Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

sulgemine oli õigusvastane. Seega nõuab alusetult võlga perioodi eest, mis oli arutusel tsiviilasjas nr. 2-05-15818/21. Tsiviilasjas nr. 2/4/28-2616/02 tuvastas kohus, et kostjal pole võlga hageja ees 48 094 krooni, jõustus ka otsus asjas 2-00-36, ent ühistu kajastas võlga, mis on lubamatu. Üldelektri eest tasu on alusetu, see on vaid pumba töötamise kulu, mis pumpab vett üles ja hoovis elektrikulu parklas, kostjal ei ole vett, ei ole autot. Alusetult on nõutud 2004 oktoobris notaritasu 345,60 krooni. Alusetu on ka prügiveo tasu 723,50 krooni, millist teenust kostja pole saanud. Diivan oli koridoris korteri ukse kõrval, et see ei määrduks toas, kus olid tulekahju jäägid, ühistu ei võimaldanud kasutada keldrit. Diivan visati ära, mille eest nõutakse nüüd tasu 723,50 krooni. Ühistu ei teosta kogu maja korrektset hooldust, tehakse põhjendamatuid toreduslikke kulusid, puudub interneti kasutamise vajadus, liigsed kulud bensiinile. Advokaadi tasu ei pea maksma, selleks puudub kokkulepe. Õige ei ole maamaks. Põhjendatud kulud kõik kokku on 4268 krooni, mille kostja on tasunud. Kostja vaidles vastu samadel põhjustel ka hagiavalduse teisele nõudele- korteri võõrandamise kohustamisele. Ühistu ei võimalda kostjale teenuseid, eluruumi kasutamine on häiritud, ei ole võimalik kuhugi prahti panna, st pole kanalisatsiooni. Kostja ei pea maksma KOS § 13 lg 3 alusel neid kulusid, millega ta pole nõustunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kirjutab trepikojas, et hais levib koridori, selliseid märkusi ei ole talle ka tehtud koosolekutel. Koosoleku otsus 12.10.2006, millega otsustati korteriomandi võõrandamine, on tühine, sest kohal oli 3 isikut, ühtegi dokumenti võla kohta ei esitatud, pealegi peab sellise kohustuse panemiseks olema kostja nõusolek. Kostja tühistab otsuse, kostja on 12.01.2007 hagiga kohtule tühistamise taotluse esitanud. Pööningu müük pole tavakasutus, kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest ja pööningu müügi soov ja sellest nõusoleku andmisest keeldumine pole olnud ka aluseks võõrandamise otsuse tegemiseks, ehitamine mõjuks halvasti kostjale, kuna elab viimasel korrusel. 06.03.2009 tasus kostja 2000 krooni, mistõttu on nõude summa ja viivise suurus vale. Hageja pole küttesüsteemi ja veesüsteemi taastanud, selleks pole vaja siseneda kostja korterisse, seda saab teha samast kohast, kust toru läbi lõigati (teise korteri kaudu). Kostja oli 14.03.2006 haige ja seega ei saanud pikemat aega prügikotte, mis olid pööningu juures, välja viia, väärteomenetlust ei ole algatatud, tõendamata on kostja korteri antisanitaarne olukord. Korteriomandi võõrandamine põhjusel, et kostja ei lase ühistu vastavaid isikuid oma korterisse KOS § 11 lg 1 p 3 alusel, ei ole lubatud, viidatud säte koosmõjus § 14 lg 2 p 1 on põhiseadusevastased. Vastuhagi Kostjal oli õigus saada 2004-2007 toimetulekutoetust hooldustasu, kütte, vee ja kanalisatsooni kasutamise ning tarbitud elektri kulude kompenseerimiseks (SHS § 22.1. 22.2), kuid kostja pole saanud vee ja kanalisatsiooniteenust ega kütet kogu korteris, seda ei kajastu ka arvetel. Kohalik omavalitsus sai seetõttu määrata väikseid toetusi ja mitmel kuul ei saanud toetust arvestada, sest arvel märgitud kulud ei ületanud toimetulekupiiri. Kuna teenusteta jäämine oli ebaseaduslik, oli seega ka arved ebaseaduslikud ja seega jäi ilma toetustest. Tegemist on kostja kahjuga – saamata jäänud tuluga. Kuna kostjale kuuluvas korteris ei olnud kütet, vett, kanalisatsiooni, pidi ta tegema kulutusi. Nimetatud asjaolu pole vaja tõendada, kuna see on üldtunnustatud asjaolu. Elektri puudumise tõttu pidi ostma süüa ja tegema kulusid. Ühistu pole paigaldanud trepikotta vastavaid tuletõrjevahendeid. Kostja korteris oli põleng ja arvesti ning juhtmed põlesid läbi. Kostja lõpetas Eesti Energiaga lepingu ja elektri puudumise tõttu ei saa teha kodus süüa, mistõttu tekib alusetu kulu söögile. Kuna korterist on 45 m2 kütteta, siis selles osas on korter muutunud kõlbmatuks, kütta ei saa ka elektriga. Küte ja kanalisatsioon on vaja avada korterist nr 5, st alumise korteri kaudu, kuna selle kaudu lülitati vesi ja kanalisatsioon välja. Kostja vara väärtus on vähenenud, kuna pole saanud kütta ja seega on tekkinud kahju. Tulekahju oli esikus, vannitoas, tules hävinesid esikus olnud elektriarvesti, lisaks juhtmed, esikus olnud raamatud, heliplaadid, ülerõivad,

jalatsid, toas olnud rõivad muutusid kasutuskõlbmatuks seoses haisva nõega, korteris on kopitushais, mis põhjustab peavalu. Terves korteris on vaja teha remont. Lisaks on R. R.i teotatud ja avaldatud ebaõigeid andmeid koosolekutel 14.02.2006 ja 23.08.2004 selles osas, justkui oleks ta jätnud pahatahtlikult tasumata tarbitud teenuste eest. Hageja ei teinud teatavaks linnakohtu otsust 2/4/28-2616 09.03.2004, millega selgus, et võlga pole. Valeandmetele tuginedes on vastu võetud juhatuse otsus 04.04.20003, 2006 tehtud revisjonikomisjoni aruanne, 2007 kinnitatud 2006 majandusaasta aruanne. Ühistu koosoleku otsus 21.06.2007 hagi esitamise kohta R. R. vastu põhineb valeandmetel, sest ühistu liikmed teadsid eelnevalt tema 100 000 kroonisest võlast ja hääletasid R. R. vastu. Seetõttu on kostjal tekkinud kannatused. R. R. palus hüvitada varaline kahju, sh saamata jäänud tulu ning hüvitist teotamise ja ebaõigete andmete avaldamise eest, isiku ja vara kahjustamise lõpetamist. R. R. palus lõpetada ebaõigete andmete esitamine ühistu liikmetele ja kohtule ja ebaõigete arvete esitamine talle temal üle 100 000 kroonise kommunaalteenuste võla puudumise kohta, au teotamise lõpetamist ja mittevaralist kompensatsiooni. Varalise kahju suurust ja arvestust on R. R. menetluse käigus korduvalt muutnud. 02.06.2010 esitatud avalduses palus välja mõista kahju hüvitise varalise kahju hüvitamiseks 257 040 krooni ja lisaks mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 krooni. R. R. kahju: - kahju tekitamisega kantu kulud 65 240 krooni : Kahju ärahoidmise kulud seoses mitme kohtuasjaga, mis seotud tõendite, materjalide esitamise, paljundamisega jms (5400 krooni), vee puudumisega seotud kulud 59 840 krooni: toidu, vee ostmiseks, pesu jm rõivaste ostuks. - saamata jäänud tulu on 102 600 krooni: toimetulekutoetus 100 krooni kokku 5400 krooni, saamata jäänu tasu 54 000 krooni (keskmiselt kuus 1000 kr; oleks saanud siis kui poleks asjad ära põlenud, kui oleks olnud kõik teenused ega poleks olnud kohtuvaidlusi, sest saanuks teha eratöid), saamata jäänud võimalus üürile 27 000 krooni, saada tulu õmblemisest, kudumisest, marjade seente korjamisest 16 000 krooni. - asja hävinemisest tekkinud kulud 37 000 krooni samaväärsete asjade soetamiseks (vooluarvesti, juhtmed jmt, vannitoavahendid, akende eesriided, ülerõivad, voodirõivad jm, töövahendid, õpikud plaadid jm), - korteri taastusremont 52 200 krooni, mis sisaldab santehniku, elektriku töötasu, töö tegija tasu, lammutustööde, prahi äraveo tasu, materjalide tasu - mittevaraline kahju füüsilise ja hingelise kannatuse eest 15 000 krooni selle eest et on pidanud elama ebanormaalsetes tingimustes, puudub vesi, küte, ei saa valmistada sobivat toitu, mistõttu tervis kahjustub. Lisaks palus kostja kahju tekitava tegevuse lõpetamist, kahju tekitav tegu on see, et ei varustata tema korterit vee ja küttega vastavalt hagi tagamise määrusele, jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-05-1581/21. Lisaks palus nõuda välja ühistult ebaseadluslikust valdus korterile, valduse rikkumise kõrvaldamist, valduse (keskkütte, veevärk, korter) taastamist. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis R. R. välja KÜ Luha 30 kasuks võlgnevuse 28 162,39 krooni ja viivise 14 500 krooni ning kohustas R. R. võõrandama korteriomandi järgmisel viisil: kohus andis R. R. tähtajaks kolm kuud arvates otsuse jõustumisest korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks ning otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks enampakkumine täitemenetluses.

Maakohus jättis rahuldamata R. R. taotluse menetluse lõpetamiseks ja asja läbi vaatamata jätmiseks KÜ Luha 30 hagis R. R. vastu võla, viivise väljamõistmiseks ja korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis välja KÜ-lt Luha 30 R. R. kasuks varalise kahju hüvitamiseks 5000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 krooni. Kohus jättis rahuldamata R. R. vastuhagi KÜ Luha 30 vastu kahju hüvitamiseks saamata jäänud tulu nõudes 102 600 krooni, asja hävinemisest tingitud kahju nõudes 37 000 krooni, korteri taastusremondikulude nõudes 52 000 krooni ning andmete ümberlükkamiseks ja edaspidi ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ühistu liikmetele ja kohtule, au teotamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest. Kohus jättis läbi vaatamata R. R. vastuhagi KÜ Luha 30 vastu kahju kindlakstegemisega seotud kulude 5400 krooni hüvitamiseks ning kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. Maakohus lõpetas menetluse R. R. vastuhagis KÜ Luha 30 vastu XXXX XX-X valduse taastamiseks, valduse rikkumise kõrvaldamiseks, mis seisneb valduse taastamises korteris keskkütte, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi osas. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohtule esitatud ühistu põhikirja p 2 järgi on ühistu eesmärgiks elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõttelise osade ühine majandamine, liikmete ühiste huvide esindamine. Ühistu asutamisega ning põhikirja vastuvõtmisega on hageja ja kostja lepingulistes suhetes, seega on poole õigused, kohustused reguleeritud põhikirjas ja kohustute sisu tuleb ka koretriühistuseaduses sätestatust. Ühistu põhikirja p 71 alusel kannavad ühistu liikmed kulusid proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurust ja elamu üldpinna suurust. Prügivedu on vastavalt KÜS § 151 lg 1 ühistu poolt vahendatud/ostetud teenus. Seega tuleb tasuda ühistu liikmel majandamiskulude ja vahendatud, osutatud teenuste eest vastavalt korteri üldpinna suurusele. Kostja on ise märkinud, et 14.03.2006 olid tema pikema haigestumise tõttu prügikotid pööningu juures välja viimata. Peale selle on hageja kohtule esitatud fotodega ja üldkoosoleku otsusega 12.10.2006 ning osalenute nimekirjaga tõendanud, et maja koridoris on kostja jäetud prügikotid ja et seda küsimust on arutatud üldkoosolekul. Seega tekib kostjal igapäevases elus prügi ja väited, et tal ei teki üldse prügi seetõttu, et korteris puudub kanalisatsioon, vesi, elekter, ei ole veenvad ega millegi tõendatud. Hageja nõudis kostjalt võlga perioodi eest 31.10.2004-31.03.2009. Alusetud on kostja väited, et tsiviilasjas nr 2-05-15818/21 ja käesoleva tsiviilasjas on nõuded samast võlast. Tsiviilasjas nr 2-05-15818/21 oli arutusel R. R. nõue kütte ja veevarustuse taastamisesks, mitte aga ühistu nõue R. R. vastu võla väljamõistmiseks. Seetõttu puudus alus TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi menetluse lõpetamiseks, sest tegemist ei ole sama vaidlusega samade poolte vahel samal alusel. MTÜS § 28 lg 6 ja alates 01.07.2009 kehtiva MTÜS § 281 lg 1 järgi on juhatuse liikmel õigus saada kulutuste hüvitamist, tasu, kui põhikirjaga pole ette nähtud teisti. Esitatud KÜ Luha 30 põhikirjast ei nähtu, et juhatuse liikmed ei peaks või ei võiks saada tasu või hüvitist kulutuste eest. Eeltoodu alusel kostja väited, et tasu suurus on põhjendamatult suur ja seda ei peaks hagetavas ulatuses maksma, on põhjendamatud, lisaks ei ole ta tõendanud, et tasu suurus oleks teistsugune, st et üldkoosolekutel oleks otsustatud juhatuse tasu ja hüvitiste suurust vähendada või oleks need jäetud majandusaasta aruannetega kinnitamata või muudetud põhikirja tasustamise osas. Viidatud majandamise kulud ja juhatuse kulud on majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 tähenduses, millise tasumise kohustus tuleb kostjal eelviidatud sättest ja põhikirja p 71, 183. Üldelektri näol on tegemist kaasomandi mõttelise osa hooldamise sellise kuluga, mida osutatakse kõigile kaasomanikele. Kostja väide, et see

valgustab parklat ning seda teenust kasutavad vaid osad korteriomandi omanikud, ei ole millegagi tõendamist leidnud, kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et valgustatud on õueala, elamu koridor kui kaasomandi mõtteline osa. Samuti peab olema tagatud pumba töö, milleks kulub elektrit. Seega on tasu üldelektri eest kaasomandi mõttelise osa hooldamisega seotud kulu, millise tasumise kohustus on korteriomandi omanikul kooskõlas põhikirja p 183 ja KÜS § 151 lg 1. 19.10.2004 arvest (I kd lk 25) nähtub, et kostjal on kohustus tasuda notari tasu 345,60 krooni, samas ei saa seda pidada majandamiskuluks või sihtotstarbeliseks makseks KÜS § 151 tähenduses. Kas ja milliseid kulusid on kantud notari ees ja millal, arvest ei nähtu. Ka mingeid kulu tõendeid ei ole esitatud ega otsustust, kuidas ja millised notarikulud tuleks korteriomandi omanikul, sh kostjal tasuda. Eeltoodu alusel ei ole hageja nõue notari tasu saamiseks 345,60 krooni millegagi põhjendatud ja tõendatud. Alusetud on kostja väited, et hageja nõuab temalt maa erastamise tasu 10 126 krooni. Arvest 19.10.2004 (I kd lk 25) nähtub, et kostjale on esitatud arve prügiveo eest summas 723,50 krooni. 23.08.2004 üldkoosoleku otsuse protokollist (I lk 147) nähtuvalt on otsustatud elanikkonda teavitada keldri üldkasutavates ruumides ja koridoride asuvate asjade äraviimise ja panipaikadesse panemisest, et koridorides olevad asjad võidaks ära viia ja tellitakse suur prügikonteiner. Ühistu on võimaldanud kostjal ise oma asjad ära koristada. Kostja seda ei teinud ja seega on ühistu täitnud oma kohustust hooldada elamu mõttelist osa. Kostjal on nimetatud prügi koristuse eest kui hooldamise kulu eest vastavalt KÜS § 151 kohustus tasuda. Kostja väitis, et hageja nõuab ebaõiglaselt suurt tasu kütte eest, kuna ei võimalda kütet ja ei täida oma kohustust ja kohtuotsus, hagi tagamise määrust. Kohtule esitatud arvest 19.10.2004, 18.11.2004, 10.12.2004 nähtub, et kostjale on arvestatud tasu kütte eest 60 m2 ehk korteri üldpinna suuruse järgi (I lk 25-27), järgneval hagetaval perioodil aga 24 m2 eest (I lk 28-50, II 385-411), so 40 % ulatuses. Kuivõrd küttega varustatakse ka kaasomandi mõttelist osa, milleks on koridorid, keldrid jms, siis hõlmab kütte eest tasumise kohustus ka kaasomandi mõttelist osa, mitte ainult korteriomandi reaalosa. Seega on põhjendatud tasu 24 m2 eest vastavalt 28.12.2004 üldkoosoleku otsusele, milles otsustati lülitada kostja korteri küttesüsteemist välja 2 radiaatorit ja 1 tuba jätta köetavaks ning et kostjalt hakatakse nõudma tasu 40 %. VÕS § 110 lg 1, § 111 lg 1 alusel võib võlgnik oma kohustuse täitmisest vastastikuste kohustuste puhul keelduda, kui teine pool, so võlausaldaja ei ole oma kohustust täitnud, küll aga ei saa kohustuse täitmisest keelduda täielikult, kui võlausaldaja on oma kohustust osaliselt täitnud. Nimelt ei või võlgnik VÕS § 111 lg 3 alusel oma kohustuse täitmisest keelduda, kui see oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vasta hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingu pool oma kohustuse on suuremas osas täitnud. Hageja ei nõua tasu kütte eest täies ulatuses, vaid osaliselt kooskõlas üldkoosoleku otsusega, ühistu varustab elamut küttega, st kaasomandi mõttelist osa, seega puudub alus kostjal VÕS § 111 lg 3 mõtte kohaselt keelduda täielikult kütte eest tasumiseks, samuti muude majandamiskulude tasumiseks ja seega on kostjal oma vastastikuse kohustuse täitmise kohustus ulatuses, mis on ühistu poolt täidetud. Hageja on jätnud kohtuotsuse 22.06.2006 ja hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-0515818/21 täitmata, küll aga on hageja nõus kohtuotsust täitma, kuid tööde läbiviimiseks on vaja pääseda kostja korterisse, millest kostja keeldub. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja korteri olukord võib olla põlengu tõttu selline, et vajab remonttöid ning nende tööde ulatust eelnevalt kindlaks tegemata on ohtlik kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi taaskäivitamine, kuivõrd selle tagajärjed võivad omakorda tekitada kahju nii kostja korterile kui teiste korteriomanikele. Asjaolu, et kostja suhtes on otsus 2-05-15818 ja samas asjas hagi tagamise määrus täitmata, on põhjustatud kostja enda poolt, kuna esiteks ei võimalda ta ühistul vabatahtlikult otsust täita, keeldudes santehnikuid korterisse laskmast ega ole võtnud tarvitusele ise mingeid abinõusid kohtuotsuse ja hagi tagamise määruse sundkorras täitmiseks.

Seega ei ole kostjal huvi otsuse ja hagi tagamise määruse tegelikuks täitmiseks ning selle tõttu on põhjendamatud tema väited lubatavast kohustuse täitmisest keeldumiseks hageja suhtes. Kostja väited, et advokaadi tasu on põhjendamatu, on alusetu, sest selliseid sihtotstarbelisi makseid ei ole temalt vaidlusalusel perioodil nõutud. Asjaolu, kas kostja arvates on majandamiskulud (kulud internetile, bensiinile, muruniiduki ostule) põhjendamatult suured, et ühistu teeb kostja arvates liigseid kulusid maja hooldamisel, on kostja arvamus kuludele, kuid seda, et ühistu oleks koosolekutel vastu võtnud otsuseid, millega oleks muudetud kulude arvestamise põhimõtteid ja suurusi, mis mõjutaks kostjale tasumiseks esitatud arvete suurusi, ei ole kostja tõendanud. Kuni 22.10.06 kehtinud KÜS § 151 lg 1 järgi tuli tasuda korteriomandi omanikul ka ühistu ees maamaksu ja seega oli hageja õigustatud nõudma maamaksu kuni maini 2005. Hageja pangakonto väljavõttes vaidlusaluse perioodi 31.10.2004-31.03.2009 kohta nähtub, et kostja on oma kohustusi täitnud ebakorrapäraselt. Kostja oleks pidanud tasuma kokku jooksva perioodi eest 41 854,99 krooni, kuid on tasunud kokku 11 338,00 krooni, seega 30 507,99 krooni vähem. Kuna kostja on tasunud osaliselt raha pärast hagetavat perioodi (aprillis, mais, juunis) ja hageja ei nõua käesolevas hagis tasu järgneva perioodi eest, so pärast 01.04.2009, siis ei oma kostja poolt maksete tasumine pärast 01.04.2009 vaidluses tähendust. Samas tasus kostja 06.03.2009 2000 krooni, mis aga võlaarvestuses ei nähtu, samuti ei ole hageja seda arvestanud haginõude suurendamisel. Eeltoodu alusel on kostja oma kohustust täitnud 2000 krooni ulatuses. Arvestades hageja poolt esitatud arveid, tema pangkonto väljavõtteid ning kostja esitatud maksekorraldust 06.03.2009 2000 krooni tasumise kohta, siis on asjas tõendatud, et kostja on oma põhikirjalisi korteriomandi mõttelise osa majandamise ja hooldamise, muude ühistu poolt osutatud teenuste ja sihtotstarbelist maksete tasumise kohustust osaliselt täitnud, mis on VÕS § 100 mõtte kohaselt kohustuse rikkumine. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel täitmata osas rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja on 2009 märtsis tasunud 2000 krooni, mida hageja ei ole oma võlaarvestuses ega hagis arvestanud, et kostjal ei ole kohustust tasuda notaritasu 345,60 krooni, ei ole haginõue 2345,60 krooni osas põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja nõue vähendatud ulatuses, so 28 162,39 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda viivist ning KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja on olnud vaidlusalusel perioodil maksetega viivituses. Kostja on leidnud, et viivist on arvestatud valesti ja see tuleks umber arvestada, samas ei näita, milline on õige viivise arvestus. Samuti oli kostja seisukohal, et ta ei peaks üldse viivist tasuma. Seda väidet võib vaadelda teatud määral soovina, et viivist üldse välja ei mõistetaks või et seda vähendadaks. Kohus vähendas viivist 14 500 kroonini. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega ning lõike 2 järgi on korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Samas vastab sellele õigusele ka vastav kohustus ning KOS 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 14 lg 1 ja 2 alusel on korteriomanikel õigus nõuda, et korteriomandi omanik võõrandab oma korteriomandi, kui ta on korduvalt rikkunud oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea võimalikuks tema ühisusse kuulumist. KOS § 14 lg 2 järgi võib seda eelkõige nõuda KOS §-s 11 sätestatud kohustuste korduval rikkumisel. Korteriomandi võõrandamise kohustamise hagi esitamise õigus on ühistul KOS § 14 lg 5 järgi, elamut haldav

korteriühistu võib otsustada ka eelnevalt võõrandamise, kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud. Võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamus üldkoosolekul osalejatest. Seega on korteriühistul õigus otsustada kohustusi rikkunud korteriomanike kohustamise üle korteriomandi võõrandamiseks. Kohtule esitatud KÜ Luha 30 üldkoosoleku protokolli ja selle koosoleku otsuse p 4 järgi on leitud, et R. R. on rikkunud kohustusi kaasomanike suhtes: korduvalt ladustanud WC paberit sisaldavaid prügikotte koridoritrepil, ei võimalda täita linnakohtu määrust veevarustuse ja küttesüsteem taastamiseks, ei lase spetsialiste kommunikatsioonide seisukorra hindamiseks, on enam kui 3 kuud jätnud maksmata enam kui 6 kuu majandamiskulud. Otsuse p-s 5 on tehtud R. R. kohustus oma korter võõrandada 3 kuu joosku. Esitatud protokollist ja kohalolijate registreerimise nimekirjast nähtub, et kohal oli R. R. ise, 16 omanikust oli kohal 12, otsuse poolt hääletas 11 omanikku, R. R. oli vastu (II lk 412-413). Seega on korteriomanikud võtnud vastu otsuse KOS § 14 lg 3 järgi häälteenamusega. Kostja ei ole tõendanud, et koosoleku otsus oleks tühistatud või koosolek oleks otsustanud mõnel teisel koosolekul hiljem teisiti. Ehkki kostja on esitanud kohtule hagiavalduse 12.01.2007 millega ta palus kohtul koosoleku otsuse tühistada, ei tähenda, et koosoleku otsus oleks tühistatud. Sellist kohtuotsust kostja käesolevas asjas pole esitanud. Koosoleku otsuse ajaks 12.10.2006 oli kostja olnud oma maksete tegemisega üle kuue kuu maksetega võlas üle 3 kuu ja korteriomandi omanikel oli õigus otsustada KOS § 14 lg 1, lg 2 p 2 alusel kostja kohustuse üle korteriomandi võõrandamiseks. Kohus on tuvastanud menetluse käigus, et kostja on prügikotid jätnud maja koridori. Põhjendatud ei ole haiguse tõttu prügikottide asetamine koridori, kuna selline prügi asetamine väljub tavapärase korteriomandi kaasomandi eseme korrapärase ja sihipärase kasutamise ja ületab tavamõjud KOS § 10 lg 1 ja 11 lg 1 p 1 tähenduses, mida ei pea teised omanikud taluma. Kostja väitel ei ole hageja täitnud kohtuotsust vee ja kütte taastamisel, rikkudes sellega kostja õigusi. KOS § 14 lg 1 mõtte kohaselt võib küll otsustada korteromandi võõrandamise kohustamise üle, kui omanik rikub kohustusi, kuid asjaolu, kus hageja on ise rikkunud kohustust omaniku suhtes ja millise õiguse on kohus otsusega taastanud, kuid otsuse täitmine on raskendatud sissenõudjast tulenevalt. Iseenesest on ühistul õigus ja korteriomandi omanikul kohustus lasta ühistul vajadusel teostada töid reaalosas, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist mitte ühistupoolse tavapärase hooldustööga mõtteliste osade hooldamisel ning seetõttu vajadusega kostja korterisse pääseda, vaid kohtuotsuse täitmise küsimusega kostja suhtes. Seega ei saa seda asjaolu lugeda KOS §-st 11 tuleneva kohustuse rikkumiseks kostja poolt, mis annaks aluse tema suhtes KOS § 14 lg 1 alusel kohustada korteriomand võõrandada. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hagejal nõuda üldkoosoleku otsuse p 4.2 tuginedes kostjalt korteriomandi võõrandamist. Ülalpool viidatud muudel põhjustel on see õigustatud. Otsuse 4.1,4.3 ja p 5 ei ole seadusega vastuolus ega heade kommetega vastuolus, ühestki tõendist ei nähtu, et need oleksid vastu võetud koosoleku korda rikkudes, seega ei ole otsus tühine TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Samuti on KOS-st tulenevad korteriomandi võõrandamise kord, alused põhiseaduse §-ga 32 kooskõlas. Kostja väide, et selle hagi aluseks olevad asjaolud on ära langenud seose hageja poolt võlanõude esitamise hagiga, on väär ega tulene seadusest. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks korteriomandi võõrandanud või et 12.10.2006 vastav otsus oleks tühistatud kohtu poolt või koosoleku enda poolt. Tsiviilasjas nr 2-05-15818 ei olnud vaidluse all hageja nõue R. R. vastu korteriomandi võõrandmise kohustamiseks. Seega pole tegemist sama vaidlusega käesolevas asjas, mistõttu puudus alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. Käesolevas asjas ei oma tähtsust poolte väited katusekorruse väljaehitamisega seonduva kohta, kuna neil väidetel puudub seos hagiga. Eeltoodu alusel kuulus rahuldamisele hageja nõue R. R. kohustamiseks korteriomandi võõrandamiseks. Kuivõrd kohtuotsuse täitmine on eelkõige võimalik ka vabatahtlikult, tuleb

anda võimalus kostjale see täita vabatahtlikult 3 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest, otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata omandi võõrandamise viisiks enampakkumine täitemenetluses. Vastuhagis on R. R. palunud hüvitada saamata jäänud tulu 5400 krooni seoses sellega, et kostja ei saanud toetusi, kuna ühistu ei täitnud kohustust vee ja küttega varustamisel ega taganud kanalisatsiooni. SHKS § 22 lg 1 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Vaidlus puudus selles, et poolte vahel on täitmata kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-0515818/21 22.06.2006. Otsusega tuvastas kohus, et veevarustuse, kanalisatsiooni sulgemine ja kütte osaline väljalülitamine polnud õiguspärane. Vaidluse all ei ole asjaolu, et ühistu on rikkunud kohustusi osaliselt R. R. suhtes. VÕS § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist ning § 127 lg 3 alusel peab isik kahju lepingulise kohustuse rikkumise korral kahju hüvitama üksnes siis, kui ta pidi seda rikkumise tagajärjena ette nägema. Kostja väitel on kahju saamata jäänud toetused kohalikult omavalitsuselt, kuna seoses sellega, et vett ja kanalisatsiooni ja kütet osaliselt polnud, olid talle esitatud arved väiksed ja toetus jäi saamata. Olukorras, kus R. R. ei ole tekkinud kohustust tasuda teatud ulatuse kommunaalteenuste eest, ei teki tal ka sellist kohustuste ulatust, mille eest võiks ta saada toetust, mille eesmärgiks on eelkõige kompenseerida suuri kulusid. Toetuse saamise eesmärgiks on isiku aitamine toimetulemiseks ning tegemist ei ole kasu saamisega, mille võimalikku kaotust peaks ühistu kostjale hüvitama. Eeltoodu alusel sellise toetuse saamata jäämine ei ole selline kasu saamise kaotamise võimalus ehk kahju VÕS § 128 lg 4 tähenduses, mis oleks kohustuse rikkumisel ettenähtav VÕS § 127 lg 3 alusel ja seega ei vastuta ühistu oma kohustuse rikkumise tõttu hagejal saamata jäänud toimetuleku kaotuse eest. Seetõttu nõue summas 5400 krooni jääb nõude põhjendamatuse tõttu rahuldamata. R. R. palus vastuhagis hüvitada kahju, mis tekkis seoses sellega, et elamu koridoris ei olnud tulekustutusvahendeid, mistõttu tekkinud tulekahju tagajärjel sai kannatada tema korteri vannituba, esik, ja isiklikud tarbeesemed, korter ise, sisustuse esemed, mille eest peab vastutama ühistu. Tallinna Tuletõrje ja Pääsemeti kirjast 12.03.2003 nähtub, et tulekahju tekkis XXXX XX-X 23.02.2003 kl 20.40, korteris põles vannituba ja esik, hävis vannitoa sisustus, esiku sisustus, suitsust ja kuumusest sai kannatada terve korter. Seega on tõendatud, et tulekahju tekkis kostjale kuuluva korteriomandi reaalosas. Seega asjaolu, et ühistu ei olnud taganud koridoris kustuti olemasolu, et ole põhjuslikus seoses tema valduses, st tema faktilise võimu all ning talle kuuluva korteriomandi reaalosas tekkinud tulekahjuga ning seeläbi tekkinud varakahjuga. Eeltoodu tõttu ei vastuta ühistu VÕS § 127 lg 4 järgi kostjal tekkinud varakahju eest, mis tekkis tulekahju tõttu tema enda korteris. Kostja nõue tulekahjust tingitud korteri remonditööde tegemiseks ja vastavateks kuludeks 52 200 krooni ja asjade hävinemisest tingitud kahju nõue 37 000 krooni jäi nõude põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kuivõrd ühistu ei vastuta R. R. korteris tekkinud tulekahju eest, siis ei vastuta ka selle eest, et tulekahjust põhjustanud korterit ei saanud kostja välja üürida või teha eratöid, korjata seeni, marju ja saada sellest tulu. Lepingulise kohustuse rikkumise korral peab võlgnik hüvitama vaid kahju, mis on ettenähtav ja seda ka kohustuse rikkumise ajal. Seda, et R. R. oleks korterist saanud üüritulu ja et see oleks ühistule teada, et ta kasutab korterit majandustegevuses (eratööd), üürib välja ning et kütte- ja kanalisatsioonisüsteemi väljalülitamisel võib jääda ilma üüritulust vm eratööst tekkinud tulust, ei ole kostja tõendanud. Seega on tõendamata sellise kasu saamise võimaluse kaotuse kui võimaliku kahju

(VÕS § 128 lg 4) põhjuslik seos kohustuse rikkumisega ja sellise kahju tekkimise ettenähtavus kohustuse rikkumise tagajärjena VÕS § 127 lg 3, 4 järgi. Seega jäi R. R. nõue kahju hüvitamiseks 97 200 krooni rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jäi R. R. vastuhagi KÜ Luha 30 vastu saamata jäänud tulu nõudes kokku summas 102 600 krooni, asja hävinemisest tingitud kahju nõudes 37 000 krooni, korteri taastusremondikulude nõudes 52 000 krooni rahuldamata. Kahju tekitamisega seotud kulud 5400 krooni seoses kohtumenetlustega, on menetluskulud TsMS § 138 lg 1 järgi ning tegemist ei ole VÕS § 128 lg 3 alusel kahju suuruse kindlakstegemise kuludega, mistõttu jättis kohus selles osas nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Samuti jättis kohus sama sätte alusel läbi vaatamata nõude kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, mis seisnes selles, et R. R. korterit ei varustata vee ja küttega vastavalt hagi tagamise määrusele, jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-05-1581/21. Viidatud tsiviilasjas on kohtuotsus jõustunud. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 23.08.2004 üldkoosolekul juhatuse poolt avaldatud andmed kostja võla kohta ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Andmete avaldamine peab olema toimunud kolmandatele isikutele või suunatud üldsusele, st neile, kes ei ole ühistu liikmed, juhatuse või revisjonikomisjoni liikmed. Seega ei saa R. R. taotleda kohtult andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna andmete avaldamist pole toimunud, pole alust rahuldada ka vastuhageja nõuet lõpetada ebaõigete andmete esitamine ühitu liikmetele ja kohtule temal üle 100 000- kroonise kommunaalteenuste võla puudumise ja ebaõigete arvete esitamine talle. Iseenesest on väide, et isikul on võlg, fakt, mis ei ole ebakohane väärtushinnang ega ole seetõttu kostja au teotav ja kuna pole andmeid avaldatud ja kuna need on andmed, mis pole au teotavad, siis ei saa lõpetada ka au teotamist ning ei tõusetu küsimust hüvitisest au teotamise eest. Eeltoodu alusel jäi rahuldamata vastuhagi andmete ümberlükkamiseks ja edaspidi ebaõigete andmete avaldamiseks lõpetamiseks ühistu liikmetele ja kohtule ja au teotamise lõpetamiseks VÕS § 1046 lg 1, ja selle eest hüvitise nõudes VÕS 134 § lg 2 alusel. Ei olnud vaidlust, et ühistupoolne vee- ja küttesüsteemi osaline väljalülitamine oli ebaõige. Samas ei ole vaidlust, et otsus on täitmata ja et tegelikult pole R. R. otsust sundtäitma asunud. Vee- ja küttesüsteemi väljalülitamine korteris, kus isik elab, toob kaasa isikule ebamugavusi ja täiendavaid kulusid. Tegemist oli ühistupoolse kohustuse rikkumisega vastuhageja ees ning seega pidi olema ettenähtav ka sellise rikkumise tagajärjena teisele poole täiendavate kulude ja ebamugavuste, kannatuste tekkimine, seega kahju tekkimisena VÕS § 127 lg 3 järgi. Mittevaralise kahju hüvitamine lepingulises suhtes on võimalik siis, kui see on suunatud mittevaralise huvi järgimisele VÕS § 134 lg 1 järgi. Vee, kanalisatsiooni ja kütte osalisel sulgemisel pidi ühistu teadma ja arvestama, et sellega põhjustatakse vastaspoolele ebamugavusi. Tegemist on vähekindlustatud eakama isikuga, kellel võib olla raskusi toimetulekuga ning vee ja kanalisatsooni puudumine tekitab äärmiselt ebamugavaid tagajärgi. Kohustuse rikkumise tõttu teisel poolel kannatuse, ebamugavuste tekkimine, on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju. Viimane hõlmab eelkõige isiku füüsilised, hingelised valud, kannatused. Varaline kahju, mis sellise rikkumisega tekib on VÕS § 128 lg 2, 3 alusel kahju tekitamisega kantud kulud. Nii varalise kui mittevaralise kahju tekkimine on seoses kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Kuna käesoleval juhul on varalise kahju tõendamine raske eelkõige seetõttu, et ebamõistlik oleks isikul kõikide ostetud asjade tšekke alles hoida, samuti ei ole võimalik tõendada mittevaralise kahju ulatust, siis saab kahju ulatuse määrata kohus omal äranägemisel VÕS § 127 lg 6 alusel. Varalise kahju all tuleb mõista eelkõige kulusid toidu, joogi ja majapidamispaberi, vee ostmisele. Võttes arvesse asjaolu, et R. R. ei ole asunud täima ise sundkorras kohtuotsust kütte ja kanalisatsiooni ja veevarustustuse taastamise

osas, samas ei võimalda ta ka ühistut otsust tema korteri kaudu täitma, siis määras kohus varalise kahju hüvitiseks 5000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 krooni. KÜ Luha 30 apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus KÜ Luha 30 palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, so kaevatavas osas ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega apelltatsioonkaebus rahuldada. Maakohtu tuvastas, et R. R. tasus KÜ-le Luha 30 30.06.2009 2000 krooni, kuid leidis ekslikult, et hageja nõuab hagis endiselt nimetatud summa tasumist. KÜ Luha 30 pole nimetatud summat võlana arvestanud. Kuna hageja ei vaidlusta kohtu otsust vähendada hagetavat summat notaritasu, s.o 345,60 krooni võrra, siis eeltoodust tulenevalt peab väljamõistetav võlasumma olema 30 162, 39 krooni (30 507,99 – 345,60). Kohus vähendas hageja nõutud viivist 18 533,62 kroonilt 14 500 kroonile. Samas pole kostja viivise vähendamise nõuet kunagi esitanud. Kohus tõlgendas meelevaldselt viivise vähendamise nõudena R. R. väidet, et ta ei pea üldse viivist tasuma. Viivise vähendamine võib üldse toimuda vaid juhul, kui see on ebamõistlikult suur. Kaevatavas otsuses pole kohus põhjendanud, miks peetakse hagetavat viivist summas 18533,62 krooni 2006 oktoobrist kuni 2009 märtsini maksmata maksetena tekkinud ca 30 000 krooniselt võlalt ebamõistlikult suureks. Apellandi poolt nõutav viivis suurusega 0,07% võla summast iga võlguoleva päeva eest põhineb korteriühistu üldkoosoleku 20.01.2003 otsusel, mis on kooskõlas seadusega. Kohus on põhjendanud viivise vähendamist R. R. vähese materiaalse kindlustatusega. Samas on R. R. korduvalt kinnitanud, et tema sissetulek kulub erinevate kohtuasjade ajamisele. Korteriühistu liikmeskonna aga moodustavad lisaks R. R.le ülejäänud 15-ne korteri elanikud, kelle hulgas on nii lastega peresid kui ka pensionäre, kes on olnud sunnitud täitma ka vastustaja rahalisi kohustusi. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et võlanõue oli põhjendamatu mitte kohtu poolt märgitud 2345,60 krooni, vaid 345,60 krooni (notaritasu) ulatuses, ei vaidleks hageja vastu, kui viivist vaid hagis ekslikult nõutud 345,60 krooni võrra vähendataks. Seega peaks väljamõistetav viivis olema 18 188 krooni (18533,62 - 345,60 ). Hagejalt kostja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud varaline kahju 5000 krooni kui ka mittevaraline kahju 3000 krooni on põhjendamatu ja vastuhagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kostja on ise väitnud, et vee halva kvaliteedi tõttu ta veekraanist tulevat vett ning WC-s vee äravoolu rikke tõttu ka WC-d ei kasutanud, sest kartis üleujutust (vt lisa 2 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-2/1220/04 16.11.2004.a lk 4 lõik 1). Seega kostja ei kasutanud vett juba siis, kui see oli talle kättesaadav. Ka pole kostja korter mitte kunagi täiesti kütmata olnud, sest korteri ühes toas on keskküte alles. Toidu tegemise võimalus gaasi- või elektripliidil ei sõltunud hagejast. Isegi kui eelnimetatud kahjud oleks esinenud, oleks kohus pidanud kuupäevaliselt täpsustama, millist perioodi kahjude tekkimisel silmas peeti. Maakohus rahuldas hagi 92,2 % ulatuses ning vastuhagi 16 % ulatuses. Tuginedes TsMS § 163 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud nii hagis kui vastuhagis poolte enda kanda. Koretriühistu 15-ne liikme ja nende perede õiglustunne on menetluskulude kandmise kohta tehtud otsusest valusalt riivatud. Seetõttu soovib hageja, et kohtuotsust selles osas muudetakse ja menetluskulud jaotatakse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. R. R. vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. R. R. apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt. Tühistada vaidlustatud osas kohtuotsus ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, rahuldada vastuhagi 50 000 krooni ulatuses ning mõista menetluskulud välja hagejalt. Kostja on menetluse käigus tuginenud asjaolule, et hageja ei täida kohtuotsust ja ei võimalda talle kütet, vett ega kanalisatsiooni. VÕS § 110 lg 1, § 111 lg 1 alusel võib võlgnik oma kohustuse täitmisest vastastikuste kohustuste puhul keelduda, so kui võlausaldaja ei ole oma kohustust täitnud. Põhjendamatult on maakohus lugenud tõendatuks, et santehniliste tööde läbiviimiseks on vaja pääseda kostja korterisse. Alusetu ja tõendamata on järeldus, et kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamine võib tekitada kahju. Torustike taasühendamist saab teha ka korterisse sisenemata. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kohustuste mittetäitmine on põhjustatud tema enda poolt, kuna ta ei lasknud hagejat oma korterisse ja ei esitanud kohtutäiturile nõuet kohtuotsuse täitmiseks, mistõttu ei olnud kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest hageja suhtes. Seadus annab kostjale õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni hageja on rahuldanud sissenõutavaks muutunud nõude. Seadus ei näe ette kostjale kohustust lasta võhivõõraid inimesi oma eluruumidesse või pöörduda kohtutäituri poole ega sea muid piiranguid kostja õigusele keelduda oma kohustust täitmast. Eeltoodust on kostjal täielik õigus keelduda 28 162,39 krooni ja 14 500 krooni suuuruse viivise tasumisest. Maakohus ei ole otsuses piisavalt põhjendanud, et miks peab kostja korteriomandi võõrandama. Tegelikult on oma kohustusi rikkunud hageja mitte kostja, sest hagejal lasus kohustus ühendada veevarustus ja küttesüsteem. Seetõttu oli kostjal õigus keelduda ka majandamiskulude tasumisest. Seega ei saa majandamiskulude tasumata jätmist arvestada korterimandi võõrandamist tingiva asjaoluna. Ka ei arvestanud maakohus kostja vastuväidetega selles osas, et prügikottide koridori trepilt mitteeemaldamine oli tingitud tema haigestumisest ja seetõttu vabandatav. Tõendamata on ka etteheited kostjale, et ta koridoris kirjutades rikuks teiste kaasomanike huve. Hüvitise suuruse määramisel on kohus vääralt arvestanud sellega, et kostja ei ole asunud ise sundkorras kohtuotsust täitmisele pöörama ega võimaldanud hagejal ise otsust oma korteri kaudu täita. Eelkõige ei saa kahju hüvitamine sõltuda sellest, kas kostja pöördus kohtutäituri poole või mitte, samuti puudub põhjendus, miks on vajalik kütte, kanalisatsiooni ja veevarustus taastada kostja korteri kaudu, kui selle läbilõikamine toimus väljaspool korterit. Kohtu määratud hüvitis on liialt väike. Kahju hüvitis kokku peaks olema 50 000 krooni. KÜ Luha 30 vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.08.2010 otsus tuleb tuleb tühistada põhihagi rahuldamise osas ja osaliselt vastuhagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asjas on eelmenetlus läbiviidud puudulikult ning see tõi kaasa vastuolulise otsuse tegemise. Kolleegiumi arvates maakohtu otsuses toodud põhjenduste kohaselt välistaks vastuhagi rahuldamine hageja nõute rahuldamise. Selles osas ei ole maakohus kaalunud nii hageja kui ka kostja rikkumiste olemust ja ulatust ega põhjendanud, miks kostjal puudus õigus tugineda VÕS §-le 110 lg 1 ja keelduda maksete tegemisest olukorras, kus hageja rikub kostja õigusi 2006. aastast.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud asjas esitatud tõendeid ja tuvastanud otsuses, et kostja võlg hageja ees on 28 162, 39 krooni ja viiviste osas 14 500 krooni (t.l. otsuse lk. 7-12). Kolleegium nõustub hageja kaebuses toodud väidetega, mille kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult kostjalt väljamõistamata 2000 krooni. Nimetatud osas on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Samuti on põhjendatud hageja apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt maakohus ületas nõuete piire, kui vähendas viiviste suurust. Kolleegium nõustub hageja väidetega, mille kohaselt ei ole kostja maakohtule esitanud taotlust viiviste vähendamiseks. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Neid asjaolusid maakohus hinnanud ei ole. Seda enam olukorras, kus maakohus tuvastas vastuhagi rahuldamisel, et hageja on rikkunud ise oma tegevusega jämedalt kostja õigusi, millega on tekitanud kostjale nii varalise kui ka moraalse kahju. Põhjendatud ei ole hageja poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti märkinud, et hageja takistas kostjal ka kanalisatsiooni kasutamist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus korterist oli välja lülitatud vesi, teeb see ka kanalisatsiooni kasutamise võimatuks, sest selle kasutamine sõltub samuti vee olemasolust torustikus. Kolleegium nõustub hageja poolt kaebuses toodud väidetega, mille kohaselt maakohtu otsusest ei selgu, millisel ajalisel perioodil on hageja kostjale kahju tekitanud. See on aga eriti oluline olukorras, kus kohus määras kahju suuruse kindlaks VÕS § 127 lg 6 alusel oma äranägemisel. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta jõudis järeldusele, et hageja poolt on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-05-15818 täitmata kostja tegevuse tõttu. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt on võimalik küte ja veevarustus kostja koretriomandis taastada ka sinna sisenemata. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt vesi ja küte lülitati välja samuti korterisse sisenemata. Nimetatud kohtuotsusega ei ole kostjale pandud mingeid kohustusi. Kui maakohus tuvastas, et hageja ise on vee ja kütte väljalülitamisega tekitanud kostjale nii varalist kui ka moraalset kahju ja nõuded selles osas rahuldanud, siis tulnuks maakohtul enam põhjendada, miks ei kuulu kohaldamisele VÕS §-s 110 lg 1 sätestatu, kuigi kostja on sellele tuginenud. Maakohus mõistis moraalse kahju hüvitamiseks hagejalt välja 3000 krooni. Kostja arvates on talle tekitatud mittevaraline kahju, mille hüvitamiseks palub välja mõista 50 000 krooni. Maakohus pole piisavalt põhjendanud moraalse kahju suurust ega analüüsinud kohtupraktikat. Hageja poolt on Harju Maakohtu 22.06.2006 otsus tsiviilasjas 2-05-15818 täitmata rohkem kui 4 aastat, mistõttu on kostja elutingimused oluliselt halvenenud just hageja tegevuse tulemusena. Hagejal on võimalus reaalselt nimetatud kohtuotsust täita, kuid ta ei ole seda teinud. Kolleegium nõustub maakohtuga osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagis toodud kahju hüvitamise nõue, mis oli esitatud seoses tulekahjuga kostja korteris. Antud osas on maakohus õigesti leidnud, et puudub põhjuslik seos. Seega on jäetud kostja kahju hüvitamise nõude kokku summas 89 000 krooni põhjendatult rahuldamata. Otsus tuleb jätta muutmata ka osas, millega jäeti kostja vastuhagis toodud nõue 5400 krooni saamiseks läbivaatamata TSMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Selles osas ei ole otsust ka vaidlustatud. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks

arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.