Tsiviilasja number
2-12-8346
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.11.2012, Tallinn
Tsiviilasi
Ruu Kivi OÜ hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu garantiikirja nr GE100531KP/2 alusel summa 3648,87 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3648,87 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Danske Bank A/S apellatsioonkaebus
Istugi toimumise aeg
22.10.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ruu Kivi OÜ (registrikood 11460153; asukoht Tuulemäe 5, Tallinn 11411), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826; asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015), esindaja vandeadvokkat Helmeri Indela
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 18.06.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonistme menetluskulud jätta kostja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja AS KPK Teedeehitus sõlmisid 08.07.2010 müügilepingu nr 08/03 tardkivi killustiku tarnimiseks 2010. aastal. Hageja kasuks seati pangagarantii lepingust tulenevas rahalises vääringus. Kostja garanteeris 31.05.2010 garantiikirja nr GE100531KP/2 alusel AS KPK Teedeehituse kuni 1 500 000 kroonist võlga hageja ees juhul, kui AS KPK Teedeehitus ei täida lepingust tulenevat maksekohustust. Hageja esitas 21.09.2010 nõude garantii väljamaksmiseks, millest kostja on täitnud 1 442 907,64 krooni ja tasumata on summa 57 092,36 krooni ehk 3548,87 eurot. Hageja on võlgnetava osa garantiist palunud välja maksta 29.11.2010 ja 13.12.2010. Kostja teatas oma 22.12.2010 ja 27.12.2010 kirjadega, et taotlust garantii väljamaksmiseks ei rahuldata, sest hageja nõuded ei vasta garantiikirja tingimustele. Kostja keeldumine garantii väljamaksmisest on alusetu. Hageja on esitanud kostjale kõik garantiikirjas nõutud dokumendid ja kinnitused. Hageja on esitanud kostjale kinnituse selle kohta, et on nõudnud kohustuse täitmist võlgnikult, viimane ei ole oma kohustust täitnud, edastatud on nõude aluseks olevad arved ning viiviste arvestus. Hageja palus kostjalt välja mõista garantiikirja nr GE100531KP/2 alusel summa 3648,87 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt tema kohustused hageja ees tulenevad üksnes garantiikirjast ja üksnes siis, kui kõik garantiikirjas toodud formaalsed ja sisulised tingimused on täidetud. Tõlgendada tuleb üksnes garantiikirja, mitte hageja võlgniku vahel sõlmitud lepingut. Kostja on väljastanud garantiikirja hageja ja AS KPK Teedeehitus vahel sõlmitud tardkivi killustiku tarnimise lepingu täitmiseks summas kuni 1 500 000 krooni. Kostja on hageja esitatud nõude alusel välja maksnud 1 442 907,64 krooni ning garantiisumma jäägiks on 57 092,36 krooni ehk hagetav summa. Hageja esitas kostjale 21.11.2010 nõude garantii väljamaksmiseks summas 32 146,31 krooni ehk 2054,52 eurot. Nõude alusena oli märgitud 19.11.2010 arve nr 10458 summas 32 146,31 krooni, tasumise tähtajaga 26.11.2010. Koos nõudega esitas hageja 29.11.2010 kuupäevaga kinnituse, 19.11.2010 arve ja 19.11.2010 lepingu täitmise nõude. Kostja leidis, et nõue ei vastanud garantii tingimustele ja jättis selle välja maksmata. Hageja esitas 13.12.2010 kostjale nõude garantii väljamaksmiseks summas 57 092,36 krooni, mis põhines hageja 19.11.2010 arvel nr 10458 summas 165 718,56 krooni, tasumise tähtajaga 26.11.2010. Muudetud oli arvel üksnes summat ja selgitust. Kostja keeldus taas tasumast. Kostja leidis, et hageja 27.12.2010 täiendavalt esitatud selgitused ei täpsusta sisuliselt midagi, vaid viitavad üksnes varasemalt esitatud kinnitustele. Hageja on oma täiendavates selgitustes märkinud, et arve saadeti elektrooniliselt kostjale juba 14.11.2010, seega siis mitu päeva enne selle koostamist ja kostjale ning võlgnikule esitamist, sest arve on dateeritud 19.11.2010. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud tõendid, mis ei ole asjakohased. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud leping, mis on hagile lisatud, ei ole lepingu teksti kohaselt sõlmitud 08.07.2010. Hageja on jätnud esitamata oma nõude aluseks olevad arved.
Garantiikirja tekstist (p 1.1.) lähtuvalt pidi garantii alusel tagatav leping olema sõlmitud juba enne garantii väljastamist või vahetult samal ajal, sest on kasutatud sõnastust „on sõlmitud“. Garanteeritav kohustus sai tuleneda üksnes 2010. aastal tarnitud killustikust. Muud kohustused, mis on seotud küll killustiku tarnimisega, kuid ei tulene konkreetsest lepingust, garantii alla ei kuulu. Kõrvutades võlgnikule nõuete esitamise ja garantii tasumise tähtaegu võib järeldada, et ka garantii väljamaksmise formaalsed eeldused ei ole täidetud, sest garantii tasumise nõue on hageja kostjale esitanud liiga vara. Pole tõendatud, et hageja oleks kohustuse täitmise nõuet üldse võlgnikule esitanud. Hageja esitatud viiviste arvestus ja suurus on kostjale arusaamatu. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. VÕS § 155 lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Vaidluse laendamiseks pidas kohus vajalikuks tõlgendada garantiilepingu p 1.1. garanteeritavate kohustuste sisu. Vaidlus oli selles, kas garantii hõlmab üksnes enne garantiikirja väljastamist sõlmitud lepinguid, mis olid sõlmitud suuliselt või ka pärast garantiikirja väljastamist sõlmitud lepingut, mis sõlmiti hageja ja AS KPK Teedeehitus vahel 12.07.2010. Kohtu hinnangul tuleb garantiikirja p 1.1 tõlgendada selliselt, et sellega on hõlmatud kõik hageja ja AS KPK Teedeehitus vahel 2010 aastal aset leidnud tardkivi killustiku tarnimised. Garantiikiri (garantiileping) on oma olemuselt võlatunnistus, mida saab anda nii olemasolevate kui ka tulevikus tekkivate kohustuste katteks. Müügilepingu p 7.4 järgi oli AS-l KPK Teedeehitus kohustus sõlmida lepingu täitmise tagamiseks garantiileping. Nii müügilepingu p 7.4 kui ka kostja enda tegevus osaliselt garantii summa hagejale välja maksta, viitavad sellele, et garantiilepingu sõlmimisel pidasid garant ja garantii taotleja silmas kõiki 2010 toimunud tarneid. Hageja 03.12.2010 kirjast nähtub, et hageja nõudis AS-lt KPK Teedeehitus kohustuse täitmist, mis tuleneb hageja poolt AS-ga KPK Teedeehitus 12.07.2010 sõlmitud müügilepingust 08/03-1L ja selle alusel esitatud viiviste arvest nr 10458. Kohtule esitatud viiviste arvestusest nähtub, et AS KPK Teedehitus on oma kohustuse jätnud tähtaegselt tasumata ja hageja on arvestanud selle eest viivist, viivise summad korrespondeeruvad kohtule esitatud arvetele. Üksnes asjaolu, et hageja on väljastanud kaks sama numbriga arvet, mille summa on erinev, ei muuda kohustust olematuks. Arvete nummerdamine on raamatupidamuslik toiming, mis ei mõjuta arvel näidatud kohustuse olemasolu või puudumist. Garantii on oma olemuselt mitteaktsessoorne tagatis, mille täitmise kohustus ei olene võlgniku kohustuse kehtivusest. 13.12.2010 on hageja esitanud kostjale nõude garantiikohustuse täitmiseks summas 165 718,56 krooni, mida kostja täitnud ei ole. Kuna VÕS § 101 lg 1 p1 alusel on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3648,87 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et garantiikirjaga on hõlmatud kõik hageja ja AS KPK Teedeehitus AS vahel 2010. aastal aset leidnud tardkivi killustiku tarnimised. Antud maakohtu seisukoht ei põhine garantiikirja punktil 1.1 ega ka asjas kogutud muudel tõenditel,
mistõttu maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates rikkunud oluliselt TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Garantiikirjast, mis ise on antud 31.05.2010, nähtub üheselt, et garanteeritakse hageja ja AS KPK Teedeehitus (pankrotis) vahel enne garantiikirja väljastamist sõlmitud ostumüügilepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud asjaolu veenab üheselt garantiikirja p-s 1.1 kasutatud sõnastus „on sõlmitud“, mis tähendab üheselt seda, et garantiikirjaga antav garantii tagab üksnes ja ainult enne garantiikirja väljastamist ehk enne 31.05.2010 sõlmitud ostumüügi lepingutest tulenevaid AS KPK Teedeehitus (pankrotis) rahalisi kohustusi. Nimelt müügilepingu sõlmimise aega, mis on oluline garantiikirja sisu arvestades, kuna garantii tagab üksnes enne garantiikirja väljastamist sõlmitud müügilepingust tulenevaid AS KPK Teedeehitus (pankrotis) rahalisi kohustusi ning müügilepingus kokkulepitud tardkivi killustiku tarnimise aega, milleks on 2010. aasta. Pooled võisid garantiikirja p-s 1.1 sätestatud ostu-müügilepingu sõlmida ka näiteks 2008. või 2009. aastal ning kokku leppida, et killustik tarnitakse 2010. aastal. Küll aga ei taga garantiikiri 2010. juunikuus või hiljem sõlmitud müügilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, olgugi et antud müügilepingus võib iseenesest lepinguvabaduse põhimõttel olla kokku lepitud killustiku tarnetähtajaks 2010. aasta. VÕS § 155 lg 11 kohaselt võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. Kui hageja ei nõustunud garantiikirja sisu ja summaga, oli hagejal võimalus keelduda garantiikirja vastuvõtmisest ning nõuda garantii taotlejalt uue garantiikirja esitamist. Hageja ei ole mistahes vastuväiteid garantiikirjale esitanud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 155 lg-t 2, jättes täielikult tähelepanuta garantii mitteaktsessoorsuse põhimõtte. Garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on täielikult sõltumatud sellest lepingust, millest tulenevaid kohustusi ta tagab. Lihtsustatult tähendab see, et garandi ja võlausaldaja vahelises suhtes eksisteerivate nõuete puhul tuleb garantiiga tagatava võlasuhte olemasolu ära unustada. Järelikult ei ole garantii mitteaktsessoorsusest tulenevalt võimalik garantiikirja p 1.1 tõlgendada viidetega hageja ja AS KPK Teedeehitus (pankrotis) vahelisele 12.07.2010 müügilepingule, kuna kostja ja hageja vaheline õigussuhe on iseseisev, sõltumatu, abstraktne õigussuhe ning see saab tekkida vaid garantiikirjast, mitte muudest allikatest. Garantiikirja tekst ei jäta vähimatki kahtlust asjaolus, et garantiiga on tagatud vaid enne garantiikirja väljastamist sõlmitud müügilepingust tulenev AS KPK Teedeehitus (pankrotis) rahaline kohustus. Isegi kui oleks õiguslikult võimalik garantii sisu tõlgendamisel kasutada ka muid dokumente, siis nähtub 12.07.2010 müügilepingust tõsiasi, et 31.05.2010 garantiikirja alusel väljastatud garantii ei taga 12.07.2010 müügilepingust tulenevaid AS KPK Teedeehitus (pankrotis) rahalisi kohustusi. Nimelt 12.07.2010 müügilepingu p-s 7.4 on sätestatud, et ostja kohustub seadma müüja kasuks pangagarantii lepingust tulenevas rahalises vääringus kehtivusega kõikide rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni. Ainuüksi garantiikirja väljastamise aja (31.05.2010) kõrvutamisel müügilepingu sõlmimise ajaga (12.07.2010) ning müügilepingu p-s 7.4 kajastatud sõnastusega „ostja kohustub seadma“ nähtub üheselt, et ostja kohustub pärast 12.07.2010 müügilepingu sõlmimist seadma müüja kasuks pangagarantii. Järelikult ei ole võimalik väita, et 12.07.2010 müügilepingus on mõeldud 31.05.2010 väljastatud garantiikirja. Ühtlasi nähtub ka muudest 12.07.2010 müügilepingu sätetest asjaolu, et 31.05.2010 garantiikiri ei saa tagada 12.07.2010 müügilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. 12.07.2010 müügilepingu p 1.1 kohaselt on lepingu eesmärgiks reguleerida poolte vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. Viidatud sättest nähtub üheselt, et 12.07.2010 müügileping reguleerib tulevikku suunatuna poolte õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saanud ka 12.07.2010 müügilepingu sõlmimise järgselt AS KPK Teedeehitus (pankrotis) hakata seadma hageja kasuks müügilepingu sõlmimisest varasema kuupäevaga väljastatud garantiid. 12.07.2010 müügilepingu p 1.6 sätestab, et lepingu sõlmimisega tunnistavad pooled kehtetuks kõik varasemad pooltevahelised lepingu objekti puudutavad lepingud ja muud kokkulepped. Järelikult nähtub 12.07.2010 müügilepingu p-st 1.6
asjaolu, et poolte vahel on ka varasemalt olnud mingid lepingud, mille olemasolule on viidatud ka 31.05.2010 garantiikirja p-s 1.1. Asjaolu, et kostja on enamuse garantiisummast hageja varasema nõude alusel välja maksnud, ei ole antud juhul oluline. Nimetatud fakt ei muuda hageja käesolevat nõuet garantiikirjale vastavaks. Samuti, arvestades peale kostja poolt hagejale tehtud väljamakset ilmnenud asjaolusid, on garantiikirja alusel kostja poolt hagejale välja makstud garantiikirjale mittevastav nõue ning 1 442 902,64 krooni on hagejale makstud alusetult ning kostja nõuab hagejalt alusetult saadu viivitamatut tagastamist Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18.06.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning seetõttu ei pea vajalikuks uute asjaolude tuvastamist. Apellatsioonkaebuses kordab kostja samu väiteid, mis ka maakohtus hagile vastuväiteid esitades. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud ja põhjendatult hagi rahuldanud. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leidis põhjendatult, et hageja ja KPK Teedeehituse AS vahel oli enne 31.05.2010 sõlmitud suuline leping 2010. a tardkivi killustiku tarnimiseks. Selle asjaolu on hageja ise esile toonud ja oma väiteid tõendanud. Suulise lepingu olemasolule viitab ka 12.07.2010 sõlmitud müügilepingu p. 1.6, millega tunnistati kehtetuks kõik varasemad lepingud ja kokkulepped (t.l.7, I kd). Samuti on suulise lepingu sõlmimine 2010.a maikuus tõendatud samas kuus tehtud tarnega, mille kohta on esitatud 25.05.2010 ka arve KPK Teedeehituse AS-ile (t.l. 73, I kd). Vaidlust pole ka selles, et nii tõlgendas 31.05.2010 väljaantud garantiikirja kostja ise, kes maksis garantiikirja alusel välja hagejale 1 442 907,64 krooni, s.t valdavas ulatuses. Kõigile kostja vastuväidetele on maakohus hinnangu andnud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.