Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-07-1547
Tsiviilasi
KÜ Xxx hagi RR`i vastu võlgnevuse nõudes ning korteriomandi võõrandamise nõudes ja RR`i vastuhagi KÜ Xxx vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 55 507,99 krooni ehk 3547,61 eurot Vastuhagi hind 272 040 krooni ehk 17386,52 eurot Hageja: KÜ Xxx (registrikood XXX, Xxx ); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, Kentmanni 24, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: RR (isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 28.03.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Hageja seaduslik esindaja S Š Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt RR`ilt hageja KÜ Xxx kasuks välja võlgnevus 28 507 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada seitse) krooni ja 99 senti ehk 1821 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend üks) eurot ja 99 senti.
3.Kohustada kostjat RR`i võõrandama korteriomandi nr XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa) asukohaga Tallinnas, Xxx .
4.Määrata kindlaks otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmise viis ning anda kostjale RR`ile korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks aega 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi nr XXX võõrandamise viisiks sundenampakkumine täitemenetluse korras.
5.Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vabastada kostja RR täielikult menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest (sh riigi õigusabi tasu ja kulude ning menetlusabi andmisest tulenevate kulude kandmise kohustusest). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 09.01.2007.a hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes summas 15 491,05 krooni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. 20.12.2007.a esitas kostja hageja vastu vastuhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. 12.05.2009.a suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista seisuga 31.03.2009.a 30 507,99 krooni, samuti palus hageja kostjalt välja mõista samaks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 18 533,62 krooni. Täiendavalt esitas hageja kohtule nõude kostja korteri sundvõõrandamiseks. Harju Maakohtu 15.05.2009.a määrusega määrati hageja hagi hinnaks 40 016,94 krooni. Kostja vaidles ka hagiavalduse täiendusele vastu.
2.Maakohtu 18.06.2009.a määrusega anti kostjale riigiõigusabi ja kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja. Harju Maakohtu 24.11.2009.a määrusega anti kostjale vastuhagi esitamisel menetlusabi riigilõivu tasumisel. 20.11.2009.a esitas kostja hageja vastu vastuhagi, mille kohus menetlusse võttis. Menetluse käigus esitas kostjale kohtule täiendavaid nõudeid vastuhagis, samuti suurendas vastuhagi hinda. Kostja vastuhagi täienduste menetlusse võtmisest kohus keeldus oma 18.01.2010.a määrusega.
3.Harju Maakohus rahuldas 13.08.2010.a otsusega hagi osaliselt ja mõistis RR välja KÜ Xxx kasuks võlgnevuse 28 162,39 krooni ja viivise 14 500 krooni ning kohustas RR võõrandama korteriomandi. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis välja KÜ-lt Xxx RR kasuks varalise kahju hüvitamiseks 5000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 krooni. Kohus jättis rahuldamata RR vastuhagi KÜ Xxx vastu kahju hüvitamiseks saamata jäänud tulu nõudes 102 600 krooni, asja hävinemisest tingitud kahju nõudes 37 000 krooni, korteri taastusremondikulude nõudes 52 000 krooni ning andmete ümberlükkamiseks ja edaspidi ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ühistu liikmetele ning kohtule, au teotamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest. Kohus jättis läbi vaatamata RR vastuhagi KÜ Xxx vastu kahju kindlakstegemisega seotud kulude 5400 krooni hüvitamiseks ning kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. Maakohus lõpetas menetluse RR vastuhagis KÜ Xxx vastu Xxx valduse taastamiseks, valduse rikkumise kõrvaldamiseks, mis seisneb valduse taastamises korteris keskkütte, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi osas.
4.Mõlemad menetlusosalised vaidlustasid Harju Maakohtu otsuse osaliselt. Kostja esitas Harju Maakohtule apellatsioonkaebuse osas, milles hagi rahuldati. Samuti vaidlustas kostja Harju Maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise osas osaliselt ja palus tema vastuhagi rahuldada summas 50 000 krooni. Ülejäänud osas kostja Harju Maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kostja palus tema vastuhagi rahuldamisel mõista hagejalt varalise ja mittevaralise hüvitisena välja täiendavalt 42 000 krooni. Hageja vaidlustas Harju Maakohtu otsuse samuti osaliselt kostjalt välja mõistetud rahalise summa suuruse osas. Mittevaidlustatud osas Harju Maakohtu 13.08.2010.a otsus jõustus.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 13.08.2010.a otsuse osas, millega rahuldati KÜ Xxx hagi kostja RR vastu ja vastuhagi osas, millega mõisteti välja KÜ Xxx RR kasuks varalise kahju hüvitamiseks 5 000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 krooni, samuti menetluskulude jaotuse osas ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ülejäänud osas jäeti maakohtu varasem otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis 13.08.2010.a otsuses, et maakohus ei ole kaalunud hageja ja kostja rikkumiste ulatust ega põhjendanud, miks ei ole kostjal õigus tugineda VÕS § 110 lõikele 1. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millisel ajalisel perioodil tekitas hageja kostjale kahju. Maakohus ei põhjendanud ringkonnakohtu hinnangul, miks on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-05-15818 täitmata kostja tegevuse tõttu ning kütte ja veevarustuse taastamine võib olla võimalik ilma kostja korterisse sisenemiseta. Mittevaralise kahju väljamõistmisel ei ole maakohus otsust põhjendanud. Kostja varalise nõude osas leidis ringkonnakohus, et maakohus on kostja vastuhagi summas 89 000 krooni jätnud põhjendatult rahuldamata.
6.Asja uuel menetlemisel maakohtus esitas kostja kohtule 21.01.2012.a veelkordselt täpsustatud vastuhagi, nõudest hagejalt kostja kasuks 339 954 krooni väljamõistmist. Kohus jättis vastuhagi oma 25.01.2012.a määrusega käiguta selles esinevate puuduste tõttu ja täiendava riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kuivõrd kostja järjekordses vastuhagi täpsustuses esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, keeldus kohus oma 21.02.2012.a kostja vastuhagi täpsustuse menetlusse võtmisest. 22.03.2012.a esitas kostja kohtule vastuhagi hageja sundlõpetamise nõudes, mille menetlusse võtmisest kohus samuti keeldus oma 22.03.2012.a määrusega, kuna juriidilise isiku sundlõpetamise küsimust ei saa kohus hagimenetluses lahendada.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
7.Hageja KÜ Xxx esitas 09.01.2007.a Harju Maakohtule hagi kostja RR vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale väljastanud arved, mille järgi tuli kostjal tasuda vastavate kulude eest. Osaliselt on tasutud kulud toetusena Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. Kostja vabatahtlikult oma kohustust ei täida. Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 15 491,05 krooni.
8.12.05.2009.a esitas hageja kohtule avalduse haginõude suurendamiseks ja täiendava haginõude esitamiseks. Avalduse kohaselt on seisuga 31.03.2009.a kostja võlgnevus hageja ees 49 041,61 krooni, millest põhivõlg on 30 507,99 krooni ja viivis 18 533,62 krooni. Hageja palus kostjalt nimetatud summa välja mõista. Samuti esitas hageja kostja vastu korteri sundvõõrandamise nõude. Hageja selgituste kohaselt sulges hageja kostja eluruumis vee ja osaliselt kütte 2004.a, kuid kohtuotsusega kohustati hagejat veeühendus avama ja küte taastama. Kostja keeldus korterisse santehnikuid laskmast, selleks et kontrollida süsteemide seisu ja vajalikud tööd teha vastavalt KOS §-le 11 lg 1 p 3. Korter on antisanitaarses olukorras, WC kasutamise produktid ladustab pööningutrepile. Korterist levib väljakannatamatu lehk, korteris ei ole elektrit, kostja kirjutab avaldusi, taotlusi koridoris, mis on teisele elanikele ebameeldiv. Hageja soovis võõrandada Xxx pööningukorruse, et remontida elamu fassaad jm, millele on kostja ainukesena vastu. Kostja on 6 kuu majandamiskulude tasumisega võlas üle 3 kuu. Alates 2004.a, millele eelnev võlg aegumise tõttu kustutati, on kostja tasunud 2009.a jaanuaris, märtsis,
veebruaris vaid 800 krooni, võlgnevus on kestnud üle 62 kuu. 12.10.2006.a otsustas ühistu koosolekul teha ettepaneku korteri omand võõrandada, kostja vabatahtlikult oma korteriomandit ei võõranda.
9.Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et ta ei ole kostjale kahju tekitanud, kuna kostja ise ei ole teinud võimalikuks vee- ja küttesüsteemide taasühendamise oma korteris. Kostja ei ole ühenduste taastamiseks kedagi oma korterisse sisse lasknud.
10.Asja uuel arutamisel maakohtus rõhutas hageja, et kostjal puudub hageja vastu sissenõutav nõue ning kui selline nõue oleks olemas, on selle täitmine võimatu kostjast olenevatel asjaoludel. VÕS § 110 lg 2 alusel puudub kostjal õigus oma kohustuste täitmisest keelduda. Tehniliselt on võimatu kostja korteris vee- ja küttesüsteemide taasühendamine ilma kostja korterisse sisenemiseta. Hageja tõi välja, et sooja toitu ei saa kostja oma korteris valmistada mitte hagejast, vaid kostjast endast tulenevate asjaolude tõttu, kuna kostja korteris on suletud elektri- ja veeühendus. Kostja hoiab oma korteri aknaid pidevalt avatuna. Hageja samuti avaldas kohtule, et ta loobub viivise nõudest kostja vastu. Kohtule 01.09.2011.a esitatud seisukohtades märkis hageja, et ta on korduvalt püüdnud täita Harju Maakohtu 22.06.2006.a otsust vee- ja küttevarustuse taastamise kohta, kuid see ei ole olnud võimalik kostja tõttu.
11.Harju Maakohtu 10.10.2011.a istungil tõi hageja täiendavalt välja, et kostja ei tasu jätkuvalt kommunaalkulusid ning kostja võlgnevus on menetluse kestel järjest suurenenud. Seega ei ole kostja jätnud maksmata mitte ainult hageja hagi esemeks oleva võlgnevuse, vaid ta ei maksa kommunaalkulude eest süstemaatiliselt. Hageja leidis, et kostja korter tuleks võõrandada täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri kontrolli all. Üks kostja korteri tubadest on jätkuvalt olnud küttega varustatud. Ühenduste taastamisel väljastpoolt kostja korterit võib tekkida oluline kahju teistele majas asuvatele korteritele, kuna on teadmata, millises seisus on ühendused kostja korteri sees. Pärast vee- ja küttesüsteemi lahtiühendamist ei ole hageja esitanud kostjale veearveid, samuti on küttearveid esitatud ainult selle toa eest, milles küte on. Täiendavalt tõi hageja välja kostja korteris toimunud põlengu tagajärjel ei saanud kostja oma korteris juba enne vee- ja küttesüsteemide lahtiühendamist kasutada vett ja kanalisatsiooni, mida kostja ise on varasemates poolte vahel toimunud menetlustes väitnud ja kinnitanud. Kostja blokeerib juba aastaid kõiki ühistu tegevusi maja elanike heaolu parandamiseks ning kahjustab teiste elanike heaolu sellega, et on muutnud oma korteri jäätmete ja fekaalide kogumise kohaks, mis levitab talumatut lehka.
12.Harju Maakohtu 21.12.2011.a istungil vähendas hageja oma rahalist nõuet kostja vastu 2000 krooni suuruse summa võrra, millises osas kostja oli oma väidete kohaselt võlgnevust osaliselt tasunud. Hageja nõude rahaliseks lõplikuks summaks jäi 28 507,99 krooni, mis kujutab endast kostja poolt tasumata kommunaaltasude makseid perioodil 31.10.2004.a kuni 27.04.2009.a.
13.Harju Maakohtu 28.03.2012.a istungil märkis hageja, et ka perioodil 2003 kuni 2006 ei saanud hageja kostjalt ära võtta midagi, mida tal pole kunagi olnud. Kostja on ise juba varasemates vaidlustes hagejaga kinnitanud, et ta ei saanud oma korteris kasutada tualetti ja vett. Kostja ise ei soovinud veemõõtjat ning tahtis vee kasutamisest loobuda. Kostja hoiab terve talve jooksul oma korteri aknaid avatuna, mistõttu ei oma kütte olemasolu või selle puudumine kostja jaoks tähtsust.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
14.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja juhatus ei ole täinud kohtuotsust, millega tuli taastada küte ja kanalisatsioon kostja korteris. Kostja ei olnud nõus tasumisele kuuluvate summadega ja pidas neid põhjendamatuteks. Kostja tasub hagejale erastatud maa eest alusetult 1035 krooni igakuiselt, mida kasutatakse parklana, kostja seda ei
kasuta. Kostja tasub 200 krooni kuus kommunaalkulude eest, alusetu on nõue 15 kr/m2 kohta kütte eest, sest kostja korter on külmem kui teistel. Põhjendamatud on ülalpidamise kulud 187 krooni kuus, mis sisaldab juhatus esimehe kulusid, sealjuures kulu auto kasutamise eest. Alusetu on igakuulised maksed 345 krooni maja ülalpidamiseks. Alusetu on tasu prügiveo eest m2 kohta, sest põhikirja p 18.4 järgi on tasu elanike arvu järgi. Kostjal prügi ei teki, kuna puudub elekter, vett ja süüa teha ei saa. Tsiviilasjas nr. 2-05-15818/21 leidis kohus, et kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi sulgemine oli õigusvastane. Seega nõuab alusetult võlga perioodi eest, mis oli arutusel tsiviilasjas nr. 2-05-15818/21.
15.Kostja vaidles samadel põhjustel vastu ka korteri võõrandamise nõudele. Ühistu ei võimalda kostjale teenuseid, eluruumi kasutamine on häiritud, ei ole võimalik kuhugi prahti panna, st pole kanalisatsiooni. Kostja ei pea maksma KOS § 13 lg 3 alusel neid kulusid, millega ta pole nõustunud. Hageja ei ole tõendanud, et hais levib koridori, selliseid märkusi ei ole talle ka tehtud koosolekutel. Koosoleku otsus 12.10.2006, millega otsustati korteriomandi võõrandamine, on tühine. Pööningu müümisel oli kostjal õigus keelduda nõusoleku andmisest. Ehitustööd mõjuksid kostjale halvasti, kuna ta elab viimasel korrusel. Vee- ja küttesüsteemi taastamiseks kostja korteris ei ole vaja sellesse siseneda, seda saab teha samast kohast, kust toru läbi lõigati (teise korteri kaudu). Kostja oli 14.03.2006 haige ja seega ei saanud pikemat aega prügikotte, mis olid pööningu juures, välja viia. Tõendamata on kostja korteri antisanitaarne olukord. Korteriomandi võõrandamine põhjusel, et kostja ei lase ühistu vastavaid isikuid oma korterisse, ei ole lubatud.
16.Vastuhagis esitas kostja hagejale kahju hüvitamise nõude. Kostjal jäi kütte ja vee puudumise tõttu saamata toimetulekutoetus. Kuna kostjale kuuluvas korteris ei olnud kütet, vett, kanalisatsiooni, pidi kostja tegema kulutusi. Kostja korteris toimus põleng, sest ühistu ei paigaldanud elamu trepikotta tuletõrjevahendeid. Tulekahju tagajärjel hävis kostja vara. Kostja vara väärtus on ka vähenenud, kuna pole saanud kütta ja seega on tekkinud kahju. Lisaks on kostja RRi teotanud ja avaldanud ebaõigeid andmeid koosolekutel 14.02.2006 ja 23.08.2004. Ühistu koosoleku otsus 21.06.2007 hagi esitamise kohta RR vastu põhineb valeandmetel. Seetõttu on kostjal tekkinud kannatused. Kostja palus vastuhagis hüvitada varaline kahju, sh saamata jäänud tulu ning hüvitist teotamise ja ebaõigete andmete avaldamise eest, isiku ja vara kahjustamise lõpetamist. Kostja palus lõpetada ebaõigete andmete esitamine ja soovis hagejalt mittevaralist kompensatsiooni. Varalise kahju hüvitise nõude suurust ja selle arvestust muutis kostja korduvalt menetluse käigus.
17.Asja uuel menetlemisel maakohtus leidis kostja oma 28.05.2011.a seisukohtades, et hageja ebaseaduslik tegevus kütte ja vee väljalülitamisel tõi kostjale kaasa kahju. Kostja ei saanud elada inimväärsetes tingimustes ja pidi puuduvaid teenuseid ostma mujalt, kandes sellega seotud kulusid. Kostja võis vee ja kütte võimaldamata jätmise tõttu keelduda VÕs § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 alusel oma kohustute täitmisest. Vaieldamatult on kostja ja hageja kohustuste vahel seosed, sest vaidluse all on kommunaalteenuste osutamisega seotud suhted. Kostjal oli täielik õigus keelduda hageja nõudes toodud summa tasumisest. Kostja palus ka hageja leppetrahvi vähendada kuni 0-ni. Hageja rikkumine algas 23.08.2004.a ja kestab kuni käesoleva ajani. Kostja elutingimused on oluliselt halvenenud just hageja tegevuse tõttu. Puuduvad igasugused takistused torustike ühendamiseks ja survestamiseks ilma kostja korterisse sisenemiseta, mis kujutab endast üldtuntud asjaolu. Kostja korteri sees ei ole vaja sanitaartehnilisi töid teha.
18.Kohtule 20.06.2011.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et hageja on keeldunud oma kohtuotsusega kindlaks määratud kohustuste täitmisest ilma igasuguse aluseta. Kostja ei ole hagejale mistahes takistusi teinud ja VÕS § 110 lg 2 p 2 kohaldamiseks puudub alus. Hageja esitatud ettevõtete hinnangud on oletuslikud. Kuna hageja ei ole torustikke ühendama asunudki, on väited lekete kohta oletuslikud. Hageja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mis võimaldaks tal võõras korteris torustikke üle vaadata. Veemõõtja paigaldamise ning gaasi- ja elektriühenduse puudumine korteris ei ole seotud antud menetlusega. Hagejal tuli kohtuotsust täita ja vajadusel
tellida selleks projekt.
19.Kohtule 07.07.2011.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud torustike ühendamise võimalus ilma kosja korterisse sisenemiseta. Antud ringkonnakohtu seisukoht on maakohtule kohustuslik. Hageja esitatud tõendid torustike ühendamise võimatust väljaspool kostja korterit ei tõenda. Veemõõtja omamine ei ole kohustuslik ja sellekohased hageja väited on asjakohatud. Samuti kehtib lepinguvabadus ja kostjal pole kohustust sõlmida elektri- ja gaasilepinguid. Kostja ei talu gaasi ja elektrilepingu lõpetas kostja seetõttu, et 2003.a tulekahjus hävisid voolumõõtja ja juhtmed. Isegi siis, kui korteris oleksid olemas elekter ja gaas, ei saaks seal sooja toitu vee puudumise tõttu valmistada. Akna avatuna hoidmine kostja korteris ei vabasta hagejat kohustusest täita varasemat kohtuotsust. Tegelikult kostja aken talvel lahti pole olnud, vaid aken on pisut nihkunud. Naaberkorteris olev madal temperatuur ei ole seotud kostja tegevusega.
20.Harju Maakohtu 10.10.2011.a istungil tõi kostja välja, et tema mittevaralise kahju nõue seondub küttest ja veest kauaaegse ilmaolekuga. Mõistlik hüvitis oleks 50 000 krooni.
21.Kohtule 09.11.2011.a esitatud menetlusdokumendis tõi kostja välja, et vee väljalülitamise tulemusena on kostjale tekitatud kahju, sest ilma veeta ei saa korteris teha märgpuhastust ning elamutolm põhjustab kostjal allergiat. Allergia muudavad ägedamaks korteris pesemata riided, mida kostja vaesuse tõttu ära visata ei saa. Allergia tagajärjel on kostjal ninaverejooksud, mis olid samuti põhjustatud pidevast kartulisalati söömisest. Kostja on sunnitud kasutama liigselt puhastatud pudelivett, mis samuti on kaasa toonud rasked tervisenähud. Kostja ei saa pesumajas pesu pesta sealsete aurude tõttu, mis tekitavad allergiat. Kostja varaline kahju seisneb valmistoidu ostmises, millele kulub 68 krooni päevas. Kostja on samuti pidanud ostma uusi tekke seniste määrdunud voodiriiete asemel. Kostja leidis, et vee- ja küttetorustike ühendamise võimalust tema korterisse sisenemata ta tõendama ei pea, kuna tegemist on üldtuntud asjaoluga.
22.Kostja 23.11.2011.a menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja ei ole kohtusse pöördunud oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks. VÕS § 101 lg 3 keelab hagejal kostja vastu nõudega kohtusse pöördumise, sest hageja ise on kostjale põhjustanud majanduslikult väga raske olukorra. Hagejal puudub õigus nõuda kostja väljatõstmist, sest tekkinud olukorras on süüdi hageja ise. Hageja on kostja korteri muutnud elamiskõlbmatuks juba 2004.a. Samas tunnistas kostja, et kogu küttesüsteemi ei ole hageja välja lülitanud, vaid ainult osa sellest. Hagejal on alati olnud võimalik varustada kostjat veega maja üldkraanist või välikraanist, aga seda pole tahetud teha. Tulekahju toimus kostja korteris 23.02.2003 ja pärast seda lasi kostja ise santehnikul vajalikud korrastused teha, misjärel oli kostja korteris 2 aasta jooksul vesi, kanalisatsioon ja keskküte ilma tõrgeteta. Santehnik, kelle kostja kutsus, parandas tulekahjujärgse olukorra ja endist olukorda ei eksisteeri. Kõik hageja süüdistused kostja vastu on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega ümber lükatud. Kostja ei saa oma korterit korras hoida hageja süül. Pesu ei saa vee puudumisel pesta, mistõttu on korteris suur hulk musta pesu. Kostja on sageli ja pikaajaliselt haige. Eluohtlikult haigena ei saa kostja teha korteri korrastamisel ka minimaalseid toiminguid. 06.07.2011.a sisenes politsei kostja korterisse ebaseaduslikult. Korterisse ebaseadusliku sissetungimise käigus tehtud fotod on saadud kostja põhiõiguste rikkumisega. Kostja korteris jäätmeid ega fekaale ei ole. Kütmata tubades ei ole poolde aknasse ulatuvat prügi, vaid kütmata ruumid on külma tõkestamiseks barrikadeeritud riietega. Kui kostja 06.07.2011.a korterist väljus, ei olnud ei korteris ega koridoris tunda halba lõhna. Kostjale endale mingisuguseid pretensioone esitatud ei ole. Hageja poolt kohtule täiendavalt esitatud tõendid kostja võlgnevuse kohta 2011 a on asjakohatud, sest hageja nõue antud perioodi ei puuduta. 2011.a on kostja olnud raskesti haige. Kostja korteris puuduvad kapid, sest 1944.a põlesid kostja pered paljaks, kostja on olnud südamehaige ja vaene.
23.14.12.2011.a esitas kostja kohtule vastuhagi täpsustuse, milles palus hagejalt välja mõista
varalise kahju summas 248 293,89 krooni ja mittevaralise kahju summas 30 000 krooni. Seoses vee puudumisega on kostja pidanud ise vett ostma, makstes selle eest 52 869,65 krooni. Kostja on olnud ilma veeta 7 aastat ja 4 kuud ehk 2686 päeva ja igas päevas kulus 2 liitrit vett. Samuti on kostja pidanud tegema kulutusi paberile kokku summas 29 994,24 krooni. Riiete pesemiseks kostjal võimalusi ei olnud, vaid tuli osta uusi puhtaid riideid, milleks kulus kuus 240 krooni. Pesumaja teenus on liiga kallis ja seal pestakse nakkushaigete pesu. Kokku on kulunud riiete ostuks 21 120 krooni. Mittevaralise kahju suurus on 30 000 krooni. Samuti on kostjal vaja hambaproteese ja sellega seotud teenuseid summas 23 000 krooni. Tõendeid kostja kohtule esitada ei saa, sest neid oleks liiga palju. Üldtuntud asjaolud ei vaja ka tõendamist.
24.20.12.2011. esitas kostja kohtule täiendavad vastused hageja seisukohtadele. Kostja leidis, et 06.07.2011.a sisenes politsei tema korterisse seadust rikkudes. Xxx elamu elanikud sisenesid samuti korterisse omavoliliselt. Hageja juhatuse esimees nõuab elamu koridoriakende sulgemist, mis mõjub kostja tervisele halvasti. Suvel seetõttu kostja seisund halvenes ja ta ei saanud prügikotte välja viia. Kostja korteris ei ole mitte prügiladu, vaid 88 kuu jooksul kogunenud pesemata riiete ladu. Kostja raske olukord on tingitud hagejast endast. Hageja ei ole tõendanud, et kostja millegagi häiriks teiste korteriomandite kasutamist. Hageja esitatud fotodega haisu olemasolu tõendada ei saa. Kostja suhtes ei ole väärteomenetlust alustatud ega teda süüdi tunnistatud. Hageja ei nõustu kostjale isegi hoonest vett andma.
25.Harju Maakohtu 28.03.2012.a istungil rõhutas kostja, et igal juhul on talle kahju tekitatud perioodil 2003.a augustist kuni 2006.a märtsini ehk ajal, mil torustikud olid lahti ühendatud. Väljalülitamisega tekitati kostjale ebamugavusi, täiendavaid kulutusi ja kannatusi. Kostjale kahju tekkimine pidi hagejale olema ettenähtav. Kostja varaline kahju seisneb kuludes toidule, veele ja paberile. Kuna vastavatest sündmustest on möödunud palju aega, ei ole kostjal võimalik esitada kõiki tšekke. Kütte puudumisest korteris tekkis hallitus ja seenkahju, mis omakorda tõi kaasa kahju kostja tervisele. Hageja oleks pidanud tagama kostjale veevarustuse hoone territooriumilt või hoonest. Hagejal oli selline võimalus olemas. Kostjal teiste elanikega toimunud tülid on valdavalt aset leidnud üldkoosolekutel ja tõendavad üldkoosolekute juhataja saamatust. Kostjal oli õigus hääletada üldkoosolekutel otsustele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuhagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
27.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on KÜ Xxx liige ja talle kuulub korteriomand asukohaga Xxx , Tallinn; 2) ajavahemikul 31.10.2004.a kuni 31.12.2006.a kostja kommunaalkulusid ise tasunud ei ole, vaid osaliselt on tema eest teinud toetuse arvelt makseid Tallinna Kesklinna Valitsus ning ülejäänud osas on kommunaalkulud jäänud tasumata; 3) hageja otsustas üldkoosoleku 23.08.2004.a otsusega kotja korteris välja lülitada vee ja osaliselt kütte; 4) Harju Maakohtu 20.02.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-1581/21 kohustati hagejat hagi tagamise korras varustama kostja korterit kommunaalteenustega, sh taastama kostja korteri varustamise veega; 5) Harju Maakohtu 22.06.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15818/21 kohustati hagejat taastama veevarustus ja küte kostja korteris; 6) KÜ Xxx üldkoosolekul 14.03.2006.a otsustati kostja korterisse tagasi lülitada küte ja vesi; 7) kostja korteris toimus 23.02.2003.a põleng, mille käigus põlesid korteri vannituba ja esik;
8) kostja ei ole vabatahtlikult kellelgi võimaldanud oma korterisse siseneda.
28.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal oli tulenevalt vee ja kütte väljalülitamisest õigus jätta kommunaalkulud tasumata või mitte. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostja korteriomandi võõrandamist seoses kostja võlgnevusega ning seoses sellega, et kostja ei hoia korras tema korteriomandi reaalosaks olevat korterit, ladustab prügi elamu koridori ning on muutnud kooselu naabritega võimatuks. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi tulenevalt sellest, et kostjal on vee ja kütte väljalülitamise tagajärjel tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.
29.Hageja on käesolevas asjas välja toonud, et ajavahemikul 31.10.2004.a kuni 31.12.2006.a tekkis kostjal tasumata kommunaalmaksetest tulenev võlgnevus summas 28 507,99 krooni, mis on kuni käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole tasunud kommunaalkulude eest süstemaatiliselt ka hiljem ja kostja võlgnevus suureneb pidevalt. Kostja on tasunud 2009.a jaanuaris, märtsis, veebruaris vaid 800 krooni. Ülejäänud osas on võlgnevus tasumata ja võlgnevus on kestnud üle 62 kuu. Kuigi hageja lülitas 2004.a kostja korteris välja vee ja osaliselt kütte, ei ole ühendusi saanud taastada kostjast tulenevatel põhjustel, sest kostja keeldus santehnikuid oma korterisse sisse laskmast. Kostja korter on äärmiselt ebasanitaarses olukorras ja kostja on teinud sellest prügi, toidujäätmete ning fekaalide lao. Kostja ladustab prügi ja väljaheiteid ka elamu koridori. Kostja korterist levib väljakannatamatu lehk ning korteris ei ole elektrit ega gaasi. Korteri aken on aastaringselt avatud. Ilma kostja korterisse sisenemata vee- ja küttetorustikke taasühendada ei saa. Vee ja kütte väljalülitamisega ei ole hageja kostjale kahju tekitanud, sest sooja toitu ei saa kostja valmistada gaasi ja elektri puudumise tõttu. Samuti on kostja ise varasemalt kinnitanud, et tema korteris 2003.a toimunud tulekahju tagajärjel ta oma korteris enam vett ja kanalisatsiooni kasutada ei saanud.
30.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja leidis, et kostja korteri seisund ning sellest tuleneva haisu levimine elamus on tõendamata. Hageja ebaseaduslik tegevus kütte ja vee väljalülitamisel tõi kostjale kaasa kahju ja kostja võis sellest tulenevalt keelduda oma kohustuste täitmisest. Hageja rikkumine algas 23.08.2004.a ja kestab kuni tänase päevani ning hageja tegevuse tagajärjel on kostja elutingimused ja tervis oluliselt halvenenud. Puuduvad takistused torustike ühendamiseks väljaspool kostja korterit, mida on Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses tuvastanud. Antud ringkonnakohtu seisukoht on maakohtule kohustuslik. Kuna kostja tervis on halvenenud, ei ole ta saanud prügi välja viia ning on pidanud oma korteris hoidma pesemata riideid. Kostja on sunnitud olnud ostma vett, valmistoitu ja riideid. Hagejal on alati olnud võimalik varustada kostjat veega maja üldkraanist või välikraanist, aga seda pole tahetud teha. Tulekahju toimus kostja korteris 23.02.2003 ja pärast seda lasi kostja ise santehnikul vajalikud korrastused teha, misjärel oli kostja korteris 2 aasta jooksul vesi, kanalisatsioon ja keskküte ilma tõrgeteta. Santehnik, kelle kostja kutsus, parandas tulekahjujärgse olukorra ja endist olukorda ei eksisteeri. 06.07.2011.a sisenesid politsei ja kostja naabrid kostja korterisse ebaseaduslikult. Igal juhul on kostjale kahju tekitatud perioodil 2003.a augustist kuni 2006.a märtsini. Kuna vastavatest sündmustest on möödunud palju aega, ei ole kostjal võimalik esitada kõiki tšekke.
31.TsMS § 658 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Käesolevas asjas tühistas Tallinna Ringkonnakohus oma 20.12.2010.a otsusega osaliselt varasema maakohtu otsuse ja andis juhise, mille kohaselt tuli antud asjas täiendavalt analüüsida, kas kostjal oli kommunaalmaksete tasumisest õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel. Seega on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslik ringkonnakohtu juhis õigusnormi kohaldamisel ning maakohtul tuleb hinnata, kas kostjal oli kommunaalmaksete tasumata jätmisel õigus tugineda VÕS § 110 lõikele 1 või mitte. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on ringkonnakohus viidatud otsuses lõplikult tuvastanud vastava kostja õiguse, kuna sellisel juhul ei
oleks ringkonnakohus pidanud vajalikuks asja tagasisaatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on üksnes viidanud, et kostja väide, mille kohaselt on põhimõtteliselt võimalik taastada kütte- ja veevarustus ilma korterisse sisenemiseta, võib olla põhjendatud. Samas ei ole ringkonnakohus erinevalt kostja väidetest ühelegi tõendile tuginedes tuvastanud kirjeldatud taasühendamise võimalikkuse käesolevas vaidluses. Asja uuel tagasisaatmisel maakohtusse oli poolte võimalik kohtule esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, millist menetluslikku õigust selgitas kohus pooltele juba kohtu 29.04.2011.a pöördumises (toimiku 4. kd, lk 205). Hagejal oli asja uuel lahendamisel maakohtus õigus esitada oma väidete tõendamiseks ekspertiisi läbiviimise taotlus. Olukorras, kus kostja väidete kohaselt oleks ühendamine olnud tehniliselt võimalik ja ohutu ilma kostja korterisse sisenemiseta, oleks kostjal tulnud oma vastavasisulist väidet tõendada, kuid kostja sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kostja on üksnes väitnud, et tegemist on üldteadaoleva asjaoluga, mille on ringkonnakohus maakohtu jaoks siduvalt tuvastanud. Seesugust tuvastamist Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu. Kohus saab asjaolusid tuvastatuks lugeda ainult asjas kogutud tõendite pinnalt, kuid asja menetlemisel ringkonnakohus puudusid toimikus tõendid, mis oleksid võimaldanud tuvastada kostja korteris torustike taasühendamise viisi. TsMS § 231 lg 1 järgi võib kohus lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Millistest menetlusvälistest allikatest pidi kohus saama usaldusväärset teavet kostja korteris asuvate torustike seisundi kohta ja selle kohta, kas neid torustikke on võimalik ohutult taasühendada ilma kostja korterisse sisenemata, ei ole kostja põhistanud. Kohus leiab, et tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Kirjeldatud olukorras oli hageja taotluse lahendamine ekspertiisi läbiviimiseks põhjendatud, võimalik ja seaduslik.
32.Järgmiseks asub kohus analüüsima, kas kostja on oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud sellisel määral, et hageja sundvõõrandamise nõue kostja vastu oleks põhjendatud. Samuti kohus hindab, kas hageja rahaline nõue tulenevalt kommunaalmaksete tasumata jätmisest kostja vastu on põhjendatud või mitte ning kas kostjal oli õigus maksete tasumata jätmisel tugineda VÕS § 110 lõikele 1. Viimaks annab kohus hinnangu küsimusele, kas kostja vastuhagi hageja vastu on põhjendatud ja tõendatud.
33.Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KOS § 13 lg 1 alusel on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 13 lg 2 alusel on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lõikes 1 nimetatud suuruses.
34.KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Vastavalt KOS § 14 lõikele 2 võib võõrandamisnõude esitada eelkõige siis, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused, on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Nõude esitamise korteriomanike vastu otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel KOS § 11 lg 3 alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.
35.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 alusel on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme
korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
36.VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 lg 2 p 2 sätestab, et võlgnikul ei ole õigust keelduda oma kohustuste täitmisest, kui võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus.
37.Kahju hüvitamist tsiviilõiguslikes suhetes reguleerib VÕS § 127, mille lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
38.Kohaldades eeltoodud sätteid ja hinnates kogumis käesolevas asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue kostja korteri sundvõõrandamiseks on põhjendatud. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ei tasu juba mitmete aastate jooksul süstemaatiliselt oma korteriga seotud kommunaalkulusid ning eirab korteriühistu sellekohaseid otsuseid. Kostja on rikkunud oma kohustust hoida korras tema kaasomandi reaalosaks olev korter ning kostja on viinud selle ebasanitaarsesse seisundisse, mis omakorda on toonud kaasa kahju kostja otsestele naabritele. Kostja on keeldunud võimaldamast korteriühistule ja kolmandatele isikutele ligipääsu tema korteris olevatele torustikele, milliseks tegevuseks puudub kostjal mistahes õiguslik alus, sest kostja korteris asuvad torustikud ei kuulu kostja ainuomandisse, vaid on kõigi omanike kaasomandis. Kuivõrd kostja ei ole võimaldanud kellelgi oma korterisse siseneda, on kostja ise teinud hagejale takistusi torustike taasühendamiseks.
39.Hageja väidete kohaselt on kostja võlgnevus kommunaalkulude tasumata jätmisest ajavahemikul 31.10.2004.a kuni 31.12.2006.a 15 491,05 krooni. Kostja ise kommunaalkulusid nimetatud perioodil tasunud ei ole, vaid kommunaalkulusid on kantud üksnes Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt toetusena tehtud maksete arvelt. Antud asjaolu nähtub hageja poolt kohtule esitatud hageja konto väljavõttest perioodil 20.09.2004.a kuni 31.12.2006 (toimiku 1. kd, lk 624). Ülejäänud osas on kostja jätnud talle kommunaalkulude eest esitatud arved tasumata ja hageja on olnud sunnitud katma kostja võlgnevuse omavahendite arvelt. Kostjale esitatud arved nähtuvad toimiku 1. kd, lk 25-46. Kostja võlgnevuse kohta on hageja koostanud arvestuse (toimiku 1. kd, lk 53), mida kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole. Täiendava võlgnevuse kohta esitas hageja samuti oma arvestuse (toimiku 2. kd, lk 384) ning kostja poolt tasumata arved (toimiku 2. kd, lk 385-411) ning ka nende tõendite osas poolte vahel vaidlus puudub.
40.Hageja konto väljavõttest perioodil 01.01.2011.a kuni 10.10.2011.a (toimiku 5. köide lk 5063) ning korteri kohta koostatud arvete ja laekumiste kokkuvõttest (toimiku 5. köide, lk 64) nähtub, et kostja jätkuvalt tasub vaid väga väikeses ulatuses talle esitatud kommunaalteenuste arveid. Kostja tasub hagejale vaid enda poolt määratletud summasid enda poolt soovitud ajal ning näiteks perioodil 2011.a maist kuni 2011.a novembrini on kostja jätnud täielikult kõik talle esitatud arved tasumata. Kostja võlgnevuseks nimetatud perioodil on kujunenud 570,18 eurot. Hageja poolt täiendavalt esitatud arvestuse kohaselt (toimiku 6. köide, lk 181-182) ei ole kostja
mistahes summas kommunaalteenuste eest tasunud ka 2011.a detsembris, 2012.a jaanuaris, 2012.a veebruaris ning 2012.a märtsis. Nimetatud tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja ei tasu süstemaatiliselt, pahatahtlikult ja pika ajaperioodi jooksul oma korteri kasutamisega seotud kulusid. Kostja on üle kuue kuu kulud jätnud tasumata enam kui kolme kuu jooksul ning seega esines hagejal alus võtta üldkoosolekul vastu otsus kostja korteri sundvõõrandamiseks. Kostja on hageja kommunaalkulude nõudele vastu vaidlemisel viidanud üksnes VÕS § 110 lõikele 1 ning on leidnud, et tal oli õigus jätta oma kohustused täitmata, kuna hageja lülitas tema korteris välja vee ja osaliselt kütte. Muid vastuväiteid kostja hageja kommunaalkulude nõudele ja sellest tulenevatele muudele väidetele kostja ei esitanud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi muu mõjuva põhjuse olemasolu, mis on tal takistanud kommunaalkulude tasumist ja korteriomaniku kohustuste täitmist.
41.KÜ Xxx üldkoosoleku 21.02.2002.a otsuse kohaselt otsustati kostja võlgnevuse tõttu kohtusse pöörduda (toimiku 1. kd, lk 101). KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega 21.06.2007.a volitas hageja oma nõudes kostja vastu ennast esindama lepingulist esindajat (toimiku 1. kd, lk 156159). KÜ XXX üldkoosoleku otsusega 12.10.2006.a (toimiku 2. kd, lk 412-413) otsustati kostja kohustuste rikkumise tõttu arvata ta ühistu liikmete hulgast välja ja kohustada teda 3 kuu jooksul oma korteri võõrandama. Kostja ühistu liikmete väljaarvamise põhjendusteks on otsuse kohaselt wc paberit sisaldavate prügikottide korduv ladustamine elamu koridori trepil, korteris sooja- ja veevarustuse taastamisest keeldumine ning pikaajaline kommunaalmaksete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja vastu nõude esitamisel oli aluseks kohane korteriühistu üldkoosoleku otsus. Kostja vastu korteri sundvõõrandamise nõude esitamiseks oli aluseks lisaks kostja võlgnevusele kostja teisi korterinaabreid häiriv tegevus.
42.KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega (toimiku 1. kd, lk 147-148) otsustati kostja korteris võlgnevuste tõttu välja lülitada vesi ja küte. Samast otsusest nähtub, et kostja oli vastu hääletanud kõigile nendele üldkoosoleku otsustele, mis puudutasid elamus heakorra kehtestamist ja üldkasutatavatesse ruumidesse prahi ning kostja isiklike asjade ladustamise keelamist. KÜ Xxx otsusega 28.12.2004 otsustati, et kuna kostja korteris on välja lülitatud küte, kuid köetavaks jäi üks tuba ning radiaatorid on ka maja trepikodades, tuleb kostjal edaspidi tasuda 40% korteri küttekuludest (toimiku 1. kd, lk 120). KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega 14.03.2006.a (toimiku 1. kd, lk 145-146) otsustati kostja korterisse küte ja vesi tagasi lülitada. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja oli alates 14.03.2006.a valmis kostja korteris veevarustuse ja kütte täielikult taastama. Samuti tuleneb viidatud otsustest, et kütte ja vee väljalülitamise kostja korteris tingis kostja enda tegevus ehk võlgnevus kommunaalkulude osas.
43.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole alates 14.03.2006.a otsuse vastuvõtmisest võimaldanud hagejal ega ühelgi kolmandal isikul oma korterisse sisenemist selleks, et kütte- ja veevarustus tema korteris taastada. Põhja Politseiprefektuuri 19.10.2004.a vastuse kohaselt (toimiku 2. kd, lk 420) on politsei selgitanud kostjale vajadust võimaldada santehnikule juurdepääs tema korteris asuvatele õhutuskraanidele, kuid kostja on kategooriliselt keeldunud kellegi sisselaskmist oma korterisse mistahes põhjustel. Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.02.2010.a kirjast kohtule (toimiku 3. kd, lk 73) nähtub, et Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on kostjale pakkunud abi elektri-, vee- ja kanalisatsiooni taastamiseks ning abi remondi korraldamiseks tulekahju tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kostja eluaseme remonti ei ole olnud võimalik teostada, sest kostja ei luba kedagi oma korterisse.
44.Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti õiendi kohaselt 12.03.2003.a (toimiku 1. kd, lk 83) toimus kostja korteris 23.02.2003.a põleng, mille käigus põlesid esik ja vannituba ning nii esiku kui ka vannitoa sisustus hävisid. Suitsust ja kuumusest sai kannatada terve korter. Tallinna
Ringkonnakohtu 16.11.2004.a otsusest tsiviilasjas nr 2-2/1220/04 (toimiku 4. köide, lk 23-29) nähtub, et kostja on varasemale hageja tasumata kommunaalmaksetest tulenevale nõudele muuhulgas vastu vaielnud põhjusel, et tema korteris puudub vann, dušš, tualett ja köögis vee kasutamise võimalus, mistõttu kostja arvates puudus tal juba varasemalt kohustus vee eest tasuda. Kostja vastuväidete kohaselt pidas ta kraanist tulevat vett kasutamiskõlbmatuks. Oma korteris remondi tegemist kostja eitas. Varasemalt tuvastas samas tsiviilasjas Tallinna Linnakohus oma 09.03.2004.a otsusega, et kostja korteris ei ole sooja vett vastavate seadmete puudumise tõttu alates 1988.a. Samuti väitis kostja, et ta ei kasuta oma korteris tualett vee äravoolu puudumise tõttu. Veekraanid sulasid kostja korteris üles tulekahju tõttu ja minimaalselt kraanist tulevat vett kostja selle halva kvaliteedi tõttu ei kasuta. Käesoleva menetluse käigus on kostja asja uuel menetlemisel maakohtus asunud väitma, et ta korraldas ise oma korteris pärast põlengut sanitaartehniliste tööde tegemise ja enne hageja poolt veevarustuse sulgemist 23.08.2004.a toimis tema korteris veeühendus tõrgeteta. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Arvestades eelpoolviidatud tõendeid ei loe kohus usutavateks kostja väiteid, et ta on oma korteris vastavaid töid teinud. Kohus loeb viidatud tõendite alusel tõendatuks, et veevarustus kostja korteris katkes sisuliselt juba 23.02.2003.a toimunud põlengu tagajärjel, kus said kannatada korteri sisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Seesuguses olukorras ei ole võimalik ühendada vee- ja küttetorustikke väljaspool kostja korterit, kuna nõuetekohaste torustike puudumine kostja korteris võib tuua kaasa ulatusliku vee läbijooksu ning märkimisväärse kahju teistele korteriomanikele.
45.Kohtule esitatud OÜ W 25.01.2011.a kirjast (toimiku 4. köide, lk 220) nähtub, et vee- ja küttetorustike taastamine ilma ligipääsuta korterile võimalik ei ole, kuna kasutamata olnud torustikud võivad olla lekkelised. AS L akt (toimiku 4. köide, lk 221-222) tõendab samuti, et ilma Xxx korteri vee- ja küttetorustiku ülevaatuse ning katsetuseta ei ole võimalik hinnata, kas võib korteri torustikku maja süsteemiga ühendada. Torustike ühendamiseks tuleb teha ettevalmistus ja ühendustöid ka korteris . Korteris nr 5 ei saa keevitusega torusid ühendada puidust konstruktsiooniga vahelae tõttu.
46.Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamusest nähtub, et korteris varasemalt toimunud tulekahju tagajärjel on ilmselt saanud korteri sanitaarseadmetes ja veevõtuseadmetes asuvad kummist, takust ja polümeersest materjalist tihendid temperatuurikahjustusi ja nende eesmärgipõhine toimimine ei ole tagatud. Korteri tehnosüsteeme täpsemalt ekspert hinnata ei saanud, kuna kostja keeldus eksperdile korteri ukse avamisest. Samuti on ekspert välja toonud, et Xxx elamu katusekate vajab edasiseks konstruktsioonide kahjustuste vältimiseks väljavahetamist, samuti tuleb elamus osaliselt korrastada katuse kandekonstruktsioone ja lõpule viia tehnosüsteemide uuendamine. Korteriga piirnevate korterite nõutava temperatuuri ja niiskusrežiimi taastamiseks on vajalik korrastada korteri küttesüsteem. Ekspert on tuvastanud, et läbi korteri pidevalt avatud katkise akna toimub ruumide pidev jahutamine, mis jahutab ka korteriga piirnevaid kortereid.
47.Lõppastmes on ekspert leidnud, et ilma korterisse sisenemata ei ole võimalik teostada veevarustussüsteemi taastamiseks vajalikku ja nõutavat süsteemi eelnevat uuringut ja teostada nõutavat järelvalvet, samuti viia läbi nõutavaid toimimis- ja surveproove, kontrollida ja kõrvaldada lekkeid. Samuti ei ole võimalik ilma korterisse sisenemata teostada küttesüsteemi taasühendamist, et tagada tööde suhtes järelevalvet, teha toimimis- ja survekatsetusi, tuvastada ja kõrvaldada lekkeid. Ekspert on ühtlasi märkinud, et elamu üldkasutatavas trepikojas levib tugev reostuse lehk.
48.Ülalviidatud tõenditega on kohtu hinnangul kogumis tõendatud, et kostja korteris vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamine ilma kostja korterisse sisenemiseta ning seal asuvate torustike seisundi hindamiseta võimalik ei ole. Kuna see ei ole võimalik, puudub kostjal alates 14.03.2006.a, mil hageja üldkoosoleku võeti vastu otsus ühenduste taastamiseks kostja korteris,
õigus keelduda kommunaalkulude tasumisest VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel. Alates nimetatud ajast ei ole torustikke saanud taasühendada ja kostja korteri vee ning küttega varustamist taastada kostjast tingitud vastuvõtuviivituse tõttu. Kohus selgitas käesolevas menetluses kostjale kohtu 10.10.2011.a istungil, et kostjal tuleb tõendada oma väiteid, milliste kohaselt oleks ühenduste taastamine olnud võimalik ka ilma kostja korterisse sisenemiseta, kuid kostja oma väidete tõendamiseks kohtule mistahes tõendeid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et alates 14.03.2006.a muutus hageja nõue kostja vastu tulenevalt tasumata kommunaalkuludest sissenõutavaks ning kostjal on alates nimetatud ajast kohustus võlgnevus tasuda. Riigikohus on rõhutanud, et vastastikuse kohustuse täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine ja sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud või täitmist pakkunud. Sellise väite esitamise tagajärjeks on kohustuse täitmise edasilükkumine, mitte sellest lõplik keeldumine (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 33). Kuna kostja võlgnevust tasunud ei ole ja puuduvad muud seaduslikud põhjused, millistele tuginedes oleks kostjal õigus keelduda võlgnevuse tasumisest, tuleb hageja rahaline nõue kostja vastu rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole kostjale esitanud tasumiseks arveid nende teenuste (sh vee ja selle osa kütte eest), mida kostja saanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 507 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada seitse) krooni ja 99 senti ehk 1821 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend üks) eurot ja 99 senti.
49.Kohus peab täiendavalt vajalikuks kostjale selgitada, et kostja korteris asuvad kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei ole kostja ainuomandis ning kostjal puudub alus keelduda teistele kaasomanikele ja korteriühistule neile torustikele ligipääsu võimaldamisest. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses torustikud, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (RK TKo 13.02.2012.a nr 3-2-1-116-11, p 27). Seega on sellised süsteemid korteriomanike kaasomandis ja kaasomanikud ühiselt otsustavad, mida selliste süsteemidega teha (samas, p 32).
50.Järgmiseks asub kohus hindama, kas kostja on rikkunud lisaks kommunaalkulude aluseta tasumata jätmisele teisi korteriomaniku kohustusi. KÜ Xxx põhikirja (toimiku 1. kd, lk 130-138) p 18 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma muuhulgas korteriühistuseadusest tulenevaid kohustusi ning tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Samuti on ühistu liige kohustatud kinni pidama ühistu koosolekul kinnitatud kodukorrast ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest. Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed vastavalt põhikirja punktile 71 proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suuruse ja elamu üldpinnaga. Seega nähtub hageja põhikirjast, et kostjal oli kohustus täita korteriühistu seadusest tulenevaid kohustusi ning Tallinna linnas kehtivaid sanitaareeskirju.
51.Tallinna Linnavalitsus on hagejale 19.04.2006.a kirjaga (toimiku 2. kd, lk 424) teatanud, et kostja suhtes on alustatud 12.04.2006.a väärteomenetlust Tallinna jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest. KÜ Xxx üldkoosoleku protokollist 11.11.2009.a (toimiku 3. kd, lk 52-54) nähtub, et korteriühistu on saanud erinevaid pakkumisi elamu katuse, fassaadi ja trepikodade remondiks ning pidas võimalikuks renoveerimiseks KREDEXi toetuse abil laenu taotlemist. Kostja hääletas antud küsimuses otsusele vastu.
52.Xxx elamu elanikud on 31.08.2011.a esitanud korteriühistu juhatusele avalduse (toimiku 5. köide, lk 84) palvega sekkuda kostjast tingitud olukorra lahendamiseks. Avalduse kohaselt on kostja teinud oma korterist prügilao, mistõttu sealt levib treppikotta tugevat lagunemise haisu. Väljakannatamatu haisu tõttu olid elanikud sunnitud 06.07.2011.a kutsuma halvima kartuses politsei, kes korteriukse avas. Ukse avamisel kukkus koridori hulgaliselt prügi, kuna jäätmete virn ulatus uksest kõrgemale. Korteri oli täidetud prügi, toidujäätmete ja väljaheidetega. Samuti
on väljaheiteid ja jäätmeid jäetud elamu koridori, pööningule viivale trepile. Perioodiliselt on hais muutunud väljakannatamatuks. Politsei poolt kostja korterisse tehtud politsei külaskäigu raames tehtud fotodest (toimiku 5. köide, lk 76-80, 2. kd, lk 426-427) nähtub, et kostja korter on täielikult täis ladustatud prügikotte ja muid jäätmeid.
53.Fotodest toimiku 4. köide lk 226 nähtub, et aknad kostja korteris ei ole täielikult suletud. Seoses akende lahtiolekuga on politsei olukorda kontrollinud, kuid kostjaga sellega seoses vestelda ei ole õnnestunud, sest kostja ust ei ole avanud (Põhja Prefektuuri 03.02.2010.a kiri hagejale, toimiku 4. köide, lk 227). Põhja Politseiprefektuuri 10.11.2008.a kirja kohaselt on kostja keeldunud politseile ust avamast ja politseiga vestlemast seoses oma korteriakende pidevalt avatuna hoidmisega (toimiku 2. kd, lk 421).
54.Harju Maakohtu 28.03.2012.a istungil ära kuulatud tunnistaja GP ütlustest (toimiku 6. köide, lk 191 ja lk 191 pöördel) nähtub, et kostja korteris on aknad välja löödud, selle seinad on tahmased ning korteris valitseb hallitus ja niiskus. Samuti on maja koridoris tunda halba lõhna ning kostja tassib konteinerite juurest enda korterisse asju. Tunnistaja ütluste kohaselt jätab kostja prügi maja koridori. Kedagi enda korterisse kostja sisse ei lase ning kostja kohalolekul on korteriühistu koosolekute pidamine kostja käitumise tõttu võimatu. Teised korteriühistu liikmed on aastate jooksul pidanud kostja eest tema kulusid maksma. Niiskus ja külm tuleb kostja korterist tunnistaja korterisse, kes on kostja otsene naaber. Tunnistaja korteri köögi sein hallitab seetõttu. Samuti laseb läbi elamu katus, kuid seda ei saa remontida kostja vastuseisu tõttu. Kostja võlgnevuste tõttu ei ole ühistul võimalik elamu remontimiseks võtta laenu. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja käitub teiste korteriühistu liikmetega ebaviisakalt ning ärritub ettepanekute peale tasuda tema võlgnevus. Tunnistaja kinnitas, et tervisega kostjal probleeme ei ole, kostja tegeleb aktiivselt ujumisega, magab päeva esimesel poolel ning toitub hästi.
55.Tunnistaja JS ütlustest (toimiku 6. köide, lk 191 pöördel ka lk 192) nähtub, et kostja hakkas 1990.-ndate aastate lõpust alates ladustama elamu koridori oma prügi, mis seal haises. Elamu koridor haiseb sinna kostja tõttu ladustatud prügi tõttu. 2011.a suvel avasid politsei ja päästeamet eriti tugeva haisu tõttu kostja korteri ukse, kuna naabritel tekkis mure, et korteri omanik on surnud. Tunnistaja viibis antud sündmuse juures politsei kutsel ja nägi, et kostja korteris oli alates uksest palju asju, mädanenud toidujäätmed olid ukse külge riputatud ning vedelesid. Korteri ukse taga oli u 1,5 meetri kõrgune prügimägi, millest pidi korterisse sisenemiseks üle ronima. Korter nägi välja nagu prügimägi ja oli tunda keldri mädanemise lõhna. Tunnistaja on näinud kostjat oma prügi elamu koridori jätmas ning kostja toob endale asju prügikastidest. Kedagi oma korterisse sisse kostja ei lase. Tulekahju toimumisel kostja korteris oli selle olukord peaaegu sama nagu 2011.a suvel, kuid prügi oli siis tunnistaja sõnul vähem. Kostja on tunnistaja juuresolekul kinnitanud, et oma kommunaalteenustest tulenevat võlgnevust ta ühistu eest tasuda ei kavatsegi. Kostja suhted naabritega on halvad, sest ta on neid rünnanud. Samuti on kostja olnud vastu igasugusele ühistu tegevusele, sealhulgas keeldunud fonoluku paigaldamisest ja küttesüsteemi vahetamisest. Kostja vastuseisu tõttu jäi sõlmimata notariaalne tehing elamule neljanda korruse ehitamiseks. Tunnistaja märkis, et kostja korteri üks aken on lahti ja pooleldi avatud kogu aeg.
56.Tunnistaja PK(toimiku 6. köide, lk 192, lk 192 pöördel) märkis oma kohtus antud ütlustes, et elamu koridoris on tunda halba lõhna. Tunnistaja käis koos politseiga viimase kutsel kostja korteris sees 2011.a suvel. Korterisse oli raske siseneda, sest selle koridoris olid prahihunnikud ja riided. Kostja korteri kõrvaltoast paistis prügihunniku tagant ainult akna ülemine serv. Kostja korteri aknad on kogu aeg lahti. Kostjal on tekkinud kommunaalkulude tasumata jätmisest suur võlgnevus, kuid selle tasumisega ei nõustu kostja põhimõtteliselt. Kostja on lugupidamatu kõigi naabrite suhtes ning on takistanud ühistu tegevust. Kostja võlgnevuse tõttu ei saa ühistu maja renoveerimiseks laenu võtta. Kostja takistab igati maja renoveerimist.
57.Hageja esitas kohtule projekti notariaalsest kokkuleppest ehitise renoveerimise ja uute reaalosade moodustamise kohta (toimiku 5. köide, lk 81-91), mis hageja seletuse ja kostja kinnituse kohaselt jäi sõlmimata kostja vastuseisu tõttu.
58.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on pikema aja jooksul jätnud täitmata KOS §-st 11 tulenevad korteriomaniku kohustused. Kostjal on korteriomanikuna kohustus hoida oma korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja on muutnud oma korteri jäätmete laoks ning kasutab prügi ladustamiseks kaasomandis olevat koridori. Kostja korterist leviv ebameeldiv hais on ületanud piirid, mida teised kaasomanikud peaksid taluma. Kostja korterist leviv hais on lisaks ülaltoodud tõenditele tõendatud ka kohtule esitatud AL ekspertarvamusega. Kostja on küll menetluse käigus väitnud, et tema korteri seisund ja prügi ladustamine elamu koridorisse on olnud tingitud hageja tegevusest ja seeläbi kostja tervise halvenemisest, kuid kostja ei ole oma seesuguseid väiteid ühegi tõendiga tõendanud. Kostja võimetust kanda oma korteri eest hoolt ja viia prügi välja ei tõenda kostja need tõendid, millest nähtuvad ühekordsed arstide külastused 1995.a, 1999.a ja 1962.a. Kostja tervislikku seisundit ei tõenda kohtule esitatud väljavõtted erialakirjandusest või ajakirjandusest. Kõik kostja väited temal esinevate terviseprobleemide kohta on jäänud paljasõnalisteks. Tunnistaja GP ütlustest nähtub, et kostja on hea tervise juures. Tunnistaja JS ütluste kohaselt on kostja korter analoogilises, kuigi veidi paremas seisus ka enne tulekahju toimumist 2003.a, mil kostja korteris veel vett ega kütet suletud ei olnud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole korteriomanikuna käitunud kohusetundlikult ega mõistliku inimese kombel, vaid kostja on ise teadlikult oma korteri viinud sellisesse seisundisse, mis ei võimalda korterit enam tavamõistes elamispinnana kasutada. Kuigi kostjal on õigus vastu hääletada ühistu üldkoosolekul tehtavatele otsustele, nähtub tunnistajate ütlustest ja asjas kogutud teistest tõenditest, et kostja on asunud süstemaatiliselt ilma mõistliku põhjuse olemasoluta takistama mistahes ühistu tegevust, sealhulgas seesugust tegevust, mis on suunatud elamu säilitamiseks hädavajalike remonttööde tegemisele. Kostja korterinaabrid ei ole kohtu hinnangul sunnitud enam seesugust olukorda taluma, seejuures taluma aastaid kestvat prügi ja väljaheidete ladustamist koridori ning kostja korterist levivat lehka, tasudes kõiki kostja korteriga seonduvaid kulusid kostja eest. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja korteri aknad on ka talvel poolavatud seisundis, mille tulemusena naaberkorterite temperatuur alaneb.
59.Kohus ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt ei peaks kohus käesoleva asja menetlemisel arvestama kostja korteris päästeameti poolt tehtud fotosid ega korteris päästeameti kutsel viibinud tunnistajate ütlusi. Seesugused kostja väited on põhjendamatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja korterisse siseneti tõsise ohu kartuses, kuna erakordselt tugeva korterist tuleva leha tõttu kardeti selles laiba olemasolu. Kirjeldatud olukorras oli kostja korteri ukse avamine ja olukorra kontrollimine igati seaduslik tegevus ning kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud vastupidist. Päästeseaduse § 23 lg 1 järgi võib päästeamet siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks, demineerimistööks või päästesündmuse väljaselgitamiseks. Sama seaduse § 24 lg 1 alusel võib päästeamet ilma isiku nõusolekuta teostada isiku valduses oleva ruumi läbivaatust, kui on alust arvata, et ruumis viibib isik, kelle elu ja tervis on ohustatud. Kohtu hinnangul on samas oluline see, et kostja ei ole eitanud tema korteris sellise olukorra valitsemist, nagu nähtub kohtule esitatud fotodest ja tunnistajate ütlustest. Seega on kostja omaks võtnud, et ta on oma korteri muutnud elamiskõlbmatuks jäätmete laoks.
60.Riigikohus on leidnud, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu (RK TKo 22.11.2006.a nr 3-2-1107-06, p 12). Võõrandamise otsuse tegemisel peab kohus otsuses märkima, et korter tuleb
võõrandada täitemenetluse korras, andes korteriomanikule mõistliku tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks (samas, p 14). Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud need erakorralised asjaolud, mis KOS § 14 alusel võimaldavad kostja suhtes äärmusliku abinõu ehk korteriomandi võõrandamisele sundimise nõude rahuldamist. Kostja eirab süstemaatiliselt ja pahatahtlikult kõiki korteriomaniku kohustusi, on oma korteri muutnud elamiskõlbmatuks, ladustab prügi koridori ning jätab teadlikult ja pikaajaliselt täitmata korteriga seonduvate maksete tasumise kohustuse. Xxx teised elanikud on mitmete aastate jooksul olnud sunnitud tasuma kostjaga seotud võlgnevusi, kannatama prügi ladustamist ja halba lehka koridoris. Kostja korteri antisanitaarne olukord on kaasa toonud naaberkorterite seisundi halvenemise ning võib lõpptulemusena halvendada kogu elamu seisundit tervikuna. Kostja süstemaatiline vastutegutsemine igasugusele ühistu tegevusele on muutnud võimatuks nende hädavajalike toimingute tegemise, mis on vajalik elamu korrashoiuks. Seetõttu kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat tema korteriomand sundvõõrandama. Kohus samas ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja käitumine välistab täielikult igasuguse tähtaja andmise otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kohus leiab, et kostjale tuleb anda mõistlik võimalus astuda ise vabatahtlikult samme korteri sundvõõrandamiseks 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumiseks. Kui kostja otsust vabatahtlikult ei täida, tuleb kostjale kuuluv korteriomand asukohaga Tallinnas, Xxx , nr XXX võõrandada sundenampakkumisel täitemenetluse raames. Kohus märgib, et TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.
61.Kohus leiab, et kostja vastuhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks hageja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus leiab, et igasuguse kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu kohustust rikkunud isiku teo ja kannatanul väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti eeldab kahju hüvitise nõude rahuldamine kannatanu asetamist sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et hageja poolt vee ebaseadusliku väljalülitamise tõttu tekkisid tal täiendavad kulud veele, valmistoidule, paberile ja riietele. Samuti on kostja väitnud, et hageja oleks pidanud tagama kostjale veevarustuse ehitises muul viisil või kinnistul. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist hageja tegevuse tagajärjel. Kostja pole ka tõendanud, et ta oleks kunagi pöördunud hageja poole palvega võimaldada talle vett mujalt elamust ning hageja oleks kostja palvele vastanud eitavalt. Käesolevas asjas on tuvastatud, et juba enne veevarustuse väljalülitamist hageja poolt ei olnud kostjal võimalik oma korteris vett kasutada 2003.a toimunud tulekahju tagajärjel. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta teostas oma korteris pärast 2003.a tulekahju sanitaartehnilisi töid, mis olid vajalikud vee ja kanalisatsiooni saamiseks. Kostja ise on varasemates tsiviilvaidlustes hagejaga väitnud, et tal puudub kohustus vee kasutamise eest tasuda, sest tal puudub võimalus oma korteris 2003.a tulekahju tõttu vett ja kanalisatsiooni kasutada. Seetõttu puudub alus hüvitada kostja vastuhagi nõuet hageja vastu, kuna kostja vee kasutamise võimatuse tõttu tekkinud kulud ei ole tingitud hageja tegevusest. Kostja ei saanud oma korteris tegelikult kasutada vett ja kanalisatsiooni juba enne seda, kui hageja veevarustuse katkestas. Veevarustuse katkestamine kostja korteris oli tingitud kostja enda väidetest, kuna kostja ei soovinud oma korterisse veemõõtja paigaldamist nimelt seetõttu, et tal puudus enda sõnul vee kasutamise võimalus. Luna 30 veemõõtjate kontrolli aktist 19.04.2004.a (toimiku 4. köide, lk 223) on näha, et korteris akti koostamise ajal veemõõtjad puudusid. Kütte kasutamine on kostjal tema korteris osaliselt kogu aeg võimalik olnud, kuid kostja korteris vajaliku temperatuuri hoidmist on taas takistanud kostja enda tegevus, kuna kostja on hoidnud oma korteri akna aastaringselt osaliselt avatud seisundis.
62.Kohtule esitatud tõenditest nähtub ühtlasi, et sooja toitu ei saa kostja oma korteris valmistada ka elektri ja gaasi puudumise tõttu. EE AS kirja kohaselt kostjale 09.02.2004.a (toimiku 2. kd, lk 414) on katkestatud kostja varustamine elektriga aadressil Xxx võlgnevuse tõttu. AS EG ekirjast 30.12.2010.a (toimiku 4. köide, lk 224) tuleneb, et kostja korteris on gaas suletud enne
1994.a ning maagaasi müügileping antud korteri suhtes puudub. Kohus leiab, et olukorras, kus korteris ei ole vett, kuid on olemas gaas või elekter, on sooja toidu valmistamine mujalt toodud vee abil võimalik. Juhul, kui aga korteris puudub energiaallikas ehk ei ole võimalik millegi abil toitu soendada, ei ole sooja toidu valmistamine võimalik ka mujalt toodud vee abil. Seega ei ole sooja toidu valmistamise võimatus kostja korteris ühelgi viisil seotud hageja tegevusega.
63.Kohus leiab seega, et pärast hageja poolt kostja korteris veevarustuse ja kütte osalist väljalülitamist kostja olukord sisuliselt ei muutunud. Kuna kostja olukord ei muutunud, puudub alus vee ja küttega varustamise lõpetamise tõttu tekkinud lisakulude ja väidetava mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamiseks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks osundada, et kostjal väidetavalt tekkinud lisakulude nõue on jäänud tõendamata. Kostja poolt on kohtule esitatud osalised koopiad tšekkidest toidu ostmise kohta (toimiku 5. köide, lk 113), samuti tšekk teki ostmise kohta (toimiku 5. köide, lk 113), tšekid meeste riiete ning patarei ostmise kohta (toimiku
5.köide, lk 116), kuid milliseid kostjal väidetavalt tekkinud lisakulusid need tšekid tõendavad ja miks, kostja selgitanud ei ole. Kostja esitas samuti osaliselt kaks tšekki vee ja majapidamispaberi ostmiseks (toimiku 5. köide, lk 188) koos omapoolsete juurdekirjutustega, kuid millal ja kes on vett ostnud, esitatud tšekist ei nähtu. Lisaks esitas kostja kohtule tšekid kudumislõnga, patareide ja riiete ostmise kohta (toimiku 6. köide, lk 78). Selgusetuks jääb, kuidas on antud esemete ostmise vajadus olnud tingitud hageja tegevusest. Muid tõendeid kostja temal väidetavalt tekkinud kahju tõendamiseks ei esitanud. Viidatud tšekkidest ei ole võimalik tuvastada, millised lisakulud on kostjal väidetavalt tekkinud nimelt seetõttu, et hageja ei võimaldanud kostjal ajavahemikul 23.08.2004.a kuni 14.03.2006.a vett kasutada. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kirjeldatud olukorras tekkinud lisakulusid üldse tõendada ei saa või tõendama ei pea. Kohus selgitas kostjale korduvalt menetluse käigus tema tõendamiskoormust. Milliste asjaolude esinemise tõttu tekkis kostjal mittevaraline kahju, ei ole samuti kostja esile toonud ega tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja korteris oli juba enne 2003.a tulekahju toimumist ning pärast seda antisanitaarses seisundis ning kostja on teinud asjatuteks kõik kohaliku omavalitsuse pingutused kostja olukorra parandamiseks. Kirjeldatud olukorras on kostja võimalikud kannatused seoses tema elukondlike tingimustega tulenenud kostja enda tegevusest ja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks hageja vastu puudub alus. Ülejäänud kostja poolt kohtule esitatud tõendid (sh kostja avaldusele erinevatele asutustele, ajalehtedes ilmunud artiklid, tõendid arstide külastamise kohta 1995.a, 1999.a ja 1962.a) kohtu hinnangul kostja vastuväiteid ega üleüldiselt vaidlusaluseid asjaolusid käesolevas asjas ei tõenda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastuhagi hageja vastu tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
64.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samas sätestab TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulud väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud käesolevas asjas tuleb jätta poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlik.
65.Käesolevas asjas on kohus kostjale võimaldanud nii riigi õigusabi kui menetlusabi kasutamise. 18.06.2009.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuna kostja ei olnud võimeline tasuma õigusabi eest ega ole seda kohtu hinnangul võimeline tegema ka tulevikus. Kostja on pensionär, kelle majanduslik olukord menetluse käigus muutunud ei ole. Samuti on kohus kostjale andnud 24.11.2009.a määrusega menetlusabi vastuhagi esitamisel. Kostja majanduslik seisund ei ole kohtule teadaolevalt muutunud, mistõttu oleks kostjalt menetluskulude ja riigi õigusabi tasu väljamõistmine vastavate vahendite puudumise tõttu ebamõistlik. Kostja ei ole töövõimeline isik.
66.TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Samas näeb TsMS § 190 lg 7 ette, et TsMS § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja tuleb täielikult vabastada menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest, kuna kostja majandusliku seisundi tõttu oleks selliste kulude tema kanda jätmine ebamõistlik. Kostja on tööl mittekäiv pensionär, mistõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik prognoosida kostja seisundi paremaks muutumist tulevikus. Kostja sissetulekud ei võimalda menetluskulude kandmist.
67.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 5 näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse muuhulgas kindlaks riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt sama seaduse §-le 16. Riigi õigusabi saaja on kohustatud hüvitama riigi õigusabi kulud, kui tal on kohustus need kulud osaliselt või täielikult hüvitada (RÕS § 16 lg 1). Antud asjas on kohus pidanud võimalikuks anda kostjale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mistõttu on kostja vabastatud nimetatud kulude kandmise kohustusest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.