Tsiviilasi nr.2-12-8346
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2012. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-8346
Tsiviilasi
RKOÜ hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu garantiikirja nr XXXalusel summa 3 648,87 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 648,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RKOÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, Tallinn 10111; e-post: [email protected]) Kostja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (reg kood 11488826; asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015) Kostja esindaja: Tiit A
Kohtuistungi toimumise aeg
28.05.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
Hageja esindajad vandeadvokaadid Kaimo Räppo ja Rivo Kaldvee Kostja esindaja Tiit A
Rahuldada RKOÜ hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu 3 648,87 euro väljamõistmiseks. Välja mõista Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) RKOÜ kasuks 3 648,87 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja AS KPK sõlmisid 8.07.2010. a müügilepingu nr 08/03 tardkivi killustiku tarnimiseks 2010. aastal. Hageja kasuks seati pangagarantii lepingust tulenevas rahalises vääringus. Kostja garanteeris 31.05.2010. a garantiikirja nr XXXalusel AS KPK (võlgnik) kuni 1 500 000 kroonist võlga hageja ees juhul, kui AS KPK ei täida lepingust tulenevat maksekohustust. Hageja esitas 21.09.2010. a nõude garantii väljamaksmiseks, millest kostja on täitnud 1 442 907,64 krooni ja tasumata on summa 57 092,36 krooni ehk 3548,87 eurot. Hageja on võlgnetava osa garantiist palunud välja maksta 29.11.2010. a ja 13.12.2010. a. Kostja teatas oma 22.12.2010. a kirjaga nr P3.1-11/23252 ja 27.12.2010. a kirjaga F4-1/23471, et taotlust garantii väljamaksmiseks ei rahuldata, sest hageja nõuded ei vasta garantiikirja tingimustele. AS KPK e pankrot kuulutati välja 20.12.2010. a. Hageja esitas kostjale täiendavalt nõude garantii tasumiseks oma 27.12.2010. a kirjaga. Hageja leiab, et kostja keeldumine garantii väljamaksmisest on alusetu. Hageja on esitanud kostjale kõik garantiikirjas nõutud dokumendid ja kinnitused. Hageja on esitanud kostjale kinnituse selle kohta, et on nõudnud kohustuse täitmist võlgnikult, viimane ei ole oma kohustust täitnud, edastatud on nõude aluseks olevad arved ning viiviste arvestus. Hageja palub kostjalt välja mõista garantiikirja nr XXXalusel summa 3 648,87 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt tema kohustused hageja ees tulenevad üksnes garantiikirjast ja üksnes siis, kui kõik garantiikirjas toodud formaalsed ja sisulised tingimused on täidetud. Tõlgendada tuleb üksnes garantiikirja, mitte hageja võlgniku vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei ole kostja arvates esitanud garantii tähtaja jooksul garantii tingimustele vastavat nõuet. Kostja on väljastanud garantiikirja hageja poole AS KPK sõlmitud tardkivi killustiku tarnimise lepingu täitmiseks summas kuni 1 500 000 krooni. Kostja on hageja esitatud nõude alusel välja maksnud 1 442 907,64 krooni ning garantiisumma jäägiks on 57 092,36 krooni ehk hagetav summa. Hageja esitas kostjale 21.11.2010. a nõude garantii väljamaksmiseks summas 32 146,31 krooni ehk 2054,52 eurot. Nõude alusena oli märgitud 19.11.2010. a arve nr 10458 summas 32 146,31 krooni, tasumise tähtajaga 26.11.2010. a. Koos nõudega esitas hageja 29.11.2010. a kuupäevaga kinnituse, 19.11.2010. a arve ja 19.11.2010. a lepingu täitmise nõude. Kostja leiab, et nõue ei vastanud garantii tingimustele ja jättis selle väljamaksmata. Hageja esitas 13.12.2010. a kostjale nõude garantii väljamaksmiseks summas 57 092,36 krooni, mis põhines hageja 19.11.2010. a arvele nr 10458 summas 165 718,56 krooni, tasumise tähtajaga 26.11.2010. a. Muudetud oli arvel üksnes summat ja selgitust. Kostja keeldus taas tasumast. Kostja leiab, et hageja 27.12.2010. a täiendavalt esitatud selgitused ei täpsusta sisuliselt midagi vaid viitavad üksnes varasemalt esitatud kinnitustele. Hageja on oma täiendavates selgitustes märkinud, et arve saadeti elektrooniliselt kostjale juba 14.11 2010. a, seega siis mitu päeva enne selle koostamist ja kostjale ning võlgnikule esitamist, sest arve on dateeritud 19.11.2010. a. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud tõendid, mis ei ole asjakohased. Hageja võlgniku vahel sõlmitud leping, mis on hagile lisatud, ei ole lepingu teksti kohaselt sõlmitud 08.07.2010. a. Hageja on jätnud esitamata oma nõude aluseks olevad arved.
Garantiikirjast tekstist (p 1.1.) lähtuvalt pidi garantii alusel tagatav leping olema sõlmitud juba enne garantii väljastamist või vahetult samal ajal, sest on kasutatud sõnastust „on sõlmitud“ Garanteeritav kohustus sai tuleneda üksnes 2010. aastal tarnitud killustikust. Muud kohustused, mis on seotud küll killustiku tarnimisega, kuid ei tulene konkreetsest lepingust, garantii alla ei kuulu. Kõrvutades võlgnikule nõuete esitamise ja garantii tasumise tähtaegu võib järeldada, et ka garantii väljamaksmise formaalsed eeldused ei ole täidetud, sest garantii tasumise nõue on hageja kostjale esitanud liiga vara. Pole tõendatud, et hageja oleks kohustuse täitmise nõuet üldse võlgnikule esitanud. Hageja esitatud viiviste arvestus ja suurus on kostjale arusaamatu.
27.04.2012. a seisukohas märgib hageja, et kostja on vastuses hagiavaldusele seadnud kahtluse alla garantiikirjaga tagatava lepingu olemasolu väitega, et 31.05.2010. a väljastatud garantiikiri XXX tagab, vastavalt garantiikirja p-le 1.1 mõnda, 2010. aastal hageja ning AS-i KPK (garantiivõtja) vahel sõlmitud ostu-müügi lepingut, mille objektiks on graniitkillustiku tarnimine. Kostja on seisukohal, et garantiikiri tagab üksnes nimetatud, täpselt dateerimata lepingut ning ei taga seetõttu hageja ning garantiivõtja vahel 8.07.2010. a sõlmitud müügilepingut nr 08/03-1L. Hageja ei nõustu nimetatud seisukohaga. Hageja esitas 25.05.2010. a arve nr 10139. Antud arve kohaselt tarnis hageja garantiivõtjale esimese koorma killustikku juba enne garantiikirja väljastamist kostja poolt ehk enne 31.05.2010. a. Nimetatud arve valguses on hageja hinnangul ilmselge, et pooled asusid omavahelistesse lepingulistesse suhetesse juba enne müügilepingu nr XXX sõlmimist ning hageja on pooltevahelise ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud juba alates maikuust 2010. Asjaolu, et poolte vahel vormistati lepingulised suhted 8.07.2010. a dateeringuga, ei oma käesoleval juhul tähtsust. 18.05.2012. a vastuses jääb kostja eelnevalt öeldu juurde, et kostja garantiikohustus saab tuleneda üksnes ja ainult garantiikirjast ning garantiikirja sisu saab tõlgendada üksnes ja ainult garantiikirja enda tekstist lähtudes.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostjale garantiist tuleneva nõude. Pooled vaidlevad garantii tingimuste üle ja selle üle, millist kohustust kostja garanteeris. Samuti vaidlevad pooled garanteeritava kohustuse suuruse üle. VÕS § 155 lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja andis 31.05.2010 välja garantiikirja nr XXX AS KPK kohustuste tagamiseks hageja ees. Garantiikirja p 1. määrab ära garantii sisu ja summa. Garantiikirja p 1.1. sätestab, et garantiitaotleja ja garantii saaja on sõlminud ostu-müügi lepingu (edaspidi leping) tardkivi killustiku tarnimiseks 2010 aastal ja garantii saaja nõuab lepingust tulenevate garantiitaotleja maksekohustuste täitmise tagatiseks pangagarantiid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja KPK vahel oli sõlmitud ka suuliselt leping tardkivi killustiku tarnimiseks. Kohtuasja lahendamiseks on vaja tõlgendada garantiilepingu p 1.1. garanteeritavate kohustuste sisu osas. Eelkõige on vaidlus selle üle, kas garantii hõlmab üksnes enne garantiikirja väljastamist sõlmitud lepinguid, mis olid sõlmitud suuliselt või ka pärast garantiikirja väljastamist sõlmitud
lepingut, mis sõlmiti hageja ja KPK AS vahel 12.07.2010. Hageja ja KPK AS 12.07.2010 sõlmitud müügilepingust XXX nähtub, et hageja tarnis KPK AS tardkivi killustikku. Kauba üleandmine toimub partiidena lepingu p 5.1 järgi. Kohus järeldab, et müügilepingus ei olnud fikseeritud konkreetne kauba kogus vaid üksnes hinda ja tarnimise viis. Kohus asub seisukohale, et garantiikirja p 1.1 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega on hõlmatud kõik hageja ja KPK AS vahel 2010 aastal aset leidnud tardkivi killustiku tarnimised.. Garantiikiri (garantiileping) on oma olemuselt võlatunnistus, mida saab anda nii olemasolevate kui ka tulevikus tekkivate kohustuste katteks. Müügilepingu p 7.4 järgi oli KPK AS kohustus sõlmida lepingu täitmise tagamiseks garantiileping. Nii müügilepingu p 7.4 kui ka kostja enda tegevus osaliselt garantii summa hagejale välja maksta, viitavas sellele, et garantiilepingu sõlmimisel pidasid garant ja garantii taotleja silmas kõiki 2010 a toimunud tarneid. Hageja 3.12.2010 kirjast nähtub, et hageja nõudis KPK AS kohustuse täitmist, mis tuleneb hageja poolt KPK AS 12.07.2010 sõlmitud müügilepingust XXXja selle alusel esitatud viiviste arvest nr 10458.Kohtule esitatud viiviste arvestusest nähtub, et KPK on oma kohustuse jätnud tähtaegselt tasumata ja hageja on arvestanud selle eest viivist, viivise summad korrespondeeruvad kohtule esitatud killustiku arvetele. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et hageja on väljastanud kaks sama numbriga arvet, mille summa on erinev, ei muuda kohustust olematuks. Arvete nummerdamine on raamatupidamuslik toiming, mis ei mõjuta arvel näidatud kohustuse olemasolu või puudumist. Garantii on oma olemuselt mitteaktsessoorne tagatis, mille täitmise kohustus ei olene võlgniku kohustuse kehtivusest. Poolte vahel on vaidlus ka viivise suuruse üle. Kohtule esitatud arvetel killustiku tarnimise kohta, on märgitud viivise suuruseks 0,15 % päevas. Müügilepingu p 7.2 sõnastuses on kirjas, et pooled lepivad kokku viivise määras 0,15 % päevas, kuid numbriliselt on märgitud 0,05 % päevas. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka lepingu kuupäeva on sama moodi märgitud vigaselt. Kohus leiab, et ka siinkohal on võimalik lepingut tõlgendada. Lepingu teksti kirjutatud osa tuleb kohtu arvates pidada õigeks, sest samasugune viivise määra on märgitud ka arvetele, mida hageja on väljastanud pikema perioodi vältel. Kohus leiab, et teksti kirjutamisel on tähelepanu oluliselt suurem ning eksimist numbrilisel väljendamisel võib pidada tõenäolisemaks. Seega tuleb rakendada viivise määra 0,15 % päevas. Kohtule esitatud hageja kirjast nähtub, et hageja esitas 13.12.2010 kostjale nõude garantiikohustuse täitmiseks summas 165 718,56 krooni. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. VÕS § 101 lg 1 p1 alusel on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3648,87 eurot. Asjaolu, et kostja on esitanud tingimusliku nõude KPK AS pankrotimenetluses ei tõenda ega selgita garantiikohustust ennast, sest pankrotimenetluses nõude esitamise puhul on tegemist menetlusliku toiminguga, mis ei tekita ega lõpeta kohustust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada kohtule 30 päeva jooksul lahendit jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.