. a märtsis. Kuigi 2022. a mais lepiti kokku etapiviisiline tasumine 2022. aasta lõpuks, ei toimunud tasumist kokkulepitud mahus. Stephenson Harwood LLP antud õigusliku hinnangu kohaselt hinnati Skywalk Trading OÜ võimalusi vahekohtumenetluses enda kasuks lahendi saamiseks ligikaudu 80–90%-liseks. 14.08.2023 esitas Stephenson Harwood LLP võlgniku nimel LCIAs Londoni Rahvusvahelisele Vahekohtule (LCIA) taotluse kolme lepingu alusel. Menetlus jagati kaheks eraldi asjaks: nr 235976 (SR-010421/CFR ja SR-140421/DA T) ja nr 235978 (SR-010622/FOB). Menetlus kestis arvatust oluliselt kauem ja lõppes alles 16.09.2025. Menetluse kestus, keerukus ja rahaline koormus (ainuüksi võlgniku menetluskulud küündisid 2023-2024 ligikaudu 2,5 miljoni euroni) tingisid olukorra, kus alates 2023. a teisest poolest taandus võlgniku aktiivne kaubandustegevus tagaplaanile ja keskenduti vahekohtu vaidlustele. Asjas nr 235976 saavutas võlgnik edu ning Rinaco tasus 2025. aastal võlgnikule makseid (1 000 000 USD, 1 609 756.79 USD, 603 575.26 USD), mis hõlmasid mh sanktsioone ning osaliselt menetlus- ja õigusabikulusid. Samal ajal piiras käibevahendite ulatuslik suunamine kohtumenetluse rahastamisse võlgniku võimalusi finantseerida suuremahulisi kaubatehinguid. Arvestades naftasaaduste madalat kasumimarginaali ja asjaolu, et majanduslikult on selline tegevus otstarbekas üksnes suurte tarnemahtude puhul, ei olnud väiksemate kaubapartiide realiseerimine võlgniku jaoks majanduslikult põhjendatud. Eeltoodu kajastus otseselt võlgniku müügimahtude järsus vähenemises aastatel 2023 ja 2024 ning püsiva kahjumi kujunemises nimetatud perioodil. Asjas nr 235978 esitas võlgnik nõude kahjude hüvitamiseks 4 357 913.52 USD ulatuses. Rinaco Trade AG vaidlustas vastutuse 12.07.2024 ning nõudis ettemakse tagastamist ning tugines sõlmitud lepingu p 9.1 vene keele versioonile, mis ebatäpse tõlke tõttu sisaldas kahju välistamise klauslit („ei vastuta ei kaudse ega otsese kahju eest“). Stephenson Harwood hinnangul oli tegemist sisuliselt ilmselge eksitusega, mis ei saa Inglise õiguse kohaselt muuta 9

2-26-1107 lepingut sisutühjaks. 16.09.2025 tegi Vahekohus otsuse, millega nõustus p 9.1 kahjude välistamise argumendiga ning kohustas võlgnikku tagastama Rinaco Trade AG-le ettemakse 2 146 933.22 USD (pärast teatud ladustamiskulude mahaarvamist) ning tasuma intressi 7,5% aastas alates 09.06.2023. Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Mõlema asja vahekohtu kogukulud seisuga 30.11.2025 olid (tasutud, v.a jooksva perioodi tasumata kulud) 2 230 005.60 GBP, 69 800 USD, 15 000 CHF ja 132 712.96 eurot, millest Rinaco Trade AG kompenseeris asjas nr 235976 kokku 630 575.26 USD. Võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et poolte vahel on jätkuvalt pooleli menetlus vahekohtumenetlusega seotud õigusabikulude ja nende kompenseerimise ulatuse osas, mistõttu vastav vaidlus ei ole lõplikult lõpetatud. Kui vaidlus asjas nr 235978 oleks lõppenud võlgniku jaoks soodsalt ning kahjunõue oleks rahuldatud (või vähemalt oleks ära langenud kohustus tagastada ettemakse koos intressidega), siis ei oleks pankrotiavalduse esitamiseks käesoleval kujul olnud objektiivset vajadust. Sellisel juhul oleks võlgnikul tekkinud piisav likviidsus ja vaba rahavoog, mis võimaldanuks säilitada maksevõime ning teenindada kohustusi ka teiste võlausaldajate ees, sh tarnijate ja finantseerijate ees, vältides püsiva maksejõuetuse kujunemist. Võlgnik suhtles kogu vahekohtumenetluse vältel aktiivselt oma võlgnike ja lepingupartneritega, et säilitada nõuete sissenõutavus ja tagada võimalusel kokkuleppelised laekumised. Seega olid juhatuse valikud suunatud võlgniku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele ja võlausaldajate huvide kaitsele. Võlgniku juhatuse hinnangul kujunes püsiv maksejõuetus lõplikult alles pärast Vahekohtu otsuse jõustumist, mille võlgniku suhtes ebasoodsat tulemust ei olnud juhatuse hinnangul võimalik mõistlikult ette näha. Pärast 16.09.2025 otsust sai selgeks, et vahekohtu vaidluse ebasoodsa lõpptulemuse tõttu puuduvad võlgnikul realistlikud võimalused nii Rinacole tasumisele kuuluva kohustuse kui ka muude kohustuste teenindamiseks ning samal ajal finantseerida nõuete kohtulikku sissenõudmist. Võlgniku debitoorsete nõuete portfell on seetõttu suuresti mittelikviidne ning selle realiseerimine eeldaks aega ja täiendavaid kulutusi ning isegi siis ei oleks täiendavate vahendite laekumine garanteeritud. Võlgniku juhtkond on seisukohal, et realiseerunud kahjud ei tulenenud ebaõigetest äriotsustest ega ebamõistlikust riskivõtust vaid erandlikust ja ettenägematust sündmuste koosmõjust: sõjategevuse mõjust rahvusvahelisele kaubandusele, turuhindade järsust ja pikaajalisest langusest, vastaspoole lepingurikkumisest ning vahekohtumenetluse ootamatult pikast kestusest ja ebasoodsast lõpptulemusest. Need asjaolud ei olnud juhatuse kontrolli all ega mõistliku ettevõtja jaoks prognoositavad. Juhatus on seisukohal, et kuni 16.09.2025 vahekohtu otsuse tegemiseni puudus objektiivne alus järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Vastupidi, juhatusel oli professionaalsele õigusnõustamisele tuginedes põhjendatud ootus, et vaidlus lõpeb võlgniku kasuks ning toob kaasa rahalise laekumise, mis võimaldanuks jätkata kohustuste teenindamist ja taastada maksevõime. Võlgniku juhtkonna hinnangul kujunes maksejõuetus välja mitme järjestikuse sündmuse koosmõjul ning ei tekkinud ühe konkreetse sündmuse tagajärjel. Võlgniku majandustegevus oli kuni 2022. aastani tervikuna kasumlik ning valitud treidingupõhine ärimudel toimis turupraktikale vastavalt. 2022. aastal, vaatamata sõjategevuse algusele Ukrainas ja sellest tulenevatele logistika- ning tururiskidele, suutis võlgnik tegevust jätkata ning maksekohustusi üldjoontes täita. Püsiv maksejõuetus muutus juhatuse hinnangul tuvastatavaks alles pärast Londoni Rahvusvahelise Vahekohtu otsuse jõustumist, mille tulemusel tekkis võlgnikule täiendav 10

2-26-1107 rahaline kohustus Rinaco Trade AG ees, mistõttu pankrotiavalduse esitamine toimus viivitamata pärast vastava õigusliku ja majandusliku olukorra selgumist. Sellest hetkest hindas juhatus maksejõuetust püsivaks, kuna puudusid realistlikud võimalused taastada piisav rahavoog või kapital äritegevuse jätkamiseks ja kohustuste teenindamiseks. Võlgnik enam aktiivselt ei tegutse, regulaarsed müügitulud puuduvad, majandustegevus puudub, töötajatega on töölepingud lõpetatud, kohustusi nende ees ei ole. Alates veebruarist 2026. a juhatuse liikmetele tasu ei maksta. Püsikuludeks on juriidilise aadressi teenustasu 135.78 eurot (mille lõpetamiseks on võlgnik 25.02.2026 e-posti teel soovi avaldanud ning ajutine haldur on selleks nõusoleku andnud), panga teenustasud ja krediidiasutuse poolt rakendatav tasu konto eest ligikaudu 600 eurot perioodi kohta vastavalt panga hinnakirjale. Võlgnik on teatanud, et raamatupidamispõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt ning tekkepõhiselt, lähtudes põhimõttest, et tulud ja nendega seotud kulud kajastatakse samas perioodis. Aruandluse koostamisel on juhtkond püüdnud anda õiglast ja tõest ülevaadet võlgniku finantsseisust ning majandustulemustest, arvestades seejuures nii turuolukorda, käimasolevaid vaidlusi kui ka nendega seotud riske. Ajutisele haldurile esitatud bilansis seisuga 31.01.2026 on võlgniku omakapital -3 733 049 eurot, kahjum 1 457 599 eurot. Seisuga 31.01.2026 oli võlgniku kahjum 1 457 599 eurot, omakapital -3 733 049 eurot. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohaga, et olenemata 20232024 negatiivsest omakapitalist, ei olnud vajalik esitada pankrotiavaldust, kuna tugineti Stephenson Harwood LLP advokaatide hinnangule, et vaidlus Rinaco Trade AG-ga on õiguslikult põhjendatud ning võlgniku menetluslik positsioon tugev. Oli olemas mõistlik tõenäosus, et vastavalt vahekohtu otsusele hüvitatakse võlgnikule kahjusumma, kohtukulud ning trahvid. Saadav hüvitis oleks katnud negatiivse omakapitali ning võlgnik oleks saanud taastada jätkusuutliku tegevuse. Seoses vahekohtu otsusega võlgniku kahjuks muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku hinnangul ei ole saneerimine ja/või kompromissläbirääkimised majanduslikult teostatavad, kuna puudub kapital äritegevuse taastamiseks ning põhikohustused tulenevad mh juba jõustunud vahekohtu otsusest, mille täitmiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Isegi juhul, kui teoreetiliselt laekuksid kõik debitoorsed nõuded täies ulatuses, ei piisaks sellest, et rahuldada võlgniku rahalisi kohustusi, sealhulgas Rinaco Trade AG nõudeid. Ajutise halduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna kohustused ületavad kordades olemasolevaid varasid ja võlgnik ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustusi, on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu nii bilansiliselt kui ka rahavooliselt. Maksejõuetuse põhjused Ajutine haldur nõustub võlgniku esitatud seisukohtadega maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta. Kogutud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks olid Ukraina sõjast tingitud üldised majandustingimuste muudatused ja seoses äri ümberorienteerumisega tekkinud probleemid äripartneritega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. 11

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Skywalk Trading OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 22,94 töötunni eest 3534.80 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, kokku 4383.15 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 22,94 tundi, millest ajutise halduri nõusolek, tutvumine pankrotiavalduste materjalidega, tutvumine võlgniku ja tema tegevuse andmetega internetis, Äriregister, kinnistusraamat, Kaubamärgiregister, Eesti Interneti SA, muud elektroonilised registrid, võlgniku kohta avaldatud avalik info - 0,75 h; ametiasutustele järelpärimiste koostamine (Transpordiamet, EVK, Täitemenetluse register, Ehitisregister jms) ja saatmine - 0,90 h; krediidiasutustele järelpärimiste koostamine ja saatmine, andmetega tutvumine - 0,75 h; välispankade kontakt- ja aadressandmete otsimine, määruse väljavõtte tõlkimine inglise keelde, järelpärimiste koostamine ja saatmine 1 h; võlgnikule päringu koostamine ning saatmine, võlgniku esitatud vastustega tutvumine, raamatupidamis- jms dokumentide salvestamine google drivest, süstematiseerimine ja kontroll 1,85 h; täiendav suhtlemine võlgniku esindajaga e-posti ja telefoni teel 0,40 h; võlgniku võimalike debitoorsete nõuete analüüs, deebitoride andmete võrdlus internetis olevate andmetega, nõuete laekumiste prognoosi analüüs 1,60 h; Company A VERS-2022 andmetega tutvumine osaluse väärtuse väljaselgitamiseks 0,75 h; pangakontode väljavõtete töötlemine ja andmeanalüüs, võrdlemine mujalt kogutud andmetega 2h; töötamine raamatupidamise registritega, võrdlemine muude andmetega (maksuamet, pangad, majandusaasta aruanded) 3,75 h; muude andmete kogumine, 16

2-26-1107 võrdlemine, analüüsimine. Ajutise halduri aruande koostamine 7,10 h; ajutise halduri toimiku loomine ja pidamine 2,09 h. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 145 - 155 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ Autente Menetlusteenused (registrikood 12660302) arvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Autente Menetlusteenused käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Autente Menetlusteenused, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2026. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule 2026. a käibemaksu määr 24%. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 22,94 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jüri Truutsi ajutise pankrotihalduri tasu summas 3543.80 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4383.15 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ Autente Menetlusteenused kontole EEXXX. Eeltoodud tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasumisele pankrotivara arvelt.