Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-10-23305

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi A. P.`i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja A. P. 14.07.2007 järelmaksulepingu nr. 1621191, 03.05.2006 järelmaksulepingu nr. 1554344, 18.07.2007 järelmaksulepingu nr. 1621786 ja 11.12.2005 järelmaksulepingu nr. 1529020, mille kohaselt kohustus AS Elisa Mobiilsideteenused pakkuma A. P.ile telekommunikatsiooniteenuseid ning A. P. kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma, vastavalt temale esitatud arvetele. Järelmaksulepingute kohaselt kohustus A. P. arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma viivitatud summalt viivist, suurusega 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 nõude A. P.i vastu, summas 9 760,00 krooni (623.78 eurot) Julianus Inkasso OÜ-le, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli A. P.i põhivõlg 9 760,00 krooni (623.78 eurot) ning viivised 7 830.57 krooni (500.46 eurot). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Lisaks võlgnevusele ja viivisele palus Julianus Inkasso OÜ A. P.ilt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni (127,82 eurot) ja õigusabikulud 3 300 krooni (210,91 eurot) samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 29.06.2010 kohtule esitatud vastuses teatas A. P., et ta oli juba rohkem kui 3 aastat tagasi selgitanud Julianus Inkasso OÜ-le enda rasket majanduslikku olukorda ning palunud hagejal pöörduda hagiga kohtu poole. A. P. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et Julianus Inkasso OÜ on hagi esitamisega tahtlikult viivitanud, lisanud intresse ja kõrvalnõudeid. Sellest tulenevalt loeb A. P. Julianus Inkasso OÜ kõrvalnõuded ja intressid põhjendamatuteks. A. P. palus kohaldada hagi aegumist, kuna võlgnevuse tekkimisest on möödunud rohkem kui 3 aastat. (l.41) 14.07.2010 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas Julianus Inkasso OÜ ei nõustunud aegumise kohaldamisega, kuna nõude aegumise tähtajaks on 31.12.2010, kuid hagi esitati kohtule juba 14.mail 2010.a.. Palus hagi rahuldada (tl.45). 21.novembri 2011.a. kohtuistungil teatas A. P., et seoses terviseprobleemidega ja raviga SA Ahtme Haigla (psühhiaatriahaigla) ambulatoorses osakonnas ei ole ta võimeline ise enda huvisid kaitsma ning soovib esitada kohtule riigi õigusabi taotluse. Seoses riigi õigusabi taotluse esitamisega palus kostja kohtuistungi edasilükkamist. Kostja, A. P., esitas riigi õigusabi taotluse kohtule 05.12.2011.a.. Kohus teostas 13.12.2011 päringu SA Ahtme Haigla Ambulatooriumisse, et selgitada välja, kas kostja saab/on saanud ravi SA Ahtme Haigla Ambulatooriumis. SA Ahtme Haigla esitas

2-10-23305 22.12.2011 kohtule tõendi nr.222, millest nähtub, et A. P. on pöördunud haiglasse psühhiaatrilise abi saamiseks ning viibib psühhiaatri jälgimisel alates 06.07.1995 kuni käesoleva ajani (tl.79). Viru Maakohtu 11.01.2012 määrusega määrati A. P.ile riigi õigusabi korras esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr.2-10-23305 menetlemise ajaks. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl. 80-81). Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Veljo Viilol (tl. 89).

2-10-23305 Kostjale määratud esindaja, vandeadvokaat V. Viilol, jäi oma varasema arvamuse juurde, et antud juhul on viiviste nõue alusetu ja vastuolus hea usu põhimõttega VÕS §6 kohaselt. 2007.a. sõlmitud lepingute alusel ei ole osamakseid tasutud alates 18.07.2007. Sellest lähtuvalt oleks hagejal olnud kohustus võtta vastu vastavad meetmed: kas lepingu üles ütlema või esitama nõude kohtusse, et mõista kostjalt välja võlg. Vandeadvokaat Veljo Viilol asus kohtuistungil seisukohale, et hagejast võlausaldaja oli teadlik, et kostja on maksejõuetu ja ei soovi maksta järelmaksulepingute järgseid makseid. Kostja on pöördunud hageja poole palvega esitada hagi kohtusse. Võlausaldaja oleks pidanud esitama nõude varem, mitte ootama. Hageja oli omandanud nõude 2008, hagi on esitatud hageja poolt kohtule 2010.a.. Hetkel viivitas hageja nõude esitamisega 1,5 aastat, sellest tulenevalt on viivise nõue ebamõistlikult suur. VÕS §113 ja 162 annavad võimaluse viiviste vähendamiseks: 0,15 % on vastuolus Riigikohtu seisukohaga, viivise nõue kasvab suuremaks kui on põhinõue. Kostja jääb oma esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus vandeadvokaat Veljo Viilol esindaja jätta poolte endi kanda, riigi õigusabi kulud mõista välja hagejalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Julianus Inkasso OÜ hagi A. P.i vastu 1 124,24 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et käesolevas menetluses puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et A. P. ostis hagiavalduses nimetatud järelmaksulepingute alusel, hagiavalduses nimetatud mobiiltelefonid ning ei ole nende eest täielikult tasunud. A. P.i ja Julianus Inkasso OÜ vahel puudub vaidlus A. P.i poolt võlgnetava summa suuruse üle. Õiguslik vaidlus käib poolt vahel selle üle, kas A. P. peab täitma järelmaksulepinguid, kui ta on maksejõuetu. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, mille tõttu luges kohus hagiavaldusega ja selle lisadega tuvastatuks, et kostja poolt mobiiltelefonide ostmist ja järelmaksulepingute sõlmimist on tõendatud piisavalt kohtule esitatud lepingutega ning kostjale väljastatud arvetega, antud asjaolu leiab kinnitust ka kostja enda seletusega kohtuistungitel. Kohus luges tuvastatuks, et A. P. oli sõlminud temale siduvad mobiiltelefonide järelmaksuga müügilepingud, mille loetelu on ära toodud hagiavalduses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Kohus tuvastas, et A. P.ilt tuleb välja mõista võlgnevus kogusummas 1 124,24 eurot sh põhivõlgnevus 623,78 eurot ja viivised 500,46 eurot, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates 14. maist 2010.a kuni põhinõude (623,78 eurot) kohase täitmiseni. Kostja ei ole ka ise hageja nõudeid vaidlustanud, kostja nõustus 10.10.2012 kohtuistungil sellega, et ta on järelmaksuga ostnud 4 telefoni ning on nende eest tasunud osaliselt, st kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse olemasolu. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väiteid selle kohta, et kostja on jätnud järelmaksulepingutest tulenevad kohustused täitmata. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-10-23305 VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 6 lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, millest lähtuvalt ei saa kohus nõustuda kostjale määratud esindaja vastuväitega selle kohta, et hageja on alusetult viivtanud hagi kohtusse esitamisega ning sellega suurendanud viivise nõudeid. Hageja esindaja on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja üritas jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele, pakkudes kostjale võimalusi kompromissi sõlmimiseks. Kostja sellega ei nõustunud, nõudes hagejalt kohtusse pöördumist. Samas sätestab TsMS § 371 lg 1 p 3, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast – seega, antud seadusesäte kohustas hagejat enne kohtusse pöördumist pöörduma kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, selle ebaõnnestumise korral tekkis hagejal õigus ja võimalus kohtusse pöördumiseks. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kui kostja (kes 10.10.2012 kohtuistungil tunnistas hageja nõuet), oleks nõuet tunnistanud kohe menetluse alguses, menetlust venitamata, oleks võimalike väljamõistetavate viiviste summa olnud oluliselt väiksem. Kohus peab vajalikuks pöörata kostja tähelepanu ka sellele, et kõrvalnõuete (viivised, menetluskulud) summalist suurust oleks tõenäoliselt olnud võimalik oluliselt vähendada hageja poolt pakutud kompromissi sõlmimise teel, millega kostja ei nõustunud. Kohus asus seisukohale, et kostja maksejõuetus ei oma õiguslikku tähendust järelmaksulepingute täitmise seisukohalt. Mõlemad lepingupooled olid kohustatud täitma nende poolt sõlmitud järelmaksuga müügilepinguid vaatamata oma maksevõimele. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et A. P.i suhtes on müügilepingud täidetud, sest A. P. oli saanud oma omandusse kõik mobiiltelefonid, mille kohta ta lepingu sõlmis. A. P. seevastu on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, millega rikkus lepinguid.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab OÜ Julianus Inkasso hagi täies ulatuses, siis menetluskulud kostja A. P..

kannab hageja

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

2-10-23305 Hageja esindaja palus 10.10.2012 kohtuistungil jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Esindaja teatas, et menetluskulude jaotuse esitab hiljem. Kohus jätab hageja menetluskulud täies ulatuses kostja A. P.`i kanda. Viru Maakohtu 11.01.2012 määrusega määrati A. P.`ile esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr. 2-10-23305 menetluseks Viru Maakohtus. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi andmisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.