Kohtulahend

Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud, kuna kostja ise ei ole teinud võimalikuks vee- ja küttesüsteemide taasühendamist oma korteris. Kostja ei ole ühenduste taastamiseks kedagi oma korterisse sisse lasknud. Hageja leiab, et kostjal puudub tema vastu sissenõutav nõue ning kui selline nõue oleks olemas, on selle täitmine võimatu kostjast olenevatel asjaoludel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 2 alusel puudub kostjal õigus oma kohustuste täitmisest keelduda. Tehniliselt on võimatu kostja korteris vee- ja küttesüsteemide taasühendamine ilma kostja korterisse sisenemiseta. Sooja toitu ei saa kostja oma korteris valmistada mitte hagejast, vaid kostjast endast tulenevate asjaolude tõttu, kuna kostja korteris on suletud elektri- ja veeühendus. Kostja hoiab oma korteri aknaid pidevalt avatuna. 01.09.2011 esitatud seisukohtades märkis hageja, et on korduvalt püüdnud täita maakohtu 22.06.2006 otsust vee- ja küttevarustuse taastamise kohta, kuid see ei ole olnud võimalik kostja tõttu. 10.10.2011 istungil tõi hageja välja, et kostja ei tasu jätkuvalt kommunaalkulusid ja kostja võlgnevus on menetluse kestel järjest suurenenud. Seega ei ole kostja jätnud maksmata mitte ainult hagi esemeks oleva võlgnevuse, vaid ta ei maksa kommunaalkulude eest süstemaatiliselt. Hageja leidis, et kostja korter tuleks võõrandada täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri kontrolli all. Üks kostja korteri tubadest on jätkuvalt olnud küttega varustatud. Ühenduste taastamisel väljastpoolt kostja korterit võib tekkida oluline kahju teistele majas asuvatele korteritele, kuna on teadmata, millises seisus on ühendused kostja korteris. Pärast vee- ja küttesüsteemi lahtiühendamist ei ole hageja esitanud kostjale veearveid, samuti on küttearveid esitatud ainult selle toa eest, milles küte on. Kostja korteris toimunud põlengu tagajärjel ei saanud kostja oma korteris juba enne vee- ja küttesüsteemide lahtiühendamist kasutada vett ja kanalisatsiooni, mida kostja ise on varasemates poolte vahel toimunud menetlustes väitnud ja kinnitanud. Kostja blokeerib juba aastaid kõiki ühistu tegevusi maja elanike heaolu parandamiseks ning kahjustab teiste elanike heaolu sellega, et on muutnud oma korteri jäätmete ja fekaalide kogumise kohaks, mis levitab talumatut lehka. Hageja nõude rahaliseks lõplikuks summaks jäi 28 507 krooni 99 senti, mis kujutab endast kostja poolt tasumata kommunaaltasude makseid perioodil 31.10.2004-27.04.2009. 28.03.2012 istungil märkis hageja, et ka perioodil 2003-2006 ei saanud hageja kostjalt ära võtta midagi, mida tal pole kunagi olnud. Kostja on ise juba varasemates vaidlustes hagejaga kinnitanud, et ta ei saanud oma korteris kasutada tualetti ja vett. Kostja ise ei soovinud veemõõtjat ning tahtis vee kasutamisest loobuda. Kostja hoiab terve talve jooksul oma korteri aknaid avatuna, mistõttu ei oma kütte olemasolu või selle puudumine kostja jaoks tähtsust. Kostja seisukoht ja vastuhagi

ole tõendanud, et hais levib korterist koridori. Üldkoosoleku 12.10.2006 otsus korteriomandi võõrandamise kohta on tühine. Pööningu müümisel oli kostjal õigus keelduda nõusoleku andmisest. Ehitustööd mõjuksid kostjale halvasti, kuna ta elab viimasel korrusel. Vee- ja küttesüsteemi taastamiseks kostja korteris ei ole vaja sellesse siseneda, seda saab teha teise korteri kaudu. Kostja oli 14.03.2006 haige ja seega ei saanud pikemat aega prügikotte, mis olid pööningu juures, välja viia. Tõendamata on kostja korteri antisanitaarne olukord. Korteriomandi võõrandamine põhjusel, et kostja ei lase ühistu vastavaid isikuid oma korterisse, ei ole lubatud. Vastuhagis esitas kostja kahju hüvitamise nõude. Kuna kostjale kuuluvas korteris ei olnud kütet, vett ega kanalisatsiooni, pidi kostja tegema kulutusi. Kostja korteris toimus põleng, sest ühistu ei paigaldanud elamu trepikotta tuletõrjevahendeid. Tulekahju tagajärjel hävis kostja vara, ülejäänud vara väärtus on vähenenud, kuna pole saanud kütta ja seega on tekkinud kahju. Hageja on avaldanud ebaõigeid andmeid 14.02.2006 ja 23.08.2004 toimunud koosolekutel. Ühistu koosoleku 21.06.2007 otsus hagi esitamise kohta kostja vastu põhineb valeandmetel. Seetõttu on kostjal tekkinud kannatused. Kostja palus vastuhagis hüvitada varaline kahju, sh saamata jäänud tulu ning hüvitist teotamise ja ebaõigete andmete avaldamise eest, isiku ja vara kahjustamise lõpetamist. Kostja palus lõpetada ebaõigete andmete esitamine ja soovis hagejalt mittevaralist kompensatsiooni 50 000 krooni. Kostjal oli õigus keelduda hageja nõutud summa tasumisest. Rikkumine algas 23.08.2004 ja kestab kuni käesoleva ajani. Puuduvad takistused torustike ühendamiseks ja survestamiseks ilma kostja korterisse sisenemiseta, mis kujutab endast üldtuntud asjaolu. Kostja korteri sees ei ole vaja sanitaartehnilisi töid teha. 20.06.2011 seisukohtades leidis kostja, et hageja on keeldunud oma kohtuotsusega kindlaks määratud kohustuste täitmisest ilma igasuguse aluseta. Kostja ei ole hagejale mistahes takistusi teinud ja VÕS § 110 lg 2 p 2 kohaldamiseks puudub alus. Hageja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mis võimaldaks tal võõras korteris torustikke üle vaadata. Veemõõtja paigaldamise ning gaasi- ja elektriühenduse puudumine korteris ei ole seotud antud menetlusega. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, mis on kohustuslik, tuvastati torustike ühendamise võimalus ilma kostja korterisse sisenemiseta. Hageja esitatud tõendid torustike ühendamise võimatust väljaspool kostja korterit ei tõenda. Veemõõtja omamine ei ole kohustuslik ja sellekohased hageja väited on kohatud ja kostjal pole kohustust sõlmida elektri- ja gaasilepinguid. Kostja ei talu gaasi. Elektrilepingu lõpetas kostja seetõttu, et 2003.a tulekahjus hävisid voolumõõtja ja juhtmed. Akna avatuna hoidmine korteris ei takista kütte sisselülitamist kahes toas. Tegelikult ei ole aken talvel lahti, vaid pisut nihkunud ja pole suletav ja seetõttu avatud. Naaberkorteris olev madal temperatuur ei ole seotud kostja tegevusega. Vee väljalülitamise tulemusena on kostjale tekitatud kahju, sest veeta ei saa korterit puhastada ja elamutolm põhjustab allergiat. Allergia muudavad ägedamaks korteris pesemata riided, mida kostja vaesuse tõttu ära visata ei saa. Allergia tagajärjel on kostjal ninaverejooksud, mis olid samuti põhjustatud pidevast kartulisalati söömisest. Kostja on sunnitud kasutama liigselt puhastatud pudelivett, mis samuti on kaasa toonud rasked tervisenähud. Kostja ei saa pesumajas pesu pesta sealsete aurude tõttu, mis tekitavad allergiat. Kostja varaline kahju seisneb valmistoidu ostmises, millele kulub 68 krooni päevas. Kostja on samuti pidanud ostma uusi tekke seniste määrdunud voodiriiete asemel. Kostja leidis, et vee- ja küttetorustike

ühendamise võimalust tema korterisse sisenemata ta tõendama ei pea, kuna tegemist on üldtuntud asjaoluga. Hageja ei ole kohtusse pöördunud oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks. Hageja on kostja korteri muutnud elamiskõlbmatuks juba 2004.a. Samas tunnistas kostja, et kogu küttesüsteemi ei ole hageja välja lülitanud, vaid ainult osa sellest. Tulekahju toimus kostja korteris 23.02.2003 ja pärast seda lasi kostja ise santehnikul vajalikud korrastused teha, misjärel oli kostja korteris 2 aasta jooksul vesi, kanalisatsioon ja keskküte ilma tõrgeteta. Santehnik, kelle kostja kutsus, parandas tulekahjujärgse olukorra ja endist olukorda ei eksisteeri. Kostja ei saa oma korterit korras hoida hageja süül ja korteris on suur hulk musta pesu ning haigena ei saa kostja korterit korrastada. 06.07.2011 sisenesid politsei ja kostja naabrid kostja korterisse ebaseaduslikult. Kostja korteris jäätmeid ega fekaale ei ole. Kütmata tubades ei ole poolde aknasse ulatuvat prügi, vaid ruumid on barrikadeeritud riietega. Kui kostja 06.07.2011 korterist väljus, ei olnud koridoris tunda halba lõhna. Hageja täiendavalt esitatud tõendid kostja võlgnevuse kohta 2011.a on asjakohatud, sest hageja nõue antud perioodi ei puuduta. Kostja korteris puuduvad kapid, sest 1944.a põlesid kostja pered paljaks. 14.12.2011 esitas kostja vastuhagi täpsustuse, milles palus hagejalt välja mõista varalise kahju 248 293 krooni 89 senti ja mittevaralise kahju 30 000 krooni. Seoses vee puudumisega on kostja pidanud ise vett ostma, makstes selle eest 52 869 krooni 65 senti, päevas kulus 2 liitrit vett. Samuti on kostja pidanud tegema kulutusi paberile 29 994 krooni 24 sendi eest. Riiete pesemiseks kostjal võimalusi ei olnud, vaid tuli osta uusi riideid, milleks kulus kuus 240 krooni. Pesumaja teenus on liiga kallis ja seal pestakse nakkushaigete pesu. Kokku on kulunud riiete ostuks 21 120 krooni. Samuti on kostjal vaja hambaproteese ja sellega seotud teenuseid 23 000 krooni eest. Tõendeid kostja esitada ei saa, sest neid oleks liiga palju. Üldtuntud asjaolud ei vaja ka tõendamist. 20.12.2011 esitas kostja täiendavad vastused hageja seisukohtadele. Hageja nõuab elamu koridoriakende sulgemist, mis mõjub kostja tervisele halvasti. Suvel seetõttu kostja seisund halvenes ja ta ei saanud prügikotte välja viia. Kostja korteris ei ole prügiladu, vaid 88 kuu jooksul kogunenud pesemata riiete ladu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja häiriks teiste korteriomandite kasutamist. Hageja esitatud fotodega haisu olemasolu tõendada ei saa. Kostjal teiste elanikega toimunud tülid on valdavalt aset leidnud üldkoosolekutel. Kostjal oli õigus hääletada üldkoosolekutel kõigile otsustele vastu. Maakohtu otsus

osaliselt kütte; 4) Harju Maakohtu 22.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15818/21 kohustati hagejat taastama veevarustus ja küte kostja korteris; 5) KÜ Luha 30 üldkoosolekul 14.03.2006 otsustati kostja korterisse tagasi lülitada küte ja vesi; 6) kostja korteris toimus 23.02.2003 põleng, mille käigus põlesid korteri vannituba ja esik; 7) kostja ei ole vabatahtlikult kellelgi võimaldanud oma korterisse siseneda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli tulenevalt vee ja kütte väljalülitamisest õigus jätta kommunaalkulud tasumata või mitte, samuti selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostja korteriomandi võõrandamist seoses kostja võlgnevusega ning seoses sellega, et kostja ei hoia korras tema korteriomandi reaalosaks olevat korterit, ladustab prügi elamu koridori ning on muutnud kooselu naabritega võimatuks. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi tulenevalt sellest, et kostjal on vee ja kütte väljalülitamise tagajärjel tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Tallinna Ringkonnakohus tühistas otsusega osaliselt varasema maakohtu otsuse ja andis juhise, mille kohaselt tuli antud asjas täiendavalt analüüsida, kas kostjal oli kommunaalmaksete tasumisest õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu juhis õigusnormi kohaldamisel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 2 alusel asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslik. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et ringkonnakohus on lõplikult tuvastanud vastava kostja õiguse, vaid on üksnes viidanud, et kostja väide, mille kohaselt on põhimõtteliselt võimalik taastada kütte- ja veevarustus ilma korterisse sisenemiseta, võib olla põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud kirjeldatud taasühendamise võimalikkust käesolevas vaidluses. Asja uuel tagasisaatmisel maakohtusse oli pooltel võimalik esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, millist menetluslikku õigust selgitas kohus pooltele. Hagejal oli asja uuel lahendamisel maakohtus õigus esitada oma väidete tõendamiseks ekspertiisi läbiviimise taotlus. Olukorras, kus ühendamine oleks olnud tehniliselt võimalik ja ohutu ilma kostja korterisse sisenemiseta, oleks kostjal tulnud oma vastavasisulist väidet tõendada. Kostja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Hageja taotlusel ekspertiisi läbiviimiseks oli põhjendatud. Kohus leidis, et hageja nõue kostja korteri sundvõõrandamiseks on põhjendatud. Tõendatud on, et kostja ei tasu juba mitmete aastate jooksul süstemaatiliselt oma korteriga seotud kommunaalkulusid ning eirab korteriühistu sellekohaseid otsuseid. Kostja on rikkunud oma kohustust hoida korras tema kaasomandi reaalosaks olev korter ning kostja on viinud selle ebasanitaarsesse seisundisse, mis omakorda on toonud kaasa kahju kostja otsestele naabritele. Kostja on keeldunud võimaldamast korteriühistule ja kolmandatele isikutele ligipääsu tema korteris olevatele torustikele, milliseks tegevuseks puudub kostjal mistahes õiguslik alus, sest kostja korteris asuvad torustikud ei kuulu KOS § 2 lg 2 kohaselt kostja ainuomandisse, vaid on kõigi omanike kaasomandis (RK TKo 13.02.2012 nr 3-2-1-116-11, p 27). Seega on sellised süsteemid korteriomanike kaasomandis ja kaasomanikud ühiselt otsustavad, mida selliste süsteemidega teha (samas, p 32). Kuivõrd kostja ei ole võimaldanud kellelgi oma korterisse siseneda, on kostja ise teinud hagejale takistusi torustike taasühendamiseks. Kostja võlgnevus kommunaalkulude tasumata jätmisest ajavahemikul 31.10.2004-31.12.2006 on 15 491 krooni 05 senti. Kostja ise kommunaalkulusid nimetatud perioodil tasunud ei ole, vaid kommunaalkulusid on kantud üksnes Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt toetusena tehtud maksete arvelt. Antud asjaolu nähtub kohtule esitatud hageja konto väljavõttest perioodil 20.09.2004-31.12.2006 (toimiku 1. kd, lk 6-24). Ülejäänud osas on kostja jätnud talle

kommunaalkulude eest esitatud arved tasumata ja hageja on olnud sunnitud katma kostja võlgnevuse omavahendite arvelt. Kostjale esitatud arved nähtuvad toimiku 1. kd, lk 25-46. Kostja võlgnevuse kohta on hageja koostanud arvestuse (toimiku 1. kd, lk 53), mida kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole. Täiendava võlgnevuse kohta esitas hageja samuti oma arvestuse (toimiku 2. kd, lk 384) ning kostja poolt tasumata arved (toimiku 2. kd, lk 385-411) ning ka nende tõendite osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja konto väljavõttest perioodil 01.01.2011-10.10.2011 (toimiku 5. köide lk 50-63) ning korteri nr 8 kohta koostatud arvete ja laekumiste kokkuvõttest (toimiku 5. köide, lk 64) nähtub, et kostja tasub jätkuvalt vaid väga väikeses ulatuses talle esitatud kommunaalteenuste arveid. Kostja tasub hagejale vaid enda poolt määratletud summasid enda poolt soovitud ajal ning näiteks perioodil 2011 maist kuni 2011 novembrini on kostja jätnud täielikult kõik talle esitatud arved tasumata. Kostja võlgnevuseks nimetatud perioodil on kujunenud 570 eurot 18 senti. Hageja täiendavalt esitatud arvestuse kohaselt (toimiku 6. köide, lk 181-182) ei ole kostja mistahes summas kommunaalteenuste eest tasunud ka 2011 detsembris, 2012 jaanuaris, 2012 veebruaris ning 2012 märtsis. Nimetatud tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on hageja tõendanud, et kostja ei tasu süstemaatiliselt, pahatahtlikult ja pika ajaperioodi jooksul oma korteri kasutamisega seotud kulusid. Kostja on üle kuue kuu kulud jätnud tasumata enam kui kolme kuu jooksul ning seega esines hagejal alus võtta üldkoosolekul vastu otsus kostja korteri sundvõõrandamiseks. Kostja on hageja kommunaalkulude nõudele vastu vaidlemisel viidanud üksnes VÕS § 110 lg-le 1 ning on leidnud, et tal oli õigus jätta oma kohustused täitmata, kuna hageja lülitas tema korteris välja vee ja osaliselt kütte. Muid vastuväiteid kostja hageja kommunaalkulude nõudele ja sellest tulenevatele muudele väidetele ei esitanud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi muu mõjuva põhjuse olemasolu, mis on tal takistanud kommunaalkulude tasumist ja korteriomaniku kohustuste täitmist. Hageja üldkoosoleku 21.02.2002 otsuse kohaselt otsustati kostja võlgnevuse tõttu kohtusse pöörduda (toimiku 1. kd, lk 101). Hageja üldkoosoleku 12.10.2006 otsusega (toimiku 2. kd, lk 412-413) otsustati kostja kohustuste rikkumise tõttu arvata ta ühistu liikmete hulgast välja ja kohustada teda 3 kuu jooksul oma korteri võõrandama. Kostja ühistu liikmete väljaarvamise põhjendusteks on otsuse kohaselt wc paberit sisaldavate prügikottide korduv ladustamine elamu koridori trepil, korteris sooja- ja veevarustuse taastamisest keeldumine ning pikaajaline kommunaalmaksete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja vastu nõude esitamisel oli aluseks kohane korteriühistu üldkoosoleku otsus. Kostja vastu korteri sundvõõrandamise nõude esitamiseks oli aluseks lisaks kostja võlgnevusele kostja teisi korterinaabreid häiriv tegevus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja oli alates 14.03.2006 valmis kostja korteris veevarustuse ja kütte täielikult taastama. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole alates 14.03.2006 otsuse vastuvõtmisest võimaldanud hagejal ega ühelgi kolmandal isikul oma korterisse sisenemist selleks, et kütte- ja veevarustus tema korteris taastada. Põhja Politseiprefektuuri 19.10.2004 vastuse kohaselt on politsei selgitanud kostjale vajadust võimaldada santehnikule juurdepääs tema korteris asuvatele õhutuskraanidele, kuid kostja on kategooriliselt keeldunud kellegi sisselaskmist oma korterisse mistahes põhjustel. Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.02.2010 kirjast kohtule nähtub, et Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on kostjale pakkunud abi elektri-, vee- ja kanalisatsiooni taastamiseks ning abi remondi korraldamiseks tulekahju tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kostja eluaseme remonti ei ole olnud võimalik teostada, sest kostja ei luba kedagi oma korterisse. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti 12.03.2003 õiendi (toimiku 1. kd, lk 83) kohaselt toimus kostja korteris 23.02.2003 põleng, mille käigus põlesid esik ja vannituba ning nii esiku kui ka

vannitoa sisustus hävisid. Suitsust ja kuumusest sai kannatada terve korter. Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2004 otsusest tsiviilasjas nr 2-2/1220/04 nähtub, et kostja on varasemale hageja tasumata kommunaalmaksetest tulenevale nõudele mh vastu vaielnud põhjusel, et tema korteris puudub vann, dušš, tualett ja köögis vee kasutamise võimalus, mistõttu kostja arvates puudus tal juba varasemalt kohustus vee eest tasuda. Kostja vastuväidete kohaselt pidas ta kraanist tulevat vett kasutamiskõlbmatuks. Oma korteris remondi tegemist kostja eitas. Varasemalt tuvastas samas tsiviilasjas Tallinna Linnakohus oma 09.03.2004 otsusega, et kostja korteris ei ole sooja vett vastavate seadmete puudumise tõttu alates 1988.a. Samuti väitis kostja, et ta ei kasuta oma korteris tualetti vee äravoolu puudumise tõttu. Veekraanid sulasid kostja korteris üles tulekahju tõttu ja minimaalselt kraanist tulevat vett kostja selle halva kvaliteedi tõttu ei kasuta. Käesoleva menetluse käigus on kostja asja uuel menetlemisel maakohtus asunud väitma, et ta korraldas ise oma korteris pärast põlengut sanitaartehniliste tööde tegemise ja enne hageja poolt veevarustuse sulgemist 23.08.2004 toimis tema korteris veeühendus tõrgeteta. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Arvestades eelpoolviidatud tõendeid, ei lugenud kohus usutavateks kostja väiteid, et ta on oma korteris vastavaid töid teinud. Kohus luges tõendatuks, et veevarustus kostja korteris katkes sisuliselt juba 23.02.2003 toimunud põlengu tagajärjel, kus said kannatada korteri sisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Seesuguses olukorras ei ole võimalik ühendada vee- ja küttetorustikke väljaspool kostja korterit, kuna nõuetekohaste torustike puudumine kostja korteris võib tuua kaasa ulatusliku vee läbijooksu ning märkimisväärse kahju teistele korteriomanikele. OÜ Watercom 25.01.2011 kirjast (toimiku 4. köide, lk 220) nähtub, et vee- ja küttetorustike taastamine ilma ligipääsuta korterile nr 8 võimalik ei ole, kuna kasutamata olnud torustikud võivad olla lekkelised. AS Lavateir akt (toimiku 4. köide, lk 221-222) tõendab samuti, et ilma Luha 30 korteri nr 8 vee- ja küttetorustiku ülevaatuse ning katsetuseta ei ole võimalik hinnata, kas võib korteri torustikku maja süsteemiga ühendada. Torustike ühendamiseks tuleb teha ettevalmistus ja ühendustöid ka korteris nr 8. Korteris nr 5 ei saa keevitusega torusid ühendada puidust konstruktsiooniga vahelae tõttu. Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamusest nähtub, et korteris nr 8 varasemalt toimunud tulekahju tagajärjel on ilmselt saanud korteri sanitaarseadmetes ja veevõtuseadmetes asuvad kummist, takust ja polümeersest materjalist tihendid temperatuurikahjustusi ja nende eesmärgipõhine toimimine ei ole tagatud. Korteri nr 8 tehnosüsteeme täpsemalt ekspert hinnata ei saanud, kuna kostja keeldus eksperdile korteri ukse avamisest. Samuti on ekspert välja toonud, et Luha 30 elamu katusekate vajab edasisteks konstruktsioonide kahjustuste vältimiseks väljavahetamist, samuti tuleb elamus osaliselt korrastada katuse kandekonstruktsioone ja lõpule viia tehnosüsteemide uuendamine. Korteriga nr 8 piirnevate korterite nõutava temperatuuri ja niiskusrežiimi taastamiseks on vajalik korrastada korteri nr 8 küttesüsteem. Ekspert on tuvastanud, et läbi korteri nr 8 pidevalt avatud katkise akna toimub ruumide pidev jahutamine, mis jahutab ka korteriga nr 8 piirnevaid kortereid. Lõppastmes on ekspert leidnud, et ilma korterisse nr 8 sisenemata ei ole võimalik teostada veevarustussüsteemi taastamiseks vajalikku ja nõutavat süsteemi eelnevat uuringut ja teostada nõutavat järelvalvet, samuti viia läbi nõutavaid toimimis- ja surveproove, kontrollida ja kõrvaldada lekkeid. Samuti ei ole võimalik ilma korterisse nr 8 sisenemata teostada küttesüsteemi taasühendamist, et tagada tööde suhtes järelevalvet, teha toimimis- ja survekatsetusi, tuvastada ja kõrvaldada lekkeid. Ekspert on ühtlasi märkinud, et elamu üldkasutatavas trepikojas levib tugev reostuse lehk. Ülalviidatud tõenditega on kogumis tõendatud, et kostja korteris vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamine ilma kostja korterisse sisenemiseta ning seal asuvate

torustike seisundi hindamiseta võimalik ei ole. Kuna see ei ole võimalik, puudub kostjal alates 14.03.2006, mil hageja üldkoosolekul võeti vastu otsus ühenduste taastamiseks kostja korteris, õigus keelduda kommunaalkulude tasumisest VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel. Alates nimetatud ajast ei ole torustikke saanud taasühendada ja kostja korteri vee ning küttega varustamist taastada kostjast tingitud vastuvõtuviivituse tõttu. Seega leidis kohus, et alates 14.03.2006 muutus hageja nõue kostja vastu tulenevalt tasumata kommunaalkuludest sissenõutavaks ning kostjal on alates nimetatud ajast kohustus võlgnevus tasuda. Riigikohus on rõhutanud, et vastastikuse kohustuse täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine ja sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud või täitmist pakkunud. Sellise väite esitamise tagajärjeks on kohustuse täitmise edasilükkumine, mitte sellest lõplik keeldumine (RK TKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 33). Kuna kostja võlgnevust tasunud ei ole ja puuduvad muud seaduslikud põhjused, millistele tuginedes oleks kostjal õigus keelduda võlgnevuse tasumisest, tuleb hageja rahaline nõue kostja vastu rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole kostjale esitanud tasumiseks arveid nende teenuste (sh vee ja selle osa kütte eest), mida kostja saanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 28 507 krooni 99 senti ehk 1821 eurot 99 senti. Järgmiseks hindas kohus, kas kostja on rikkunud lisaks kommunaalkulude aluseta tasumata jätmisele teisi korteriomaniku kohustusi. Hageja põhikirja (toimiku 1. kd, lk 130-138) p-dest 18 ja 71 nähtub, et kostjal oli kohustus täita korteriühistu seadusest tulenevaid kohustusi ning Tallinna linnas kehtivaid sanitaareeskirju. Luha 30 elamu elanikud on 31.08.2011 esitanud korteriühistu juhatusele avalduse (toimiku 5. köide, lk 84) palvega sekkuda kostjast tingitud olukorra lahendamiseks. Avalduse kohaselt on kostja teinud oma korterist prügilao, mistõttu sealt levib treppikotta tugevat lagunemise haisu. Väljakannatamatu haisu tõttu olid elanikud sunnitud 06.07.2011 kutsuma halvima kartuses politsei, kes korteriukse avas. Ukse avamisel kukkus koridori hulgaliselt prügi, kuna jäätmete virn ulatus uksest kõrgemale. Korter oli täidetud prügi, toidujäätmete ja väljaheidetega. Samuti on väljaheiteid ja jäätmeid jäetud elamu koridori, pööningule viivale trepile. Perioodiliselt on hais muutunud väljakannatamatuks. Politsei tehtud fotodest (toimiku 5. köide, lk 76-80, 2. kd, lk 426-427) nähtub, et kostja korter on täielikult täis ladustatud prügikotte ja muid jäätmeid. Fotodest toimiku 4. köide lk 226 nähtub, et aknad kostja korteris ei ole täielikult suletud. Seoses akende lahtiolekuga on politsei olukorda kontrollinud, kuid kostjaga sellest vestelda ei ole õnnestunud, sest kostja ust ei ole avanud. 28.03.2012 istungil tunnistaja Georgina Petrova antud ütlustest nähtub, et kostja korteris on aknad välja löödud, selle seinad on tahmased ning korteris valitseb hallitus ja niiskus. Samuti on maja koridoris tunda halba lõhna ning kostja tassib konteinerite juurest enda korterisse asju. Tunnistaja ütluste kohaselt jätab kostja prügi maja koridori. Kedagi enda korterisse kostja sisse ei lase ning kostja kohalolekul on korteriühistu koosolekute pidamine tema käitumise tõttu võimatu. Teised korteriühistu liikmed on aastate jooksul pidanud kostja eest tema kulusid maksma. Niiskus ja külm tuleb kostja korterist tunnistaja korterisse, kes on kostja otsene naaber. Tunnistaja korteri köögi sein hallitab seetõttu. Samuti laseb läbi elamu katus, kuid seda ei saa remontida kostja vastuseisu tõttu. Kostja võlgnevuste tõttu ei ole ühistul võimalik elamu remontimiseks võtta laenu. Kostja käitub teiste korteriühistu liikmetega ebaviisakalt ning ärritub ettepanekute peale tasuda tema võlgnevus. Tunnistaja kinnitas, et tervisega kostjal probleeme ei ole, kostja tegeleb aktiivselt ujumisega, magab päeva esimesel poolel ning toitub hästi.

Tunnistaja J S ütlustest nähtub, et kostja hakkas 1990.-ndate aastate lõpust alates ladustama elamu koridori oma prügi, mis seal haises. 2011.a suvel avasid politsei ja päästeamet eriti tugeva haisu tõttu kostja korteri ukse, kuna naabritel tekkis mure, et korteriomanik on surnud. Tunnistaja viibis antud sündmuse juures politsei kutsel ja nägi, et kostja korteris oli alates uksest palju asju, mädanenud toidujäätmed olid ukse külge riputatud ning vedelesid. Korteri ukse taga oli u 1,5 meetri kõrgune prügimägi, millest pidi korterisse sisenemiseks üle ronima. Korter nägi välja nagu prügimägi ja oli tunda keldri mädanemise lõhna. Tunnistaja on näinud kostjat oma prügi elamu koridori jätmas ning kostja toob endale asju prügikastidest. Kedagi oma korterisse sisse kostja ei lase. Tulekahju toimumisel kostja korteris oli selle olukord peaaegu sama nagu 2011.a suvel, kuid prügi oli siis tunnistaja sõnul vähem. Kostja on tunnistaja juuresolekul kinnitanud, et oma kommunaalteenustest tulenevat võlgnevust ta ühistu eest tasuda ei kavatsegi. Kostja suhted naabritega on halvad, ta on neid rünnanud. Samuti on kostja olnud vastu igasugusele ühistu tegevusele, sh keeldunud fonoluku paigaldamisest ja küttesüsteemi vahetamisest. Kostja vastuseisu tõttu jäi sõlmimata notariaalne tehing elamule neljanda korruse ehitamiseks. Kostja korteri üks aken on lahti ja pooleldi avatud kogu aeg. Tunnistaja P K märkis oma ütlustes, et elamu koridoris on tunda halba lõhna. Tunnistaja käis koos politseiga viimase kutsel kostja korteris sees 2011.a suvel. Korterisse oli raske siseneda, sest selle koridoris olid prahihunnikud ja riided. Kostja korteri kõrvaltoast paistis prügihunniku tagant ainult akna ülemine serv. Kostja korteri aknad on kogu aeg lahti. Kostjal on tekkinud kommunaalkulude tasumata jätmisest suur võlgnevus, kuid selle tasumisega ei nõustu kostja põhimõtteliselt. Kostja on lugupidamatu kõigi naabrite suhtes ning on takistanud ühistu tegevust. Kostja võlgnevuse tõttu ei saa ühistu maja renoveerimiseks laenu võtta. Kostja takistab igati maja renoveerimist. Hageja esitas kohtule projekti notariaalsest kokkuleppest ehitise renoveerimise ja uute reaalosade moodustamise kohta (toimiku 5. köide, lk 81-91), mis hageja seletuse ja kostja kinnituse kohaselt jäi sõlmimata kostja vastuseisu tõttu. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kostja on pikema aja jooksul jätnud täitmata KOS §-st 11 tulenevad korteriomaniku kohustused. Kostjal on korteriomanikuna kohustus hoida oma korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja on muutnud oma korteri jäätmete laoks ning kasutab prügi ladustamiseks kaasomandis olevat koridori. Kostja korterist leviv hais on ületanud piirid, mida teised kaasomanikud peaksid taluma. Kostja korterist leviv hais on tõendatud ka A L ekspertarvamusega. Kostja on küll menetluse käigus väitnud, et tema korteri seisund ja prügi ladustamine elamu koridorisse on olnud tingitud hageja tegevusest ja seeläbi kostja tervise halvenemisest, kuid kostja ei ole oma seesuguseid väiteid tõendanud. Kostja võimetust kanda oma korteri eest hoolt ja viia prügi välja ei tõenda kostja need tõendid, millest nähtuvad ühekordsed arstide külastused 1995.a, 1999.a ja 1962.a. Kostja tervislikku seisundit ei tõenda kohtule esitatud väljavõtted erialakirjandusest või ajakirjandusest. Kõik kostja väited temal esinevate terviseprobleemide kohta on jäänud paljasõnalisteks. Tunnistaja Georgina Petrova ütlustest nähtub, et kostja on hea tervise juures. Tunnistaja J S ütluste kohaselt oli kostja korter analoogilises, kuigi veidi paremas seisus ka enne tulekahju toimumist 2003.a, mil kostja korteris veel vett ega kütet suletud ei olnud. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja korteriomanikuna käitunud kohusetundlikult ega mõistliku inimese kombel, vaid kostja on ise teadlikult oma korteri viinud sellisesse seisundisse, mis ei võimalda korterit enam tavamõistes elamispinnana kasutada. Kuigi kostjal on õigus vastu hääletada ühistu üldkoosolekul tehtavatele otsustele, nähtub tunnistajate ütlustest ja teistest tõenditest, et kostja on asunud süstemaatiliselt ilma mõistliku põhjuseta takistama ühistu tegevust, sh elamu säilitamiseks

hädavajalike remonttööde tegemist. Kostja korterinaabrid ei ole kohtu hinnangul sunnitud enam seesugust olukorda taluma, seejuures taluma aastaid kestvat prügi ja väljaheidete ladustamist koridori ning kostja korterist levivat lehka, tasudes kõiki kostja korteriga seonduvaid kulusid kostja eest. Samuti nähtub tõenditest, et kostja korteri aknad on ka talvel poolavatud seisundis, mille tulemusena naaberkorterite temperatuur alaneb. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et ei peaks arvestama päästeameti poolt kostja korteris tehtud fotosid ega korteris päästeameti kutsel viibinud tunnistajate ütlusi. Kostja korterisse siseneti tõsise ohu kartuses, kuna erakordselt tugeva korterist tuleva leha tõttu kardeti selles laiba olemasolu. Kirjeldatud olukorras oli kostja korteri ukse avamine ja olukorra kontrollimine igati seaduslik tegevus (tulenevalt Päästeseaduse § 23 lg-st 1 ja § 24 lg-st 1).. Samas on oluline see, et kostja ei ole eitanud tema korteris sellise olukorra valitsemist, nagu nähtub kohtule esitatud fotodest ja tunnistajate ütlustest. Seega on kostja omaks võtnud, et ta on oma korteri muutnud elamiskõlbmatuks jäätmete laoks. Riigikohus on leidnud, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu (RK TKo 22.11.2006 nr 3-21-107-06, p 12). Võõrandamise otsuse tegemisel peab kohus otsuses märkima, et korter tuleb võõrandada täitemenetluse korras, andes korteriomanikule mõistliku tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks (samas, p 14). Käesolevas asjas on tõendamist leidnud need erakorralised asjaolud, mis KOS § 14 alusel võimaldavad kostja suhtes äärmusliku abinõu ehk korteriomandi võõrandamisele sundimise nõude rahuldamist. Kostja eirab süstemaatiliselt ja pahatahtlikult kõiki korteriomaniku kohustusi, on oma korteri muutnud elamiskõlbmatuks, ladustab prügi koridori ning jätab teadlikult ja pikaajaliselt täitmata korteriga seonduvate maksete tasumise kohustuse. Luha 30 teised elanikud on mitmete aastate jooksul olnud sunnitud tasuma kostjaga seotud võlgnevusi, kannatama prügi ladustamist ja halba lehka koridoris. Kostja korteri antisanitaarne olukord on kaasa toonud naaberkorterite seisundi halvenemise ning võib lõpptulemusena halvendada kogu elamu seisundit tervikuna. Kostja süstemaatiline vastutegutsemine igasugusele ühistu tegevusele on muutnud võimatuks nende hädavajalike toimingute tegemise, mis on vajalik elamu korrashoiuks. Seetõttu kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat tema korteriomand sundvõõrandama. Kohus samas ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja käitumine välistab täielikult igasuguse tähtaja andmise otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Seega kostjale tuleb anda mõistlik võimalus astuda ise vabatahtlikult samme korteri sundvõõrandamiseks 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui kostja otsust vabatahtlikult ei täida, tuleb kostjale kuuluv korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, nr xxxxxxxxx võõrandada sundenampakkumisel täitemenetluse raames. Kostja vastuhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Igasuguse kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu kohustust rikkunud isiku teo ja kannatanul väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti eeldab kahju hüvitise nõude rahuldamine kannatanu asetamist sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on väitnud, et hageja poolt vee ebaseadusliku väljalülitamise tõttu tekkisid tal täiendavad kulud veele, valmistoidule, paberile ja riietele. Samuti, et hageja oleks pidanud tagama kostjale veevarustuse ehitises muul viisil või kinnistul. Kostja ei ole aga tõendanud talle kahju tekkimist hageja tegevuse tagajärjel. Kostja pole ka tõendanud, et ta oleks kunagi pöördunud hageja poole palvega võimaldada talle vett mujalt elamust ning hageja oleks kostja palvele vastanud eitavalt. On tuvastatud, et juba enne veevarustuse väljalülitamist hageja poolt ei olnud kostjal võimalik oma korteris vett kasutada 2003.a toimunud tulekahju tagajärjel. Kostja ei ole tõendanud, et ta teostas oma korteris pärast 2003.a tulekahju sanitaartehnilisi

töid, mis olid vajalikud vee ja kanalisatsiooni saamiseks. Kostja ise on varasemates tsiviilvaidlustes hagejaga väitnud, et tal puudub kohustus vee kasutamise eest tasuda, sest tal puudub võimalus oma korteris 2003.a tulekahju tõttu vett ja kanalisatsiooni kasutada. Seetõttu puudub alus hüvitada kostja vastuhagi nõue, kuna kostja vee kasutamise võimatuse tõttu tekkinud kulud ei ole tingitud hageja tegevusest. Kostja ei saanud oma korteris tegelikult kasutada vett ja kanalisatsiooni juba enne seda, kui hageja veevarustuse katkestas. Veevarustuse katkestamine kostja korteris oli tingitud kostja enda väidetest, kuna kostja ei soovinud oma korterisse veemõõtja paigaldamist nimelt seetõttu, et tal puudus enda sõnul vee kasutamise võimalus. Luha 30 veemõõtjate kontrolli 19.04.2004 aktist (toimiku 4. köide, lk 223) on näha, et korteris nr 8 akti koostamise ajal veemõõtjad puudusid. Kütte kasutamine on kostjal tema korteris osaliselt kogu aeg võimalik olnud, kuid kostja korteris vajaliku temperatuuri hoidmist on taas takistanud kostja enda tegevus, kuna kostja on hoidnud oma korteri akna aastaringselt osaliselt avatud seisundis. Tõenditest nähtub, et sooja toitu ei saa kostja oma korteris valmistada ka elektri ja gaasi puudumise tõttu. Eesti Energia AS 09.02.2004 kirja kohaselt on katkestatud kostja varustamine elektriga aadressil Luha 30-8 võlgnevuse tõttu. AS Eesti Gaas 30.12.2010 ekirjast tuleneb, et kostja korteris on gaas suletud enne 1994.a ning maagaasi müügileping korteri suhtes puudub. Seega olukorras, kus korteris ei ole vett, kuid on olemas gaas või elekter, on sooja toidu valmistamine mujalt toodud vee abil võimalik. Juhul, kui aga korteris puudub energiaallikas, ei ole sooja toidu valmistamine võimalik ka mujalt toodud vee abil. Seega ei ole sooja toidu valmistamise võimatus kostja korteris ühelgi viisil seotud hageja tegevusega. Pärast kostja korteris veevarustuse ja kütte osalist väljalülitamist kostja olukord sisuliselt ei muutunud. Seetõttu puudub ka alus vee ja küttega varustamise lõpetamise tõttu tekkinud lisakulude ja väidetava mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamiseks. Kostjal väidetavalt tekkinud lisakulude nõue on tõendamata. Kostja esitas kohtule osalised koopiad tšekkidest toidu ostmise kohta, samuti tšeki teki ostmise kohta, tšekid meeste riiete ning patarei ostmise kohta, kuid milliseid väidetavalt tekkinud lisakulusid need tšekid tõendavad ja miks, kostja selgitanud ei ole. Kostja esitas samuti osaliselt kaks tšekki vee ja majapidamispaberi ostmiseks koos omapoolsete juurdekirjutustega, kuid millal ja kes on vett ostnud, esitatud tšekist ei nähtu. Lisaks esitas kostja tšekid kudumislõnga, patareide ja riiete ostmise kohta. Selgusetuks jääb, kuidas on antud esemete ostmise vajadus tingitud hageja tegevusest. Muid tõendeid kostja temal väidetavalt tekkinud kahju tõendamiseks ei esitanud. Viidatud tšekkidest ei ole võimalik tuvastada, millised lisakulud on kostjal tekkinud seetõttu, et hageja ei võimaldanud kostjal ajavahemikul 23.08.2004-14.03.2006 vett kasutada. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kirjeldatud olukorras tekkinud lisakulusid üldse tõendada ei saa või tõendama ei pea. Kohus selgitas kostjale korduvalt menetluse käigus tema tõendamiskoormust. Milliste asjaolude esinemise tõttu tekkis kostjal mittevaraline kahju, ei ole samuti kostja esile toonud ega tõendanud. Tõenditest nähtub, et kostja korter oli juba enne 2003.a tulekahju toimumist ning pärast seda antisanitaarses seisundis ning kostja on teinud asjatuteks kõik kohaliku omavalitsuse pingutused kostja olukorra parandamiseks. Kirjeldatud olukorras on kostja võimalikud kannatused seoses tema elukondlike tingimustega tulenenud kostja enda tegevusest ja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks hageja vastu puudub alus. Ülejäänud kostja esitatud tõendid (sh kostja avaldused erinevatele asutustele, ajalehtedes ilmunud artiklid, tõendid arstide külastamise kohta 1995.a, 1999.a ja 1962.a) kostja vastuväiteid ega üleüldiselt vaidlusaluseid asjaolusid käesolevas asjas ei tõenda. Seetõttu jättis kohus kostja vastuhagi hageja vastu tuleb tervikuna rahuldamata.

Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks TsMS § 162 lg 4 alusel ebamõistlik. Kohus on kostjale võimaldanud nii riigi õigusabi kui menetlusabi kasutamise. 18.06.2009 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuna kostja ei olnud võimeline tasuma õigusabi eest ega ole seda kohtu hinnangul võimeline tegema ka tulevikus. Kostja on pensionär, kelle majanduslik olukord menetluse käigus muutunud ei ole. Samuti on kohus kostjale andnud 24.11.2009 määrusega menetlusabi vastuhagi esitamisel. Kostja majanduslik seisund ei ole kohtule teadaolevalt muutunud, mistõttu oleks kostjalt menetluskulude ja riigi õigusabi tasu väljamõistmine vastavate vahendite puudumise tõttu ebamõistlik. Samuti vabastas kohus TsMS § 190 lg 7 alusel kostja täielikult menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest, kuna kostja majandusliku seisundi tõttu oleks selliste kulude tema kanda jätmine ebamõistlik. Kostja apellatsioonkaebus

Seega ei saanud hageja nõue alates 14.03.2006 muutuda sissenõutavaks, kuna kostja ei olnud vastuvõtuviivituses. Kuna hageja ei võimalda kostjal saada vett mujalt elamust ja kinnistult, siis oli ja on ka praegu kostjal täielik õigus keelduda kommunaalkulude tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Seetõttu ei ole kostja rikkunud korteriomaniku kohustusi sellega, et ta oleks aluseta jätnud tasumata kommunaalkulud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, justkui kostja oleks rikkunud korteriomaniku kohustusi sellega, et ta hääletas KREDEX-i laenu taotluse otsusele vastu. Kostja kasutas oma põhiseaduslikku õigust hääletada ja selle eest ei saa teha etteheiteid. Maakohus on ka leidnud, et kostja suhtes oli alustatud 12.04.2006 väärteomenetlust Tallinna jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest. Kostja suhtes väärteomenetlust jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest alustatud ei ole. Maakohus on oma järeldused ebakohastele tõenditele, sest kedagi ei tohi süüdlaseks arvata enne, kui ei ole jõustunud karistav otsus. Maakohtu otsus kostja korteriomandi võõrandamiseks rajaneb seega materiaalõiguse rikkumisele ja ebakohastele tõenditele. Arvestamata on tunnistaja J S ütlus selles, et oli tunda keldri mädanemise lõhna. Üldteada on asjaolu, et mädanemise protsessis tekib soojus ja soe õhk tõuseb üles. Seega võis koridoris olla tõesti keldrist üles tõusnud läppunud lõhn. Maakohus on tuvastanud, et aknad kostja korteris ei olnud täielikult suletud. Seega, kui kostja korteris oli tunda sinna ladustatud pesemata jäänud riietest mingit lõhna, siis praokil akende tõttu sai korter tuulutatud ning etteheited kostjale ebameeldiva lõhna osas ei ole asjakohased. Tunnistaja Georgina Petrova on 28.03.2012 kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole näinud, et kostja oleks prügi koridori maha pannud ning lisanud, et kostja viib prügi konteinerisse. Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et tunnistaja ütluste kohaselt jätab kostja prügi maja koridori. Maakohus on tunnistaja laimavaid väljamõeldisi hinnanud tõepärastena ja seda olukorras, kus tunnistaja pole näinud, et kostja oleks prügi koridori pannud. Maakohtu hinnang, et kostja on muutnud oma korteri jäätmete laoks, ei vasta tegelikkusele. Põhiseadus annab igale isikule õiguse vabale eneseteostusele ja asjaolu, et kostja oma korterit kasutab elamiseks ja mustad riided kilekottidesse paigutab, ei tähenda, et tegemist oleks jäätmete laoga. Kostja ei pea oma pesemist vajavaid riideid ära viskama, kui tal on võimalus neid säilitada. Ekspertiisiaktist ei nähtunud, et kostja oleks kasutanud koridori prügi ladustamiseks. Maakohus on tuginenud kostjaga tülis olevate naabrite pahatahtlikele väljamõeldistele ja jätnud arvestamata asjakohased tõendid nagu ekspertiisiakt, mis kohtu järeldust kostjapoolsest prügi ladustamisest koridori ei kinnita. Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamist on leidnud erakorralised asjaolud, mis võimaldavad kostja suhtes äärmusliku abinõu ehk korteriomandi võõrandamisele sundimise nõude rahuldamist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja on asunud takistama ühistu tegevust, mis on suunatud elamu säilitamiseks hädavajalike remonttööde tegemisele. Kostja ei ole kunagi takistanud hädavajalike remontööde tegemist, vaid taotleb tungivalt katkise vihmaveerenni parandust, et hoone veest uuristatud pragude tõttu kokku ei variseks. Lisakorrustele ei antud ehitusluba 29.05.2007. Igas üldkoosoleku protokollis on kostja palve remontida vihmaveerenn. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata vastuhagi, põhjendades rahuldamata jätmist tõendamata väitega, nagu teenuste väljalülitamisest kostja olukord polevat muutunudki, sest 2003.a tulekahjus olevat juba teenused lõppenud. Kostja aga on tõendanud vastupidist. Vannitoa olukorra aga korrastas santehnik.

Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-05-15818 on olnud täitmata rohkem kui 6 aastat, sest hageja pole võimaldanud kostjale ka vett elamust ega kinnistult, kuigi hagejal on reaalselt olnud võimalus nimetatud kohtuotsust täita. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et nimetatud kohtuotsusega ei ole kostjale pandud mingeid kohustusi. Kostjal ei ole seega ka kohustust lasta oma korterisse ühistu juhatuse liikmeid. Kostja palkab ise santehniku. Hageja, ekspert ja kohus leidsid, et ühendusi taastada ei ole võimalik ilma kostja korterisse sisenemata. Ekspert selgitas, et enne kui 5. korteris alustada ühendamist, on hädavajalik kostja korteris torustikud üle vaadata. Loomulikult tulebki seda teha, kuid selgusetu on see, kes seda peab tegema. Ekspert selgitas, et pärast 5. korteris torustike ühendamist peab survestamise ajal kostja korteri olukorda jälgima, kas kuskilt ei leki. Loomulikult peab seda tegema, kuid see isik ei pea olema Š ega S, vaid kostja enda poolt kutsutud spetsialistid või sanitaartehnikud, kes julgestust korraldavad. Seega 14.03.2006 ühistu poolt kostjale esitatud ultimaatum – et kostja peab S või tema santehniku kostja korterisse laskma, ei olnud põhjendatud. Õige olnuks hoopis teatada, et 3 nädala pärast hakkab ühistu 5. korteris torusid kokku keevitama, enne seda aga korraldagu kostja 8. korteris oma spetsialisti poolt trassi ülevaatus ja korrastus. Pärast seda, kokkulepitud päeval ja kellaajal toimub survestamine, mille ajal on kostja korteris santehnik või tehnikud julgestuseks ja kontrolliks kohal. Kuna aga taolist olukorda 14.03.2006 ei olnud, siis tuleb lugeda, et ühistu ei ole avaldanud soovi kostja korteri taasvarustamiseks veega ja küttega, sest torud, mis 5. korteris 2004.a katki lõigati, tuleb ühendada ikkagi 5. korteris. Kostja korteris aga on vaja üksnes kontrolli teostada ja julgestuseks kohal olla. Seega pole 14.03.2006 mitte see kuupäev, millal kostja õigus VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks lõppes ja seetõttu on otsus ebaõige, et alates 14.03.2006 kehtib VÕS § 110 lg 2 p 2 ning kostja võlg olevat sellest päevast sissenõutav ning et ka vastuhagi rahuldamiseks pole enam alust. Üksnes kostjal on jätkuvalt õigus VÕS § 110 lg 1 kohaldamisele, sest hageja ei ole heausksel viisil asunud tsiviilasjas nr 2-05-15818 tehtud kohtuotsust täitma ega torusid 5. korteris ühendama, mistõttu kahju tekitamine kostjale kestab. Lisaks on hageja tekitanud kahju käesoleva ajani sellega, et ei võimalda vett, kuigi tal on kohustus seda teha. Maakohus on otsuses nimetanud, et kütte kasutamine on kostja korteris olnud võimalik vaid osaliselt. Seega on asutud seisukohale, et kütte kasutamine korteris ei olnud võimalik täies ulatuses. Maakohus on meelevaldselt leidnud, et hageja poolt pärast kostja korteris veevarustuse ja 45 m2 kütte osalist väljalülitamist kostja olukord sisuliselt ei muutunud. Samuti, kui veevarustus oleks taastatud, siis oleks kostja kavatsenud sõlmida uue elektrienergia lepingu, mille ta elektriarvesti ja juhtmete ärapõlemise tõttu lõpetas. Maakohus ei ole millegagi põhjendanud oma väidet, et olukorras, kus kostjal võeti võimalus vett ja 45 m2 kütet kasutada, tema võimalikud kannatused ja kahjud seoses elukondlike tingimustega on tulenenud kostja enda tegevusest, mitte hageja tegevusest. Seetõttu kuulus 23.01.2012 esitatud täpsustatud vastuhagi menetlemisele ja rahuldamisele 7,5 a kestnud kannatuste ning kahjude korvamiseks. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse, v.a menetluskulude jaotuse osas, milles kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Kohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme olulisel määral. Kaevatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, sest otsuse aluseks on asjaolu, et kohus on menetlusest kõrvaldanud kostja seisukoha põhinõude alusetuse kohta koos tõenditega, mille esitamine 03.06.2011, trükitult esindaja 11.06.2011 taotlusega, on dokumentaalselt tõendatud. Kohus dokumente vastu ei võtnud ja saatis tagasi, millele kostja oma vastuväidetes TsMS § 333 alusel vastu vaidles. Kohtuotsuses märgib kohus, et kostja ei ole vaidlustanud hageja võlanõuet ja peamiselt seetõttu kuulub nimetatud nõue rahuldamisele. Hageja 12.05.2009 täiendava võlanõude vaidlustas kostja oma vastusega,

selle täiendusega ja tõendite põhjendustega. Seega on otsus selles osas, et kostja ei vaidlustanud võlanõuet kogu protsessi kestel mitte kordagi, alusetu ja ebaseaduslik. Kostja on korduvalt esitanud seisukohti võlanõude alusetuse kohta, kuid hageja pole neile vastuväiteid esitanud. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui hageja pole võla osas kostjale vastu vaielnud ega kostja väiteid ümber lükanud, siis millisel õiguslikul alusel toimus õigusemõistmine. Kohus on ise oma otsuses esitanud hageja võlanõude põhjenduse, viidates ühistu põhikirjale ja seadustele, millistele hageja ise viidanud ei ole, mis on ebaseaduslik ja millest tuleneb ka ebaseaduslik otsus. Kohus on eksinud ka muus osas. Kuivõrd hageja ei vastanud kostja vastuhagile, on see asjaolu käsitletav TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõtuna, s.t vastuhagi ei ole vaidlustatud ja kohus oleks pidanud selle rahuldama. Kohus aga asus vastuhagile vastuväiteid esitama, mis on ebaseaduslik. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtuotsus tühistada täpsustatud vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Kohtu väide, et kostja ei ole mittevaralise kahju kohta midagi esitanud, on ebaõige, sest kostja esitas põhjalikud andmed mittevaralise kahju kohta, samuti on esitanud ka varem hulgaliselt tõendeid. Seetõttu on kohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 alusel menetlusõigust. Kohtuotsuse tegemisel olid toimikust puudu kostja 11.06.2011 seisukoht, täpsustatud vastuhagi ja taotlused ning kostja vastus ja taandamistaotlus, sest nimetatud dokumendid oli kohus tagastanud mitmel korral, mistõttu asja uuel arutamisel maakohtus kostja õiguslik ärakuulamine puudus täielikult ja menetlus ei olnud avalik. Maakohtu otsus tuleb tühistada täies ulatuses, v.a menetluskulude jaotuse osas, selle ebaseaduslikkuse tõttu. Hageja seisukoht

äärmiselt ebasanitaarset olukorda, mida kostja oma käitumisega põhjustas. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, millest kohus oma sellekohast otsust tehes lähtus. Seetõttu palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ja teha selles osas asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule saatmata uus otsus, millega vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule mõista kostjalt hageja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud. Kostja seisukoht

gaas on suletud enne 1994.a. Asjaolu, et kostja korteris ei ole vaatamata maakohtu otsusele taastatud veevarustust ja osaliselt puuduvat (ühes toas oli küte asja materjalide kohaselt olemas) kütet, on kostjast tulenev tagajärg, sest ta on takistanud kohtuotsust täitmist. Maakohus on asjas põhjendatult leidnud, et vee- ja küttevarustuse taastamiseks on vajalik pääseda kostjale kuuluvasse korterisse vee- ja kanalisatsioonitorustiku seisukorra kontrolliks. Vastavalt KOS § 2 lg 2 ei kuulu kostja korteris asuv torustik kostja ainuomandisse, vaid on kõigi omanike kaasomandis. Kuivõrd kostja on keelanud hagejal korterisse siseneda ja ei ole võimaldanud korteris asuvat torustikku kontrollida, on kostja enda tegevusega teinud võimatuks kohtuotsuse täitmise. Kostja väide, mille kohaselt on hagejal võimalik taastada korteris veevarustus sinna pääsemata, ei ole asja materjalidega kooskõlas ega õige. Seega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja kahjuhüvitise nõude ning kostjal ei ole alust tasaarvestuse tegemiseks väidetava nõudega. Apellant on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus hagis esitatud väiteid, millele kõigile on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ja nendega mittenõustumist põhjendatud. Kohus on esitatud tõendeid hinnanud kogumis ja otsuses märkinud, miks ta kostja seisukohtadega ei nõustu. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg 8 sätetele. Maakohus märkis, et 12.10.2006 üldkoosoleku otsusega tehti kostjale ettepanek võõrandada talle kuuluv korter, kostja korterit ei võõrandanud. KOS § 14 järgi on teistel korteriomanikel oma kohustusi korduvalt rikkunud korteriomaniku suhtes õigus nõuda temalt oma korteriomandi võõrandamist. Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 14 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Hageja väitel on kostja võlgnevus korteriühistule majanduskulude ja kommunaalkulude eest seisuga kuni 31.03.2009 49 041, 61 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on ta nõude tasaarvestanud, mis ei ole eeltoodu põhjendustel põhjendatud vastuväide. Kostja ei ole eitanud, et ta ei ole aastaid korteriühistule majandamiskulusid tasunud, omades võlgnevuse perioodil 01.05.2005 kuni 01.04.2007. Võlgnevuse olemasolu on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks põhjendusi korrata selle osas. KÜS § 13 lg.4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole lubanud hageja liikmeid oma korterisse torustiku olukorra kontrolliks. Kostja on oma tegevusetusega rikkunud KOS § 11 lg 1 p 3. Kostja ei ole lisaks korteriühistu esindajatele oma korterisse lasknud ka AS Lavateir ja OÜ Watercom töötajaidtehnikuid vee- ja küttetorustiku ülevaatuseks enne maja süsteemiga ühendamist. Kohtumenetluses ei ole tõendatud, et hageja oleks soovinud igal ajal ja ilma põhjuseta kostja korterisse siseneda. Hageja põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud lubama oma korterisse juhatuse liiget, kuna kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik ilma korteris torustiku kontrollimata, sest vastaselt korral veevarustuse taastamine võib ohustada naaberkortereid. Samuti ei avanud kostja ust ega võimaldanud xxxxxxxxxx korteri tehnosüsteemide seisundit hinnata eksperdil. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanditele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Tunnistaja G.P ütlustel tuleb niiskus ja külm

kostja korterist tunnistaja korterisse ning hallitab köögi sein. Tõendatud on, et kostja hoiab talvel korteriaknaid lahti. Kostja väitel ei ole aknad 2003.a toimunud põlengust tulenevalt täielikult suletavad. Lisaks on kostja rikkunud ühistus väljakujunenud prügi kogumise tava, paigutades prügikotid koridori. Tunnistajate G.P ja J.S ütlustel toob kostja prügikonteinerist enda korterisse asju. Tunnistaja P.K ütlustel on kostja korteris prügihunnik ja eelnimetatud tunnistajate ütlustel on korteris olevat lehka tunda koridoris. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta ladustab prügi koridori Tunnistajate ütlustel on kostja ilma mõjuva põhjuseta hakanud takstama ühistu tegevust, ta on keeldunud fonoluku paigaldamisest ja küttesüsteemi vahetamisest. Kostja vastuseisu tõttu jäi sõlmimata tehing elamule neljanda korruse ehitamiseks ja pangast ei saadud laenu vett läbijooksva katuse remontimiseks. Selline tegevus näitab kostja hoolimatust teiste korteriomanike suhtes. Kuigi KOS §-is 14 sätestatud korteriomandi võõrandamise kohustus on äärmuslik vahend, on see teatud juhtudel siiski vajalik abinõu oma kohustusi korduvalt rikkunud omaniku vastu. Kohtu hinnangul ei soovi kostja arvestada teiste korteriomanike huvidega, oma kohustuste täitmata jätmisega on ta suurendanud teiste korteriomanike kohustusi, mistõttu on põhjendatud korteriomanike otsus teha kostjale ettepanek korteri võõrandamiseks. Maakohus on sundvõõrandamise kohustuse panemise põhjendatust hinnanud ja leidnud, et see on tuvastatud asjaoludel õige, arvestades kostja soovitamatust arvestada teiste korteriomanike huvidega. Kostja käitumist ei saa ainuüksi õigustada kohtuotsuse mittetäitmisega, kuna kostja on kauakestvalt ja jätkuvalt teinud otsuse täitmise- s.t osalise kütte ja vee taastamise korteris oma tegevusetusega võimatuks, ignoreerides ja kahjustades sellega kõigi korteriomanike õigusi ja huve. Hageja apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata ja peab otsust menetluskulude jaotuse osas õigeks ja õiglaseks. Asjaolud kogumis annavad aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Kostjale on kogu menetlusejooksul võimaldatud riigi õigusabi ja tema majandusliku seisundi muutumise kohta andmed puuduvad.

Kostjale on pandud korteriomandi võõrandamise kohustus. Maakohus andis kostjale aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tähtaeg on asjaolusid arvestades liiga lühike. Kohtuotsust tuleb selles osas muuta ja vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada kuni 2 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud aega peab kohus mõistlikuks ajaks, mille jooksul on kostjal võimalik vabatahtlikult kohustus täita. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad kaebuste esitajate kulud nende endi kanda.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.